Kust
saada abi kui mõistus on otsas?
Mõistus
on laialdaselt võetav mõiste, erinevad filosoofid tõlgendavad seda
erinevalt. Kõige laiemalt võetakse mõistust kui mõtlemisvõimet,
aru, mis aitab meil asjadega toime tulla. Aga mis saab siis kui ühel
hetkel avastame ennast, piltlikult öeldes, keset tühja kõrbe ning
igasugune edasi või tagasi liikumine tundub võimatu?
Paljudes
tänapäeva peredes on suurteks probleemideks lahutavad vanemad,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annemari34
Õppematerjali autor
vara ning samas, et vaese mehe võiks muuta kõlvatuks ainuüksi viletsus. Sokrates julgustabki meid mitte muutuma jõuetuks nende inimeste enesekindluse ees, kes ei oska mõtlemise keerukusest lugu pidada.See, mis kuulutatakse ilmselgeks ja ,,loomulikuks", on seda harva. Sokrates mitte ainult ei aita meil kujutleda, et teisedki võivad eksida, vaid pakub lisaks välja lihtsa meetodi, mille abil saab inimene otsustada, mis on õige. Igaüks, kellel on uudishimulik korrastatud mõistus ja kes soovib tervest mõistusest tulenevaid tõekspidamisi kaaluda, võib alustada linnatänaval mõne sõbraga vestlust ja jõuda Sokratese meetodit järgides vähem, kui poole tunniga paari läbimurdelise ideeni. Mis siis on Sokratese terve mõistuse uurimise meetod? Kui antakse väide, millele ei saa esitada ratsionaalseid vastuväiteid. Seega on väide tõene, kui seda ei saa ümber lükata. Võib mõelda kahte moodi: ,,Vapper käitumine tähendab seda, et lahingus ei taganeta"
Reaalsust meeltega tunnetades me tõeliselt olevani ei jõua- jõuame vaid varjuni. Tuleb tungida muljete ja näiliste nähtuste taha (- veeklaasis "murdunud" lusikas, Jürgen Veberi trikid- me saame nad lahti seletada või veel: seisad paigal, aga tegelikult tiirled tohutu kiirusega ümber Päikese). See nõuab mõistust. Vaid mõistuse abil võime jõuda tõelise teadmiseni. Aga kusagil teisel pool tuld on koopasuu avaus, kust pääseb päikesevalguse kätte. Tõelisesse maailma. On vange, kes on vabanenud/vabastatud ja nad on näinud tuld ja nad on läinud edasi ja pääsenud välja koopast ja näinud tõelist olemist- idee, siis on nad olnud segaduses, kuid õige pea leidnud ja veendunud, et päikesevalguses avanev maailm on tõelisem kui seintelt nähtud varjud koopas. Ta naaseb koopasse ja püüab teistele edastada nähtut, seletada, veenda,
Selle üle pole midagi ka imestada, sest õppimimine on iseenesest märksa pingestavam ja raskem protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja kogenematu ning ei pruugi pingeseisus toime tulla. Idee uurida koolistressi avaldumist, põhjuseid ja toimetulekut tuli eelkõige sellepärast, et enamik õpilastest puutuvad kokku koolistressiga ning see teema on maailmas muutunud üsna suureks probleemiks. Uurimistöö eesmärgiks on saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti on eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks on see, et koolistressi küüsis vaevlevleb vähemalt 50% gümnaasiumiõpilastest. Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate stressist üldiselt
teiste inimestega jne. Need stressi liigi on näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu rahutus/ärevus , depressioon, kõrge vererõhk, südametegevuse häired, seedehäired, psühholoogilised haigused. Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. Kuidas stressist jagu saada? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: 1.Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. 2.Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. 3.Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud
põhjuseta solvav ja solvuv või ei suuda otsustusi vastu võtta. Ka siis, kui inimene väljendab oma väärtusetust, ei suuda asju meelde jätta, ei suuda keskenduda või on sageli nutune, võib tegemist olla stressiga. Inimesed võivad stressist ülesaamiseks hakata tarbima alkoholi või uimasteid muutuda füüsiliselt või verbaalselt agressiivseks ning kaotab ohutunde või riskeerida meelega. Halvimal juhul võib stress viia enesetapuni (2, 3). 2.3 Kuidas stressist üle saada? Kui inimesel on stress, siis kuidas võiks ta sellest üle saada? Stressist või lausa sügavast depressioonist on võimalik välja tulla. Kuidas negatiivsest stressist võitu saada, see sõltub nii probleemide lahendamise kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Esimesel juhul otsitakse aktiivselt lahendusi olukorrast väljatulemiseks. Teine tee on vastupanek negatiivsetele emotsioonidele. Seda tehakse tavaliselt siis, kui inimene ei kontrolli olukorda.
Seega on väga oluline ja peakski olema väljatöötatud väga tugev ning kindlalt toimiv võrgustik vanemate- kooli- ja erinevate asutuste vahel. Kui lapsevanem märkab oma lapse puhul käitumis- või suhtlemisprobleeme ning ei oska olukorda lahendada on võimalik alati nõu pidada kooli sotsiaalpedagoogiga. Vanemad ei saagi ise kõiki võimalusi teada ja seetõttu on vaja ka vanemaid suunata. Ei ole vaja keskenduda sellele, kuidas last muuta, vaid pigem sellele, kuidas temaga kontakti saada. Iga laps saab oma esimesed õpikogemused oma perekonnast. Lapse isiksuse areng sõltub sellest, kuivõrd turvaliselt on ta kiindunud temale olulistesse täiskasvanutesse. Kasvamiseks vajavad lapsed oma vanemate tingimusteta armastust, hoolivust ning kindlustunnet. Lapse eneseväärikusetunne ja eneseusaldus tekivad läbi kogemuse, et oled armastatud. Lapse isiksus areneb lapse võimekuse ja ümbruskonna suhtumise kaudu temasse. Kui aga
hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita.
et esmaabi andma ja seeläbi elusid päästma. See on täiesti kindel, et kõik inimesed ei ole suutelised esmaabi andma. Ma arvan, et tegelikult üks selline olen ka mina. Juba tunnis kuulamine tekitab mul tihti sellise oleku, et saaks see tund rutem läbi, enne kui pildi tasku lööb. Ma pole küll tegelikult nõrganärviline ja verd ka justkui ei karda, aga kõik need teemad kuidas inimelu nii kergelt otsa saab need kõik tekitasid minus sellise õõvastuse, et ajas ära vähemalt isu kiiresti sõita. Lisaks ei suudaks ilmselt paljud inimesed minna näiteks peale autoõnnetust avariilise auto juurde ja lihtsalt näha, kuidas inimesed karjuvad ja meeleheitlikult abi ootavad. Või kui nad lausa surnud on. See lihtsalt jätab sellise jälje hinge, millest nii kergelt lahti ei saa. Isegi kui sa õnnetusse sattunud inimesi ei tunne. Seetõttu tekitavad ka näiteks minule suurt masendust mustad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid