Toiduahel (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Bioloogia: ökoloogia

7. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon ­ ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 8. Mis on ökosüsteem ­ selle komponendid? A) biotsönoos ehk elusosa: taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid B) ökotoop ehk elutaosa: õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond 9. Toiduahel ja ­võrgustik ­ nende koostamine ­ tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest

Bioloogia

2

doc

Populatsioon ja ökosüsteem

Populatsioon Ühisel territooriumil ühel ja samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sündivuse. Põhjused populatsioo

Bioloogia

2

docx

Mis on ökoloogia?

7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. Arvukus, tihedus, levila pindala, iive, suremus ja sündimus, sooline koosseis, vanuseline koosseis, seisundiline koosseis. 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav ­ Populatsioon, mille arvukus suureneb. Sündimus ületab suremuse. Kahanev - Populatsioon, mille arvukus väheneb. Suremus ületab sündimuse. Stabiilne ­ Populatsioon, kus sündimus ja suremus on võrdsed. 9. Toiduahel ja toiduvõrk. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toiduahelate erivormid : · Nugiahel ehk parasiittoiduahel ­ iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil Õunapuuleht lehetäiseenedmikroviirused · Laguahel ­ algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõppeb alati destruendiga.

Bioloogia

10

doc

Ökoloogia ja looduskaitse kordamisküsimused

energia Päikeselt ja sünteesivad anorgaanilised ühendid orgaanilisteks. Tarbijad: tarbivad tootjate valmistatud orgaanilist ainet (loomad) Lagundajad: orgaanilne aine laguneb orgaanilisteks ühenditeks, mis liigub uuesti taimede kasutusse. Sellega tegelevad bakterid, ussid, seened. Vaata! www.slideshare.net/helina20/kossteem-44742033 10. Mille poolest erinevad kisk-, lagu- ja nugiahel? Kiskahel - Saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Laguahel – Ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Nugiahel - Toiduahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid 11. Mis on toiduvõrgustik? Mis on troofilised tasandid? Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad. Troofiline tase

Ökosüsteem

1

doc

Organismide kooseksisteerimine

ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad (rohelised taimed, mõned autotroofsed bakterid), kes fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid

Bioloogia

10

docx

Bioloogia - Ökoloogia

 Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt)  Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja  Parasitism  Sümbioos  Mutualism  Kommensialism  Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal teineteisest 3. Toiduahelad ja toiduvõrgustik  Toiduahel – Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada  Toiduvõrk – Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad Tootjad vajavad anorgaanilist ainet, millest nad sünteesivad orgaanilist ainet tänu valgusele ja veele (fotosünteesi abil, kui valgust pole, võivad mõned taimed sünteesida ainet kemosünteesi abil), mis on toiduks herbivooridele ehk esimese astme tarbijatele. Herbivooridest toituvad kiskjad ehk teise astme tarbijad

Bioloogia

3

doc

Ökoloogia

Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised ting.-Keskkonna

Keskkond

34

docx

Ökoloogia eksam 2017

3. Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides) Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna 8. Toitainete liikumine ökosüsteemis. Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi aineid ise  Energiat saavad päikesekiirgusest Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi  Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest Tootjad: taimed e produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid Tarbijad: loomad, inimesed, tarbijad e konsumendid, heterotroofid Lagundajad: seened, bakterid

Ökoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)