võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, nakatada seda ning kutsuda männi-juurepess, kuuse-juur, juurepruunik, esile haigusprotsesse, mis halvemal juhul viltjas pässik, kuuse-ebapuidik. 3 sug lõpevad puu surmaga
Lämmastikoksiidid (NO ja NO2) Süsihappegaas (CO2) TAGAJÄRJED: · Happesademed muudavad mullastiku keemilist koostist. Mulla hapestumisega mõnede anorgaaniliste ühendite lahustuvus paranab. Esialgu soodustab taime kasvu, kuid edasisel hapestumisel areng seiskub. · Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. · Lisaks aeglustub ka orgaaniliste ainete lagundamine lagundajate poolt (happelises keskkonnas). · Metsade ulatuslik hävimine nt. Okaspuude hukkumine okaste kahjustumise tõttu. HAPPESADEMETE ÄRA HOIDMISEKS: Tuleks vältida atmosfääri saastamist väävel- ja lämmastikoksiididega.
Toiduahel 8 klass 2007 Toiduahela tüübid (1) · Kiskahel eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. Toiduahela tüübid (2) · Laguahel surnud orgaanilise aine lagundamine lagundajate poolt. Toiduahela tüübid (3) · Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Nt. puuleht lehetäi seened viirused Toiduvõrgustik · Toiduahelad moodustavad toiduvõrgu, mis annab täpsema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest "elatuvad". Populatsioon · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. · Igal liigil on oma levila, milles saab
Ökosüsteem kui tervik • Toiduahela peamiste lülide – tootjate, tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. • Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökosüsteem • Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mis koosneb elukooslusest ja eluta keskkonnast. • Elusorganismid on mõjutatud üksteisest ja ka eluta keskkonnast (biootilised ja abiootilised tegurid). Rollid ökosüsteemis Tarbijad Enamasti loomad.
Bakterite roll mullas on surnud orgaanilise aine lagundamine ning lämmastiku taimedele kättesaadavaks tegemine. Kuidas vihmauss mulda kobestab? Vihmauss liigub mullas edasi nii: ta surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele. Tänu sellele kobestab ta mulda. Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. Mullas elavad ka suuremad loomad. Millised? Väiksemad mullas elavad organismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Suuremad on näiteks: mutt, mügri, sitasitikas, vihmauss, maipõrnikas, kaerasori jne.
/3/ Veereostuse tüübid Mürgine aine - toksiline aine on keemiline saasteaine, mis ei ole kehaomane aine veeökosüsteemile. Suurimad mürgised reostusained on herbitsiidid, pestitsiidid ja tööstuskemikaalide ühendid. /6/ Orgaaniline aine - orgaaniline reostus tekib siis, kui ülemäärase orgaanilise aine, näiteks sõnnik või kanalisatsioon, siseneb vette. Kui orgaaniline aine tiigis kasvab, suureneb lagundajate arv. Need lagundajad võivad kiiresti kasvada ja kasutada palju hapnikku nende kasvu jooksul . See viib hapniku puuduseni. Hapnikupuudus võib veeloomadele tappev olla. Kui veeorganismid surevad, lagundatakse nad lagundajate poolt, mis viib edaspidise hapniku taseme langemiseni. Orgaanilist tüüpi saaste võib tekkida, kui anorgaanilised saasteained nagu lämmastik ja fosfaadid akumuleeruvad vee-ökosüsteemide vahel. Nende toitainete kõrge tase võib põhjustada taimede ja vetikate vohamise
valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. Apelsinipuu Eebenipuu Mullastik Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad e. punakaspruunid mullad.Mullad on enamasti vanad. Punase värvi annab neile raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. Tingimused muldade tekkeks: rohkelt niiskust, rohkelt soojust, igati soodsat keskkonda lagundajate eluks, kiire ainevahetus, mineraalainete välja uhtumist ei toimu. Inimene vihmametsas Kliima pole eriti tervislik, Külad on jõgede ääares või rannikul, Põliselanikud, Peamiselt arengumaad, Algeline alepõllundus, Eksporditakse väärispuitu, Arendatakse maavarade kaevandamist, Keskkonna probleemid Igapäev hävitatakse minutis ~20 ha vihmametsa Vihmametsadel on oluline koht : *fotosünteesis *süsihappegaasi kasutamises *hapniku tootmises
vooluga Amazonas · maailma suurim jõgi · laius 3-5 km, suudmealal 15-20 km Kongo · tasandikel sageli sood Mullad: · enamasti vanad, · lähtekivim sügavalt murenenud · raudoksiidist punased · horisontideks liigestumata (lateriitpinnas) · happelised (ph=4.5-5,5) · mineraalainevaesed Tingimused muldade tekkeks: · rohkelt niiskust · rohkelt soojust · igati soodus keskkond lagundajate eluks · kiire ainevahetus · mineraalainete välja uhtumist ei toimu Taimed 17% maismaast, 90% taimeliikidest! Vihmamets on: · tihe · lopsakas · liigirikas ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi · kalendrita taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt · palju ravim- ja maitsetaimi · rohkesti liaane · "puukägistajad" - teatud liiki viigipuu, mis kasvatab kandurpuu ümber
ehituse kui energeetikaga. See on isendile hea lahendus kuna võimaldab metabolismist ülejäänud materjali kasutada kasvuks ja sigimiseks, kui aga süüa vähe, võib kasvu negatiivseks pöörata. · Süsiniku varud on peamiselt kivimites (99%) ja setetes, elusorganismidele on süsinik kättesaadav õhust CO2-na (anorgaaniline aine, mis siseneb ringlusesse). · Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline, sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. · Osa süsinikust võib aktiivsest ringest kõrvalduda. Nii moodustub näiteks turvas ja on tekkinud fossiilsed kütused ja lubjakivi. Talletunud süsinik pääseb kaasajal uuesti ringlusesse tänu inimtegevusele, fossiilsete kütuste põletamisele ja turba kaevandamisele
Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodustab: kuiv ja külm kliima Keemiline murenemine ehk porsumine Vesi hapnik süsihappegaas soodustab: niiske ja soe kliima Bioloogiline murenemine taimed loomad mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel.
vaja läheb. Leidub ka kasvavad puuliigid kui ka toitainerikkamal mullal. selliseid tarbijaid, kes metsa alumiste rinnete Pramised puud:kuusk v kask, tarbivad tarbijaid. taimed ja mullastik. laialehelisi(tamm,saar,vaher, Lagundajad lagundavad Metsatüübi määravad mulla pärn) salumetsi on vähem. orgaanilisi aineid ja omadused. Kuival liivasel Põõsa- ja rohurinne on söövitavad neid. Lagundajate pinnal kasvavad männid ja lopsakas ja liigirohke. tegevuse tulemusena ei lähe seal laiuvad nõmme- ja looduses midagi kaotsi. palumetsad. Savikamal ja Looduses on toiduahelad niiskemal pinnal kasvavad seotud ja moodustavad kuused ning seal laiuvad toiduvõrgu. laanemetsad. Kõige Toiduahel e. Taimede toitainerikkamal pinnal toodetud ained ja nendesse laiuvad salumetsasad ja seal
Ökosüsteemi läbib energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse laguahelda lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks.
sõltuvusest. Troofiline struktuur iseloomustab ökosüsteemi tüüpi. Toiduvõrk on biosfääris põimuvad toiduahelad. Ökoloogiline püramiid: jaguneb omakorda: a) arvukuse püramiidiks (mingi tükk hektari kohta) Biomassi püramiid. Biomassi püramiid väljendub kohta. (Produksioon on mingi ajaühiku orgaanilise aine tootmine). Biomass on alati suurem näitaja kui produksioon. Ttroopilise pinnase puhul on ka lagundajate ehk laguahel. Seal on äärmiselt pimitiivne produksioon, kõik on kiires ringluses. Energia püramiid: väljendub . Laguahel on suurem seal kus on soe ja troopiline olukord. (Näide: taimestik (biomassi osas on aine hulk suur) kalad röövkalad kalakotka Biokeemiliste ainete ringid. Aineringe ainete ringkäik looduses, ainete pidev korduv ringlemine maa pinnal või
Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 8. Mis on ökosüsteem selle komponendid? A) biotsönoos ehk elusosa: taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid B) ökotoop ehk elutaosa: õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond 9. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb alati destruendiga. Bakterid ja seened
populatsiooni tihedust (populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta). 11. Mis on ökosüsteem selle komponendid? Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteem koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Kooslus biootiline; ökotoop abiootiline 12. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Tootjad: Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. Rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Konsumendid ehk tarbijad: · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. I astme tarbijad rohusööjad herbivoorid II astme tarbijad kõigesööjad, omnivoorid
teket ka atmosfääri kogunev ülemäärane CO2. Happelise reaktsiooniga sademed muudavad mulla keemilist koostist. Koos mulla hapestumisega paraneb mõnede anorgaaniliste ühendite lahustuvus. See esialgu isegi soodustab taimede kasvu, kuid mulla edasisel hapestumisel nende areng seiskub. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Lisaks aeglustub happelises keskkonnas ka orgaanilise aine lagundamine lagundajate poolt. Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine näiteks okaspuude okaspuude hukkumine okaste kahjustumise tõttu. Kõige selle tõkestamiseks on oluline vältida atmosfääri saastamist väävel- ja lämmastikoksiididega. 2 Araali meri on üks suurimaid järvi maailmas. Alates 1960-ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud
Hingamine: Produtsent Soojus, mis (taim) eraldub eluprotsessides Loodavad koed (uued oksad ja lehed, seemned jm) Osa kudedest jääb söömata. Osa kudedest süüakse Taim võib surra ja koed ära rohusööjate poolt saavad lagundajate toiduks Herbivoor Herbivoor e. rohusööja on organism, kes kasutab toiduks taimseid kudesid. On primaarne tarbija. Herbivoorid on heterotroofid e. teistesööjad. Herbivores are animals that feed only on plants. . Herbivoori energia sisend-väljund Taimsed koed Hingamine: soojus, mis Herbivoor e. Metabolismi eraldub rohusööja jääkproduktid eluprotsessides heterotroof
maapõues ilma õhu juurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellest kujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekib taas CO2, mis läheb õhu koostisesse. o Vees tekivad aja jooksul looduslikud karbonaatsed mineraalid ja kivimid (lubjakivi jt) ning maismaal kriit, dolomiit jt Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. Osa süsinikust võib aktiivsest ringest kõrvalduda. Nii moodustub näiteks turvas ja on tekkinud fossiilsed kütused ja lubjakivi. Talletunud süsinik pääseb kaasajal uuesti ringlusesse tänu inimtegevusele, tänu fossiilsete kütuste põletamisele ja turba kaevandamisele. Suures koguses
6. CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 7. Füüsikalise savi sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused, org ainega tekkis vett, õhku vähem org aine mineralisatsiooniks ei jätku õhku. 8. Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus Baktereid on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes muldades. 6. Humifitseerumine s.o huumusainete teke- lihtsamad ühendid sünteesitakse mikroorganismide osavõtul keerukamateks. 95% org ainest on huumus. 7. Mullatekketegurid 1. Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid (bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne)
Soodustada mulla kasulike mikroorganismide 7.Füüsikalise savi sisaldus-savi muldades elutingimusi ja 4.Taksitada kultuurtaimedele lagunemine aeglasem, parimad ting huumuse kahjulikke mikroorganismide levikut ja hävitada tekkeks keskmise lõimisega muldades, esineb neid. Selleks on vaja 1.Huumusevaeseid muldi paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed ting, rikastada orgaanilise ainega, kasutades selleks 8.Mulla bioloogiline aktiivsus-lagundajate sõnnikut, väetusturvast, komposte ja haljasväetisi, liigiline koosseis ja arvukus. 2.Lubjatada happelisi muldi, 3.Kipsida solonetse, Huumusainete teke: on iseloomult sünteetiline 4.Kuivendada liigniiskuse all kannatavaid muldi, protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest 5.Niisutada põua all kannatavaid muldi, keerulisemate moodustamine, toimub 6.Väetada muldi vastavalt väetustarbele, 7.Tõsta
otseselt või kaudselt seotud maaga ning ühtlasi üksteisega). Leopoldi arvates on parim vaadelda maad kui püramiidi, mille moodustavad troofilised tasemed: kõik saab alguse mullast, seejärel tulevad taimed, siis taimtoidulised loomad, seejärel kiskjad ning lõpuks tippkiskjad, kusjuures kõik on läbi energiavoo üksteisega seotud. Ehk: taimed seovad päikeseenergiat, seda tarbivad rohusööjad, edasi kiskjad ning lõpuks jõuab see lagundajate kaudu uuesti mulda tagasi. Nii on muld see, mis kogu süsteemi ühendab: sellest saab kõik alguse ning sellega ka kõik lõpeb (,,mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama"). 4.) Millist 2 erinevat tüüpi suhtumist maasse kirjeldab ta põllumajanduslike erialade esindajate seas? Leopold kirjeldab gruppi A, kes suhtub maasse kui maapinda ning soovib sellest üksnes kasu lõigata. Grupp B näeb aga maad elustikuna ning mõistab/näeb selle
Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1) rohelised taimed muudavad süsiniku sünteesil sahhariidideks ja edasi proteiidideks, mis on toiduks loomadele ning energiaallikaks mikroobidele; (2) kõik organismid eritavad hingamisel süsihappegaasi; (3) surnud organismist vabaneb lagundajate ja mullahingamise toimel süsihappegaas uuesti ringesse; (4) süsinik vabaneb huumuse tulemusena; (5) süsihappegaasi tuleb inimtegevuse tulemusena näiteks turba, põlevkivi, maagaasi ja nafta põletamisel; (6) vabaneb ka vulkaanipursete tagajärjel; (6) vees settib süsihappegaas karbonaatidena; (8) kivimite murenemisel, mullatekkes ja produkstiooniprotsessis läheb süsinik uuesti ringesse. Lämmastikuringe
Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi komponendid on biotsönoos ehk elukooslus (taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid) ja ö kotoop ehk elukeskkond (õhukeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond). 8. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toiduahela moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Selle esimene lüli on enamasti taimekooslusesse kuuluv organism. Järgmise lüli moodustab herbivoor, kes toitub taimedest ning neist omakorda toitub kiskja. Tootjate roll on toota vajalikku orgaanilist ainet ise nt taimed.
okaspuidu töötluseks sise- ja välistingimustes. Toodet ei kasutata pindadel, mis on juba kaetud värnitsa, laki, värvi või muu hüdrofoobse ainega. Eelised Holz Prof on sügavimbuv ja seondub keemiliselt puiduga, tagades selle efektiivse ja pikaajalise kaitse. Toode muudab puidu raskestipõlevaks ja -süttivaks ning suurendab töödeldud puidu tugevusnäitajaid. Holz Prof kaitseb puitu lisaks tulele ka mädanemise, puidusine, hallituse, seente, puidukahjurite ja muude bioloogiliste lagundajate eest. Toode säilitab puidu tekstuuri ega takista õhutsirkulatsiooni. Ka ei mõjuta see puidu liimimise ega hilisema värvimise võimalusi. Holz Prof on tule- ja plahvatuskindel, lõhnatu, värvitu ja igati ohutu see ei ole toksiline ega kantserogeenne. Kasutusviis Holz Prof kantakse mustusest, tolmust, puukoorest jm puhastatud pinnale pintsli ja/või rulli abil või vannis/vaakumis. Töödeldava puidu niiskus ei tohi ületada 20% puidu massist.
tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik · Biotroof on üks lagundajate alaliik kes toitub...? · Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. · Happelised vihmad - Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekkiv piiskne H2SO4 udu · Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid.
mullad,väikese veemahutavusega.2)parasniisked- keskmise lõimisega muldades,esinevad 4)huumushapped soodustavad kivimite keemilist suure veemahutavusega,hästi veega varustatud.3) paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed murenemist 5)org aine on energiaallikaks liigniisked-pinnaveest,kõrgest tingimused 8)mulla bioloogiline aktiivsus- edafonile 6) suurendab mulla enesepuhastumist põhjaveest,ülavesi.Mulla veeolude lagundajate liigil,koosseis ja arvukus.Mulla org 7)tagab mulla sanitaarse kaitse-teeb kahjutuks iesloom.MOMENDINIISKUSE ASTMED. ainet saab määrata nt värvuse ja põlemise järgi haigusi tekitavad mikroorganismid.Mulla (Kuiv-värske(tahe)-niiske-märg-vesine) Mulla Mulda ladestuvad org.aine hulk ja ladestumise eripinda määratakse veevarusest niiskest osast veereziimi reguleerimisvõtted: viis sõltub suurel määral taimkattest
Tarbijad toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Herbivoorid on I astme tarbijad, neist toituvad kiskjad ehk II astme tarbijad, kellele järgnevad III astme tarbijad. Lagundajad surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Tootjate, tarbijate, lagundajate omavaheline seos? Omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad moodustavad toiduahela. Laguahel laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite, protistidega). Laguahela lõpp-produktiks on anorgaanilised ained, mis on tootjate poolt taaskasutavad. Toiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum, mille kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeriva terviku
Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutevevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks. 8. Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel. Näiteks raiutakse maha kuusik.Esmalt hakkavad raiesmikul kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp, arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub.
üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Elukooslus Elukeskkond taimekooslused õhkkeskkond loomakooslused muldkeskkond seenekooslused vesikeskkond mikroorganismide kooslus 31. Toiduahel ja –võrgustik – nende koostamine – tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT: Õunapuuleht -> lehetäi ->seened ->mükoviirused; nt. Männiokkad- männivaksiku vastsed – käguvaablane – kiresvaablane – eosloomad(protistid). Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest
· avatud ja suletud aineringed; o Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vähem võrdsed tegemist on nn. suletud aineringega. o Agroökosüsteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ära kui tagastatakse tegemist on nn. avatud aineringega. · süsiniku, lämmastiku, fosfori ringe; o Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. Osa süsinikust võib aktiivsest ringest kõrvalduda. Nii moodustub näiteks turvas ja on tekkinud fossiilsed kütused ja lubjakivi. Talletunud süsinik pääseb kaasajal uuesti ringlusesse tänu inimtegevusele, tänu fossiilsete kütuste
10. Püsivus ja reaktsioonivõime 11. Terviserisk 12. Keskkonnarisk 13. Jäätmekäitluse viis 14. Veonõuded 15. Reguleeritavad õigusaktid 16. Täiendav informatsioon Viimistlus materjalid Ülesandeks on parandada puit toodete välimust ja kaitsta ümbritseva keskkonna mõju eest: paisumine, kahanemine, kõmmeldumine, lõhenemine, mädanemine, hallitamine, värvi muutmine, pleekimine jne. Soojus+niiskus=seened Tuul+päike+liiv=erosioon · Lagunemine- toimub lagundajate mõjul(seened, bakterid, putukad, ussid) · Puit kaetakse kile tekitavate materjalidega, mis peab olema hea nakkuvusega(adhesioon), elastne, kõva, soojus- ja valguskindel. · Viimistlus võib olla läbipaistev või läbipaistmatu. · Läbipaistev viimistlus säilitab puidu loomuliku tooni ja toob esile tekstuuri. · Läbipaistmatu viimistlus varjab tekstuuri, puidu vead ja liitekohad ning annab kindla värvi tooni tootele. Viimistlusmaterjalideks on:
Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid(anorgaaniline aine) ja vesi. 10.2.Eesti liigirikkaim ökosüsteem on salumets VALE Eesti kõige liigirikkamad ökosüsteemid on puisniidud. 10.3.Ainuke putukate selts, kes on toitumiselt kõik loomtoidulised on kiletiivalised. VALE Kiletiivalised on enamalt jaolt kõik taimtoidulised. 10.4.Roheline silmviburlane on heterotroof, sest valguses ta fotosünteesib nagu taim ja pimeduses kasutab valmis orgaanilisi aineid ÕIGE 10.5. Lagundajate ehk konsumentide hulka kuuluvad enamus bakteritest, seentest ja raisamatjad ning sitasitikad( porbulased) ÕIGE 10.6.Taimtoidulised loomad on toiduahela primaarsed konsumendid ÕIGE 11. Miks vihmametsade raie maailma ulatuses on globaalprobleem, nimeta sellega kaasuvaid negatiivseid tagajärgi? Vihmametsad on kõige olulisemad süsinikdioksiidi sidujad. Samuti on vihmametsad väga liigirikkad ökosüsteemid, nende maharaiumisega tuleb kaasa ka paljude liikide väljasuremine, mis ainult
keskkond. 7. Biootiline kooslus- teatud ühetüübilist maa-ala (ka vee-ala) asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. 8. Bioloogiline liik- organismide populatsioon, millel on kõrgtasemeline geneetiline sarnasus. 9. Biosfäär- (suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga.) see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. 10. Bioota- elustik; mingi ala organismide kogum. 11. Biotroof- lagundajate alaliik, kes toitub elusast orgaanilisest ainest; parasiit. 12. Detriitahel ehk laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine ehk eutrifikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega, millega kaasneb vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus, elustiku muutumine ning põhjasetete mudastumine. 14
B. Seotakse süsinikku sama palju kui hingamisel vabaneb? C. Seotakse süsinikku vähem kui hingamisel vabaneb? Kuna rabas süsinik ladestub, peab fotosüntees ületama hingamise. Õige on A. 5. Kas saarte biogeograafia teoorias vaadeldakse liigirikkust saarel kui: A. Evolutsioonilise aktiivsuse lõpp-produkti? B. Liikide immigratsiooni ja ekstinktsiooni tasakaaluseisundit? C. Konkurentsitasakaalu seisundit? D. Primaarsete produtsentide ja lagundajate tasakaalu seisundit? MacArthuri ja Wilsoni teoorias vaadeldakse saare liigirikkust kui sisserände ja väljasuremise tasakaalu. Õige on B. 6. Milline järgnevatest on sünonüümipaar? A. kohort – kooslus; B. genet – genoom; C. konsortsium – ökosüsteem; D. deem – panmiktiline populatsioon. Mõistagi on D-s toodud sünonüümipaar. 7. Millises variandis on õieti loetletud tolerantsikõvera parameetrid? A. optimum, maksimum, tolerants; B
mitmekesisus, näiteid erinevatest putukate rühmadest ja neid esindavatest liikidest Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Tootjad (taimed) -> 1. astme tarbijad (taimetoidulised loomad) -> 2. astme tarbijad (taimetoiduliste loomade sööjad) -> 3. astme tarbijad (kiskjate sööjad) -> (4. 5. 6. jne astme tarbijad) -> Lagundajad (tarbijate väljaheidete ja jäänuste sööjad) -> Veel lagundajaid (lagundajate jäänuste sööjad) -> Lõpp Energia liigub ka just selles järjekorras. _______________ Putukate liigid moodustavad u. 75% maailma liikude arvust. Nad on kõige mitmekesisem organismide liik maailmas. Putukad on näiteks rohutirtsud, kiletiivaliste hulgast mesilased ja herilased, kahetiivaliste hulgast sääsed ja kärbsed. ______________________________________________________________________ _____ 18. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal, Loodusliku tasakaalu rikkumine;
ulatust? 74) Kuidas ja millal tekkis osoonikiht?Milline oleks elu Maal ilma osoonikihita? Osoonikiht tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapnikku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese(ultraviolett) ja kosmilise(lühilainelise) kiirguse toimel. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peale jäänudki ookeani sügavamatesse kihtidesse. 75) Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused? Vajalikud tingimused lagundajate tekkeks: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus. 76) Kuidas on inimtegevus mõjutanud osoonikihi hõrenemist? 77) Mis on diferentseeritud paljunemine? Erinevus populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid. Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks.
ehitistel, kuna akumuleerivad soojust. 65)Kuidas ja millal tekkis osoonikiht? Milline oleks elu Maal ilma osoonikihta? Osoonikiht tekkis 300-500 milj. Aastat tagasi hapnikku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. 66)Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused? Vajalikud tingimused lagundajate tekkes: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus. 67)Kuidas on inimtegevus mõjutanud osoonikihi hõrenemist? 68)Millega tegeleb populatsiooniökoloogia? Populatsiooniökoloogia uurib organismide populatsioone ja nende keskonnaoludest tulenevat dünaamikat. 69)Mis on diferentsiaalne paljumine? Erinevuse populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid
bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt. 44. Liigirikkus ja ökosüsteemide omadused. Needihüpotees. Liigsete liikide hüpotees. Kõik liigid annavad väikese, kuid oluise panuse biosfääri integreeritusse ehk needihüpotees. Iga liik mängib oma osa Maakera ühtsuses, ja on piirid: kui mitu neeti võib välja kukkuda enne kui süsteemi tabab kollaps. Liigsete liikide hüpotees on, et liigirikkus on ebaoluline, oluline on, et primaarprodutsentide, tarbijate, lagundajate jne biomass säiliks ja kui see nii on, siis igasugune süsteem üldiselt funktsioneerib suurepäraselt ka väga väheste liikidega. Otsustamine kumb hüpotees on õige, on erakordselt keeruline. 45. Tõendid fossiilsete ökosüsteemide kohta. Enamus ökosüsteeme, mis eksisteerisid üle 600 miljoni aasta tagasi on olnud väiksema liigirikkusega kui olemasolevad ning need vaesunud ürgsed kooslused pidid taluma terve hula juhuslikke väljasuremisi
● Nomaadlik karjatamine ● Loomakasvatusfarmide süsteem ● Tavaliselt kasutatakse klassifitseerimise alusena järgmist suhet: ülesharitava maaala suurus/kogu kultiveeritava maaala suurus. 62. BM ja agroökosüsteemide funktsioneerimine. Taimestiku ja mullastiku vahelised seosed. Taimestiku ja herbivooride vahelised suhted. AÖSi bioloogiline mitmekesisus väheneb nii taimede, herbivooride kui ka lagundajate alamsüsteemis. Taimestiku ja mullaelustiku vahelised seosed – maaharimisega kaasneb paratamatult looduslike taimekoosluste hävimine ja sellega koos ka liigirikkuse vähenemine. See omakorda mõjutab nii herbivoore kui ka kõdutoidulisi. Orgaanilise materjali hulk ja kvaliteet nii maapeal kui ma ka all mõjutab otseselt mullas elavaid organisme. Taimestik varjutab füüsilist mõju, pinnasekaitse, juured omastavad mullast vett
Ameerika kohal. 1970-ndatel avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Ligi poole osooni lagunemisest põhjustab hüdroksüülitsükkel, ~20% pannakse NOx-de arvele, ülejäänud kloor ja broom. Viimaste lisandumisel atmosfääri on inimesel oluline roll tänu kloororgaaniliste ainete kasutusele. Vajalikud tingimused lagundajate tekkeks: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus. Osoonikihi paksus 1970.-ndatel ja 1990-ndatel. Skaala Dobsoni ühikutes (1/100 mm). Kloor ja osoon Kloori allikaks on erinevad kloororgaanilised ühendid. Troposfääris on need inertsed, kuid stratosfääri ülakihtidess lagunevad UV-kiirguse (alla 220 nm) toimel. Vabaneb kloor, mis on ülimalt efektiivne osooni lagundaja. CFCl3 + h = CFCl2 + Cl
23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Kommensialism ühele osapoolele kasulik, teisele neutraalne. Laguahel doonor-kontrollitud süsteem. Lagundajad ei mõjuta peremeesorganismi populatsioonilist tihedust. Detrivoorid surnud struktuurse orgaanilise aine sööjad, toodavad ainest järgmise astme laguahela esindajatele. Erinevate suuruste lagundajate aktiivsus on eri kliimavöötmetes erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad 24. Koosluste struktuuri aspektid; a) Taksonoomiline struktuur liigiline koosseis b) Liigiline mitmekesisus kui palju erinevaid liike koos elab.
..3 korda. Optimaalne 20...30oC 3.Mulla reaktsioon (happesus):Happelised keskkonnad seeneline lagunemine, Leeliselised keskkonnad bakteriaalne lagunemine. 4.CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 5.Füüsikalise savi sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused. 6.Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus Mulla orgaanilise aine käive ja bilanss (t/ha kuivainena) Huumushapped:humiinhapped must kristalne läikiv pulber. Fulvohapped ja tema soolad lahustuvad vees. Võrrelduna humiinhapetega on nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. Humiinained humiin ja ulmiin. Need moodustavad kõige inertsema (vastupidavama) osa huumusest. Vees ja hapetes nad ei lahustu. Aeroobsetes tingimustes lagunevad väga aeglaselt mikroorganismide toimel
Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel käsitletakse metsakõdu, tähistatakse mullaprofiili kirjeldustes “O”. 1. kui omaette uurimisobjekti 2. kui metshuumusprofiili osa Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel: 01 – varisekiht- on lagunemata või lagundajate poolt vähemõjutatud, varisest koosnev ülemine metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist. 02 – pooleldi lagunenud kiht, erinevas lagunemis- ja muundumisastmes olevate taimejäänuste kõdu, kus taimejäänused on morfoloogiliselt ära tuntavad. Eristatakse kui tüsedus on vähemalt 1cm, võib ulatuda kuni 10cm-ni.
Ökoloogilise teguri toime graafiline iseloomustamine ja rakendamise võimalused. Biootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides. Organismidevahelised suhted sümbioosi, konku- rentsi, parasitismi, herbivooria, kiskluse ja omnivooria korral ning nende tulemused. Populat- siooni määratlus. Ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed. Toiduahe- la peamiste lülide tootjate, tarbijate ja lagundajate omavahelised toitumissuhted. Iseregu- latsiooni kujunemine ökosüsteemis. Ökoloogilise tasakaalu muutustega seostuvad muutused populatsioonide arvus ja arvukuses. Ökoloogilise püramiidi reegli rakendusi ja sellega seostu- vate ülesannete lahendamine. Biosfääri läbiv energiavoog kui Maal eksisteeriva elu alus. Keemiliste elementide ringe biosfääris, süsinikuringe. Inimkonna kiire juurdekasvuga seostuvad ökoloogilised globaalprobleemid, nende lahenda- mise võimalused
Saprotroof juba surnud orgaaniliselt ainest toituvad olendid. Vastutavad selle eest et aineringe säiliks. Immobilisatsioon aine ja energia talletamine organismides, millele peab järgnema dekompositsioon ehk lagundamine, mis aine uuesti mineraliseerib. Ühel m2 parasvöötme metsast võib olla 10 000 000 nematoodi, 100 000 hooghännalist, 1000 liiki. Detriit oma struktuuri säilitanud orgaaniline aine. Detritivoorid. Detriidisööjad toodavad toitu tõeliste lagundajate jaoks. Kuidas ökoloogid Austraalia päästsid. 1788 oli Austraalias 7 lehma. 213 aastat hiljem(2001) oli seal 30 miljonit lehma. See teeb 300 miljonit lehmakooki päevas. Katab 6 miljonit aakrit aastas. Puudusid putukad, kes oleks lehmakoogid lagundajatele valmis prepareerida. Austraalia valitsus moodustas töörühma, kes pidid tooma Aafrikast sõnnikumardikaid, kes saaks Austraalias hakkama. 1963 probleem lahendati. Toodi sisse 21 liiki mardikaid. 09.04.09
Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks. 8. Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel. Näiteks raiutakse maha kuusik.Esmalt hakkavad raiesmikul kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp, arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui
Kõik uuritud mullad on sisaldavad optimaalselt CaCO3 sest nendel muldadel on ühine lähtekivim ja see soodustab mikroorganismide tegevust. Sarnasus on kahel esimesel – põllu- ja rohumaakaevel, sest mõlemad on bioloogiliselt aktiivsed, samas kui metsas on ülekaalus anaroobsed bakterid, sest tegemist on liigniiske pinnasega. Kui võrrelda põllu- ja rohumaakaevet metsakaevega, siis on liigniiskes metsas mineralisatsioon väiksem kui teistes kaevetes, ka lagundajate osatähtsus on väiksem. Happesuse poolest on uuritud mullad neutraalsed kuni leeliselised, mis tähendab, et bakteriaalne lagunemine ületab seenelise lagunemise. Mulla õhustatus on parem rohu- ja põllumaal, mistõttu laguneb seal ka orgaaniline aine paremini. Põllukaeve LI mulla veerežiim on parasniiske, kuid rohumaal on Ke muld põuakartlik ning metsamuld Gk on liigniiske. Maaharimine on nii põllu- kui ka rohumaakaeve piirkonnas veel mõned aastad
seente abil. Loomad pole võimelised selliseid keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil). Loomi, nagu vihmaussid, tuhatjalgseid, kakandeid jt. on klassikaliselt samuti käsitletud lagundajatena. Kaasajal liigitatakse nad sageli detritivoorideks kuna saavad suurema osa oma toidust seedides surnud orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni. Lagundajatele on ajalooliselt pööratud ja pööratakse siiani teenimatult vähe tähelepanu, kuna lagundajate uurimine on raskendatud nende väikeste mõõtmete tõttu ja inimese silmale ei paista nad enamasti ka kuigi ilusad. Herbivoorid ja karnivoorid Taim- ja loomtoiduliste organismide eristamine ei tekita reeglina raskusi. Mõned ökoloogid jaotavad siiski need heterotroofid kaheks: kiskjateks ja parasiitideks. Teisiti öeldes, herbivoor, kes on oma toidutaimest suurem ja sööb selle ära tervenisti, on kiskja. Herbivoor, kes on toidutaimest väiksem ja toitub selle osadest, on parasiit
Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoonegaas. Süsinikuringe tähtsamad etapid: · Rohelised taimed muudavad CO2 fotosünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jmmis on toit loomadele ja energiaallikaks mikrobidele. · Kõik organimsid eritavad hingamisel CO2 · Surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel · CO2te vabaneb huumuse lagunemisel · CO2e lisandumine inimtegevuse tagajärjel · CO2te vabaneb vulkaanipursetel jm. · Vees settib CO2 karbonaatidena · Kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsioprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse. Süsiniku sidumine on enamvhem tasakaalus tema vabanemisega, kui inimtegevuse tagajärjel
• Lülipuit (puu tumedamat värvi südamiku- mis ümbritseb nii tüve, oksi kui juuri. Mida osa) koosneb surnud puidurakkudest ning see õhem on koor mingis puu osas, seda haavata- on maltspuidust kõvem, tihedam ning vähem vam ta on. Eriti õhuke on koor peentel juurtel; elastne. Lülipuit ei arene välja puu esimestel mõnikord suudavad agressiivsete lagundajate 6 seeneniidid sellest läbi murda isegi siis, kui koor on terve ja puu ise täies elujõus. • Seeneniidistiku sissetungi takistab ka maltspui- dus sisalduv niiskus. • Lülipuidu rakkudesse ladestunud ühendid on seentele sageli kahjulikud. Aktiivse kaitse moodustavad aga alles vigastu- se tekkimise järel käivituvad vastureaktsioonid, mis
annaabi.ee 
