healoomulise kuluga haigus, mis levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. Haigusnähud:väsimus, nahk võib muutuda kollakaks, palavik ja oksendamine; Üldjuhul kulgeb haigus soodsalt. Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse. A-hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida B-Hepatiit Nakkushaigus Iseloomulikud tunnuseds: naha, limaskestade ja silmavalgete kollakaks värvumine. Levik: suguline ja veri Maksa kärbumine Maksavähk Vaksiin C-Hepatiit Levib peamiselt nakatunud vere kaudu, Organismi võitlus hepatiidiga on raske 80% nakatunetest areneb välja krooniline C-hepatiit Maksa kärbumine Maksavähk Tänan kuulamast
INFARKT Christjan Eric Tõnnop Marlen Sõlg Laulasmaa Kool 9.Klass MIS ON INFARKT? · Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi, või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (peamiselt arteri, aga ka veeni) sulguse tagajärjel ja/või toitainete ning hapnikuvaesusest. INFARKTI PÕHJUS · Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli aga ka veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel. KUIDAS PÄRAST INFARKTI END RAVIDA? · Mõtle läbi, kas ja kuidas saaksid või peaksid
Tekivad närvisüsteemi häired,järgneb halvatus,mis võib lõppeda surmaga. Puukentsefalii t Puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Tekib palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse Kollapalav ik On raskekujuline äge viirusinfektsioon. Levib sääsehammustuse tagajärel. Tekib iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine B ja C hepatiit On nakkushaigus , mis levib seksuaal kontakti, vere või kehavedelikega. Haiguse tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. C hepatiit võib mööduda ka ilma haigusnähtuteta. Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi Täname
Infarkt Liset Takking,Sandra Liivapalu 9.a klass Märjamaa Gümnaasium Mis asi on infarkt? On elundi või elundi osa kärbumine,mis on tavaliselt tingitud vere juurdevoolu lakkamisest. Tekke põhjused südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist Sümptomid Päevi või isegi nädalaid on ennem infarkti tunda:
Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke Nägemise püsiv kaotus Silmade kaitsmine Piirata Piirata nutiseadmete nutiseadmete kasutamist kasutamist Ekraanivalgus Ekraanivalgus Silmade Silmade Silmade Silmade madalamaks
NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkonnas, lihasvalu, lümfisõlmede turse, villid nakatumise kohal Ohtlik lootele! Levib: otsese kontakti teel või vanematelt vere kaudu Ravi: lõplikult pole välja ravida võimalik; episoodiline või supressiivne ravi Genitaalherpest võib saada ka huuleherpesest! Süüfilis Tekitaja: Treponema pallidum Sümptomid: a) esmane. Lümfisõlmede suurenemine, haavanite teke(kudede kärbumine, valus ei ole) b) teisene. Nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel(ei sügele), palavik c)kolmandane. Kergetest naha- ja luukahjustustest tõsiste ja surmaga lõppevate südame ja närvisüsteemi haigusteni Loote väärarengud! Ravi: antibiootikumid Tripper ehk gonorräa Tektaja: bakter Neisseria gonorrhoeae Sümptomid: naistel- rohke voolus, alakõhuvalu meestel- kipitud, sagenenud urineerimisvajadus, eritis kusitist Ravi: antibiootikumid Klamüdioos
Kuiv silm (õhu niisutamine, monitori asetamine madalamale, silmatilgad) NÕUSTAMINE PATOLOOGILISTEL TEEMADEL Nägemiskontrollis võivad välja tulla muutused, mis vajavad kliendi suunamist silmaarsti ehk oftalmoloogi vastuvõtule Katarakt ehk hallkae normaalne ealine silmaläätse muutus, mille korral silmalääts hägustub ja ei ole enam läbipaistev ning selge. Maakula ealine degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine – otsest ravi pole Glaukoom e. rohekae silma kõrgenenud siserõhust tingitud haigus, mille tagajärjeks on nägemise kaotamine nägemisnärvi kahjustuse tõttu. KASUTATUD KIRJANDUS Hallikas, P. (2016). Miks nägemist kontrollida? Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/2016/11/miksnagemistkontrollida/ (15.05.17) Johansson, K. (2015). Väsinud silmad. https://www.facebook
seksuaalsuse väljendamine, eritamine, füüsiline aktiivsus, suremine. Õendusanamneesi kogumisel õdekasutab järgmisi meetodeid: Küsitlus, anketeerimine, vaatlus, füüsiline uurimine Nimeta lamatisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab külili: Kõrv, küünarnukk, puus, põlv Loetle lamatiste tekkimise perioodid järjekorras: Selge naha punetus, naha punetus, paistetus, kõvastumine, pärisnaha kärbumine, lihaskelme ja lihase kärbumine ehk nekroos, haavand ulatub luuni ja koed on kärbumas, haavaand ulatub liigesteni ja põhjustab ostiiti ja liigesepõletikku Lingvaaltemperatuur ehk oraaltemperatuur on norm kraadi 35,2-37,2 C Oled patsiendile paigaldanud nasogastraalsondi. Kuidas kontrollid nasogastraalsondi õiget paigladust? Aspireerida süstlaga mao sisaldust, röntgen, suru mõni ml õhku voolikusse, samaaegselt
......................................................... 4 1.2.Nägemine............................................................................................... 5 2.NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE................................................................6 3.VÕIMALIKUD KAHJUSTUSED SILMALE SINISE VALGUSE TAGAJÄRJEL..............7 3.1.Kuiva silma sündroom............................................................................7 3.2.Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine...............................8 4.KUIDAS KAITSTA SILMI NUTISEADMETE KAHJULIKU MÕJU EEST....................9 5.ARUTELU.................................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Tänapäeval on nutiseadmete kasutamine üheks osaks väga paljude inimeste igapäevaelust.
Haigusnähud närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga Peiteaeg sõltub hammustuse kohast, 2-8 nädalat Vaktsiin olemas - Puukensefaliit Levikuviis nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit Haigusnähud palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused Peiteaeg 1-2 nädalat Vaktsiin olemas - Kollapalavik Levikuviis sääsehammustus Haigusnähud iiveldus, palavik, lihasvalud, maksarakkude kärbumine Peiteaeg 3-5 päeva Vaktsiin olemas - A hepatiit e kollatõbi Levikuviis saastunud vesi ja toit, kontakt Haigusnähud nahk ja silmavalged kollased, maksatalitushäired Peiteaeg 15-45 päeva Vaktsiin olemas - B ja C hepatiit Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusnähud nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta) Peiteaeg Vaktsiin olemas
jääda püsima pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem ka ühekordse tarvitamise järgselt. Tungaltera on kõrge mürgisusega, mistõttu kasutada vaid toodetud preparaate arsti ettekirjutuste kohaselt. Tungalteri sisaldava jahu tarvitamine toiduks ja loomasöödaks on ohtlik - tekib haigus ergotism. Ergotismi korral häirub vereringe perifeersetes piirkondades, eriti sõrmedel ja varvastel ning sellege kaasneb kudede kärbumine e. Nekroos. KASUTATUD KIRJANDUS: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125(3.nov.2009.) http://www.biogeoliit.ee/omadasjad/st/rtaim/tungal.htm (3.nov.2009) http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125 (3.nov.2009.) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-21-2.htm (3.nov.2009) http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tungaltera(3.nov.2009.)
palavik, vedelikupuudus, lastehalvatus- kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi tunnused: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus, marutõbi- nakatunud looma hammustus tunnused: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga, puukentsefaliit- nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit tunnused: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused, kollapalavik- sääsehammustus tunnused: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine, kollatõbi ehk A-hepatiit- saastunud toit ja jook, kontaktnakkus tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks maksatalitlushäired, B-hepatiit- seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, AIDS ja HIV- seksuaalkontakt, veri, rinnapiim tunnused: immuunpuudulikkus) 21. Nimeta viirushaigusi mille vastu saab vaktsineerida ja haigusi mille vastu vaktsineeritakse Eestis plaaniliselt. B-hepatiit Lastehalvatus Leetrid Mumps
rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. Kuni 1970-ni kasutati metüülelavhõbedat seentevastase vahendina seemnevilja säilitamiseks. Mikroobide abil võib elavhõbe muutuda mürgiseks dimetüülelavhõbedaks. Dimetüülelavhõbe kuhjub veekogude toiduahelas, kõige suurem sisaldus röövkalades. Dimetüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eriti suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees ning tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Dimetüülelavhõbeda tagajärjel esinevad järgmised mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid: paresteesia (naha väärtundlikkus), tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes, jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes), ataksia, komistav kõnnak, neelamis- ja artikulatsiooniraskused, neurasteenia (närvinõrkus), üldine nõrkus, väsimus, kontsentreerumisraskused, nägemis- ja kuulmiskaotus, treemor (lihasvärin), kooma ning lõpuks surm.
mis lõppeb surmaga Peiteperiood: sõltub hammustuse kohast, 2 – 8 nädalat Vaktsiin: olemas PUUKENTSEFALIIT Levikuviis: nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit Haigusnähud: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused Peiteperiood: 1 –2 nädalat Vaktsiin: olemas KOLLAPALAVIK Levikuviis: sääsehammustus Haigusnähud: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine Peiteperiood: 3 – 5 päeva Vaktsiin: olemas A HEPATIIT ehk KOLLATÕBI Levikuviis: saastunud toit ja jook, kontaktnakkus Haigusnähud: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitlushäired Peiteperiood: 15 – 45 päeva Vaktsiin: olemas B ja C HEPATIIT Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusnähud: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused (C hepatiit võib
PATOLOOGIA VERESOONTE HAIGUSED On enamasti põletuslike, ainevahetuslike ja muude tegurite tõttu tekkinud veresoonte muutused. Arterite haigused*ainevahetuslikud (ateroskleroos) *põletikulised (arteriit) Viimased tekivad nakkushaiguste puhul (süfiliitne aordipõletik) või allergia tõttu. Arterite haigusi põhjustavad, eriti kui nendega kaasneb tromboos soonte ahenemist ja ummistumist, millele järgnevad verevarustuse puudulikkus ja kudede kärbumine (infarkt). Arteri seina kahjustuse tõttu võib tekkida amurüsm. Kapillaarde haigused võivad tekkida allergilise põletiku näiteks reuma, ainevahetushäirete (skorbuut), mürkide või radioaktiivse kiirguse tõttu.Kapillaaride seina läbilaskvus muutub ja tekivad iseloomulikud verevalumid nahas ja limaskestas (vaskuliit). Veenide haigustest on tuntuimad tõmbsoone laiendid ehk veenikomud (alajäsemetel) ning veenipõletik ehk flebiit, mille puhul haige veeni võib
Pearinglus, kohin kõrvades Südamekloppimine, stenokardiline valu Ninaverejooksud Koormushingeldus Nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades Isheemiatõbi Isheemiatõve puhul on tegu südamelihase verevarustuse vähenemise või lakkamisega koronaararterite ahenemise või sulgumise tõttu Selle tõttu tekib südamelihasel hapnikupuudus ja sellega seoses südamelihase kahjustus Kestva isheemiatõve tagajärjeks võib olla kudede kärbumine Isheemiatõve kliinilised väljendused Kliinilised väljendused on: Müokardi infarkt ehk äge südame isheemiatõbi Rinnaangiin ehk stenokardia Krooniline südame isheemiatõbi südamepuudulikkusega Kardiaalne äkksurm Isheemiatõve riskitegurid Kontrollitavad: Hüperkolesteroleemia Suitsetamine Hüpertentsioon ehk kõrgvererõhutõbi Diabeet, mis soodustab ateroskleroosi Vähene kehaline koormus
alla tugi, keel siduda välja ja asetada kõhu peale külm ese. Verejooksu peatumise järgi soovitav rohkesti juua sooja vedelikku või süsihappegaasi sisaldavat vedelikku. Põletused jagunevad kolme ossa: I astme põletus: nahk punetab, tuleb määrida taimeõliga, rasva, või seebiga kasutada pantenooli II astme põletus: villid, ei tohi katki teha, peal lasta pantenooli III astme põletusnaha kõikide kihtide kärbumine, ümbrust võib puhastada piiritusega ja pulveriseeritakse pantenooli, suurte pindade puhul katta sidemega, minna arsti juurde Söövitused: jaotatakse analoogiliselt põletustele: punetus, villid, kärbumine. Esimene ülesanne neutraliseerida ja pesemine jooksva veega aluste ja leeliste korral neutraliseerida 2- 3%äädikhappe lahusega. Hapete korral soodalahust või seebiga. Võib ka kasutada pantenooli raskematel juhtudel pöörduda arsti poole.
5)Peremeesrakk hävib Lüsogeenne elutsükkel: 1)Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi 2)Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka 3)Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees-rakus pikka aega ja kahe-kordistub iga peremees-raku jagunemisega Taimeviirused - taimi kahjustavad ja haigusi esile kutsuvad viirused on fütopatogeensed viirused. Taime tungivad viirused vigastatud kudede kaudu. Kahjustavad ainevahetust ja vähendavad saagikust. Väljenduvad: 1)keerdlehisus, 2)kloroos, 3)kärbumine Levimine: 1)putuksiirutajate abil (lehetäid, lehelutikad), 2)mugulatele, seemnetele, istikutele Kuidas vabaneda: 1)viirusvabad istikud, 2)siirutajate hävitamine, 3)viirusvabad seemned Haigus: Tunnused: Levik: Herpesviirused Tuulerõuged Villid nahal Hingamisteede kaudu
Asub kilpnäärmes. Selgita mõisteid: HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsivus, INSULIIN valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust, GLÜKAGOON hormoon, mis töötab vastupidiselt insuliinile, GLÜKOGEEN maksarakkudes gülkoosist moodustuv loomne varuaine, DIABEET haigus, mille puhul vere glükoosisisalduse regulatsioon on häiritud ja vere glükoosisisaldus tõuseb, STRUUMA kilpnäärme haiguslik suurenemine, MAKSATSIRROOS maksarakkude kärbumine ja sisekoelise asendumisega, MAKSAPÕLETIK (KOLLATÕBI) haigus, mille puhul tekib maksas põletik, MELANIIN tume pigment, mis kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse, SÜNAPS koht kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku, HUMORAALNE REGULATSIOON hormoonide poolt vahendatud regulatsioonimehhanism, NEURAALNE REGULATSIOON närvirakkude vahendatud regulatsioonimehhanism. Kuidas toimub positiivne tagasiside
Rakkudes toimub toitain. lõhustamine hapniku abil,selle käigus vabaneb e. Hingamine gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel. · Iga hingetõmbega uuendadakse u 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamissagedus · Reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. · Norm 16-20 korda minutis. · Kopsukoe kahjustused, kopsude kärbumine, tõrv, tahm. Glükolüüs glükoosi lagundamine. Selleks on vaja õhku.
mahutites (reservuaarides, tanklaevades jne) raskendatud. Sellistel juhtudel kasutatakse vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni hindamiseks vedeliku temperatuuri. 5.PÕLETUSE ESMAABI Ulatuslikud põletused kahjustavad kogu organismi elutegevust, eriti närvi- ja vereringesüsteemi funktsioone ning ainevahetust. Põletatud pinnal tekivad valuärritus, närvilõpmete, vere- ja mahlasoonte kahjustus, kudede kärbumine ning infektsioon (pisikute nakkus). Hirm ja valuärritus ulatuslikul põletuspinnal kutsuvad esile neuroreflektoorse soki (löögi, rabanduse), mille tagajärjel vererõhk langeb ja ringleva vere hulk väheneb, samuti esineb hapniku vaesus organismis. Tekkinud ainevahetuse ja elutegevuse häired süvendavad vere vedela osa, plasma, kaotust. See raskendab sokiseisundit ja on seepärast eriti kahjulik organismile. Vereplasma väljub ringlevast verest väikeste
vigastatud, võib kergelt lisanduda põletik, ning põletikulised diabeetilised haavandid on jalatüsistuste üks põhiprobleeme. Sellepärast peab olema diabeetiku jalahooldus olema eriti hoolikas ning veretu. Diabeedi põhjustatud jalaveresoonte ahenemine tekitab jalgadel verevarustuse häireid. Jalad muutuvad jahedaks ja võivad valutada. Sageli tekib valulikkus käimisel, kuid see võib esineda ka puhkeolekus. Jalaveresoonte kahjustuse kõige tõsisem tagajärg on pehmete kudede kärbumine ehk gangreen. Õigeaegselt alustatud ravi on 6 Efektiivne, kui kasutada veresooni laiendavaid ravimeid., Kahjustatud veresooni on võimalik ka operatsiooni teel asendada .teiste soontega. Enamasti annab selline ravi häid tulemusi ja haavandid paranevad korralikult. Tüsistusi jalgadel aitab vältida jalgade igapäevane vaatlus ja hooldus :
elanikkonnast. Suitsetamine ja silmad Suitsetamine on otseselt seotud haigestumisega kõrgvererõhutõppe, südamehaigustesse ja kopsuvähki. Kuid ka silmahaigustesse nagu hallkae või silmapõhja kollatähni degeneratsioon, mida enamasti põevad eakad inimesed, võivad suitsetajad haigestuda nooremas eas. Suitsetamine ahendab veresooni ja kahjustab nägemisnärvi vereverustust, mille tagajärjeks võib olla närvi kärbumine ja taaspöördamatu nägemisteravuse langus. -5- Suitsetamine meeste ja naiste seas (aastal 2000) protsentides (%) Piirkond Mehed Naised Aafrika 29 4 USA 35 22 Idapoolne Vahemere osa 35 4 Euroopa 46 26 Kagu-Aasia 44 4 Läänepoolne Vaikse ookeani osa 60 8
Tegelikult võiks kirjeldatud toimingut nimetada ka ökomatuseks, sest see on raku planeeritud surma ehk apoptoosi lõppfaas. ,,Iga päev sureb meie kehas ära 10 astmes 11 rakku," loendab Toivo Maimets, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor. ,,Ma ikka ütlen naisele, et rakkude surma statistika järgi on inimene viie aasta pärast täiesti uus, ega vastuta oma vanade pattude eest." Laias laastus on rakkudel koolmiseks kaks teed: nekroos ehk kärbumine ja apoptoos. Nekroos on organismile ootamatu ja valus. Näiteks on lugu läinud füüsiliseks: rakk on lõigutud toore jõuga ribadeks või siis põletatud tulise rauaga lombakaks. Samas võib nekroos alguse saada ka bakteri või mõne muu patogeense pahalase mürkidest; häiretest immuunsüsteemi ning vereringe töös; muudest organismi jaoks anomaalsetest sündmustest. ,,Nekroos on rakule problemaatiline surm, sest sellega kaasneb rakkude lagunemine:
Vett ei tohi valada ka põlevale rasvale, leek summutada kas rätikuga või panna pannile tihe kaas peale. Kodus võiks olla Burnshieldi geel, mis jahutab ja võtab valu ära - seda panna otse haavale. See vahend aitab ka päikesepõletuse korral. Põletada saanud kohale ei tohi muud kreemi peale panna. Põletada saanud koht tuleb lihtsalt puhtalt kinni siduda ja kannatanule palju juua anda. Kõikide teiste, raskemate põletuste (villid, naha kärbumine või söestumine ) korral tuleb kahjustatud piirkonda jahutada külma veega ca 10-15 minuti jooksul. Kiire mahajahutamine vähendab oluliselt põletuskahjustust. Seejärel katke kahjustatud piirkond steriilse sidemega ja kutsuge kiirabi. Kaitse kannatanut külma eest ja vii ta kiiresti värske õhu kätte, kuna kaasneb põletushaavadega ka vingugaasi mürgistus. Kui kannatanu on teadvuseta, keerake ta kuni kiirabi saabumiseni külili asendisse. Keemilise põletuse (s.t
Meid ümbritsevatest kemikaalidest on paljud väga mürgised. Mõnede puhul hoiatavad selle eest värvilised sildid pakendil. Väetised Nitritid, nitraadid põhjustavad methemoglobineemia (vere haigus) teket: nahk ja limaskestad lähevad siniseks, tekib peavalu ja -pööritus. Raskematel juhtudel tekib kooma ja krambid. Raskmetallid Elavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Kui termomeeter läheb katki, tuleb elavhõbe kiiresti ja hoolikalt põran-dalt kokku koguda ning ning panna vee alla keeratava kaanega purki. Lahustid Bensiin aurude sissehingamisel tekib peapööritus ja -valu, joove, ärritus, iiveldus, oksendamine. Rasketel juhtudel hingamishäired, krambid, teadvusetus. Allaneelamise korral valud kõhus, oksendamine, teadvuse hägustumine. Äärmisel tuleohtlik. Väga mürgised on ka atsetoon ja tärpentiin. Putuka- ja närilisemürgid
lainenemisega kaasnevat kardiostimuleerivat efekti (näit. adrenaliini puhul). Enamik neid aineid imenduvad suukaudsel manustamisel ja omavad pikemat bronhe laiendavat toimet. Klenbuterool – hobuste korduva hingamisteede obstruktsiooni korral 15. Looduslikud alfa-blokaatorid? • Looduslikud: tungaltera alkaloidid e ergotalkaloidid (dihüdroergotamiin). • Raske mürgistus – tugev hüpotensioon, kudede gangrenoosne kärbumine. • Krooniline mürgistus – ergotism. Nõrkus, iiveldus, peavalu, vasokonstriktsioon, lõpuks gangreen. 16. Sünteetilised alfa-blokaatorid? a.Fentolamiin – mõlemad blok, vererõhulangus, veresooned laienevad, emakas lõõgastub b. Johimbiin – a2 blokaator - Kasutatakse antidoodina α2-adrenomimeetikumide üledoseerimisel ja toime lõpetamiseks. Tekitab veresoonte laienemise, emakalihase toonuse
Vett ei tohi valada ka põlevale rasvale, leek summutada kas rätikuga või panna pannile tihe kaas peale. Kodus võiks olla Burnshieldi geel, mis jahutab ja võtab valu ära - seda panna otse haavale. See vahend aitab ka päikesepõletuse korral. Põletada saanud kohale ei tohi muud kreemi peale panna. Põletada saanud koht tuleb lihtsalt puhtalt kinni siduda ja kannatanule palju juua anda. Kõikide teiste, raskemate põletuste (villid, naha kärbumine või söestumine ) korral tuleb kahjustatud piirkonda jahutada külma veega ca 10-15 minuti jooksul. Kiire mahajahutamine vähendab oluliselt põletuskahjustust. Seejärel katke kahjustatud piirkond steriilse 5 sidemega ja kutsuge kiirabi. Kaitse kannatanut külma eest ja vii ta kiiresti värske õhu kätte, kuna kaasneb põletushaavadega ka vingugaasi mürgistus. Kui kannatanu on teadvuseta, keerake ta kuni kiirabi saabumiseni külili asendisse.
Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskkond) nakatunud taimes on häiritud assimilatsioon ja kloroplastide normaalne funktsioon. Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu. 3.Nekroos e kudede kärbumine (seen-,bakter-, ja viirushaigused ning ebasoodsates keskkond) Nekroosida kaasnevad laiksused. Tüüpiline paljudele teisseentest põhjustatud haigustele nt herne ja oa-laikpõletik, tomati-helelaiksus jms. 4.kirmed (seenhaigused ) eristatakse: * Jahu või ämblikuvõrgusarnast valkjat või tumedat ( tüüpiline ebajahukastelistele ja jahukastelistele ). *Vatitaoline või kohev , valge või hall kirme ( omane mõningatele kott ja teisseente liikidele) 5
C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamisel), viiruse ülekandeks piisab ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Erinevalt A- ja B-hepatiidist on organismi immuunsüsteemil C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda. Seetõttu areneb enam kui 80 protsendil ägeda C-hepatiidi viirusega nakatunud haigetel kauakestev või krooniline C- hepatiit. Võivad tekkida maksa kärbumine ja maksavähk. C-hepatiiti ei ole alati võimalik välja ravida, kuid kroonilist C-hepatiiti põdev inimene võib ravist siiski abi saada. C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole. Kubemetäid põhjustavad sügelust kubemekarvades paar päeva või nädalat pärast intiimset kehalist kokkupuudet kellegagi, kellel on kubemetäid. Täide väljaheited tekitavad punakaid või pruune plekke aluspesule. Kubemetäisid on võimalik näha – täid ise on hallikaspruunid, munad on hallid või beežid
Madal soolalahus võimaldab vähendada ka oliivide soolasisaldust, et lõpptootes oliivi maitse poleks soolasuse poolt varjutatud. Starter-kultuuride kasutamine on oluline ka, et vältida saastumist Leuconostoc'i ja Lactobacillus bacteria poolt, kes tekitavad gaasi-,,taskuid". Kääritamisel esinevateks probleemideks on tekkivad gaasi-,,taskud" oliivide viljalihas (vastutavad enamasti pärmid- S. oleaginosus ja Hansenula anomala), sellele järgnev pehmenemine, oliivide kärbumine ja lühike ,,shelf-life" kestus. Lisaks vedelikes säilitamisele tuntakse ka veel oliivide kuivsoolamist. Sool eemaldab viljadest oleuropeiini kibeda maitse ja liigse vee. Veekaotus tingib aga omakorda õlihulga suhtelise suurenemise. Osa oliividest võidakse ka marineerida, täita või lõigata viiludeks. Oliivide sissetegemisel on 3 meetodit: 1) Hispaania või Sevilla viis roheliste oliivide jaoks 2) Kalifornia viis oksüdeeritud mustade oliivide jaoks
Kindlasti peab rajalt ära tulema, kui esineb mingi tervisehäire. Eriti tähelepanelikud peaksid olema südamehaigustega suusatajad. Külmumine ja esmaabi Eristatakse kaht peamist külmumisastet. Esimese astme külmumise puhul kaob külmuva koha tundlikkus ning nahk tõmbub valgeks. Esmaabi andmisel tuleb kannatanu toimetada sooja ruumi või vähemalt tuulevaiksesse kohta. Teise astme külmetust iseloomustab villide teke ja ka kudede kärbumine. Sel puhul tuleb külmunud koht sidemesse mähkida ja viimitamatult lähima arsti poole pöörduda. Enesekontrollist - Hea seisundi tunnusteks on hea tuju, söögiisu, kerguse tunne ja sügav uni. Kui tekib loidus, kestev väsimustunne, lünklik uni ja isupuudus, viitavab see tavaliselt ajutisele väsimusele. - Kui hakatakse suusatama, kaotatakse tavaliselt mõned kilogrammid kehakaalust
orgaanilised elavhõbedaühendid põhjustavad aju ja kopsude kahjustusi. Alati peab meeles pidama, et elavhõbeda orgaanilised ühendid on palju mürgisemad kui kui metalliline elavhõbe või selle anorgaanilised ühendid. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, pärssides rakkudes valgusünteesi, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Elavhõbeda puhul tuleb kindlasti märkida bioakumulatsiooni. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele). 4.1.Elavhõbeda toime inimese tervisele
51. Seleta lahti atroofia! Elundi kõhetumine või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Mingi koe, elundi või kogu organismi toitumishäire, millega kaasneb koe väärastumine, tekivad 52. Seleta lahti düstroofia! ainevahetusproduktid, mida normaalses organismis pole või tekib normprodukte liiga palju. 53. Seleta lahti nekroos! Kudede kohalik kärbumine ehk surm elusorganismis Organismi kohalik kaitsekohastumusliku iseloomuga reaktsioon, mille ülesandeks on piirata 54. Seleta lahti põletik! kahjustava faktori toimet 55. nimeta 5 erinevat meelt! 1. kompimine 2. nägemine 3. kuulmine 4. haistmine 5. maitsmine 56. nimeta 6 erinevat silmamuna 1. silma lääts 2. vikerkest 3. sarvkest 4. võrkkest 5. ripslihas 6. klaaskeha
seetõttu peaksid optometristid või silmaarstid jagama soovitusi toitumisharjumuste ja tervisliku eluviisi kohta. Seda tuleks teha ka patsientidele, kellel on väike risk AMD tekkeks. 13 KASUTATUD KIRJANDUS Oll, M., Parik, M.. (2016). Ealine maakuli degeneratsioon. Eesti Arst, 95(2):112119. http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/12615/7703 (22.12.2018). Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine. (2007). Ida-Tallinna Keskhaigla. https://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi- infomaterjal/ITK414_Maakuli_degeneratsioon_ehk_kollatahni_karbumine.pdf Narayan, R., (2018). AMD and nutrition. Optician, 258 (6662), 25-32. Narayan, R. (2018). Getting older. Optician, 258 (6665), 30-33. Kenney, C. (2018). What Is AMD? https://discoveryeye.org/what-is-amd/ (28.12.2018). 14
füsioloogilis-biokeemiline tunnus, mille põhjal saab otsustada keskkonnaseisundi (nt õhu või vee kvaliteedi) ja selle muutuste (eriti inimtekkeliste) üle. Mõned bioindikaatorid märgitsevad maardlate asukohti. Bioindikaatorid on ka õhusaaste suhtes tundlikud samblad ja samblikud. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine Suur osa Vahemere kaluritest ja Arktilise piirkonna elanikest ületab selle tunduvalt ülimalt ohtlik ka eelkirjeldatud metüülelavhõbe kuna see on rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini, kui teised mürgised metallid ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega.
ning kollatähn on vastutav nägemisteravuse ja objektide kontrastsuse eest võrreldes taustaga, siis on alust arvata, et luteiini ja seaksantiini tarbimine mõjutab otseselt (6) silmanägemist. Karotenoidide silmanägemist parandavat mõju on uuritud üldiselt patsientidel kes on lühinägelikud, põevad glaukoomi (kõrge silma siserõhk) või vananemisega seotud silmahaigusi (näiteks kollatähni kärbumine). Jõuti sellistele järeldustele: patsientidel, kes põdesid vananemisega seotud kollatähni kärbumist, paranes nägemine kui nad said (8) luteiini või luteiini koos teisi toitaineid sisaldavaid preparaate . Beeta-karoteen kombineeritud C ja E vitamiini ning tsingiga , vähendasid olulisel määral vanusega seotud (9) kollatähni hääbumist
põhjustavad aju ja kopsude kahjustusi. Alati peab meeles pidama, et elavhõbeda orgaanilised ühendid on palju mürgisemad kui kui metalliline elavhõbe või selle anorgaanilised ühendid. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, pärssides rakkudes valgusünteesi, tagajärjeks on rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Elavhõbeda puhul tuleb kindlasti märkida bioakumulatsiooni. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele). 6.1 Elavhõbeda toime inimesele
hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist. 30. Vee reostumise mõjud inimesele. Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine. Seedetrakri-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi. 31. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid. Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon); keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 32. Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine. Vaja teada: proovi summaarne (esialgne) orgaanilise aine sisaldus. Leitakse: kui paalju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 33. Biodegradeeruvuse määramine.
Mittemikrobioloogilise päritoluga: · kahjulikud lisandid · -raskemetallid( plii, vask, elavhõbe jt.) · -mürkkemikaalid(pestitsiidid, jne.) 9 · -mürgised taimed · -mittesöödavad seened · -mürgised umbrohud · -mürgised luuviljaliste tuumad · mürgised kalad (alaliselt või teatud organid kindlal eluperioodil) · mõnede loomade teatud organid (neerupealsed) TUNGALTERAMÜRGITUS-levib rukkipeades.Esinevad veresoonte kahjustused, jäsemete kärbumine ja krambid. SOLANIINIMÜRGITUS- levib rohelises kartulis. Esineb peavalu, kõhulahtisus, palavik, kuivustunne suus. NB! KUIDAS HOIDUDA TOIDUMÜRGISTUSTEST? · Kaitsta toitu saastumise eest. · Vältida bakterite paljunemist. · Hävitada bakterid. 6.2. TOIDUINFEKTSIOONID: Nakkushaigustesse haigestumisele eelneb alati tõvestavate pisikute sissetungimine organismi, mida nimetatakse nakatumiseks. Nakatumise tagajärjel areneb kas tüüpiline haigestumine
esineb kalade suremist. 30. Vee reostumise mõjud inimesele. Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine. Seedetrakri-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi. 31. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid. Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon); keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg. 32. Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine. Vaja teada: proovi summaarne (esialgne) orgaanilise aine sisaldus. Leitakse: kui paalju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul. 33. Biodegradeeruvuse määramine.
kalade suremist 31. Vee reostumise mõjud inimesele: · Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke · Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta · Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine · Seedetrakti-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi 32. Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid Biodegratsioon ehk biolagunemine- orgaaniliste ainete lagunemine mikroorganismide abil lihtsateks ühenditeks. Mõjutavad faktorid: · Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon) · Keskkond · Mikroorganismid (põritolu, hulk) · Aeg 33. Biodegradatsiooni efektiivsuse mõõtmine: · vaja teada: proovi summaarne orgaanilise aine sisaldus
selle suurus sõltub?on fotorespiratsioon kus hapnik asendab süsihappegaasi, sõltub vanusest. 16. Kas samavanuselisel sama liigil puul on säilitushingamine suurem soojades kasvutingimustes või jahedamas kasvukohas? 17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab?CO2 gaasivahetus valguse käes. Nt käbides 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust?lehe värvuse muutus, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine , kahjurirünnakud 19. Kust lisandub keskkonda N ja milleks taimed seda vajavad? mullast,atmosfäärist, vajavad aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks 20. Kust lisandub keskkonda S ja milleks taimed seda vajavad? mullast, vaja membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid, raskmetallide sidumiseks, Ko-ensüümid 21. Kust lisandub keskkonda P ja milleks taimed seda vajavad? 3
Vetikad eraldavad närvi- ja · ainete lahustuvus vees maksamürke. · jaotumine vesi õhk Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm vesi tahke aine võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine. seedetrakti-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi. 87 88 Saasteaine jaotumine K= C1/C2 C1 aine kontsentratsioon õhus C2 aine kontsentratsioon pinnases (vees) 89
16. Kas samavanuselisel sama liiki puul on säilitushingamine suurem soojades kasvutingimustes või jahedamas kasvukohas? Soojades tingimustes. 17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab? Viljad, varred, risoomid. Süsiniku refikseerimine on süsiniku uuesti sidumine. See leiab aset viljades, vartes; risoomides. 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust? Lehe värvuse muutusest, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine, kahjurite rünnak, keemiaanalüüsid 19. Kust lisandub keskkonda N (lämmastik) ja milleks taimed seda vajavad? Vaja aminohapeteks ja valkudeks, nukleiinhapeteks. Omastatakse: mullast, atmosfäärist (läbi sümbioosi mügarbakteritega, välgu abil). 20. Kust lisandub keskkonda S (väävel) ja milleks taimed seda vajavad? Omastatakse mullast, mineraalidest. Vaja: membraani lipiidid, osad aminohapped ja valgud, kaitseained loomade vastu, membraani läbilaskvusregulaatorid,
purpurea) sisaldava jahu, kliide jne. söömisel. Toimeaineteks on tungalteras sisalduvad ergotoksiin, ergotamiin, ergometriin, türamiin, histamiin jt. toksilised ained. Haigus kulgeb ägedal ja kroonilisel kujul. Ägedate mürgituste korral täheldatakse süljevoolu, stomatiiti, oksendamist, kõhulahtisust, tundlikkuse vähenemist, unisust ja mõnikord krampe ning halvatust. Tiined loomad aborteeruvad. Kroonilise mürgituse korral perifeersete kehaosade kärbumine. Inimese jaoks on ajalooliselt olnud peamiseks ergotismi põhjustajaks saastunud rukkist tehtud leiva söömine. Religioossed rahutused. Tsüklosporiin. Pärsib erakordse efektiivsusega inimese immuunreaktsioone Tsüklosporiini kasutatakse suurte organite (süda, neerud) ja luuüdi tranplantatsioonil alates 1980-ndatest Tsüklosporiinil on ka ohtlikke kõrvaltoimeid (neerukahjustused jm) Seeninfektsioonid – mükoosid.
Tekib äge korrosiivne bronhiit ja interstitsiaalne pneumoniit kõrge palavikuga, millega võivad kaasneda ka kesknärvisüsteemi nähud (treemor, suurenenud erutuvus). Anorgaanilised ühendid. Ilmneb otsene toksiline toime neerutuubulite rakkudele, mille tulemuseks on nende nekrootiline kahjustus. Orgaanilised ühendid (metüülelavhõbe). Kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine. Esinevad mittespetsiifilised kesknärvisüsteemi sümptomid: paresteesia, tuimus ja kirvendustunne suu ümbruses, huultes, jäsemetes (eriti sõrmedes ja varvastes), ataksia, komistav kõnnak, neelamis- ja artikulatsiooniraskused, neurasteenia, üldine nõrkus, väsimus, kontsentreerumisraskused, nägemis- ja kuulmiskaotus, treemor (värin), kooma ning lõpuks surm. 5.6.2 Krooniline mürgistus Krooniline mürgistus areneb siis, kui organismis järk-järgult koguneb mürk ise
Tunnused: · sõltuvad elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumise kohast ehk vooluteest läbi keha, võivad tekkida põletushaavad · tavaliselt mustunud-punetavad haavad, mis ei veritse · südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, hingamise ja südametegevuse seiskumine · elekter võib põletada veresooni ja mõne tunni pärast võib alata eluohtlik sisemine verejooks NB! Eriti lastel kõrvetab ära veresoonte seinad · sügavamal kudede hüübimine, veetustumine, kärbumine, · lihase- ja kõõluserebendid ning luumurrud · lisaks võib põhjustada ka silmade kahjustuse, siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi · lihaste kramplikud kokkutõmbed tekivad kesknärvisüsteemi ärrituse tagajärjel · peavalu, kuulmislangus Esmaabi · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil · Väldi enda sattumist vooluahelasse (vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad jne)
on alati tervest nahast teravalt piirdunud. Nahaalune lümfipais põhjustab naha pinguloleku tunnet, sügelemist ja valu, kaasub ka kõrge palavikkülmavärinate, peavalu ja iiveldusega. Sageli kaasub lümfisõlmepõletik. Mõnikord tekivad nahale ka villid, mille sisu on sageli verine. Langenud immuunsusega, suhkruhaigust põdevatel või puuduliku verevarustusega inimestel võib tekkida isegi kudede kärbumine nekroos kuid õnneks väga harva. Streptokokid on endiselt väga tundlikud antibiootikumide suhtes, seega ravi pole keeruline, kuid enamasti viiakse see läbi haiglas. 3 Tavaliselt kasutatakse penitsilliinisüste kas veeni või lihasesse, kergematel juhtudel piisab tablettidest. Penitsilliini-allergia korral kasutatakse teisi antibiootikume.
2. Mis on 9 % reegel? Põletuspinna suurus määratakse protsentides keha pinnast: pea, rind, kõht, käsi, selg tagumik, jalg (2*9%) - kõigi pindala on 9% kogu täiskasvanud inimese kehapinnast.9% kehapinnast, tekib täiskasvanul sokk. 3 . Põletusastmed I järgu põletus kui põletus on olnud võrdlemisi kerge ja tekitanud ainult nahapunetuse. II järgu põletus kui põlenud kohale on tekkinud villid III järgu põletus kui on kahjustunud sügavamad nahakihid ja on tekkinud kudede kärbumine IV järgu põletus kui koed on väga tugevasti kahjustatud 4. Arstiabi vajavad põletused Arstiabi vajavad kämblast suurema pinnaga II-III järgu põletused, kõik näo ja käte sügavad põletused ning hingamisteede põletused. 5. Tegutsemisjuhised Põlevad rõivad kustutatakse teki või vaibaga. Põlenud nahka jahutatakse kohe külma veejoaga või kannatanud kehaosa (käe, jala) vette asetamisega. Lühikesegi viivituse korral võib pindmine põletus muutuda sügavaks
annaabi.ee 
