struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.Kaksikheeliksiga on tegu näiteks DNA molekulis, mis moodustub kahe vesiniksidemetegaühendatud helikaalse desoksüribonukleiinhappe ahela keerdumisel ja võib olla väga pikk. DNA kaksikheeliks on paremakäeline nukleiinhapetest koosnev polümeer, mida hoiavad koosnukleotiidide aluspaarid. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus (erinevused ja sarnasused). Üleval pool on pilt DNA-st ja RNA-st (ehitus ja koostis) DNA enamikes elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine. Eukarüootses rakus asub DNA rakutuumas. Keemiliselt koosnab DNA desoksüribonukleotiididest. · Desoksüriboos · Vesinikside · Polümeer · Nukleotiid · lämmastikalus (A;T;C;G) · suhkur (desoksüriboos) · fosfaatrühm · Komplementaarsus (A - T; C - G) · Biheeliks (kaksikspiraal)
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. * Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur (pentoos), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus 1. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.
Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine telg, kuid erinev faas telje suhtes.Kaksikheeliksiga on tegu näiteks DNA molekulis, mis moodustub kahe vesiniksidemetegaühendatud helikaalse desoksüribonukleiinhappe ahela keerdumisel ja võib olla väga pikk. DNA kaksikheeliks on paremakäeline nukleiinhapetest koosnev polümeer, mida hoiavad koosnukleotiidide aluspaarid. 2.9. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus (erinevused ja sarnasused). Üleval pool on pilt DNA-st ja RNA-st (ehitus ja koostis) DNA – enamikes elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine. Eukarüootses rakus asub DNA rakutuumas. Keemiliselt koosnab DNA desoksüribonukleotiididest. Desoksüriboos Vesinikside Polümeer Nukleotiid lämmastikalus (A;T;C;G) suhkur (desoksüriboos) fosfaatrühm Komplementaarsus (A - T; C - G) Biheeliks (kaksikspiraal)
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejää
Geneetika kordamisküsimused 1. Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni telomeeride kriitilise pikkuseni ning selle pikkuseni jõudes lõpetab rakk jagunemise. Telomeeridega on arvatavasti seotud nn. "kellamehhanism", mis takistab kõrgemate organismide normaalsete rakkude piiramatut jagunemist. Iga jagunemistsükliga
valgud, mis võimaldavad muuta rakkudel oma kuju. 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Vee omadused: (organismis 65% vett, parim lahusti) Kõrge sulamis-ja keemistemperatuur (0ºC ja 100ºC). Suur aurumissoojus (540 kcal/kg e.2260 kJ/kg). Suur soojamahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus (72 mN/m). Kõrge dielektriline konstant (~80). Maksimaalne tihedus vedelas olekus (1,0 kg/l). Vee struktuur: Vee molekulide vahel on nõrgad vastasmõjud Jää ja vee võrdlus H-sidemed ja liikumine Jää:4 H-sidet 1 vee molekuli kohta Vesi:2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta Jää:H-sideme eluigaumbes 10 mikrosekundit (10^-6) Vesi:H-sideme eluiga umbes 10 pikosekundit (10 ^-12) 5. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesikeskkonnas. Amfifiilsed molekulid ja nende käitumine vees. Vesikeskkonnas koonduvad positiivse laenguga ioonide ümber vee negatiivse
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. Mida tähendab komplement
Nt kromosoomid ja ribosoomid RNA põhivormid 1. mRNA- ülesandeks info vahendamine DNAlt valgu sünteesiks, ja raku RNAde koguhulgast tema arvel kuni 5% 2. tRNA- molekulide ülesanne aminohapete transport valgu sünteesiks, RNAde koguhulgast 15% 3. rRNA- ülesanne kuulumine koos valkudega ribosoomi koostisse, millel valgu süntees toimub. Ligi 80% Kaval: Võrdle DNAd ja RNAd kahest aspektist 1. erinevuste paaride teadmine (tunnuste võrdlus: DNAl pentoosiks desoksüriboos, RNAl riboos; nukleotiidide hulk DNAl suurem, RNAl väiksem; denaturatsioon teisasel struktuuril DNA denatureerub aeglasemalt, RNA kiiremini) 2. võrrelge, leidke ühiseid tunnuseid: mõlemad koosnevad nukleotiidijääkidest, mõlemas esineb fosfodiestersidemed, mõlemaid leidub kromosoomides, mõlemad denatureeruvad jne.
Kõik kommentaarid