AgS2 must 10-51 1,25*10-17 3.Heterogeense tasakaalu nihkumine vähedissotseeruva ühendi tekke suunas Tsentrifuugisin katses 1.1 saadud lahuse. Tsentrifugaadi valasin sademe pealt ära. Sademe pesin 1...2 ml destilleeritud veega klaaspulgaga segades, tsentrifuugisin uuesti ning valasin pesuvee pealt ära. Lisasin sademele tilkhaaval 6 M ammoniaagi vesilahust kuni sademe lahustumiseni. Sade lahustub, kuna tekib Ag[NH]2+ ioon. AgCl+NH3*H2O= Ag[NH]2Cl+2 H2O Hapestasin lahuse HCl lahusega. Sadeneb AgCl Ag[NH]2Cl +Hcl=AgCl+NH4Cl Katse 3.2 Rasklahustuva ühendi sadestamine ning lahustumine vähedissotsieeruva ühendi tekke tõttu Valasin ühte tsentrifuugiklaasi 1 ml 0,1 M Na2C2O4 lahust ja 2 ml 0,1 M CaCl2 lahust ning teise tsentrifuugiklaasi 2 ml 0,1 M Na2C2O4 lahust ja 1 ml 0,1 M CaCl2 lahust Tekkinud sademed tsentrifuugisin
(Hg(NO3)2+ HNO3 aminohapped. Zelatiini lahusega muutusi ei toimunud. 4) Sulfhüdrüülreaktsioon 1ml Pb(CH3COO)2 Lahuse keetmisel tekkis (tioolreaktsioon) 0,5% lahus, 20% pruunikasmust kolloidsade Pb++ NaOH tilgakaupa, toimel. Sulfhüdrüülrühmad kuni tekkiva sademe valkudes ja aminohapetes lahustumiseni, 0,5 ml alluvad hõlpsasti leeliselisele Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH munavalgu lahust hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. 5) Valkude sadestamine 1 ml munavalgu Tekkis valge sade. trikloroäädikhappega lahust, mõni tilk Trikloroäädikhape on valke CCl3COOH lahust denatureeriv ja sadestav
2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tahke keedusoola ja liiva segu, kuivatatud 1050C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb (nr1), mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Töö käik: Lahustada koonilises kolvis liiva-soola segus sool destilleeritud veega. Lahust segada klaaspulgaga kuni soola lahustumiseni. Filtreerida lahus läbi lehtrisse asetatud filterpaberi keeduklaasi. Selge filtraat valada mõõteslindrisse ja täita destilleeritud veega kuni 250 cm3 täitumiseni.Mõõtesilindrit mitmel korral pöörates lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus . 4. Katseandmed: Areomeetri näiduks mõõtesilnidris sain 1,013g/cm3. Liiva-soola segu mass on 10g. Lahuse tiheduse sõltuvuse tabel soola protsendilisest sisaldusest lahuses (Tabel 1.1
destilleeritud vett ja mõõdeti selle kristallvesi. See järel tiigel jahutati algtemperatuur. Ühte katseklaasi eksikaatoris ja kaaluti. Jätkati lisati 3g ammooniumnitraati ja teise kuumutamisega konstantse kaalu 3g naatriumsulfaati. Termomeetriga saavutamiseni. segati ained lahustumiseni ja mõõdeti suurim erinevus Katse andmed: algtemperatuurist. Aine Mass, g Katse andmed: Tiigel 10,3 Aine Temperatuur Tiigel + 11,54 Vesi 22 kraadi CuSO4*nH2O CusO4*nH2O 1,24 Vesi + 4 kraadi
valik reaktiive (5% NaOH lahus, 10% äädikhappe-pliisoola (Pb(CH3COO)2 - pliiatsetaat) lahus) 3.3 Tegevuskava: Asetada katseklaasidesse uuritavate kiudude proovid (üks proov katseklaasi kohta, igaüks ligikaudu 10-15 mg). Valada peale 5% naatriumhüdroksiidi lahus, täites 1/3 katseklaasi mahust. Asetada katseklaasid keevasse vette ja kuumutada siidikiudude täieliku lahustumiseni. Jahtunud villa ja siidi leelistele lisada paar-kolm tilka 10% äädikhappe-pliisoola (Pb(CH3COO)2) lahust. Jälgida lahuse värvuse muutust. 4. Tulemused ja järeldused. Tulemused Asetasime villa ja siidikiud koos 5% naatriumhüdroksiidi ja asetasime katseklaasid keevasse vette kuni siidikiudude täieliku lahustumiseni. Seejärel jahutasime vee ning lisasime mõlemasse katseklaasi 2-3 tilka 10% äädikhappe- pliisoola lahust.
*Samuti võib loputada filigraani ehet soojas vees (mitte leotada). Tuleb kindlasti meeles pidada, et ehe tuleb kõige lõpus ära kuivatada. Meetod nr. 3- alumiinium ja küpsetamissooda. *Võta natuke alumiinium fooliumit- 1 pisike kortsutatud pallike on piisav kogus ning pane see koos ehetega kausi põhja (selleks sobib klaas/alumiinium/teras kauss). *Lisa umbes 4-6 cm keevat vett. *Lisa üks lusikatäis soodat ja üks lusikatäis soola, sega kuni lahustumiseni. *Lase veel keeta umbes 2 kuni 3 minutit, seejärel eemalda hõbedast ehe ning loputa see. *Lõpetuseks pühi hõbedat kuiva ja puhta riidega. Poleerimiseks võib kasutada ka spetsiaalseid riidelappe, mida müüakse juveelipoodides. Selline lapp annab ehetele eriti kauni läike. Meetod nr 4 Carnauba vahaga *Hõbedat puhastatakse ka carnauba vahaga. Keemilist koostist vaadates võiks proovida samade ainerühmade aineid. estreid ja karboksüülhappeid.
aminohapped, zelatiinis mitte. 4) 1ml Pb(CH3COO)2 Lahuse keetmisel tekkis pruunikasmust tioolreaktsioon 0,5% lahus, 20% kolloidsade Pb++ toimel. NaOH tilgakaupa, Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja kuni tekkiva aminohapetes alluvad hõlpsasti sademe leeliselisele hüdrolüüsile, andes Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH lahustumiseni, 0,5 sulfiidioone. Lahuses on ml munavalgu sulfhüdrüülrühmad. lahust 5) Valkude 1 ml munavalgu Tekkis valge sade. Trikloroäädikhape sadestamine lahust, mõni tilk on valke denatureeriv ja sadestav trikloroäädikha CCl3COOH lahust reagent, mida kasutatakse valkude ppega eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest ning ei sadesta
hakkama välja sadenema. Mõnikord on aga lahustunud osakesed nii tugevasti hüdraatunud, et haaravad sadenedes kaasa ka vee molekulid. Sellisel juhul saamegi kristallhüdraadid. Tuntumaid kristallhüdraate on näiteks vaskvitriol ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vask(II)sulfaatpentahüdraat: CuSO4·5H2O. Sageli on nii, et aine hüdraatunud vorm on teist värvi kui hüdraatumata vorm. Probleem- ja arvutusülesanded lahustumiseni. Seejärel asetada lahus katseklaasiga ettevaatlikult külma vette. Tekstülesanded kaaliumnitraadi (KNO3) Kui lahus on jahtunud, siis viiakse lahusesse väike lahustuvusest naatriumetanaadi kristall ning jälgitakse toimuvat. Mis 1. Leia kaaliumnitraadi toatemperatuuril küllastunud juhtub? Põhjendada nähtust! lahuse protsendiline sisaldus 2. 20 g KNO3 lisati
Töö käik Uuritav vedelkütuse proov segatakse klaasanumas loksutamise teel 5 minuti vältel, kusjuures anum on täidetud mitte rohkem kui ¾ oma mahust. Viskoosseid naftasaaadusi kuumutatakse eelnevalt 40...50 ○C. Ligikaudu 50 g uuritavat vedelkütust (kaalutud täpsusega 0,1 g) valatakse eelnevalt pestud ja kuivatatud klaaskolbi 1 ja lisatakse 50 ml veevaba lahustit. Lahustina kasutatakse benseeni, bensiini, tolueeni jt. Kolvi sisu segatakse hoolikalt kuni kütuse täieliku lahustumiseni. Seejärel asetatakse koloi glasuurimata portselani tükikesi või klaasist kapillaare, mille üks ots on suletud. Lahustit lisatakse segu keemistemperatuuri alandamiseks, portselanitükikesi aga keemisprotsetuuri ühtlustamiseks. Järgnevalt ühendatakse kolb korgi abil kuiva ja puhta püüduriga selliselt, et viimase kaldulõigatud ülevoolutoru ots ulatuks 15...20 mm pikkuselt kolbi. Püüdur ühendatakse
lahusega täidetud võrdses ulatuses. Tsentrifuugi sisse lülitamisel peab tsentrifuugi kaas olema suletud, kaas avatakse peale rootori seiskumist. Tsentrifugaat (sademe peal olev lahus) valada sademe pealt ära. Sade pesta 1...2 mL destilleeritud veega klaaspulgaga segades, tsentrifuugida uuesti ning valada pesuvesi pealt ära. Lisada sademele tilkhaaval 6 M ammoniaakhüdraadi lahust kuni sademe lahustumiseni. Vajadusel segada klaaspulgaga ja soojendada lahustumise kiirendamiseks. Mis põhjustab sademe lahustumise? Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) AgCl sademe lahustumist. Sade lahustus kompleksühendi tekke tõttu. AgCl↓ + 2NH3⋅H2O→ [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Hapestada lahus 1M HCl lahusega kuni sademe tekkimiseni. Milline ühend sadeneb? Kirjeldada reaktsioonivõrrandiga (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. Tekkis valge AgCl sade.
ei hakanud ma seda 2-3 tilgani aurustama. Eemaldasin klaaspulgaga lahuse pealt musta väävli sademe. Saadud lahusele lisasin ammoniaagi vesilahust tugevalt aluselise reaktsioonini (tugeva ammoniaagi lõhnani) ning soojendasin. Sadestusid Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3 ning lahusesse jäid [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Tsentrifuugisin jällegi. Bi3+ -ioonide tõestamine Võtsin katseklaasi mõned tahke SnCl2 kristallid ning lisasin 2M NaOH lahust esialgu tekkiva Sn(OH)2 sademe lahustumiseni. SnCl2 + 2NaOH Sn(OH)2 + 2 NaCl Sn(OH)2 + 2 NaOH Na2[Sn(OH4)] Lisasin lahust uuritavale sademele (mida olin pannud veidi teise katseklaasi) ning lahus värvus tumemustaks, mis tõestas Bi3+ -ioonide olemasolu lahuses. 3 Na2[Sn(OH4)] + 2 Bi(OH)3 2 Bi + 3 Na2[Sn(OH)6] Cu2+ -ioonide tõestamine Tsentrifugaat oli pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist sinise värvusega, seega lahuses olid vask(II)-ioonid. Sinine värvus on tingitud [Cu(NH3)4]2+ -kompleksioonidest. Kuna see
b) lisati tilkhaaval 6M NH3H2O vesilahust Atsiidokompleksid 3.1 0,5 ml 0,2M NaCl lahusele lisati 1 tilk AgNO3 lahust Lisati ~3 ml küllastunud NaCl lahust 3.2 a) katseklaasi pandi mõned Co(NO3)26H2O kristallid, 2-3 ml atsetooni tekkis lillakas lahus b) lisati NaCl kristalle NaCl kristallide ümber olev sade värvus siniseks 2 c) loksutati kuni NaCl lahustumiseni, lisati ~1 ml vett. Lahus värvus roosaks 3.3 0,5 ml 0,2M Bi(NO3)3 lahusele lisati tilkhaaval 0,25M KI lahust Lisati tahket KI 3.4 0,5 ml 0,25M KI lahusele lisati 1 ml vett ja 1-2 tilka 0,2M Pb(NO3)2 lahust Lisati tahket KI 3.5 0,5 ml 0,2M Pb(NO3)2 lahusele lisati 0,5 ml Na2SO4 lahust Sademe pealt valati lahus ära, lisati 2 ml küllastatud CH3COONa lahust 3.6 0,5 ml 0,2M Cd(CH3COO)2 lahusele lisati tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust
Ruumala oli 20mL, aga pärast jahutamist ruumala on vähem 19,8mL. Protsess mi toimus on kontraktsioon. · Kas Vlahus = Vvesi +Vetanool ? Jah Katse 4. Tehnilistel kaaludel kaaluda 20 g NaCl. Teades, et NaCl tihedus = 2,16 g/cm3, arvutada selle ruumala. Mõõtsilindrisse (100 mL) valada 90 mL destilleeritud vett. Fikseerida vee nivoo asend ja temperatuur silindris. Puistata sool silindrisse nii, et see ei satuks seintele, ning segada klaaspulgaga soola täieliku lahustumiseni. · m(NaCl)=20g p=2,16 g/cm³ 20 = = 9,26³ 2,16 · Kui lahus omandab esialgse temperatuuri, fikseerida vedeliku ruumala. V(vesi)=90mL t=21°C V(vesi+sool)=88mL t=20°C-21°C · Kas Vlahus = Vvesi +Vsool ? Ei · Selgitada toimunud nähtust Lahustina oli vesi. Sool lagunes ionideks, kui see oli lahustunud vees
kontsetratsioon on palju väiksem kui munavalgus, kus värvus oli eredalt punane. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Kvalitatiivne reaktsioon. Positiivne reaktsioon tõestab tsüsteiini olemasoleku valgus, sest sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetes alluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. Kasutatud ained: 1ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahus 20% NaOH tilgakaupa kuni tekkiva sademe lahustumiseni 0,5 ml munavalgu lahust Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Pärast lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame segu, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine Pb++ toimel. Pruunikas sade tõestab, et lahuses on PbS ja see t'estab tsüsteiini olemasolekut. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH
häguseks, joodi värvus kaob, segu soojeneb ja eeter hakkab keema. Kui bromoetaan on lisatud, jätkatakse reaktsioonisegu soojendamist 20-40 minutit- magneesiumi täieliku reageerimiseni. Reaktsioonisegu jahutatakse 100C-ni ning lisatakse 0,06 mooli atsetofenooni lahust 15 ml eetris. Kolbi soojendatakse seni, kuni eeter keeb. Kolb jahutatakse, reaktsioonisegule lisatakse mõned tükid jääd ning lisatakse 10&%-list HCl lahust, kuni tahke osa lahustumiseni. Eetrikihid eraldatakse ja veekiht ekstraheeritakse u 20ml eetriga. Eetrilahused ühendatakse ja pestakse 5%-lise Na2CO3 lahusega. Eeter eemaldatakse rotatsiooniaurustil , jääk destilleeritakse veeauruga reageerimata lähteainete ja kõrvalproduktide eemaldamiseks. Jahutamisel tahkunud jääk filtreeritakse, kuivatatakse õhu käes ja vajadusel kristallitakse ümber etanoolist. 2. Praktiline osa 2
sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl – Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 – Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(NН3)2 + Cl – Läbipaistev hele valge lahus 4. Cu(OH)2 + 4 NH3 = Cu(NH3)4 + 2 OH – Tumesinine lahus Järeldus: Mõlemad sademed lahustusid ammoniaagis, AgCl’I lahustumisel jäi alles vähe setet. 1.1
sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1.1 Katse 4 Töö eesmärk: Kompleksanioonide saamine Töö käik: Valiti reaktiivid NaCl, CuCl2, AgNO3 ja KCl et valmistada tiiglites AcCL ja CuOH2 sademed. Sademetelt valati ära lahus, lisades sademe tilkhaaval ammoniaagi vesilahust kuni selle lahustumiseni. Töövahendid: Kaks tiiglit, NaOH, CuCl2, AgNO3, KCl, 4 pipetti. Arvutused / Andmed: 1. CuCl2 + 2 NaOH = Cu(OH)2 + 2 NaCl Lahus on sinakas rohelist värvi. 2. AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 Valge paksu sademega lahus. 3. AgCl + 2NH3 = Ag(N3)2 + Cl Läbipaistev hele valge lahus 4. Cu(OH)2 + 4 NH3 = Cu(NH3)4 + 2 OH Tumesinine lahus Järeldus: Mõlemad sademed lahustusid ammoniaagis, AgCl'I lahustumisel jäi alles vähe setet. 1.1.2 Katse 5B
lisatakse kohe ka lahus, mis on valmistatud 7,5 g Na-atsetaadist 25 ml vees. Segu jahutatakse, vajadusel üleöö, ja saadud kristallid filtritakse. Kristalle pestakse lehtril külma veega ja kuivatatakse õhu käes. Vajadusel kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. Teine etapp Töö teostatakse tõmbekapi all! 100 ml kolbi asetatakse 6,8 g atsetaniliidi ja 25 ml jää-äädikhapet ning soojendatakse veevannil kuni atsetaniliidi lahustumiseni. Seejärel lisatakse vähehaaval, segades, 8 g broomi ja 10 ml jää-äädikhappe lahus, jälgides, et segu temperatuur ei tõuseks üle 40 °C, lastakse 10 min seista ja valatakse reaktsioonisegu 10 ml jäävette. Lahusele lisatakse 10%-list naatriumsulfiti lahust, kuni lahus muutub värvituks ning tekib sade. Sade filtreeritakse Büchneri lehtril, pestakse filtril vähese hulga külma veega ja kristalliseeritakse ümber etanoolist. Saagis ca 80 % teoreetilisest. 2. Praktiline osa
2. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Uuritavast proteaasi preparaadist, milleks antud töös oli savinaas, valmistati ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris lahus, mille kontsentratsioon oli 1,5 mg/ml. Arvutasin savinaasi kaalutise suuruse, milleks oli 0,0075 grammi. Kaalusin analüütilistel kaaludel antud koguse ning tegin lahuse gradueeritud 5 milliliitrise mahuga katseklaasi. Esialgu lisasin väikese koguse puhverlahust ning segasin seda ~5 minutit kuni lahustumiseni, seejärel täitsin katseklaasi etteantud mahuni ning loksutasin, et ensüümi kontsentratsioon lahuses ühtlustuks. Ensüümreaktsiooni (kaseiini hüdrolüüsi) läbiviimine · pipeteerisin suurde 50 ml mahuga katseklaasi 25 ml 2%-list kaseiini lahust ning asetasin selle korgiga kaetuna vesitermostaati 5-10 minutiks seisma · võtsin 4 kuiva normaalmõõdus katseklaasi, nummerdasin need ning igaühte lisasin 3 ml 5%-list TKÄ lahust
vesilahust tugevalt aluselise reaktsioonini (tugeva ammoniaagi lõhnani) ning soojendasin. Sadestusid Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3 ning lahusesse jäid [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Tsentrifuugisin jällegi. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3) 2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3) 2 + 2NO + 4H2O + 3S Bi2S3 + 8HNO3 2Bi(NO3) 3 + 2NO + 4H2O + 3S Bi3+ -ioonide tõestamine Võtsin katseklaasi mõned tahke SnCl2 kristallid ning lisasin 2M NaOH lahust esialgu tekkiva Sn(OH)2 sademe lahustumiseni. SnCl2 + 2NaOH Sn(OH)2 + 2 NaCl Sn(OH)2 + 2 NaOH Na2[Sn(OH4)] Lisasin lahust uuritavale sademele (mida olin pannud veidi teise katseklaasi) ning lahus värvus tumemustaks, mis tõestas Bi3+ -ioonide olemasolu lahuses. 3 Na2[Sn(OH4)] + 2 Bi(OH)3 2 Bi + 3 Na2[Sn(OH)6] Cu2+ -ioonide tõestamine Tsentrifugaat oli pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist sinise värvusega, seega lahuses olid vask(II)-ioonid. Sinine värvus on tingitud [Cu(NH3)4]2+ -kompleksioonidest. Kuna see
kloroform 8 1.5. Töö käik 1.5.1 Atsetaniliid Keeduklaasis segasin 100 ml vett, 4 ml konts. HCl ja 5 ml aniliini. Lahuse soojendasin 50 oC-ni, lisasin 5,7 ml äädikhape anhüdriidi ja 7,5 Na- atsetaadi 25 ml vees. Segu jahutasin. 1.5.2 p-Bromoatsetaniliid 150 ml kolmekaelasse kolbi panin 5,35 g atsetaniliidi ja 19,8 ml 100% äädikhapet. Soojendasin veevannil atsetaniliidi lahustumiseni, pärast hakkasin lisama 2 ml broomi ja 7,9 ml äädikhape segu jälgides, et temperatuur ei tõuseks üle 40 oC. Pärast lastsin seista umbes 10 minutit. Seejärel lisasin 10% naatriumsulfiti, kuni lahus muutus värvituks ja tekkis sade. Sade filtrisin Büchneri lehtri kasutades. 9 2. PRAKTILINE OSA 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.1.1 Atsetaniliid 2.1.2 p-Bromoatsetaniliid 10 2.3 Arvutused 2.3.1 Atsetaniliid
Aga ma siiski usun, et seekord tulenes viga sellest, et meie põleti leek oli liiga intensiivne. Katse 6: Üleküllastunud lahuse saamine Töö eesmärk: Saada üleküllastunud lahus ning vaadelda sellega toimuvaid muutusi, kui lahust mõjutada. Reaktiivid: NasS2O3 naatriumtiosulfaat ; H2O vesi Töö käik: 1) Kuiva katseklaasi võtta 3 g naatriumtiosulfaati (Na sS2O · 5 H2O), lisada 1 cm3 vett ning kuumutada ettevaatlikult täieliku lahustumiseni. Katseklaasi ava sulgeda ning lasta jahtuda toatemperatuurile, seejärel järsult raputada. Vaadelda, mis toimub. Peale tugevat raputust muutus küllastunud lahus uuesti häguseks. Vesi läks vati sisse (aga see vist polnud oluline ) 2) Valmistada samamoodi veel üks küllastunud lahus, saadud lahusesse visata naatriumtiosulfaadi kristallike. Mis toimub? Kristallist tekkis esialgu nagu aur, mis jäi katseklaasi põhja. Mõne aja möödudes kogunes
Kuumutamine lõpetatakse ja lisatakse ülejäänud bromoetaani ja eetri segu sellise kiirusega, et segu nõrgalt keeks. Kui reaktsioon muutub liiga ägedaks, jahutatakse kolbi külma veega. Jäävannis jahutatud Grinardi reaktiivile lisatakse hästi segades 7g etüülformiaadi lahust 20ml eetris. Pärast estri lisamist segatakse reaktsioonisegu veel 10 minutit ning siis lagundataksel, lisades mõned tükid jääd ja tilklehtrist aeglaselt 10%-list HCl lahust tahke osa lahustumiseni. Eetrikiht eraldatakse ja veekiht ekstraheeritakse ca 20ml eetriga. Eetrilahused ühendatakse ja pestakse 5%-lise naatriumkarbonaadi lahusega ja kuivatatakse veevabal naatriumsulfaadil. Eeter eraldatakse rotatsiooniaurustil või lihtdestilatsioonil, jääks destileeritakse normaalrõhul või vaakumis. Saagis on 60% teoreetilisest. 2. Praktiline osa 2.1. Reaktsioonivõrrandid Etüülformiaat Sipelghappe reaktsioon etanooliga 3-pentanool Bromoetaani reaktsioon magneesiumiga
Tekkinud väävel püüda klaaspulgaga eraldada. Bi3+ - ioonide eraldamine Cu2+ ja Cd2+- ioonidest Saadud lahusele lisatakse NH3·H2O tugevalt aluselise reaktsioonini, selge ammoniaagi lõhnani, ja soojendatakse. Sadestub valge Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3, lahusesse jäävad [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Tsentrifuugitakse. Bi3+- ioonide tõestamine Võtsin katseklaasi mõned tahke SnCl2 kristallid, lisasin 2M NaOH lahust esialgu tekkiva Sn(OH)2 sademe lahustumiseni. SnCl2 + 2NaOH Sn(OH)2 + 2NaCl Sn(OH)2 + 2NaOH Na2[Sn(OH)4] Saadud selget lahust lisada uuritavale sademele. Tekkis hall sade, mis tõestas Bi3+ - ioonide olemasolu lahuses. 3Na2[Sn(OH)4] + 2Bi(OH)3 2Bi + 3Na2[Sn(OH)6] Cu2+ - ioonide tõestamine Tsentrifugaat oli pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist sinise värvusega, see on tingitud [Cu(NH3)4]2+- kompleksioonidest, mis tõestab Cu2+-ioonide olemasolu lahuses. Kuid see reaktsioon pole Cu2+-ioonide tõestamiseks eriti suure tundlikkusega
lahustega ning jälgisin, millistes katseklaasides tekib sade. Ühte tsentrifuugiklaasi, kus tekkis sade, lisasin 2 M äädikhappelahust, teise 1 M soolhappelahust. Katse 3.3. Rasklahustuva ühendi lahustusesse viimine gaasi tekkega. Valasin tsentrifuugiklaasi 2 mL Na2CO3 ja lisasin 1 mL CaCl2 lahust. Eraldasin tsentrifuugimisel sademe ning valasin selge lahuse sademe pealt ära. Lisasin sademele tilkhaaval 1 M HCl lahust kuni sademe lahustumiseni. Jagasin saadud lahuse kaheks. Ühte katseklaasi lisasin Na2CO3 lahust, teise NaOH lahust. Katse 3.4. Magneesiumhüdroksiidi saamine ja omadused Valasin kahte katseklaasi 1 mL MgSO4 lahust ja lisasin 1 tilga 2 M NaOH lahust. Seejärel lisasin ühte katseklaasi HCl lahust ning teise NH4Cl lahust kuni sade lahustus. 4. Sulfiidide sadestumine Katse 4 Valasin 7 katseklaasi 1 mL järgmiste soolade lahused: CaCl 2, MnSO4, NiSO4, CuSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3
jooksul (magneesiumi täieliku reageerimiseni). Reaktsioonisegu jahutatakse jäävannis 10°C-ni. Tilklehter asendatakse korgiga, jätkatakse segamist ning lisatakse sama ava kaudu tahket süsinikdioksiidi seni, kuni segu muutub paksuks ja kolb kattub väljastpoolt härmatisega. Süsinikdioksiidi tükid, mis on seisnud õhu käes, tuleb kuiva lapiga härmatisest puhtaks pühkida. Jätkates kolvi jahutamist, lisatakse tilklehtrist pikkamööda 5%-list soolhappelahust kogu tahke osa lahustumiseni. Eetrikiht eraldatakse, vesilahust ekstraheeritakse 2 x 20 ml eetriga. Eetrilahused ühendatakse ning ekstraheeritakse 10%-lise NaOH lahusega. Seda ekstrakti keedetakse 10 minutit, et eraldada lenduvad orgaanilised ühendid. Seejärel segu jahutatakse ja hapustatakse ettevaatlikult kontsentreeritud soolhappega. Eraldunud bensoehape filtritakse, pestakse vähese hulga külma veega ja kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 90% teoreetilisest. Etüülbensoaadi süntees bensoehappest:
Bi3+- ioonide eraldamine Cu2+ ja Cd2+- ioonisest Eelnevalt saadud lahusele lisasin NH3H2O kuni tugeva aluselise reaktsioonini, eraldus ammoniaagi lõhn. Soojendasin lahust. Lahus muutus helesiniseks ja põhja tekkis valge sade. Sadestus valge Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3, lahusesse jäid [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Bi3+- ioonide tõestamine Võtsin katseklaasi mõned tahked SnCl2 kristallid, lisasin 2 M NaOH lahust esialgu tekkiva Sn(OH) 2 sademe lahustumiseni. SnCl2 + 2NaOH Sn(OH)2 + 2NaCl Sn(OH)2 + 2NaOH Na2[Sn(OH)4] Lisasin saadud selge lahuse uuritavale sademele. Lahus värvus mustaks, järelikult on Bi 3+-ioonide olemaolu lahuses tõestatud. 3Na2[Sn(OH)4] + 2Bi(OH)3 2Bi + 3Na2[Sn(OH)6] Cu2+-ioonide tõestamine Tsentrifugaat oli pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist sinise värvusega, mis on tingitud [Cu(NH 3)4]2+- kompleksioonidest, mis tõestab Cu2+- ioonide olemasolu lahuses. Kuna see reaktsioon ei ole eriti
· Lahuse täpne maht 5 ml · Alkalaasi kontsentratsioon lahuses 1,66 mg/ml 3. Arvuta ensüümpreparaadi kaaluklaasi vajalik kogus ensüümpreparaati (analüütiline kaal): 4. Kaalu sobiva suurusega kaaluklaasi vajalik kogus (8,3 mg) alkalaasi. 5. Vii kadudeta (kvalitatiivselt) preparaat lahuse valmistamiseks sobivasse anumasse (gradueeritud katseklaas). 6. Lisa väike kogus puhverlahust ja sega klaaspulgaga minutit kuni alkalaasi lahustumiseni. NB! Selget lahust ei teki, sest preparaadid sisaldava täiteainet! Samas suured klimbid peavad olema kadunud! 7. Täida klaas puhverlahusega etteantud mahuni ja loksuta läbi, et ensüümi kontsentratsioon lahuses ühtlustuks. ENSÜÜMREAKTSIOONI (KASEIINI HÜDROLÜÜSI) LÄBIVIIMINE: 1. Võta 50 ml mahuga suur katseklaas. a) Pipeteeri 25 ml 2%-list kaseiini lahust. (Kaseiin on substraadiks) NB! pH peab olema reguleeritud ensüümile sobiva väärtusega!
Tekkinud väävel püüda klaaspulgaga eraldada. Bi3+-ioonide eraldamine Cu2+ ja Cd2+ ioonidest Saadud lahusele lisatakse NH3H2O tugevalt selge aluselise reaktsioonini selge ammoniaagi lõhnani ja soojendatakse.Sadestub valhe Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3, lahusesse jäävad [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Tsentrifuugitakse. Lahus värvus siniseks. Bi3+ ioonide tõestamine Katseklaasi võetakse mõned tahke SnCl2 kristallid, lisatakse 2M NaOH lahust esialgu tekkiva Sn(OH)2 sademe lahustumiseni. SnCl2 + 2NaOH Sn(OH)2 + 2NaCl Sn(OH)2 + 2NaOH + 3Na2[Sn(OH)4] Saadud selget lahust lisada uuritavale sademele. Musta või halli värvuse teke tõestab Bi 3+ -ioonide olemasolu lahuses. 3Na2[Sn(OH)4] + 2Bi(OH)3 2Bi + 3Na2[Sn(OH)6] Lahusesse tekkis mustjas sade, seega on Bi3+ -ioonid lahuses tõestatud. Cu2+ -ioonide tõestamine Kui tsentrifugaat pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist on sinise värvusega, mis on tingitud
Järeldus: Reaktsiooniga tõestati sahhariidide olemasolu uuritavates lahustes. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoonid kristalluvad lahusest välja, tekkinud kristallide kuju järgi on võimalik eristada lähtesuhrkuid. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 2 ml laktoosi, teise 2 ml glükoosi lahust. Lisati 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutati lahustumiseni. Segu kuumutati ~40 min keeval veevannil kuni osasoonide moodustumiseni. Osasoonide kuju vaadeldi mikroskoobis. Tulemus: Glükoosi lahuses tekkisid osasoonid kiiresti, laktoosi lahusest osasoone saada ei õnnestunud. 4 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest AgNO3 lahusest sadestub metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel välja ning
NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 - valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl Lisasin ~3 ml küllastunud NaCl lahust NaCl + AgCl Na[AgCl2] sade kadus, tekkis kompleksühend. 3.2 a) Panin katseklaasi mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid, 2-3 ml atsetooni Tekkis punakas-lillakas lahus: Co(NO3)2*6H20 [Co(H2O)6]2+ b) Lisasin NaCl kristalle, NaCl kristallide ümber olev sade värvus siniseks, NaCl valged kristallid muutusid sinakaks. Co(NO3)2 + NaCl [CoCl4]2- + Na+ c) Loksutasin kuni NaCl lahustumiseni, lisasin ~1 ml vett. Lahus värvus roosaks [CoCl4]2-+6H2O[Co(H2O)6]2++HCl 3.3 0,5 ml 0,2M Bi(NO3)3 lahusele lisasin tilkhaaval 0,25M KI lahust Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3 tekkis must sade Tahke KI lisamisel sai süsteem ergutuse moodustumaks kompleksühendi, sade kadus, tekkis roosa lahus BiI3 + 3KI(t) K3[BiI6] 3.4 0,5 ml 0,25M KI lahusele lisasin 1 ml vett ja 1-2 tilka 0,2M Pb(NO3)2 lahust Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 - kollane ja sätendav sade. Plii on ergastunud
sellepärast jäi lahus muutumatuks. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. Sulfhüdrüülreaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 20%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis must sade, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega ja tekkis pliisulfiid sade, mis on musta värvi. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000.
Kuid teame, et mõlemates lahuses oli toimunud denatureerimine. Siis võime oletama, et madala pH tõttu denatureerinud valk jäi lahuses. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega. Teoreetilised alused: Veega segunevad solvendid põhjustavad valkude dehüdreerimist ja tekkib sade. Sadesti kontsentratsiooni vähenemisel lahustub tekkinud sade uuesti. Töö käik: · Katseklaasi valatakse 2ml munavalgu · + orgaaniline solvent · + vesi (kuni sademe lahustumiseni) Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Minu juhul tekkinud sade ei lahustunud vesi lisamisel. Võimalikult oli lisanud liiga palju solvendi, mis tekitab pöördumatu denaturatsiooni. Teine osa: Süsivesikute reaktsioonid. Teoreetilised alused: Vastavalt struktuurile jaotatakse süsivesikuid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Vastvalt vaba aldehüüdrühma esinemisele molekulis jaotakse suhkrud redutseerivateks ja mitteredutseerivateks.
sellepärast ei muutunud lahuse värvus. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. 1.1.4 Tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 10%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis ülipeen must sade pruunis vedelikus, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav reagent, kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000.
Järelikult toimus furfuraalide moodustumine. 1.2.2.Osasoonide saamine Osasoonid on süsivesikute derivaadid, mis tekivad taandava suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Nad kristalluvad lahusest välja ning kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Töö käik Valan ühte katseklaasi 2 ml glükoosi ja teise 2 ml laktoosi. Mõlemasse lisan 0,1 g fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutan ainete lahustumiseni. Hoian reaktsioonisegu 40 minutit keevas veevannis ning seejärel jahutan jäävannis. Katseklaasidesse moodustuvad suhkrute osasoonid. Järeldus Laktoosi osasoonid tekkisid kiiremini ja olid silmaga paremini nähtavad, kuna tegemist on oligosahhariidiga. Glükoosi osasoonid tekkisid alles pärast jäävannis hoidmist ning kristallid olid tunduvalt pisemad ning halvemini märgatavad, sest tegemist on monosahhariidiga. http://www.didier- http://www
FFA = 0,25 * 0,1 * 1 * 282 * 100 / (100*2,5) = 0,282 % Järeldused Happearv on toidurasvade üks põhilisemaid kvaliteedinäitajaid, mis iseloomustab vabade rasvhapete sisaldust toidurasvas, sain selleks 0,5611 mg KOH. Rafineeritud õlis võib FFA väärtus olla maksimaalselt 0,3 %, minu tulemus oli väga lähedal maksimumile. Joodiarvu määramine Töö käik Kaalusin koonilisse kolbi 0,3g rapsiõli, lisasin mensuuriga 15 ml etanooli, soojendasin vesivannil (50-60°C) õli lahustumiseni ja jahutasin toatemperatuurini. Lisasin täpselt 20 ml 0,2 n joodilahust ja 200 ml leiget ( 25-30°C) destilleeritud vett. Sulgesin kolvi korgiga, loksutasin energiliselt ja jätsin 5 minutiks pimedasse reageerima. Joodi ülehulga tiitrisin tagasi 0,1 n Na2S2O3-ga, kuni lahus muutus õlgkollaseks, lisasin 3 tilka tärkliselahust ja jätkasin tiitrimist lahuse sinise värvuse kadumiseni. Analoogsetes tingimustes tegin kontrollkatse ilma rasvata. Katseandmed ja arvutused
1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja fenüülhüdrasiini reageerimisel tekkivaid süsivesikute serivaate. Osasoonid kristalluvad lahustest hõlpsasti, omades lähtesuhkrule iseloomulikku kuju ja sulamistemperatuuri, mistõttu saab neid eristada just kristalli kuju järgi. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml laktoosi ja 2ml maltoosi lahust. Mõlemasse lisatakse 0,1g fenüülhüdratsiini ja 0,2g naatriumatsetaati ning loksutatakse tahke aine lahustumiseni. Reaktsioonisegu hoiatakse keevas veevannis 40min. Seejärel jahutatakse jäävannis ning tulemuseks on kristallid, mida vaatleme mikroskoobi all. Maltoosi osasoonid olid gruppideks kokku koondunud, lühikesed ja otsast hargnenud. Laktoosi osasoonid olid piklikud ning terava otsaga, kuid keskelt tihedalt kokku põimunud. Järeldus: Võime järeldada, et laktoos ja maltoos on taandavad suhkrud (reageerivad fenüülhüdrasiiniga), mille osasoonid omavad iseloomulikku kuju.
aldehüüdrühma kaudu, formeerub hüdrasoon C-1 positsioonis. Seejärel oksüdeerub C-2 asendis olev hüdroksüülrühm karbonüüliks ja formeerub hüdrasoon C-2 asendis. Reaktsiooniks on vaja fenüülhüdrasiini liiga ja pikka kuumutamist. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 2 ml glükoosi lahust ja teise katseklaasi 2 ml arabinoosi lahust, mis on mõlemad taandavad suhkrud. Mõlemale lahusele lisasin 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati. Loksutasin lahustumiseni. Hoidsin mõlemaid reaktsioonisegusid umbkaudu 40 minutit tulises veevannis kuni hakkasid moodustuma kristallid. Seejärel jahutasin veevannis ning osasoonide kristallide kuju tehti kindlaks mikroskoobis. Tulemus: Nii arabinoosi kui ka glükoosi lahuses hakkasid pikaajalise kuumutamise tagajärjel moodustuma kristallid, kusjuures glükoosi lahuses moodustusid kristallid palju kiiremini kui arabinoosi lahuses. Osasooni kristallide kuju: Pilt . Glükoosi osasoonid 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon
suhkruga. Osasoone moodustavad monoosid kui ka taandavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest välja ning nende omadused on lähedased lähtesuhkrule. Reaktsioon toimub kahes etapis. Töö käik: · Valan kahte katseklaasi 2ml erinevaid taandavaid suhkruid ( 1% laktoos ja 1% maltoos) · Lisan mõlemale 0,1g fenüülhüdrasiini ja 0,2g kristallilist naatriumatsetaati · Loksutan tahkete ainete lahustumiseni · Panen reaktsioonid 40 min keevasse vette · Jahutan katseklaasid jäävannis · Vaatlen mikroskoobi all tekkinud osasoome Laktoosi puhul tekib palju pehmeid kristalle (nägi välja nagu maakaart) Vaatlesin ka glükoosi kristalle. Viimased olid sellised vihased, nagu okastraat. 1.2.3 Hõbepeeglireaktsioon Redutseerivate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli
Joodiarv iseloomustab rasva küllastamatuse astet. Mida rohkem on rasva koostises küllastamata rasvhappeid ja mida rohkem on rasvhappe molekulis kaksiksidemeid, seda kõrgem on joodiarv. Joodiarvu väljendatakse joodi massiga grammides, mis kindlates tingimustes ühineb 100 g rasvas olevate küllastamata rasvhapetega. Töö käik Tahke rasv (või, margariin) Koonilisse kolbi (250 ml) kaalutakse 0,2-0,25 g rasva, lisatakse mensuuriga 10 ml etanooli, soojendatakse vesivannil (50-60°C) lahustumiseni ja jahutatakse toatemperatuurini. Lisatakse täpselt 5 ml 0,2 n joodilahust ja 50 ml leiget (25-30°C) destilleeritud vett. Kolb suletakse korgiga, loksutatakse energiliselt ja jäetakse 5 minutiks pimedasse reageerima. Joodi ülehulk tiitritakse tagasi 0,1 n Na2S2O3-ga, kuni lahus muutub õlgkollaseks, lisatakse 3 tilka tärkliselahust ja jätkatakse tiitrimist lahuse sinise värvuse kadumiseni. Tiitrimise aeg ei tohiks ületada 3 minutit. Analoogsetes
Seetõttu võib katst ebaõnnestuks pidada liiga kõrgel temperatuuril kuumutamise tõttu. Katse 6: Üleküllastunud lahuse saamine Töö eesmärk: Üleküllastunud lahuse saamine, vaadelda lahuse mõjutamise tõttu toimuvaid muutusi Kasutatud töövahendid: katseklaas, kaal, gaasipõleti, vatt Kasutatud reaktiiv: Na2S2O · 5 H2O (naatriumtiosulfaat), H2O Töö käik: Kuiva katseklaasi võeti 3 g naatriumtiosulfaati (NasS2O · 5 H2O), lisati 1 cm3 vett ning soojendati ettevaatlikult täieliku lahustumiseni. Katseklaasi ava suleti vatiga ning aeglaselt jahutati toatemperatuurini. Raputati järsult katseklaasi. Vaadeldi, mis toimub. Valmistati samamoodi veel kord naatriumtiosulfaadi küllastunud lahus. Saadud lahusesse visati naatriumtiosulfaadi kristallike. Vaadeldi, mis toimub. Katse andmed: Peale tugevat raputust muutus küllastunud lahus korraks häguseks veeks ning tekkis sade. Kristallist tekkis esialgu nagu aur, mis jäi katseklaasi põhja. Mõne aja möödudes kogunes
Reaktsiooniks on vaja fenüülhüdrasiini liiga ja pikka kuumutamist. Töö käik 7 Eda Türi 142281 YAGB21 Valasin ühte katselaasi 2 ml glükoosi lahust ja teise 2 ml laktoosi lahust, mis mõlemad on taandavad suhkrud. Mõlemale lahusele lisasin 0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja 0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ja loksutasin lahustumiseni. Hoidsin mõlemaid segusid 40 minutit kuumas veevannis kuni hakkasid moodustuma kristallid. Seejärel jahutasin jääkastis ning Osasoonide kristallide kuju tegin kindlaks mikroskoobis. Tulemus Nii glükoosi kui ka laktoosi lahuses hakkasid pärast pikaajalist kuumutamist moodustuma kristallid. Osasooni kristallide kuju Pilt 2 Glükoosi osasoonid Pilt 1 Laktoosi osasoonid 1.2.3.Hõbepeegli reaktsioon Teoreetilised alused
FFA = 0,15 * 0,1 * 282 * 100 / (1000*3,27) = 0,1296 % Järeldused Happearv on toidurasvade üks põhilisemaid kvaliteedinäitajaid, mis iseloomustab vabade rasvhapete sisaldust toidurasvas, sain selleks 0,2574 mg KOH. Rafineeritud õlis võib FFA väärtus olla maksimaalselt 0,3 %, sellega loen ona katsetulrmused õnnestunuks. Joodiarvu määramine Töö käik 1. Kaalusin koonilisse kolbi 0,25 g sojaõli, lisasin mensuuriga 15 ml etanooli, soojendasin vesivannil (50-60°C) õli lahustumiseni ja jahutasin toatemperatuurini. 2. Lisasin täpselt 20 ml 0,2 n joodilahust ja 200 ml leiget ( 25-30°C) destilleeritud vett. 3. Sulgesin kolvi korgiga, loksutasin energiliselt ja jätsin 5 minutiks pimedasse reageerima. 4. Joodi ülehulga tiitrisin tagasi 0,1 n Na2S2O3-ga, kuni lahus muutus õlgkollaseks, lisasin 3 tilka tärkliselahust ja jätkasin tiitrimist lahuse sinise värvuse kadumiseni. 5. Analoogsetes tingimustes tegin kontrollkatse ilma rasvata.
Zelatiin pannakse külma veega likku, kusjuures 1 osa zelatiini kohta võetakse 6 osa vett. Leotatakse 2030 minutit. Seejärel kuumutatakse segu pidevalt segades veevannil, kuni zelatiin on sulanud, ning kurnatakse. Zelatiinilehti leotatakse samuti külmas vees 45 minutit, seejärel surutakse liigne vesi välja ja lahustatakse väheses kuumas vees või otse kuumas tarretatavas leemes. Zelatiinipulbrit leotatakse külmas vees umbes 5 minutit ja kuumutatakse veevannil pulbri lahustumiseni. 14. mis värvi lõikelaudu kasutatakse köögiviljade tükeldamisel? 1. Pruun 2. Roheline 15. nimeta kartuli, porgandi ja sibula tükelduskujud Kartul: 1. Viilud 2. Rattad 3. Ribad 4. Kangid 5. Väiksed kuubikud 6. Suured kuubikud 7. Halud Porgand: 1. Viilud 2. Rattad 3. Ribad JULIENNE 4. Kangid 5. Kuubikud väikesed BRUNOISE 6. Kuubikud suured MIREPOX 7. Halud 8. Erikujulised- tähekesed, lilled Sibul: 1. Rattad
lahusti: · puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, · puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis, · lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis. Puhastatav aine paigutatakse Erlenmeyeri kolbi, lisatakse väike kogus lahustit ja kuumutatakse segu keemiseni. Kui kogu aine mõneminutilise keetmise jooksul ei lahustu, lisatakse aeglaselt lahustit (hoides segu nõrgal keemisel) aine täieliku lahustumiseni. Lahustumatute lisandite esinemisel (nt rooste, paberitükid jne) eemaldatakse need segu kuumalt kurdfiltriga filtrides. Lahusel lastakse jahtuda ja kogutakse kristallid Büchneri filtri abil (lahustuvad lisandid jäävad filtraati). Kristallidele jäänud lahusel lastakse ära aurata. 5) Ümberkristallimiseks sobiva lahusti leidmine (teooria osas lk 28-30) Ümberkristallimiseks sobiva lahusti valimine võib teatud juhtudel olla üsna keeruline. Kõige
sooritatud nadilt. Tulemused võivad olla nii palju erinevad kõik, kuna jällegi võis kaalumisel viga tulla, mingi osa võis katse käigus kaduma minna jne. Katset oleks pidanud sooritama mitu korda, siis oleks ehk parem tulemus tulnud. Katse 6 Töö eesmärk: Üleküllastatud lahuse saamine Töö käik: Kuiva katseklaasi võtta umbes 3 g naatriumtiosulfaati ( Na2S2O3 x 5H2O), lisada 1 cm3 vett ja ettevaatlikult soojendada täieliku lahustumiseni. Katseklaasi ava sulgeda vatiga ja siis aeglaselt jahutada toatemperatuurini. Raputada järsult katseklaasi. Mis Toimub? Valmistada, nagu eespool näidatud, veel kord naatriumtiosulfaadi küllatatud lahus. Saadudlahusesse visata naatriumtiosulfaadi kristallike. Mis toimub? Järeldus: Esimeses katses tundub lahus olevat selline tihke ja õlijas.Lahuses on väikesed õhumullikesed,tekivad niidikesed.Toimus kristalliseerumine,kuna raputasime katseklaasi tugevalt
Piimatooteid hoitakse temperatuuril 5°C. Kõrge viskoossusega vedelikke nagu suhkruga kondenspiim, glükoosi lahus ja taimeõli, hoitakse kõrgemal temperatuuril (30- 50°C), et viskoossus oleks pumpamisel väiksem. Piimarasv võiõli või võiploki kujul sulatatakse ja hoitakse tankis. Zhelatiini kasutatakse 10%-lise lahusena, selleks lahustatakse see külmas vees 0,5 tunni jooksul. Seejärel kuumutatakse 50-65°C juures kuni täieliku lahustumiseni ja lisatakse jäätisesegule pastöriseerimise käigus temperatuuril 50-60°C. Agar-agarit kasutatakse 10%-lise lahusena. Kõigepealt leotatakse seda 3-5 tundi enne lisamist, et ta punduks. Seejärel lahus kuumutatakse 90-95°C ja lisatakse jäätise segule pastöriseerimisprotsessil 50-60°C juures. Tärklis lisatakse segule kuivana 30-35°C juures. Ainete lisamise järjekord sõltub nende temperatuurist ja lahustuvusest. Tooraine segatakse kokku järgmises järjekorras
liiga palju. 4. TULEMUSED 4.1. Seebi keetmine Nagu eelpool mainitud, siis on seepi keedetud juba ammusest ajast peale. Selleks, et välja selgitada, kas isekeedetud seep on parem kui poe seep, keetis uurimistöö autor seepi. Autor keetis katse õnnestumiseks 2 seepi kuna ei olnud kindel, kas seebi keetmine õnnestub või mitte. Seebi keetmiseks kaaluti uurimistöö autori poolt 150 ml keeduklaasi 10 g NaOH graanuleid. Neile lisati 40 ml etanooli-vee segu vahekorraga 1:1 ning segati lahustumiseni. Keeduklaas muutus leelise lahustumisel kuumaks, sest tegu oli eksotermilise protsessiga. Sellega oli leeliselahus valmis. Kuna uurimistöö autor keetis kahte seepi, siis tehti leeliselahust kaks korda. Järgmiseks asetati 250 ml suurusesse kolbi 10 g rapsiõli. Teise 250 ml kolbi asetati 10 g kookosrasva. Mõlemasse kolbi lisati eelnevalt valmistatud leeliselahust ning segati hoolikalt. Segusid hoiti pliidil veevannis nõrgal keemisel 40 minutit ning segati pidevalt klaaspulgaga
Kes soovib antud materjali valmistada, peaks läbi viima umbkaudu järgneva protsetuuri: MATERJAL: VARUSTUS: elavhõbe (5g.) klaasist segamispulk kontsentreeritud lämmastikhape (35 ml.) 100 ml. mensuur (2 tk.) etüülalkohol (30 ml.) reguleeritav põleti destileeritud vesi. sinine lakmuspaber; lehter ja filterpaber. 1) Segage ühte mensuuri 5 g. elavhõbedat ja 35 ml. konsentreeritud lämmastikhapet, kasutades klaaspulka. 2) Kuumutage segu aeglaselt kuni elavhõbeda lahustumiseni, mis toimub segu roheliseks muutumisel ja keemahakkamisel. 3) Valage 30 ml etüülalkoholi teise mensuuri ja lisage sellele aeglaselt ja ettevaatlikult esimese mensuuri sisu. Tekkivad punased ja/või pruunid aurud. Need on mürgised ja tuleohtlikud. 4) 30-40 minuti pärast muutuvad aurud valgeks, mis näitab, et reaktsioon hakkab lõpule jõudma. 10 minuti möö-dudes lisage segule 30 ml destileeritud vett. 5) Filtreerige vedelast segust hoolikalt välja elavhõbepaukhappe kristallid.
piparmünti. 16. Mis on tarrendaine? Zelatiin, agar-agarit, zeleepulbrit. 17. Kuidas valmistatakse ette tarrendaineid tarretistele lisamiseks? Zelatiin pannakse külma vette, leotatakse 20-30min. Kuumutatakse vesivannil pidevalt segades, kuni zelatiin on sulanud ning kurnatakse. Zelatiinilehed leotatakse külmas vees 45min, surutakse neist liigne vesi välja ja lahustatakse väheses kuumas vees. Zelatiinipulbrit leotatakse külmas vees 5min, kuumutatakse vesivannil pulbri lahustumiseni. Agar-agar pannalse marlikotti külma vette likku 8-24h. Nõrutatakse, pannakse puhtasse külma vette ning kuumutatakse keemiseni, riisutakse vaht. Jahutatakse 18. Kuidas valmistatakse tarretisi puuviljadest ja marjadest? Puuviljadest ja marjadest pressitakse mahl välja, kestad keedetakse maitseainetega läbi ja keeduvesi kurnatakse. Keeduvesi kuumutatakse keema, lisatakse suhkur, keedetakse sellega läbi. Seejärel lisatakse mahl ja ettevalmistatud tarrendaine, segatakse hoolikalt. 19
annaabi.ee 
