Paljuski on ka määravaks, kas ja kuidas inimene suudab ebameeldivate sündmustega toime tulla. Aga millal me teame, et mõistus on otsas, et just nüüd on koht, kus me ei suuda edasi liikuda ja ei suuda enam endaga hakkama saada? Alati on kuskil pääsetee või mingi lahtine ots, kust kinni haarata. Mitte iial ei tohi mõelda, et nüüd on kõik, mina enam ei suuda, tuleb mõelda, et kui mure on lahendatav siis pole mõtet muretseda ja kui mure on lahendamatu siis pole absoluutselt mitte mingit mõtet muretseda. Inimene vaevab oma pead liiga palju asjadega, milles temal ei ole mitte mingit osa. Iga üks peaks tegelema enda eluga, enda muredega ja kui vaja siis aitama sõpradel ja vanematel ka enda elus see koht leida, kust uuesti alustada ja kõik korda saada, keegi ei tohiks teise muresid enda kanda võtta. Öeldakse, et jagatud rõõm on kahekordne rõõm ja jagatud mure on poole väiksem aga päris kindlasti ei mõelda selle teise poolega
24. Stoitsism- sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. 25. Dederminism. Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsast vormis välistab tahtevabaduse. 26. Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees 27. Apeiron- määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel. 28. Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad. 29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35
kaasa sünd kuid mitte valmiskujul vaid soodumusena teatud tõdedeni jõuda, on matem ja loogika vallas tehtud avastused ja seal keht reeglid, isel on paratamatus ja üldkehtivus. Eleakoolkond suur tähtsus seisneb selles et nad pü sitasid esimest korda näilisuse ja tegelikkuse küsimuse, elkl leidis et usaldada tuleb mõistust. Parim, ja Zen, eristasid kahte arusaama maailmast: arusaam tõeõpetuse j ärgi ja arusaama arvamuse järgi. Ze. Apooria- lahendamatu olukord 1.Dihhotoomia(ei jõua kunagi punktist a-b, puhas loogika)2.Achilleus ja kilpkonn(a ei saa kunagi kilp, kätte)3.Nool(n ei saa olla paigal, liikumist pole). Idee- asjade tõeline olemus, on igavene ja teda saab tunnetada vaid mõistusega, ideed moodustavad hierarhia mille tipus on heaolu. IM-tabame mõistusega,immateriaalne,ei muutu on põsiv ja seetõttu igavene(-tegelikkus)MM-tabame meeltega, materiaalne..me näeme asju, pidevas mutuumises..koguaeg midagi tekib ja hävib..pole
Inimesed ei oska enam tantsida ega katri joosta, sest lihtsam ja huvitavam on omas mullis istuda, kuhu pääsevad teised sisse ainult läbi traadita ühenduse. Näen enda ümbergi robotiseeruvaid inimesi ja kohati on see vägagi tüütav. Väga õudne on minna välja inimesega, kes pidevalt treenib oma pöidlaid ja ruineerib oma probleemide lahendamise oskust ning võimet mõelda. Probleem on aktuaalne ja varsti ka lahendamatu, sest inimkond idiotiseerub. 4. Kokkuvõte Raamat on väga huvitav ja hea lugeda. Kui ise pooldada neid vaatepunkte, mis raamatus välja toodud ja kuidas analüüsitud, siis on seda väga lihtne lugeda. Kohati jäävad arusaamatuks teemat valdava autori kasutatud terminid, mis tema ametis on vajalikud aga neid oli lihtne välja uurida. Teema aktuaalsuse ja kaasaegsuse tõttu oli sellest ka võimalik väga palju paralleele tõmmata enda eluga ning ennast ümbritsevate inimestega
Erinev lõpp. Tragöödiazanri nimetus ise (tragoidia) tähendab täpses tõlkes "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). Tragöödiate lähteks peetakse Vana-Kreeka dionüüsiate, kultuslike pidustuste kõige pühalikumat osa: sokumaskides koori esinemist ditürambidega. Alates 6. saj e.m.a. lisandusid näitlejad. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega Komöödia Kreeka draama teine haru leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. Komöödiakooride võistlused asutati umbes 488-486 e.m.a. Termin "komöödia" (komoidia") tähendab "koomose laul". "Koomoseks" nimetati lõbusat lärmitsevat salka, kes pärast olengut liikus rongkäigus tänaval, esitades tantse, pilkelaule, pidades sõnasõda jms. Draama
komöödia = väljamõeldised); _ Moraalsed kriteeriumid (komöödia naeruvääristab pahesid, tragöödia kangelane seevastu kehastab voorusi _ Sotsiaalne seisus erinev; _ Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); _ Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); _ Erinev lõpp. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks. Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on
Londoni ümberkujunemine metropoliks sai alguse samuti 17.sajandil, ületas ju just see linn esimesena maailmas poole miljoni elaniku piiri. Järjest kasvav linn vajas aga ka uusi linnaehituslikke ümberkorraldusi. Eelmisel, 16.sajandil olid ka Inglismaad raputanud ideaallinna ideed, neid jätkus 17.sajandissegi, ent nagu mujalgi, ei jõutud ka siin ideedest kaugemale. Linn aga oli ahtaks jäänud juba ammu. 17.sajandil hakatigi tegelema pealtnäha lahendamatu ülesandega muuta keskaegne linn kaasaegseks. Sel alal sai teerajajaks inglise 17.sajandi I poole väljapaistvaim arhitekt, rahvusliku ehituskunsti rajaja Inigo Jones. 1618. Aastal asus ta tööle Londoni ehituskomisjoni linnaplaneerija ja arhitekti ametikohale. Jones oli põhjalikult tutvunud Andrea Palladio arhitektuurse pärandigamis inglastele näis hästi sobivat. Jones läheb aga Palladiost kaugemale, sest kui Palladio vaatles
Tegelikkus Näilisus · Elea koolkonna tähtsus. Tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud kui asi tegelikult on. Kumba usaldada, kas mõistust või meeli? · Zenoni apooriad. Loe õpik lk. 24. Apooria ummik, lahendamatu olukord Oma apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena nii, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Zenon jõudis ummikusse. 1. Dihotoomia enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et läbida pool, on vaja läbida sellest pool. 2. Achilleus ja kilpkonn jooksevad võidu kilpkonnale antakse väike edumaa
Õpetus tugineb mõistusele Õpetus tugineb meelteandmetele tegelikkus näilisus Elea koolkonna tähtsus seisneb selles, et esmakordselt filosoofia ajaloos püstitasid nad näilisuse ja tegelikkuse probleemi. Näida võib meile midagi hoopis muud, kui asi tegelikult on. Tekib küsimus, kummad meid petavad-kas meeled või mõistus. Zenoni apooriad: Apooria- lahendamatu olukord, ummik. Apooriatega püüdis Zenon panna inimesi mõtlema küsimuse üle, kuidas väljendada liikumist mõistena , nii et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meeleorganite andmetega. Dihhotoomia- enne , kui läbida mingi vahemaa, peab läbima poole sellest vahemaast. Et läbida pool vahemaad, peab aga läbima omakorda pool sellest poolest ja nii lõpmatuseni. See pole aga võimalik lõpliku aja jooksul. See tähendab et pole võimalik läbida üldse mingit vahemaad
TEGELIKKUS NÄILISUS Elea koolkonna tähtsus seisneb selles,e t nad püstitasid näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud, kui asi tegelikult on. Siit tekib küsimus, kummad meid petavad, kas mõistus või meeleorganid. Elea koolkonna filosoofid leidsid, et usaldada tuleks mõistust. 4. Zenoni apooriad. Zelon on kuulsaks saanud oma APOORIATEGA. APOORIA – ummiks, lahendamatu olukord Zelon püüdis panna inimesi mõtlema liikumise olemuse üle, see tähendab kuidas defineerida liikumist, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meelte andmetega. Zelon jõudis ummikusse. Kuulsamad on 3 Zeloni apooriat: 1. ,,Dihhotoomia'' – Enne, kui läbida mingi vahemaa, on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on omakorda vaja läbida pool sellest poolest, ja nii edasi lõpmatuseni. Läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi
kindluselejõudmist, iial lõdvestamist, lakkamatult pidi ta tundma jumalat, kes nuhtles teda, sest armastas teda. Hetkegi ei lastud teda õnnes lõõgastuda, sest tema tee pidid ulatuma lõpmatusse. Ta loomingus on iga seina, iga inimnäo, iga varjava voldi taga igavene öö ja hiilgab igavene valgus. Ta oli elumärganult ja saatuselt kõigi olemasolude hõim. Surma ja hullumeelsuse, unelma ja põlevselge tõelisuse vahel asub tema maailm. Igal pool ulatub ta isiklik probleem inimkonna lahendamatu probleemini. St. elamist seespoolsusele. Seespoolse elamuseta pole Dostojevskit olemas. Kui saatus ta kõrgele tõstab, siis üksnes selleks, et teda tõugata veelgi sügavamasse kuristikku, et õpetada talle ekstaasi ja meeleheidet kogu laiust. Iial ei kaitse ta end oma saatuse vastu, iial ei tõsta ta rusikat püsti. Ta tundis saatusliku käe pühadust, oma saatuse traagilisviljakat mõtet. Ta kannatustest võrsub armastus kannatuse vastu. II
Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Autori sõnadest võib välja lugeda, et on olemas ainult üks ainus kristlane ning temagi suri ristil. Olen ka ise ristitud, seega oli veidi keeruline seda teost lugeda. Tundus nagu püüaks autor lugejaid kristlusest eemale viia. Mõned väited usu kohta olid arusaamatud. Üldse polnud põhiprobleem sõnastatud piisavalt selgelt, seega tundus, nagu oleks seal rohkem kui üks lahendamatu seik. Nietzsche mõistis kristlust päris karmilt kohati hukka, see tekitaks minus veidi vastakaid tundeid. Igal inimesel on õigus teha oma elus ise valikuid. Pole õige kellelegi midagi peale suruda või teiste arvamusi, otsuseid halvaks kiita. Igalühel on oma arvamus, millele toetudes võib ta ennast kõige paremini tunda. Usk on midagi, mis aitab elus paika panna oma väärtused ning reeglid. Nii nagu on kristluses kümme käsku, nõnda on ka teistes uskudes oma kombed ja talitused
Näiteks tuleks meenutada, kui hästi meil on läinud. Kas meil on keegi, kes meid armastab, on meil mõni anne või hea haridus. Kui me ei suuda oma tuju tõsta, on meil oht veelgi sügavamale võimetusseisundisse langeda. See võib panna meid uskuma, et me ei suuda millegi heaga hakkama saada. See loob soodsa pinnase meeleheitesse langeda. Siis võib enesetapp tunduda ainsa lahendusena. Muidugi võib olukord ilma teiste kaasabita tunduda lahendamatu. Sellisel juhul tuleb lihtsalt abi paluda. Kui käima õppiv laps kukub, siis ta ei heitu, vaid tõuseb ja proovib uuesti ja uuesti, kuni ta on saavutanud käimise kunstis meisterlikkuse. Nii on ka vaimse teega. Ära luba näilistel ebaõnnestumistel takistada oma edenemist vaimsel teekonnal. Kui Sa kukud, siis lihtsalt tõuse ja proovi uuesti. Ära rahuldu maaslamamise ja enesehaletsusega, öeldes, et Sa ei suuda jätkata ning elu on liiga raske
2 PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Platonistlikul eetikal on olnud põhjapanev tähendus kogu filosoofilisele eetikale. Oma voorusteõpetusega on Platon rajanud niinimetatud materiaalse eetika aluse, millest uusimalt on lähtunud ka niinimetatud väärtuste- eetika. Kardinaalseks küsimuseks on osutunud ka vooruste päritolu, mille lahendamisest omakorda sõltub kõlbelise kasvatuse muidu raskepärane, veel tänapäevani lahendamatu küsimustik. Eetika seisukohast omab tähendust ka platonistlik teoloogiline elukäsitlus, mis omakorda seostab hinge surmatuse kaudu – eetika metafüüsika ja religioonifilosoofiaga. Seetõttu on ka Platoni mõju kristlikule eetikale olnud määrava tähendusega - ja seda mitte ainult vanakristlikul ajastul. (6 lk 86) 2.1 Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom Vastavalt ideedeõpetusest tulenevale dualistlikule maailma- ja inimesekäsitlusele võtab
Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 9. I Tragöödia. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuse" kokkuvõte;peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhizanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega. "Kuningas Oidipus" Populaarseim Sophoklese draama on "Kuningas Oidipus", traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatu eeskuju; seda enam hämmastab meid teade, et võistlusel ta sai ainult teise auhinna. Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja
Mansion'', kus peremehe soove on rahuldamas paras hulk ''jänkukesi''. Ega vist ei olegi kindlamat moodust oma vaimusünnitisi maha müüa kui kujutada meest, keda ümmardavad ja jumaldavad seksikad naised. Sellest aspektist lähtudes on liignaised ja haaremid kaasaegse Lääne ühiskonna ülesehituses täiesti olemas. Haaremit ei saa seletada pelgalt läbi ajaloo prisma. Haarem on kollektiivse alateadvuse ainulaadne arhetüüp patriarhaadi üsas pesitsev matriarhaat. See on lahendamatu mõistatus, kiuslik saladus, ja kahtlemata leiaks intuitsioonist juhinduv mõistus siit ammendamatu uurimisala. See on varjude maailm, mis on täis pooltoone. Palju jääb seal hämaruse peitu, palju on hävinud igaveseks, meie loomus tõrgub seda mingil moel omaks tunnistamast. See kuulub süngete saladuste ja hämarate hirmude kuningriiki ja me eelistame sellele mitte mõelda.
võib kaasa tuua häid tagajärgi. Determinism teooria, mis väidab, et kõik meie teod on määratletud põhjuslike seaduste kaudu ning et need loodusseadused piiravad meie tegutsemist sellisel määral, et need takistavad vabu valikuid või vaba tegutsemist. (vrd: vaba tahe). Dilemma olukord, kus tuleb teha keeruline valik kahe võrdselt ahvatleva või soovimatu valiku vahel. Eetikas on moraalne dilemma ilmne või lahendamatu konflikt omavahel konkureerivate põhimõtete või kohustuste vahel. Tõsised dilemmad on siiski harvaesinevad ja enamik dilemmadena mõjuvaid juhtumeid võib taandada lahendatavateks probleemideks. Kõikide moraalsete kimbatuste kirjeldamine dilemmadena viitab tihti soovimatusele otsuste tegemise vastutust enda peale võtta. Eetika (kreeka keelses ethos) filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab
Loogiliselt mittevõimalik on kõik see, mis pole võimalik mitte üheski võimalikus maailmas. ! 12/14 35. ALEETILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. 36. AKSIOLOOGILISED MODAALSUSED. MODAALSE LOOGIKA PEAMISI TÜÜPE. Aksioloogilised modaalsed alused väljendavad hinnanguid. Episteemilised modaalsed laused väljendavad teadmiste astet. (on tõestatud, et…; on ümberlükatud, et…; on lahendamatu, et…) Intensionaalne loogika uurib veendumust väljendavaid lauseid. 37. DEONTILISE LOOGIKA PÕHIIDEED. Deontilised modaalsed laused väljendavad norme. Mingisuguse käitumise iseloomulik omadus on toiming. Üksiktoiming on tegu. - Toimingu p eitus on ¬p. Toimingu ¬p sooritab agent siis, kui ta tegu ei soorita. - Toimingute p ja q konjunktsioon on toiming p & q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud toimingud.
Loogiliselt mittevõimalik on kõik see, mis pole võimalik mitte üheski võimalikus maailmas. ! 12/14 35. ALEETILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. 36. AKSIOLOOGILISED MODAALSUSED. MODAALSE LOOGIKA PEAMISI TÜÜPE. Aksioloogilised modaalsed alused väljendavad hinnanguid. Episteemilised modaalsed laused väljendavad teadmiste astet. (on tõestatud, et...; on ümberlükatud, et...; on lahendamatu, et...) Intensionaalne loogika uurib veendumust väljendavaid lauseid. 37. DEONTILISE LOOGIKA PÕHIIDEED. Deontilised modaalsed laused väljendavad norme. Mingisuguse käitumise iseloomulik omadus on toiming. Üksiktoiming on tegu. - Toimingu p eitus on ¬p. Toimingu ¬p sooritab agent siis, kui ta tegu ei soorita. - Toimingute p ja q konjunktsioon on toiming p & q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud toimingud.
Impersonaali kasutatakse, et viidata määramata, aga üldjuhul mingile inimesele seda tehakse tema-vormi abil (seal võib teda kohata), mis omandab sellise tähenduse, et millegi juhtumine on võimalik. Poolgrammatikaliseerunud modaalverbidest on levinumad ,,võima", ,,saama", ,,pidama". Mitteepisteemilist võimalust väljendatakse oleviku passiivi partitsiibiga ehk -tav/-matu (see on lahendatav/lahendamatu). Eesti keeles kasutatakse kaht kõneviisi, et väljendada kaudset evidentsiaalsust: möönev ja kaudne. Vastandlikud küsilaused moodustatakse ,,kas" ja ,,ega" abil, kõnekeeles ka ,,või". Sisuküsimused kasutavad spetsiaalseid küsisõnu, nt ,,kuhu", ,,kes", ,,miks". Lause eitust väljendatakse eituspartikli ,,ei" abil, mis ei käändu ja eelneb üldjuhul verbile (ma EI söö). eituslause kasutab verbi lõppematust. Eesti keele peaverb ei kanna isikuinflektsioone või arvumarkereid
Eelkäija: Egopsühholoogia MIKS? (Golan): · iga inimese, inimeste grupi, organisatsiooni elus esineb kriise (nt kaotuskriis "Estonia" huku järel), · selle vallandab ohtlik sündmus või raskuste jada (ettearvatavad või ootamatud), · kaitsmatuse tunne peale kaotusi, · kriisiga toimetulekuks on vajalik leida tasakaal, · kokkuvarisemise ennetamiseks, · tasakaalu taastamiseks vanad meetodid + uute õppimine, · igale ebaõnnestumisele järgneb pinge ja stress Lahendamatu probleemi pinged kuhjudes tekitavad akuutse kriisi (desorganiseeritud seisundi), kus kriisi vallandav faktor ei pruugi olla olulisim. Stressoreid on 3 sorti: 1) oht, ärevus; 2) kaotus, depressioon; 3) väljakutse, kerge ärevus, ootus, lootus, lahenduskatsed Kriisitöös on vaja meeles pidada, et mineviku edukad stressiga toimetulekud on ressurssiks, mis aitavad ennetada akuutset kriisi. Kõik kriisid kestavad 6 - 8 nädalat. Kriisiperioodil on klient avatum ja abi tõhusam
Igaühele neist vastab 35 erinevat kombinatsiooni OTUde a,b,c,d,e paigutamiseks. Puud on pööratavad – puu või puu osad võivad servade nagu telgede ümber pöörelda, ilma et tippude omavahelised seosed muutuksid – lahknemiste järjekord ei muutu. 16. Puu lahutusvõime e resolutsioon, polütoomia. Puu konstrueerimisel eeldatakse et ühest liigist tekib kaks ja ainult kaks uut liiki. Kui tekib enam liike on puu lahendamatu. Polütoomia puhul ongi puul sõlm, millest põlvneb rohkem kui kaks haru. Tugeva polütoomia korral on väga lühikese aja jooksul tekkinud mitu uut liiki, puud pole võimalik lahendada. Pehme polütoomia korral ei ole piisavalt infot/andmeid, kui saame infot juurde, siis polütoomia laheneb ja saame täielikult lahendatud puu kus kõik hargnemised on dihhotoomsed. 17. Molekulaarsete andmete eelised ja puudused võrreldes morfoloogiliste tunnustega. Eelised:
osapooli. Kaob huvi lahenduse vastu, probleemidega ei tegelda sisuliselt, välditakse suhtlemist ja otsad jäävad õhku rippuma. Seesugune lahendamatus võib kesta pikka aega, vahel ka aastaid ja isegi mitmeid põlvkondi. 25 4.5 Lahendamatud konfliktid Konfliktiga õpitakse elama, sellega flirtima, selle all kannatama ja sellest isegi rõõmu tundma. Suhete rahunedes tekib tunne, et midagi on puudu. Lahendamatu konflikti puhul on oluline kas põhiküsimus on läbiräägitav või mitte. Üldiselt on konfliktides kolm mittekaubeldavat kategooriat, millega tuleb leppida. Need on keel, religioon ja rahvuskultuur. Lahendamatud konfliktid ei allu tavalistele lahendusviisidele. Tarvilik on põhjalik töötamine osapooltega või välise jõu sekkumine. Lahendus võib olla ka ühe poole surm, lahkumine või hääbumine. 5. KONFLIKTIDE LAHENDAMINE 5.1 Konfliktidiagnostika ja konstruktiivne vastandumine
9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism Renessansist kujunes kaks voolu: barokk Itaalias ja Hispaanias klassitsism Prantsusmaal Môiste portugali keeles - barroco - tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, üle vôetud maalikunstist Baroki tunnusjooned: 1. Rohkelt varjatud vôrdlusi (metafoore) ja peidetud môtet 2. Stiililt mitmemôtteline ja mänguline 3. Palju vastandeid ilus ja inetu; ülev ja pilav, sellest siis palju paradokse(lahendamatu vastuolulisus) ja antiteese (vastuseade, kontrast) 4. Vôrreldes renessansi elujaatusega on barokk skeptiline teemaks maise elu tühisus ja kaduvus. 5. teosed on môttetihedad ja filosoofilised Esindajad: inglise John Donne, luuletaja hispaania Pedro Calderon, näidend "Elu on unenägu" lk. 96 vana ôpik MKL J. Donne luulevaatlusi Klassitsism Môiste päritolu loe lk 97 vana ôpik parima valik antiigist klassitsismi tunnusjooned 1
Romansis on kaheksa silpi. Suuremaid kangelaslaule pole kuigi palju. 14. Sajandist on umbes samal teemal ,,Cantar de Rodrigo". Jutustab Cidi noorpõlvest ja ühest abielu-eelsest seigast. Sellest on läinud edasi 17.sajandil näitekirjanik Guillen de Castro. Teos ,,Mocedades del Cid". Sellest läks veel omakorda edasi prantslane Corneille (prantsuse klassitsismi rajaja) ,,Cid", tema lähtub ,,Cantar de Rodrigost" (milles on väga tõsine ja lahendamatu konflikt) 13.sajandist on ,,Poema de Fernan Gonzalez". Säilinud on sellest koopia katkend. Petrus Alfonsi (Pero Alfonso), elas 11. Sajandi teisel poolel (peaaegu Cidi kaasaegne), 12. Sajandi algusesse küündib elu. Kirjutas oma teoseid ladina keeles. Juudi vaimulik ja õpetlane, arst, rabi jne. ,,Disculpa clericalis", keskajale iseloomulik moraliseeriv kirjandus. 32 näidet ehk ejemplot. Eesti keelde tõlkinud Kalle Kasemaa. Hispaanlasest, kes kirjutasid oli esimene tuntud kirjanik 13
ratsionaalne hüpoteetiline vaatleja. Võimaldab moraali universaalsuse. AGA me ei tea, milline see vaatleja oleks ja mida otsustaks. Kogukondlik relativism: moraalifaktid sõltuvad kogukonnast. ei saa kritiseerida teisi kultuure teisitimõtlejatel või reformaatoritel pole kunagi õigus, nad eksivad moraalselt, sest on vastuolus kogukonna normidega. kui inimene kuulub mitmesse kogukonda, võib tekkida lahendamatu moraalikonflikt. moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel neid hinnata saaks. Realism jaguneb omakorda naturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad naturaalsed omadused) ja mittenaturalismiks (eetikaväidete tõesuse tagavad mittenaturaalsed omadused). Naturalism Tänapäeval 2 peamist versiooni: reduktsionism – moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete
Võimaldab moraali universaalsuse. Kuid me ei tea, mida ideaalne vaatleja otsustaks. Kogukondlik relativism: moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus moraalifaktid erinevad) - Ei saa kritiseerida teisi kultuure - Teisitimõtlejatel või reformaatoritel pole kunagi õigus, nad eksivad moraalselt, sest on vastuolus kogukonna normidega. - Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (USA kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida (lahendamatu) moraalikonflikt. - Moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel saaks kultuure ja kogukondi hinnata. Naturalism Tänapäeva naturalistlikel teooriatel on kaks peamist versiooni: REDUKTSIONISM:moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega (Richard Brandt, David Lewis, Frank Jackson, Peter Railton) ANTIREDUKTSIONISM: moraaliomadused on ise naturaalsed omadused, mis ei taandu teistele omadustele. (Cornelli realism -
Traumamälestuse eripärane salvestamine ajus. Häiritud teadliku ja valiklise kontrolli võime. Ulatus võib varieeruda päevast päeva, tunnist tundi. Raske hinnata määra, millises ulatuses teatud funktsioonide kaotus võiks olla tahtliku kontrolli all. Mõnede hinnangutel elu jooksul 5-10% elanikest - Sageli ootamatu alguse ja lõpuga - Kalduvad korduma, eriti traumeeriva elusündmusega - Kroonilisemad seisundid (paralüüsid ja anesteesia) võivad areneda seoses mingi lahendamatu probleemi või interpersonaalsete raskustega - Dissotsiatiivsed seisundid mis on tekkinud enam kui 1-2 aastat enne psühhiaatri juurde pöördumist, on sageli ravimile resistentsed Dissotsiatiivsete häiretega inimesed - Sageli eitavad neil esinevaid probleeme ja raskusi - Omaks võetakse neid probleeme mida tegelikult on võimalik pidada dissotsiatiivsete sümptomite tagajärjeks Orgaanilisel alusel tekkivad Dissotsiatiivsed häireid kutsutakse orgaanilisteks
oli andnud usus modernus seega siis konsiliaatorite versioon sulatades kokku saksa õiguse doktriini. Erinevate õigusallikate rakendamine tõi kaasa nii mõnegi puhtsaksa normimaterjali ärakasutamise. Hoolimata pingutustest ei saanud seadustekogu täiusliku seadusandluskunsti eeskujuks, nagu autorid olid lootnud. Ülesanne ühiskondliku- ja eraelu suhteid detailidena reguleerida oli liiga pretentsionikas ja lahendamatu, ehkki seadusele püüti anda nii suur ulatus (19 160 §) kui võimalik ja pedantse järjekindlusega täpsustada kõik detailid. Üldiselt iselomustab seda seadustekogu liiga suur, suisa kriitikavaba isk mõistlikkusesse, kahtlus kodanike vastutuse suhtes ning vananenud arusaam ühiskonnast. Selle tegelik põhjus oli, et seadus oli valgustatud despootia ja vana seisusliku ühiskonna toodang.
Seega on kohtunike ja juristide roll minimaalne. Friedrich II leidis, et see seadustekogu peaks olema eeskujuks ka teistele riikidele. Kui panna kirja kõik ühiskonnas tekkivad probleemid, siis saavad nad kõik ka lahendatud. Hoolimata pingutustest ei saanud seadustekogu täiusliku seadusandluskunsti eeskujuks, nagu autorid olid lootnud. Ülesanne ühiskondliku- ja eraelu suhteid detailidena reguleerida oli liiga pretensioonikas ja lahendamatu, ehkki seadusele püüti anda nii suur ulatus (19160 paragrahvi), kui võimalik ja pedantse järjekindlusega täpsustada kõik detailid (nt. § 96-100 oli selle kohta, mida käsitletakse raamatukogude või looduskogu kabinettide all). Üldse iseloomustas seda seaduste kogu liiga suur, suisa kriitikavaba usk mõistuslikkusesse, kahtlus kodanike iseseisva vastutuse suhtes ning vananenud arusaam ühiskonnast. Selle tegelik põhjus oli, et seadus oli valgustatud despootia ja vana seisusliku
väärtusega. Ükskõiksust defineeritakse kui mittehalb ja mittehea. Esimene objekt on teisest parem siis ja ainult siis, kui teine on esimesest halvem. Võrdväärsust defineeritakse kui mitteparem ja mittehalvem. EPISTEEMILISED LAUSED (ik epistemic, ld. epistéme teadmine) väljendavad teadmiste astet. Teadmise astme väljendamist kindlustavad modaalsed kvantorid (operaatorid): on tõestatud, et ... on ümberlükatud, et ... on lahendamatu, et ... Episteemiliste mõistete süsteemi töötas esimesena välja Kurt Gödel (1906-1978). Selles süsteemis on määravaks modaalsus on tõestatav. Seaduspärasused on järgmised: Teadmine on alati tõene. Kui väide on tõestatav, siis on ta tõene. Loogilised järeldused tõestatud väitest on tõestatavad. Kui väide on tõestatav, siis on tõestatav, et väide on tõestatav. Loogiline vasturääkivus ei ole tõestatav.
Võimul olid radikaalide (= reformimeelsete liberaalide) juhitud valitsused (1932-34), mis kriisi tingimustes osutusid teovõimetuteks: rahandusringkonnad nõudsid deflatoorset säästupoliitikat (kardeti inflatsiooni). Selle vastu olid sotsialistid. Poolikud lahendused: lõpuks palkade ja hindade alandamine, aga piisavalt radikaalseid (= efektiivseid) meetmeid ei suudetud rakendada (nt ei devalveeritud). Lahendamatu rahanduskriis (eelarvedefitsiit jne). Valitsuse majanduspoliitikaga ei olda rahul (elatustase langes): sisepoliitilised probleemid. Paremäärmuslike rühmituste (mh fasistlike liigade) populaarsuse kasv. Antiparlamentaarse meeleolu levimine, kuna 1932- 34 olid lühiajalised valitsused ja juhtus skandaale. Kulminatsioon 06.02.1934: paremäärmuslased korraldasid parlamentihoone ees demonstratsiooni ,,varaste ja korrumpeerunud
Ta peab kätte maksma isa eest ja tapma oma onu, mis aga on tema põhimõtete vastu, ja pigem tapab ta iseenda ning küsibki, kas olla või mitte olla? · enamasti on tragöödia kangelane eetiline isik ja kannatab sellepärast. Tänapäeval ei ole tragöödiat. Tapmine on mehhaaniline tegevus ja tegelane on vabastatud igasugusest vastutusest nagu Terminaator, kes on robot; · lahendamatu olukord ja õnnetu lõpp. Iga lahendus toob õnnetu lõpu, kuid kangelane valib alati sellise tee, mis kahjustab vaid teda ennast, vähemasti kangelane loodab, et see nii on; · värsiline kõne. Need tunnused kehtivad klassikalise tragöödia puhul. 20. sajandil on suur kangelane asendunud väikese inimesega. Antiiktragöödias oli kangelane vastamisi jumaliku seadusega. Kaasajale lähenedes asendub see eksistentsiaalse ja seejärel sotsiaalse situatsiooniga.
Võimaldab moraali universaalsuse.Kuid me ei tea, mida ideaalne vaatleja otsustaks 153. Kogukondlik relativism Kogukondlik relativism: moraalifaktid sõltuvad kogukonnast (eri aegadel ja eri paigus moraalifaktid erinevad) - Ei saa kritiseerida teisi kultuure - Teisitimõtlejatel või reformaatoritel pole kunagi õigus, nad eksivad moraalselt, sest on vastuolus kogukonna normidega. - Kui inimene kuulub mitmesse kogukonda (USA kodanik, katoliiklane), siis võib tekkida (lahendamatu) moraalikonflikt. - Moraal peaks olema midagi kultuurist ja kogukonnast kõrgemat, mille alusel saaks kultuure ja kogukondi hinnata. 154. Naturalism Tänapäeva naturalistlikel teooriatel on kaks peamist versiooni: REDUKTSIONISM: moraaliomadused on identsed teatud moraaliväliste ja naturaalsete omadustega (Richard Brandt, David Lewis, Frank Jackson, Peter Railton) ANTIREDUKTSIONISM: moraaliomadused on ise naturaalsed omadused, mis ei taandu teistele omadustele
teadvustama. Siin on vaja mõõta ainult stiimuli füüsikalist intensiivsust ning tuvastada, milline stiimul teadvustub, milline mitte. Palju raskem on mõõta aistingu psühholoogilist intensiivsust. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 19 Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (1801 - 1887): Psühhofüüsiline probleem on lahendamatu (aistingu intensiivsust ei saa võrrelda stiimuli intensiivsusega), kuid aistinguid võib võrrelda omavahel. Aistingute omavahelise võrdluse aluseks on eristuslävi (ka vaevumärgatav erinevus - v.m.e.) vähim tunnetatav erinevus stiimuli subjektiivsetes intensiivsustes. Eristusläve kui mõõtühiku kaudu saab üle minna stiimuli intensiivsuse seostamisele aistingu intensiivsusega. Ernst H. Weber (1795 - 1878) mõõtis esimesena eristuslävesid (v.m.e. -sid)
" (BOWKER 1970:274) Nagu ülalpool juba selgitatud, üritab Jung sellisest vastuolust üle saada paradoksi kasutamise teel. Hea ja Kuri kombineeruvat Jumalas meile arusaamatul viisil. Jääb siiski mulje, et Jung on juba ette veendunud, et Jumal on oma ,,sealpoolsusega" põhilises osas meie jaoks täiesti arusaamatu ning selliseks ka jääb. Kui kuri ning hea on Jumalas olemas moel, mida meil polegi kunagi lootust mõista, siis tuleks see küsimus algusest peale kõrvale jätta kui lahendamatu. Siis peaksime piirduma tõdemusega, et hea ja kuri on meie kogemuses küll olemas, kuid miks - sellest pole meil aimugi. Ometi - kas Jumala iseloom on hea või kuri, see on põhiline küsimus ning sellega tegelevad nii teoloogid kui teised inimesed rääkides Kristuse toodud ilmutusest Isa kohta, inglitest ja deemonitest või jumal Siva kahest aspektist Loojana ning Hävitajana. Kindlasti on kõik inimkeele ja -meele kujundid ning sõnad teataval määral antropomorfsed.
maailm. Olles kolme kerjuse pihtide vahel ja nähes enese 77 ümber kogu seda haukuvat ja möirgavat rahvahulka, katsus õnnetu Gringoire, kes ikka rohkem hakkas hirmu tundma, oma mõtteid koguda ja meelde tuletada, kas täna laupäev pole. Kuid ta pingutas ennast asjata. Ta mälestuste ja mõtete lõng oli katkenud; kõige üle kahtlema hakates ja kõikudes selle vahel, mida ta nägi ja mida ta tundis, asetas ta lõpuks enesele selle lahendamatu küsimuse: «Kui mina olemas olen, kas siis see kõik ka olemas on? Või kui see kõik olemas on, kas siis mina ise ka olemas olen?» Sel silmapilgul kostis sumisevast rahvahulgast selge hüüd: «Viime ta kuninga juurde! Viime ta kuninga juurde!» «Püha Neitsi!» sosistas Gringoire. «Neil ka kuningas, küllap see on mõni sikk.»* «Kuninga juurde, kuninga juurde!» kordas rahvahulk. Teda veeti edasi. Igaüks tahtis temast oma käega kinni haarata. Kuid kolm kerjust ei