S�SINIKURINGE (1)

SÃœSINIKURINGE
Maali Suitso  
10. klass
 
 
süsinik
•
Elemendina moodustab süsinik suure osa organismide kuivmassist 
(inimesel 48%). Süsinikuühendid on seotud organismide nii organismide 
ehituse kui energeetikaga. See on isendile hea lahendus kuna võimaldab 
metabolismist ülejäänud materjali kasutada kasvuks ja sigimiseks, kui aga 
süüa vähe, võib kasvu negatiivseks pöörata.
•
 Süsiniku varud on peamiselt  kivimites  (99%) ja setetes, elusorganismidele 
on süsinik kättesaadav õhust CO2-na ( anorgaaniline aine, mis siseneb 
ringlusesse).
•
Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline , sest 
ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud 
süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. 
Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil 
on süsinikku vaja. 
•
Osa süsinikust võib aktiivsest ringest kõrvalduda. Nii moodustub näiteks 
turvas  ja on tekkinud  fossiilsed kütused ja  lubjakivi . Talletunud süsinik 
pääseb kaasajal uuesti ringlusesse tänu inimtegevusele, fossiilsete kütuste 
põletamisele ja turba kaevandamisele. Suures koguses CO2 vabaneb ka 
vulkaanipursetel. U. 99% süsinikust ei osale süsinikuringes vaid paikneb 
maakoore kivimites. 
 
 
süsinik ja protsessid
• Süsinik on:
• kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa
• organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste 
protsesside  vahendaja  
• Peamised elusorganismidega seotud 
süsinikuringe protsessid on:
• Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees) 
• Aeroobne  hingamine  
• Anaeroobne hingamine 
 
 
CO2
• Süsihappegaas ehk süsinikdioksi d (CO2) on süsiniku stabi lseim 
oksi d, mil e  molekul  koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku 
aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
• Süsihappegaas tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite 
kuumutamisel pi sava hulga hapnikuga, samuti hingamisel.
• Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja 
valgust fotosünteesi käigus, et toota süsivesikutest energiat. Sel e 
protsessi kõrvalsaadusena eraldub hapnik.  Pimedas  fotosünteesi ei 
toimu, sellepärast kasutavad taimed pimedas vähe süsihappegaasi. 
Süsihappegaas on põlemise kõrvalsaadus, mis eraldub näiteks 
vulkaanipursetel ja kuumaveeal ikatest ehk geisritest. 
Süsihappegaasi eraldub ka karbonaatsete kivimite lõhustumisel.
 
 
CO2 kasutusalad 
• Süsihappegaasi kasutatakse toiduaine-,õli- ja keemiatööstuses.
• Seda kasutatakse paljudes tarbetoodetes, kus on vaja rõhu al  gaasi, 
kuna see on odav ja mittesüttiv.
• Päästevestides on sageli rõhu al  süsihappegaasi kapslid, et  vesti  täis 
pumpamine  toimuks  kiiresti.
• Alumi niumist CO2 kapsleid müüakse kokkusurutud gaasivarudena. 
Neid kapsleid kasutatakse õhu- ja paintbal i püstolites, täispuhutavates 
jalgrattakummides ja karboniseeritud vee tegemisel.
• Vedela süsinikdioksiidi ülikiiret aurustumist kasutatakse 
kivisöekaevandustes lõhkamiseks. 
• Kõrget süsinikdioksiidi kontsentratsiooni saab kasutada ka kahjurite 
tapmiseks. 
•  Vedelat  süsinikdioksi di kasutatakse toiduainete ja materjalide 
superkri tilisel kuivatamisel, skaneeriva elektronmikroskoopia näidiste 
valmistamisel ja kohviubade kofei nist puhastamisel.
 
 
 
 
Kasvuhooneefekt
•
Ilma atmosfäärita oleks Maa pinnatemperatuur -18°, sama mis Kuul. Tegelikult on 
Maa temperatuur keskmiselt +15°. Selle põhjus on atmosfääri olemasolu. Maa 
atmosfäär käitub kui  kasvuhoone , pidurdades pikalainelise soojuskiirguse kadumist 
maailmaruumi. Maa kasvuhooneefekt on elusorganismidele eluliselt vajalik.
Muret valmistab aga inimtegevuse tõttu atmosfääri paisatavate nn. 
kasvuhoonegaaside kogused. Peamine probleemne kasvuhoonegaas on CO2, mis 
eraldub fossiilsete kütuste põlemisel. Süsihappegaas on kasvuhoonegaas, sest ta 
laseb  läbi nähtavat valgust, aga neelab infrapunast kiirgust.
•
Suur osa CO2-st tuleb ka metsade hävitamisest, rabade kuivendamisest ja igikeltsa 
sulamisest. Ilmselt tuleb süsihappegaasi atmosfääri tunduvalt rohkem, kui taimed 
jõuavad ära siduda. Enamus  looduslikke  kooslusi  hingab  samapalju kui fotosünteesib 
ja nii pole neist CO2 sidumisel asja. Kasumlikult töötavad vaid kooslused, kus toimub 
orgaanilise aine talletumine ( rabad , kasvav mets), kuid nende koosluste saatus sõltub 
samuti inimtegevusest, see aga pole just soosiv. 
 
 

Document Outline

• SÃœSINIKURINGE
• süsinik
• süsinik ja protsessid
• CO2
• CO2 kasutusalad 
• Slide 6
• Kasvuhooneefekt