,,Turvaline
kool läbi minu silmade´´
Turvaline
kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel
hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun
õpilasena kooliga väga palju kokku.
Minu
arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud
järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks , nagu meie
koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et
järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ron-Thorren Floren
Õppematerjali autor
Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega". Omalt poolt lisaksime veel, et ka noortekeskustes, kus noored kas kojuminekuks bussi ootavad või lihtsalt aega veedavad, toimub palju koolikiusamist. MIS ON KIUSAMISE TULEMUS ? Kiusamine mõjutab õpilasi mitmeti. Kui õpilasi kiusatakse, on nende elu vilets. Nad võivad saada traumasid. Nad ei lähe rõõmuga kooli. Aja jooksul kaotavad nad tõenäoliselt usalduse ja austuse enda vastu ning süüdistavad ennast kiusamise
maal on andekaid lapsi, kellele peaks samuti tähelepanu osutama ning mitte unarusse jätma nende andeid. Seetõttu pean nõustuma Tiiu Kuurmega, et mitte erinevale võimekusele orienteeritud koole pole vaja, vaid igas koolis oleks vaja võimalusi erinevale võimekusele. Palun tooge välja õpetaja valikud tunni korraldamisel ning analüüsige neid lisades igale valikule ühe selgitava näite. Õpetaja valida on ruumid või keskkond, kus ta õppetunni läbi viib. PRÕK-i §6 lõike 5 alusel ja GRÕK-i § 7 lõike 6 alusel võib õpet korraldada lisaks kooliruumidele ka väljaspool kooli ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes ning virtuaalses õppekeskkonnas. (4;5) Kahtlemata avardab see õpilase silmaringi, aitab õppida seoseid looma. Konkreetne kokkupuude mingit teemat puudutavate inimeste, näituste, esemete jms on abiks õppimisel, reaalsest kogemusest jääb
Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktiliselt jäänud samaks. Foto Koolivorm 1988 Klassidesse on tekkinud puutetahvlid ja arvutid, aga muu on jäänud samaks. Lasteaias on uued suundumused näiteks uurimuslik avastusõpe, lapsest lähtuv kasvatus, aga kool on jäänud traditsiooniliseks nagu oli. Väga suur on koolist väljalangenud õpilaste arv, kiire elutempo juures on lapsed vanemate hoolimisest ilma jäänud. Lapsed vajaks rohkem hoolimist ja tähelepanu koolis, eriti aga kodus. Lugesin 12
..................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8
SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3
madal ühiskondlik staatus tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse kutsetööga seoses huvi puudus elu suurte küsimuste vastu (elu mõte, töö mõte) vähene autonoomia otsuste tegemisel USA, Inglismaa (H. Niemi, 2005) Uusprofessionalism - Niemi Lisaks sellele, et õpetaja on ise oma kutse arendaja, peab ta olema pidevas dialoogis nii kolleegide kui ka teatavate võtmeisikutega. Kool areneb vaid siis, kui õpetajad teevad omavahel koostööd ja on võrgustikusuhetes ka kooli ümbritseva keskkonnaga. Õpetaja peab oma tööd pidevalt hindama ja uuendama, mistõttu õpetajas tuleb näha uurijat ja elukestvat õppijat, kes oma töö edendamise nimel teeb koostööd kolleegide ja teiste partneritega Soome Üliõpilase arenguetapid: varajane idealism ellujäämine raskuste tunnistamine – Mingisuguste asjadega tulen toime
· kutseala poolt kontrollitav tööjaotus · kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust · vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus) · eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu) Üliõpilase arenguetapid · Varajane idealism- võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema. · Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes. · Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa. · Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas
Juhtub üha hullemaid õnnetusi, mille tagajärgedeks on kahjuks juba siiski surmad. Referaadis on kasutatud erinevate inimeste arusaamu koolivägivalla kohta. On väljatoodud erinevad vaatepunktid kolmest artiklist: kes on selles süüdi ja kas see on kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid