Larüngiit (0)

Lar    ü  ngiidi tekkep    õ  hjused ja mehhanismid     Larüngiit on haigus, mis mõjutab kogu  kõri limaskesta: sise- ja välislihaseid, häälepaelu jne. 
Kõripõletiku ehk larüngiidi põhjuseks on enamasti viirusnakkus, mille tagajärjel tekib põletik 
kõri ja/või hingetoru piirkonnas. Kõriturse astmed: I- striidor ( vilisev hingamisheli) vahelduv, 
kuulda lapse rahutusel. II aste- püsiv striidor rahuolekus, hingamisel abilihaste kasutamine, III 
aste- tugev striidor hingamise abilihaste kasutamisega, nahavärvi muutus, võib vajada 
intubeerimist. Haigus algab nohu ja kurgupõletikuga, mille järel tekib madala haukuva tämbriga 
köha ja sissehingamine muutub häälekaks. Enamasti kaasneb haigusega ka palavik. Mõnikord 
võib keset ööd tekkinud haukuv madalatämbriline köha olla haiguse kõige esimeseks 
sümptomiks.Kuna tegemist on hingamisteede viirusinfektsiooniga, levib haigus nii piisknakkuse 
(köhimine, aevastamine, nuuskamine) kui ka kontaktnakkuse teel ehk esemete ja pindade 
vahendusel. Laps on nakkusohtlik 3–4 päeva või kuni palaviku kadumiseni. . Haiguse arengut 
soodustab lisaks ka kroonilise põletikud  kehas (riniit, farüngiit, tonsilliit). Süüdlased on iga 
inimese hingamisteedes elavad S. pneumoniae oportunistlikud mikroorganismid, mis 
aktiveeruvad ebasoodsates tingimustes. Millised on larüngiidi sümptomid? Täiskasvanutel äge kõripõletik algab tavaliselt kurgu ja kõri piirkonna valulikkusega. Hääl  muutub kähedaks või kaob täielikult. Kurk tundub kuiv ja kare. Võib kaasneda palavik, üldine  halb enesetunne, lihasvalu, peavalu, nohu ja köha. Köha on oma iseloomult kuiv ja  madalatämbriline, kohati haukumist meenutav. Väikelaste larüngiidi korral haigus algab tavaliselt üsna äkki ja sümptomid võivad  progresseeruda väga kiiresti. Tekib kuiv ning samuti „ haukuv“ köha. Neelamine võib muutuda  raskeks, mille tõttu koguneb rohkem sülge suhu. Hingamine muutub samuti raskendatuks ning  võib olla kuulda ka „lõrisevat“ hingamist. Õhupuuduse tõttu võib lapse üldseisund halveneda  kiiresti. Huuled ja nahk võivad muutuda kergelt sinakaks, laps loiuks - sellisel juhul on vaja  kiiresti kutsuda kiirabi! Krooniline kõripõletik algab hiilivalt (aastate jooksul), hääl muutub kähedaks. Mõnikord võib  olla ka vähene kurgu valulikkus kõnelemisel. Muud kaebused tavaliselt puuduvad.


Larüngiidi diferentsiaaldiagnoos ning ravi Diferentsiaaldiagnoos: Vaatluse käigus vaadeldakse väikese peeglikesega (kõripeegel) kõri. Kroonilise kõripõletiku kahtlusel tehakse otsene larüngoskoopia. See on uuring, mis teostatakse üldnarkoosis ja mille käigus vaadeldakse larüngoskoobi abil kõri. Vajadusel võetakse ka  proovitükke, et vaadata, kas pole häälepaeltel pahaloomulisi muutusi. Ravi: Spetsiifilist ravi larüngiidil ei ole. Põhiliselt ägeda larüngiidi korral ei tohi rääkida - säästa häält  ning põletikus häälepaelu. Võib tekkida krooniline kõripõletik. Soovitatakse ka veel õhku  niisutada auruga (nt kummeliaur inhalatsioonina). Kui haigus kestab üle nädala ning kaasneb ka  köha, võib alustada ka tablettravi antibiootikumidega. Valikravimiks on penitsilliin või  amoksitsilliin. Ravikuuri kestus on 7-10 päeva Kroonilise larüngiidi puhul soovitatakse samuti ~2 nädalast häälereziimi ning edaspidi hääle  õige kasutamise õppimist (logopeed, foniaater - häälehäiretega tegelev arst). Antibiootikumisest  ei ole abi. Osadel juhtudel teostatakse ka kirurgilist ravi- eemaldatatakse  häälepaeltelt kahjustunud  limaskest. Uus normaalne limaskest kasvab tagasi mõne nädala jooksul. Kroonilise larüngiidi puhul on vajalik käia kontrollis 2 korda aastas, kuna esineb suurenenud risk haigestuda kõrivähki. Laste puhul: Last tuleb hoida rohkem istuvas asendis ning kergitada tema voodi peaalust kõrgemaks. Jahe õhk alandab limaskesta turset, mistõttu võib last soojalt riietades avada akna või minna õue (rõdule).  Lapsele tuleb pakkuda piisavalt juua. Vajadusel anda palavikku alandavat ravimit.  Antibiootikumidest, köha- ja nohusiirupitest ning allergiavastastest ravimitest kõripõletiku  ravimisel kasu ei ole.

Document Outline

• Millised on larüngiidi sümptomid?