Laboratoorne töö nr 2 - Kiudude määramine (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Tehnoloogia - tehnomaterjalid

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT
TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL

Laboratoorsete tööde protokoll

Kiudude põlemisproov

Tekstiilkiudude keemiline määramine

Õppejõud: T.Plamus
Üliõpilane: Marco Oolo
Õpperühm: KAOB51
Üliõpilaskood: 134416
Teostatud: 9.10.15
Kaitstud:
Tallinn 2015
1. Kiudude põlemisproov

Töö eesmärk: Tutvumine tekstiilkiududega. Kiudude tuvastamine .

Töö teoreetilised alused:
Sissejuhatuseks:
Tekstiilmaterjalide lähtetoormeks on tavaliselt kiud. Kiud on tekstiil( toor )materjal, mida iseloomustab painduvus , väike läbimõõt ja pikkuse ning läbimõõdu suur suhtarv. Erinevate kiudude pikkus võib keskmiselt varieeruda vahemikus 0,5-25 cm, kuid on ka pikemadi kiudusid. Keemilised kiud võivad olla kilomeetrite pikkused.
Tekstiiltoodete valmistamiseks kasutatakse väga suurt hulka kiudusid ja niite, mis erinevad teineteisest keemilise koostise, ehituse ja omaduste poolest. Need määravad tekstiiltoodete põhilised füüsikalis-mehaanilised omadused, väljanägemise, kulumiskindluse ja mõjutavad toodete valmistamise tehnoloogiliste protsesside parameetreid.
Osa kiudusid saadakse loodusest, osa valmistatakse keemiliste ja füüsikaliste protsesside käigus. Tänapäeval on suurema või väiksema kasutusega kiudusid sadu. Rahvusvahelise kokkuleppega (ISO 6938, ISO 2076) on klassifitseerimise aluseks võetud kaks tunnust: kiudude päritolu (saamisviis) ja keemiline koostis. Päritolu järgi jaotatakse kiud kahte suurde klassi: looduslikeks ja keemilisteks kiududeks.
Looduslike kiudude all mõistetakse kiudusid, mida saab loodusest kiuliste moodustiste kujul taimedest , loomadelt või mineraalsetest allikatest. Tekstiilmaterjalide valmistamiseks kasutatavateks kiududeks võivad olla taimede seemnetel kasvavad kiud, taimede vartest ja lehtedest eraldatavad kiud, vilju katvad kiud. Loomadelt saadavad kiud on põhiliselt villakiud või karvad, jõhvid. Kiudusid, õigemini niite vormivad ka siidiliblikate tõugud enne nukkumist. Ainus looduslik mineraal, mis sobib ketramiseks on asbest . Seda kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks.
Kiudude tuvastamine:
Tekstiilmaterjali kiulisest koostisest sõltub, kuidas töödelda materjali ja kuidas temaga ekspluatatsioonis käituda. Tähtis on see ka materjali valimisel mingi toote jaoks, sest kiudude keemilisest koostisest ja ehitusest sõltuvad nende tugevusomadused, venivus, elastsus , vastupanuvõime mitmesugustele kahjulikele teguritele jne. Kui materjalil või tootel puudub info tema kiulise koostise kohta, tuleb seda vajadusel uurida.
Pika tekstiiliajaloo jooksul on välja töötatud terve rida meetodeid ja võtteid kiudude tuvastamiseks. Lisaks organoleptilisele määramisele, kus materjali uuritakse inimese tundeelundite abil, kasutatakse põlemisproovi, keemilisi uuringuid , mikroskoopiat jm.
Kuna mõningad kiud põlevad ühtmoodi ja põlemist mõjutavad materjalide viimistlemisel kasutatud ained, võimaldab põlemisproov määrata kiudude liiki vaid ligikaudselt, määrates kiudude kuulumise ühte põhirühmades: tsullulooskiud, villakiud, sünteetilised kiud. Üsna harva saab põlemisproovi alusel määrata kiuliiki täpselt.

Töö käik

Töö ülesanne

Koostada kiudude klassifikatsioonitabel
Tutvuda kiudude näidistega
Koostada laboris olevate kiudude kollektsioon
Teostada kiudude põlemisproov

Töövahendid: Käärid, kleeplint , kiudude näidised, küünal, tikud , pintsetid.

Tegevuskava:
Põlemisproovi tegemiseks võetakse väike kiukimp ja asetatakse see leeki. Kiudude käitumist jälgitakse ja fikseeritakse leegile lähendamisel, leegi sisemuses ja leegist väljatoomisel. Fikseeritakse ka kiu põlemisel erituv lõhn ja põlemisjäägi iseloom, jälgitakse süttimiskiirust, põlemise iseloomu, leegi suurust.
Leegile lähendamisel eristatakse kiudude käitumises:

vormi muutumist,
sulamist,
kokkuminekut,
keerdumist.

Leegi sisemusse asetamisel:

põlemise iseloomu,
sulamist,
põlemist koos sulamisega,
põlemist tahma eraldumisega,
põlemist vilkuva leegiga,
põlemise puudumist.

Leegist väljatoomisel:

põlemise jätkumist ilma sulamiseta,
põlemise jätkumist kiudude sulamisega,
kiiret kustumist,
hõõgumise jätkumist.

Põlemisel erituvad lõhnad:

Põleva sarve, põleva paberi, äädikhappe , kloori lõhn, lõhna puudumine vm.

Põlemisjäägi iseloom:

Must poorne hõõrumisel purunev terake, must või pruun kõva hõõrumisel purunev terake, must tuhk, hall tuhk, tuha jäljed põlenud kiu otstel vm.

Tulemused
Tulemused kanda järgnevasse tabelisse vastavalt kiu liigituse järjekorrale (looduslikud kiud: taimsed, loomsed ; keemilised kiud: tehiskiud , sünteeskiud ja anorgaanilised kiud)
Tabel 1 Kiudude põlemisproovi tulemused
Antud tulemused andsin teile tunnis koos protokolli paberitega.
Järeldused: Minu saadud tulemused kiudude leegile lähendamisel ja põletamisel saadud tulemused ühtisid ligikaudu 80% nendega mis olid oli d ka loengukonspektis. Tekkida võis erinevusi kuna viisime kiud liiga kiiresti leegi lähedale või siis kasutasime katse läbi viimiseks liiga palju või liiga vähe kiudusid.
2. Tekstiilkiudude keemiline määramine

Töö eesmärk: Uurida mõningate reaktiivide toimet erineva keemilise koostisega kiududesse ja tutvuda tudmatute kiudude lahustuvuse põhjal tuvastamise meetodiga.
Töö teoreetilised alused:

Kiud absorbeerivad mingil määral niiskust, vedelikku ja võivad teatud vedelike toimel ka lahustuda. Selliseid vedelikke, mille toimel kiud lahustuvad, nimetatakse lahustiteks. Kiudude reageerimine keskkonna mõjutustele (sealhulgas ka keemiliste reagentide toimele) sõltub nende keemilisest ehitusest ja mikrostruktuurist. Kiudude keemilised omadused on olulised mitmetes töötlemisprotsessides nagu värvimine ja viimistlemine , samas ka tekstiilide hooldusel. Kiudude lahustumise põhjal on võimalik ka tundmatute kiudude tuvastamine.
3. Töö käik

Töö ülesanne: Uurida leelise toimet kiududesse.

Töövahendid: Tekstiilkiud ( vill ja siid ), koonilised kolvid , statiiv, vesivann, klaaspulk , valik reaktiive (5% NaOH lahus, 10% äädikhappe-pliisoola (Pb( CH3COO )2 - pliiatsetaat) lahus)

Tegevuskava:

Asetada katseklaasidesse uuritavate kiudude proovid (üks proov katseklaasi kohta, igaüks ligikaudu 10-15 mg). Valada peale 5% naatriumhüdroksiidi lahus, täites 1/3 katseklaasi mahust. Asetada katseklaasid keevasse vette ja kuumutada siidikiudude täieliku lahustumiseni.
Jahtunud villa ja siidi leelistele lisada paar-kolm tilka 10% äädikhappe-pliisoola (Pb(CH3COO)2) lahust. Jälgida lahuse värvuse muutust.

4. Tulemused ja järeldused.
Tulemused
Asetasime villa ja siidikiud koos 5% naatriumhüdroksiidi ja asetasime katseklaasid keevasse vette kuni siidikiudude täieliku lahustumiseni.
Seejärel jahutasime vee ning lisasime mõlemasse katseklaasi 2-3 tilka 10% äädikhappe-pliisoola lahust.
Jälgisime värvuse muutumist ning märkasime et :
Villa puhul oli algselt vedelik tume kollane. Ning peale 10% äädikhappe-pliisoola lahuse lisamist muutus vedelik pruuniks ning tekkis küllaldaselt pruuni sadet. Sadet tekkis väga palju
Siidi puhul oli algselt lahus läbipaistev ja väga selge. Peale 10% äädikhappe-pliisoola lahuse lisamist tekkis aga vähesel määral valget sadet.
Keemilised omadused villal ja siidil.
Kuna vill ja siid on looduslikud loomsed kiud on nad proteiin kiud.
Proteiinkiud on:

hügroskoopsed;
halvasti leeliseid, kuid hästi happeid taluvad;
üsna halvasti päikesevalgust taluvad;
rasksüttivad, halvasti põlevad, söestuvad;
sulamatud;
kergvärvitavad;
ettevaatlikku puhastamist vajavad.

Järeldus
Proteiini kiud ehk meie siid ja vill ei talu leeliselist keskonda. Kuid happelises keskkonnas on vastupidavad. Kuumutades leeliselises lahuses lahustuvad. Katses võis tekkida mingisuguseid ebakõlasid, kuna siid ei pruukinud täielikult lahustuda ja meie silm seda ei märganud.
Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/ 2016 õa, Tiia Plamus

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 16 allalaadimist

Laboratoorne töö nr 2 - Kiudude määramine #1

Laboratoorne töö nr 2 - Kiudude määramine #2

Laboratoorne töö nr 2 - Kiudude määramine #3

Laboratoorne töö nr 2 - Kiudude määramine #4

Laboratoorne töö nr 2 - Kiudude määramine #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MageBaby Õppematerjali autor

tekstiili tehnoloogia

tekstiil siid proov vill põlemisproov Kiudude määramine

Sarnased õppematerjalid

docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

Jäik kiud, venivus on väike. Hõõrdekindlus ja painduvus head, vastupidav pillingute tekkele. Raske materjal. Vastupidav kuumusele pikka aega. Taimsed kiud võib saada nii taime vartest, viljadest kui ka lehtedest. Taimsed kuid koosnevad peamiselt tselluloosist. Selletõttu on nende põlemisel tunda paberi lõhna. Kõige tuntumad taimsed kiud on: Puuvill, lina. Puuvilla kasvatati juba Vanas Egiptuses, Indias, Hiinas ja Peruus. Puuvilla saadakse üheaastase puuvillapõõsa viljast. Kiudude looduslik värvus on valge või kreemjas. Puuvilla kiudude omadused: Niiskust imav, õhku läbilaskev. Hoiab hästi sooja (väike soojusjuhtivus). Hästi pestav, talub väga tulist vett. Talub triikimisel kõrget temperatuuri niiskelt 220*C. Põleb kiiresti, ereda leegiga. Jääk kerge hall tuhk, jääb hõõguma sädemetena. Paberi põlemise lõhn. Looduslik siid on kõige hinnalisem looduslik kiud. Siidiliblikaid kasvatati Kagu- Aasias juba 4000 a e. Kr

Ettevõtlus