DNA ja RNA võrdlus DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) 6.Leidumine päristuumses a)tuumas a)tuumas rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides [e)tsütoplasmas] 7
vulkanism, selle toimel üldiselt maapind kerkib ja liigestub · Maa välisjõud on päikeseenergia poolt käivitatud jõud (tuul, sademed, temperatuuri muutumine, lained jne.), selle toimel üldiselt maapind madaldub ja tasandub Murenemine · Murenemine on kivimite purunemine, mille käigus muutub kivimite keemiline koostis · Murenemist tingivad Temperatuuri kõikumine Vee mahu muutumine jäätumisel Kivimite lahustumine vees Organismide lagundav toime Füüsikaline murenemine · Füüsikaline murenemine e. rabenemine kivimite purunemine on põhjustatud kivimite paisumise ja kokkutõmbumise ning kivimipoorides oleva vee oleku muutusest Füüsikaline murenemine · On ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ning temperatuuri kõikumine suur · Kõrbed, kõrged mäestikud, parasvöötme põhjaosa Keemiline murenemine · Keemiline murenemine e. porsumine kivimite purunemine on põhjustatud
tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. 15. Heterotroofne organism ehk loomtoiduline organism. 16. Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. 17. Kantserogeenne aine - keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes võivad põhjustada või soodustada kasvajate teket. 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt 20. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabolē 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
pumbatakse läbi selle kompleksi elektroni ülekandel vabanenud energia arvel luumenisse Ensüümkompleks NADPH2 sünteesiks ferredoksiin NADP + reduktaas ATP süntaas - ensüümkompleks ATP sünteesiks 8. Peaksite membraani valgusreaktsiooni osasid kujutaval joonisel ära tundma FS I ja FS II, vett lagundava kompleksi, elektrontranspordiahelaga seotud kandja valgud, ATPaasi, NADPH reduktaasi PS = FS Oxygen-evolving complex = vett lagundav kompleks Elektrontranspordiahelaga seotud kandja valgud on plastokinoon(plastoquinone), plastotsüaniin(plastocyanin) ja ferredoksiin(ferredoxin) ATPaas = ATP synthase FNR - ferredoksiin NADP+ reduktaas 9. Miks on FSII valgustpüüdva kompleksiga seotud vett lagundav kompleks? FS II valgustpüüdva kompleksiga on seotud vett lagundav kompleks, et asendada ergastatud elektron, mis liikus edasi plastokinooni ja saada ATP sünteesiks vajalik H+ 10. Millest koosneb FS II valgustpüüdev e
1. Biotehnoloogia valdkonnad: 1. toiduainetööstus hallitusjuust 2. taimekaitsevahendid rotstop 3. pesuvahendid ariel; sisaldavad bakterite/seente poolt sünteesitud ensüüme, millel valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. 4. tekstiilitööstus - vetthülgavad kangad 5. ravimid antibiootikumid, vaktsiinid 6. Funktsionaalne toit nt kaltsiumiga rikastatud piimatooted, jodeeritud sool. 2. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas saab seda kasutada? Tüvirakud on võimelised arenema mis tahes rakkudeks, saab kasutada rakuteraapias, ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe, erinevaid vähivorme ja suhkruhaigust. 3
Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga. Kommensalism eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega). Lagundaja (destruent) surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen, selgrootu loom). Omnivoor (segatoiduline) loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Populatsioon ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.
elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetus koosneb järgmistest protsessidest: Hingamine Toitumine, seedimine, imendumine Ainevahetusprotsessid rakkudes Jääkainete eritamine METABOLISMI JAGUNEMINE Anabolism ehk assimilatsioon on organismis toimuvate protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid, milles vajatakse energiat. Anabolismi vastandprotsess on Katabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, mis on ainevahetuse osa, milles keerukamatest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagundamine monomeerideni ensüümide toimel (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (näiteks glükoosi lagundamine CO2 ja H2O- ni). ANABOLISM RAKU TASEMEL EHK ASSIMILATSIOON Organismis toimuvad sünteesiprotsessid, milleks on vaja energiat, ainet ja ensüüme.
Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama vi eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jkidest ja surnud organismidest ning lpeb mikroorganismidega ( seente, protistide, bakteritega) Lagundaja surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism Omnivoor loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest ( segatoiduline) Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon hist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus hte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus phe populatsiooni isendite arv pinnahiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused
neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt taim) Tarbija – see kes tarbib nt toitainet (nt jänes, kes sööb kapsast) Tootja – taim, kes toodab nt eluksvajalikku (nt kapsas, mida sööb jänes) Herbivoor – taimetoiduline loom (nt jänes) Karnivoor – lihatoiduline loom (nt hunt, rebane) Omnivoor – kõigetoiduline loom (nt karu) Lagundaja – surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (nt bakter, seen) Abiootiline tegurid – eluta looduse tegurid (nt sademed, temperatuur, tuli, vesi) Biootiline tegurid – elus looduse tegurid st organismide vahelised suhted (nt kisklus, konkurents, sümbioos) Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid (nt metsade hävitamine, soode kuivendamine, keskkonna saastamine, servaefekt e ökoton (kahe järsult erineva
On vastupidavam võrreldes RNA-ga denaturatsioonile (pH, tº) võrreldes DNA-ga Pärilikkussaine säilitamine ja Pärilikkusinfo realiseerimine valgu Bioloogiline funktsioon edasikandmine muutumatul kujul sünteesi käigus Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas Lagundav ensüün DNA-aas e desoksüribonukleaas RNA-aas e ribonukleaas
lämmastikalused(A, C, G) · Leidub rakkudes samades struktuurides · Denatureeruvad, hüdrolüüsuvad · Kõrgmolekulaarsed e suure molekulmassig Erinevused DNA RNA Pentoos Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G Nukleotiidijääkide ärv Suurem Väiksem Denatureeruvus Aeglasemalt Kiirem Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas Ribonukleaas (RNA- (DNA-aas) aas) Ülesanne Päriliku info säilitamine Päriliku info ja edasikandmine realiseerimine valgusünteesi käigus Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c)
Külmakahjustused -Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjalid poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki minna, Soolakahjustused -Vees o alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kirtalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivate soolakristallidel on nagu jääkristallidegi purustav jõud Keemiline lagunemine -Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavate materjalide. Füüsiline lagunemine -Enamus poorseid materjale allub siiskusest tingitud liikumisele- paisumisele jakahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja viimistluskihi koorumist. Määrdumine -Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni. Lekkimisest tekkinudlaike on raske või koguni võimatu eemaldada. Suurenenud energiakulu -Vee aurustumiseks on vaja energiat. Niiskete konstruktsioonide kuivatamiseks kulub samuti energiat
dehüdrogenaas, leukotsüüdid- superoksiid) Ca ülekoormus (rakkus likvideeritakse atsidoos, kuid kuhjub rohkem Ca) mitokondrite kahjustuse süvenemine mikrovaskulaarne kahjustus, koe perfusioon langeb Põhjused: endoteeli turse, müokardi ishem. Kontraktuur pigistab koronaalartereid, vasokonstriktsioon, trombotsüütide ja neutrofilide kuhjumine, HVR toime Nekroos morfoloogiliste muutuste kogum, kujuneb pärast raku surma Põhjus: ensüümide lagundav toime (ensüümaatiline seedimine + valkude denaturatsioon)* seedimine auto või hemolüütiline, denaturatsioon koagulatiivne nekroos Alati põletikuga, DNA diffuselt laguneb, kiiremini kui apoptoos Apoptoos geneetiliselt programmeeritud Iseärasused: raku kortsumine, kromatiini kondensatsioon, mitokondrite kondenseerumine, apoptootiliste kehakeste teke + nende fagotsütoos Meh-m: apoptoosi ajendavad TNF2, glükokortikoidid, kasvufaktor, taandumine Suurenenud apoptoos
karnivoor- loomtoiduline loom kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel kisklus-röövlooma suhe saakloomaga kommensalism- eri liiki org.de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele neutraalne konkurents-eri liiki org.de kooseluvorm, vastastikku arengut piirav laguahel-toiduahel, algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega lagundaja-surnud org koostisaineid lagundav org omnivoor-loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest parasitism- eri liiki org-de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele kahjulik populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum popul arvukus-ühte populatsiooni kuuluvate isendite kogum popul tihedus- ühe popul isendite arv pinnaühiku kohta populatsioonilained-popul arvukuse ulatuslikud perioodilised muudatused stabiilne popul-sündivus ja suremus on ajalises tasakaalus
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised
Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Lagundaja destruent, surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofiline organism (bakter, seen, selgrootu loom) Omnivoor segatoiduline, loomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta
See võib osaled ka erinevate ainete sünteesimisel. See rakuosa reguleerib ainete liikumist. Läbi õhukese membraani siseneb ja väljub vesi koos selles lahustunud ainetega. Vakuool: Vakuooli ümbritseb õhuke membraani kiht. Seda võib nimetada ka rakumahlaga täidetud põiekeseks. Vakuoolis on rakumahl, mis hoiab taimerakku pinges. Vakuool võib moodustada peaaegu terve raku. Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained. Vakuooli ülesanded: 1. säilitusorganell 2. lagundav kompatment ehk lüsosoom 3. peab reguleerima turgorit ehk siserõhu tekitajat 4. tänu vakuoolile saab taimerakk oma suurust suurendada. Plastiidid: Plastiidid jaotatakse kolme rühma. Need on kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Kloroplastid on rohelised. Kromoplastid on punased, kollased ja oranzid. Leukoplastid on aga värvusetud. Kõige sagedamini muutuvad kloroplastid kromoplastideks. See toimub sügisel puulehtedega. Sagedasti muutuvad veel leukoplastid kloroplastideks
Biokeemia eksamiks kordamine 1) Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav saamine, peab toit sisaldama nii loomset kui ka taimset rasva. 2) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud täitma: 10-15% 3) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma: 55-60%. 4) Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad täitma lipiidid? 26-30% 5) Vee saamine ja eritumine organismis peaksid olema tasakaalus: õige/vale 6) Katabolism on (dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus ) on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale 8) Palaviku korral on organismi veevajadus suurenenud: õige/vale 9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale 10) Põhibioelemendid on: Vesinik (H), süsinik (C), hapnik (O), lämmastik (N), fosfor (P), väävel (S).
Pärilikkusinfo realiseerimine Bioloogiline funktsioon edasikandmine muutumatul valgu sünteesi käigus kujul Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas
8) toitumisviis osmootne (osmoosi osmootne osmoos; fago- ja pino- rakutasandil teel) tsütoos 9) paljunemine kunst.- piiramatu piiramatu Piiratud (v.a. tingimustes healoomulised kasvajad) Valgemädanik saprotroofne; lagundav tavaliselt lehtpuupuitu; lagundavad ligmiini; tekivad (valged) kiud Pruunmädanik saprotroofne; lagundab okaspuupuitu; lagundab tselluloosi; tekivad kuubikud Ektomükoriisaseened seenerakud lähevad taimerakkude vahele (mitte sisse) Seente tähtsus: · lagundavad surnud organisme · toiduainetööstuses (seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna ja värvi parandamiseks; nt. lipaas pesupulbri koostises)
5 Sile - (sER) (mille pinnal ei ole ribosoome), kus sünteesitakse rasvhappeid, fosfolipiide (maksarakud) või steroide (neerupealistes, Leydigi rakkudes) või osaleb detoksikatsiooniprotsessides jääkainete lõhustamine (maksas pestitsiidide ja kartsinogeenide muutmisel veeslahustuvateks kehast väljutatavateks ühenditeks), glükogeeni ainevahetuses, membraani tekkes ja taastootmises. 6. Lüsosoomid - Lagundav kehake - sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme (proteaasid, nukleaasid, glükosidaasid, lipaasid, fosfolipaasid), pH ~4,7. Autofagosoom lagundab raku enda vananenud osi. Fagosoom lagundab rakku pinotsütoosi teel või fagotsütoosiga haaratud materjali. 7. Mitokonder Toodavad orgaaniliste ainete oksüdeerimisel energiat, mis talletatakse ATPna. Raku ,,jõujaam". 8. Plasmamembraan 8-10 nm paksune kest, mis koosneb kahest
fotosünteesi võrrand: CO2 + H2O O2 + C6 H12 O6 mitokondriaalne hingamine: C6 H12 O6 + O2 CO2 + H2O + ATP 35. Millises kloroplasti osas toimub valgusstaadium, millises Calvini tsükkel? Valgusstaadium toimub tülakoidide membraanides, Calvini tsükkel stroomas. 3 36. Milliseid Calvini tsükli jaoks vajalikke aineid valgusreaktsioonides toodetakse? ATP ja NADPH 37. Miks on FSII valgustpüüdva kompleksiga seotud vett lagundav kompleks. 38. Mis funktsioon on tsentriklorofüllil. Millise lainepikkusega kvandid lükkavad fotosünteesi valgusreaktsiooni käima? 680nm u 39. Kumb fotosüsteem on seotud ATP ja milline NADPH tootmisega? NADPH FSI, ATP - FSII 40. Miks on vaja prootoneid läbi membraani stroomast luumenisse pumbata? - et luumenis oleks prootonite kontsentratsioon suurem kui stroomas 41. Peaksite teadma FS I ja FS II erinevusi.
astma, allergia, sügelus, peavalu ja üldine väsimus. Paljud probleemid arvatakse olevat seotud hoones oleva niiskusega /hallitus, materjalidest eralduvad kahjulikud ained). *Määrdumine Paljud viimistlusmaterjalid muudavad niiskuse toimel värvitooni. Lekkimisest tekkinud laike on raske või koguni võimatu eemaldada. *Keemiline lagunemine Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade lagundav mõju lupja sisaldavatele materjalidele. 2. Difusioon . - Igal gaasil on rõhk. Selle tekitavad kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkuvad vastu ruumi ja anuma seinu. Rõhu suurus sõltub molekulide arvust ja temperatuurist. Mida rokhkem on molekule teatud ruumis ja teatud temperatuuril, seda suurem on rõhk. See kehtib ka veeauru suhtes, mis on gaas. Rõhku mõõdetakse paskalites (Pa). - Veeaur, nagu teisedki gaasid, liigub suuremalt rõhult väiksema rõhu poole, kuni rõhk ühtlustub
Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. Jäävhambaid on 32, piimahambaid 20 Keele funtsioonid: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus
Geneetiline põhjus Peamised sümtomid diagnoosimine Fenüülketonuuria Geeni mutatsioon 12. Käte värisemine, Verest määratakse Kromosoomis, tasakaalu häired, fenüülalaniini tase fenüülalaniini lagundav mõtlemis- ja 3 päeva peale valk on vigane ning keskendumishäired sündi. selle tase on veres kõrgem Tsüstiline fibroos tekitab mutatsiooni nn Korduvad hingamisteede Kuna defektne on tsüstilise fibroosi nakkused, krooniline rakumenbraani transmembraanse obstruktsioon, kloriidiooni pump,
Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Lagundaja desturent. Surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen, selgrootu loom) Omnivoor segatoiduline. Loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta
hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. 16 Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina k. katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni(näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside
15. Heterotroofne organism - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 16. Hüdrosfäär - vesikest 17. Kantserogeenne aine – vähkitekitav aine 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainelist kiirgust. 20. Katabolism - lagundav ainevahetus 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid 22. Kliimaks - püsiv 23. Kommensialism - kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne 24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid madalad. 26. Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. 27. LD50 – keskmine surmav annus 28
Tärklis – koosneb amüloosist [Pilt]; ja amülopektiinist [Pilt]; glükoos-alfa(14)-glükoosi polümeer; 6% hargnemisi. Glükogeen – glükoos-alfa(14)-glükoosi polümeer; 10% hargnemisi; [Pilt]. Glükoonhape e. glükonaat – glükoos, mille 1. positsioonis on aldehüüdi asemel karboksüülrühm. [Pilt]. Glükuroonhape – glükoos, kus 6. positsioon on asendunud karboksüülrühmaga. [Pilt]. NacGlc Amülaas – tärklist lagundav ensüüm. Esineb näiteks inimese süljes. Tsellobioos – glükoos-beeta(14)-glükoosi dimeer. [Pilt]. Maltoos – glükoos-alfa(14)-glükoos; dimeer. [Pilt]. Sahharoos – glükoos-alfa(12)-fruktoos; dimeer. [Pilt]. Laktoos – galaktoos-beeta(14)-glükoos; dimeer. [Pilt]. Fosfolipiid – membraanide koostises esinev diatsüülfosfoglütseraat. Koosneb kahest hüdrofoobsest membraani sisemuses paiknevast sabast ning hüdrofiilsest fosfaatrühma
Denatureeruvad, hüdrolüüsuvad Kõrgmolekulaarsed e suure molekulmassig Erinevused DNA RNA Pentoos Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G Nukleotiidijääkide ärv Suurem Väiksem Denatureeruvus Aeglasemalt Kiirem Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c) hemoglobiin d) tselluloos e) glükogeen f) vaha g) testosteroon h) fibrinogeen i) mRNA j) laktoos
pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord#.U3uf7vmSxGQ Viljavahelduse rakendamine on oluline taimejäätmete ja mullas talvituvate haiguste ja väheliikuvate kahjurite (kartuli-kiduuss, lestad) tõrjel. Vältida mitmel aastal järjest ühel kasvukohal ühte sugukonda kuuluvate taimede kasvatamist. (nt. kapsanuutri tekitaja säilib mullas 3-5 aastat, kartulivähi tekitaja 13 aastat). Kasvatada liblikõielisi, kuna nende juurtel paiknevatel mügarbakteritel on seeni lagundav mõju – liblikõielised head vahekultuurid. Näiteks rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu iseendale järgnevust. Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda. Õige mullaharimissüsteem on väga tähtis. Eesmärgiks on sobivate kasvutingimuste
soolte ummistus - neerupuudulikkus, intensiivsuse ja eliminatsiooni harvaesinev) neerukivitõbi, kopsupõletik, (väljutamise) langus nt seedehäiretest astma, hingamiselundite tingitud kõhukinnisus, 24h kõhukinnisust põletik) tuleb võtta organismi mürgitusena, tekib ülehappelisus epiteelkatte (kattev rakukiht, katabolismi (lagundav ainevahetus) ja mehhaanilised, füüsilised, moodustab näärmeid) kudede laguproduktide ning ekskrement keemilised traumad (nt. happega kahjustus ja kudede (väljaheide) komponentide imendumine põletus, pulbri sissehindamine); massiivne lagunemine verre kiiritushaigus koos naha-, (vigastus, traumad) limaskesta-, soolestiku- ja
rakukehaga Katteelundkond: · Kaitseb keskkonnamõjude eest, välisärrituse vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest · Väliskatteks nahk · Higinäärmed osalevad termoregulatsioonil · Naha pinnal on mitmesugused seened ja bakterid Tugielundkond: · Võimaldab liikuda, lihased koos tugistruktuuridega Seedeelundkond: · Lagundab toitu seedimine toimub seedeelundkonna abil · Suuõõs toit peenestatakse, tärklist lagundav ensüüm; söögitoru; magu valke lõhustav nõre; kaksteistsõrmiksool maks ja kõhunääre eritavad sinna oma nõresid, maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni; peensool toitainete imendumine verre; jämesool seedimata toiduosakesed; pärak Hingamiselundkond: · Varustab organismi hapnikuga · Gaasivahetus varustamine O2 ja oksüdeerumisel CO2-e eemaldamine kehast
säilitamine ja Bioloogiline funktsioon realiseerimine valgu edasikandmine sünteesi käigus muutumatul kujul Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas Ülesanded ja tähtsus: - DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul. - RNA ülesanded: - mRNA info viimine tuumast valgu sünteesikohta ribosoomidele; - tRNA aktiveeritud aminohappejääkide seondumine ja transport ribosoomidele;
jahutamiseks hermeetilistes süsteemides; Lämmastik ja kõik inert gaasid; Elegaas S F6 (väävelheksafloriid) suur eritakistus ja suur keemilise koostise püsivus kuni 800oC ; Süsihappegaas. Gaaside olekut mõjutab temperatuur, rõhk ja elektriväli. Kõik nad mõjutavad gaaside koostise püsivust ja ioonisatsiooni protsessi. Seda protsessi kasutame valgustides. Gaasi omadusi mõjutavad: lagundav temperatuur, päikese UV kiired, Radioaktiivne kiirgus. Põhiline mis määrab gaaside kasutamist dielektrikuna on nende elektrilised parameetrid: Eritakistus -roo (*cm); Dielektriline läbitavus -eeta; Elektriline läbilöök Elä (kV/m); tan voolukadu 30. Nimetage vedeldielektriliste materjalide liigid, kasutusalad ja vajalikud omadused? Vedeldielektrikuid kasutatakse elektrotehnilistes seadmetes isolaator kui ka jahutusmaterjalina näiteks transformaatorides
Laktoositalumatus Laktoos on piimasuhkur (koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist) mida mõne inimese organism ei suuda omandada. Laktoositalumatus ei ole piimaallergia, vaid inimese peensooles leiduva ensüümi laktaasi- puudusest tingitud imendumishäire. See on olukord, kus inimene ei suuda seedida piimasuhkrut.Laktoos peaks peensooles lagundatama glükoosiks ja galaktoosiks. Mõnel inimesel võib sooleseinas puududa laktoosi lagundav ensüüm laktaas või leidub seda vähe. Seetõttu laktoos ei imendu, vaid jääb soolde, ärritab soolestikku, hakkab seal käärima ning tekitab kõhulahtisust. Ensüüm ei ole asendatav ja probleem on eluaegne. Kui laktoos ei lõhustu ega imendu, siis tõuseb tema liigse hulga tõttu sooles osmootne rõhk, mille tõttu imatakse soolde vedelikku. See omakorda ergutab sooletegevust ja nii tekib kõhulahtisus.
leiva omaduste parandamiseks. Pintselhalliku erinevate liikide baasil toodetakse valget ja sinist (rokfoori) hallitusjuustu ning salaamit. Bakterite ja hallitusseente toodetud amülaase rakendatakse tärklise hüdrolüüsiks siirupi tootmisel. Taimekaitsevahendid- seeni kasutatakse taimepatogeenide tõrjeks. Pesuvahendid sisaldavad bakterite ja seente sünteesitud ensüüme, millel on valke, lipiide ja polüsahhariide lagundav toime. Tekstiilitööstuses kasutatakse amülaasi tärklise lagundamiseks. Antibiootikumid Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Tootjateks on aktinomütseedid ja seened. Näiteks rohehallikutest saadakse penitsiliini, aktinomütseetidest tetratsükliini. Alkaloidid Tungalterast eraldatakse alkaloide, mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. Transgeensed organismid Transgeensete kultuurtaimede ja koduloomade pärilikkust on muudetud, neisse on
tekkimisel Veepuudus tekib, kui mulla vesilahuse veepotensiaal on madalam kui taimes. Vesi liigub kõrgema vabaenergiaga piirkonnast madalama poole. ABA toimel... (vt eespool). B. Fotosüntees 1. Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V -1,3 - 0,05 0,82 2. Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis MSP - vett lagundav kompleks (PS II-s), plastotsüaniidid (PC). 3. Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad Klorofüllidel Chla ja Chlb on kaks tugevamat neeldumisriba. Punases valguses 650-680 nm ja sinises (Soret riba) 430-470 nm. 4.Kuidas sõltub kvandi energiasisaldus footoni lainepikkusest? Kirjutage valem. Sõltub pöördvõrdeliselt: E=hc/ 5. Ultravioletseks kiirguseks loetakse footoneid lainepikkusega 10.
H-ioonidel on eriline roll ATP sünteesis, kus need, liikudes läbi membraani kontsentratsioonigradiendi ja elektripotentsiaalide vahe mõjul, annavad ATP sünteesiks vajaliku energia. valguse neeldumise tulemusena tõuseb elektron klorofülli molekulis kõrgemale energianivoole. Klorofüllid a ja b neelavad peamiselt punases ja sinises spektriosas. Kloroplastis abipigmendid, karotenoidid, rohelise ja kollase valguse kasutamiseks. Abipigmendid annavad oma ergastuse edasi klorofüllile. Vett lagundav kompleks on fotosüsteemiga ühendatud tülakoidi luumenipoolsel küljel. selle koosseisus on tähtsad neli Mn aatomit. Lõppaktseptoriks on kinoon QA. Trap limited mudel – eksiton liigub pidevalt antenni ja tsentri vahet. Elektron eraldub tsentripigmendis, mis PSIIs on P680 ja PSIs P700 (tähistatud vastavalt lainepikkusele). Tsentripigment on klorofüllide dimeer. Lisaks on läheduses veel PSII feofütiin. Lõpuks elektron stabiliseerub aktseptorpoolel kinooni molekulil
DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos (lihtsuhkur, mille molekulis on viis süsinikuaatomit) 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide Suurem Väiksem arv 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini (biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel) 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas Ribonukleaas (DNA-aas) (RNA-aas) 6.Leidumine a)tuumas a)tuumas päristuumses rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides [e)tsütoplasmas] 7
22. Mille poolest erineb RNA DNA-st? 5 DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) 6.Leidumine päristuumses rakus a)tuumas a)tuumas b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides
DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos (lihtsuhkur, mille molekulis on viis süsinikuaatomit) 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkid Suurem Väiksem e arv 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini (biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel) 5.Lagundav ensüüm DesoksüribonukleaasRibonukleaas (DNA-aas) (RNA-aas) 6.Leidumine a)tuumas a)tuumas päristuumses rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides [e)tsütoplasmas] 7.Ülesanne Päriliku info Päriliku info
viljakehad, nagu taelikud, torikud, pässikud, pessud jne. Puumädanike viljakehad toodavad varakevadest hilissügiseni tohutul hulgal eoseid. Satub seeneeos maapinnale, alustaimestikule, puutüvele, okstele, lehtedele jm., kinnitub ta sinna tugevasti ja hakkab idanema. Pärast idanemist hakkab nakatunud taimes arenema seeneniidistik ning puidu rakuseinad hakkavad lagunema seeneniitide poolt toodetavate fermentide toimel. Puu- ja puidumädanikele on kõige olulisemad tselluloosi lagundav ferment tsellulaas, ligniini lagundav ferment ligninaas ja hemitselluloosi lagundav ferment hemitsellulaas. Mädanemisprotsessi lõpp-produktideks on süsihappegaas ja vesi. Mädanemisprotsess puidus avaldub värvuses (valge, pruun ja kirju mädanik) ja mädaneva puidu struktuuri muutustes. Mädaneva osa paiknemise järgi tüve ristlõikes eristatakse perifeerset ja südamemädanikku. Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole,
moodustamiseks. Kasutavad keskkonnast saadavat orgaanilist ainet. Kemoautotroof: ammutavad energiat teisi (peale hapniku) vaba elektronpaari omavate ühendite oksüdeerimisest. Kogu vajalik orgaaniline aine sünteesitakse CO2. Fotoautotroof: energia saamiseks viivad läbi fotosünteesi. Selle energiaga muudavad CO2 ja H2O orgaaniliseks aineks. Kemoheterotroof: kasutavad orgaanilist ainet keskkonnast. 2. Katabolism on lagundav ainevahetus, keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. degradatiivsed metabolismirajad. Anabolism toimub biosünteesi radadel. Lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat. Katabolismiga (toitainete lõhustamisega) toodetakse keemiline energia, millega viiakse läbi anabolism (raku makromolekulide tootmine).
ületalitlus, palavik, nälgimine. Anabolism · Biomolekulide süntees · Lähteainetena kasutatakse katabolismil saadud lihtsaid molekule monomeere · Olemas mõningad universaalsed monomeerid (nt a.h, mis on lähteaineteks hormoonide, ensüümide ehitamisel). Anabolismi normaalne ülekaal esineb sünnitusjärgselt. Patoloogilise anabolismi tunnused on rasvumus, gigantism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO 2 ja H2O-ni). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.
Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Lagundaja desturent. Surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen, selgrootu loom) Omnivoor segatoiduline. Loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta
Ribosoomide koostises on ~65% rRNAd ja ~35% valke rRNA toimib toena ribosoomsetele valkudele Sisaldab palju kaheahelalisi spiraliseerunud lõike (hairpin-struktuurid). Tänu kõrgele ahelasiseste järjestuste komplementaarsusele saavad tekkida aluspaarid. rRNA võib olla katalüütiliselt aktiivne. METABOLISM = KATABOLISMI JA ANABOLISMI INTEGRATSIOON Katabolism: · Degradatiivne (lagundav) · Energiat tootev (ATP, NADH, FADH2) · Rajad on konvergentsed, st koonduvad vähesteks lõppproduktideks . Anabolism: · Sünteesi rajad · Energiat tarbiv · Rajad on divergentsed, st hargnevad paljudeks erinevatekS biomolekulideks. KATABOLISMI 3 ASTET I aste: Suured bio-molekulid lõhutakse monomeerideks e. Ehitusblokkideks.
Pärilikkusinfo realiseerimine Bioloogiline funktsioon edasikandmine muutumatul valgu sünteesi käigus kujul Sünteesiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas DNA-aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas 5.3. Omadused omavad laengut (raku pH juures). Tänu P-happele negatiivne; NH lahus on viskoosne, mis on tingitud nende ühendite suurest molekulmassist. NH denatureeruvad st kaotavad oma kõrgemat järku struktuuritasemed; NH on omane väga kitsas neeldumismaksimum Uv piirkonnas. Nukleotiidide erijuhud:
Bacillus licheniformis'e eksoensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid) kasutatakse pesupulbrite lisandina, sest nad töötavad hästi aluselises keskkonnas. Ka tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda, sest assimileeritav CO2 lahustub hästi aluselises vees. Neutrofiilid kasvavad hästi neutraalses keskkonnas. Enamus baktereid on neutrofiilid. 17.Kuidas saab helicobacter pylori inimese maos elada? Mao limaskestale kinnitub... haavanditega seostatakse teda. Tema relvaks on ureaas . Lagundav ensüüm. Tekitab enda ümber ammoniaagi pilve, mis neutraliseerib mao hapet, tema ümber ph aluselisem siis. 18.Miks on kasulik karbamiidiga näts? Inimese suuuõnnes on uureat lagundavad bakterid. Karbamiid on toiduks uureat lagundavatele bakteritele. 19.Mis on kõige kiirgusresistentsem bakter? Deinococcus radioduras - tumpline ümarbakter, kes talub kiirgust. 20. Inimese mikrofloora üldselt? Inimese kehapiirkondade normaalne mikrofloora
reaktsiooniga vihmu. 11 Mõju: taimedel tekib veepuudus ja muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks, kuna uhutakse maha vahakiht. Muld hapestub. Aeglustub mulla teke ja mullas toimuvad laguprotsessid. Väheneb liigiline koosseis veekogudes. Lagundav mõju ehitistele, skulptuuridele. Põhjustavad gaasid: SO2, SO3, NOx Sudu: on kahte tüüpi sudu. Esimene tekib eelkõige kivisöe põletamisel: kombineeruvad väävlioksiidid, tahmaosakesed ja veeaur. Teise tekkimiseks niiskust vaja ei ole, tekib lämmastikuoksiidide ning lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Põhjustavad peamiselt mootorsõidukite heitgaasid ja tööstused.
annaabi.ee 
