Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia - Viirused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Viirused

Viirushaigused

  • Nakatumine viirushaigusse – viiruse kinnitumine rakupinnale
  • Erinevad viirushaiguste levikuviisid

  • Piisknakkused nt. gripp
  • Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit /kollatõbi
  • Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS
  • Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud
    • Tuulerõuged

    Levikuviis – piisknakkus , naha haavandid
    Haigusnähud – sügelus, villid , palavik
    Peiteaeg – 10-20 päeva
    Vaktsiin – kuid selle kasutamisvajadus on küsitav
    Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem.

    Levikuviis – piisknakkus, kontakt
    Haigusnähud – nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik
    Peiteperiood – 10-15 päeva
    Vaktsiin – plaaniline vaktsineerimine
    • Punetised

    Levikuviiv – piisknakkus, kontakt
    Haigusnähud – nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused
    Peiteaeg – 10-20 päeva
    Vaktsineerimine – plaaniline vaktsineerimine

    Levikuviis – piisknakkus
    Haigusnähud – kõrvasüljenäärmete põletik, palavik
    Peiteaeg – 16-18 päeva
    Vaktsiin – plaaniline vaktsinoorimine

    Levikuviis – kontaktnakkus
    Haigusnähud – villid huultel
    Vaktsiin – puudub

    Levikuviis – seksuaalkontakt
    Haigusnähud – villid suguelunditel
    Vaktsiin – puudub
    Viirus jääb organismi püsima
    • Gripiviirus

    Levikuviis – piisknakkus
    Haigusnähud – palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad( võivad tekkida tüsistused – südame veresoonkonna haigused)
    Peiteaeg – 1-4 päeva
    Vaktsiin – olemas, kuid viirus areneb ja muutub, seega koguaeg uute ja erinevate vaktsiinide vajadus

    Levikuviis – saastunud toit ja vesi, haigestumine sagedam talvel ja kevadel
    Haigusnähud – kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus
    Peiteaeg – 2-4 päeva

    Levikuviis – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi
    Haigusnähud – palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus
    Peiteaeg – 10-20 päeva
    Vaktsiin – plaaniline vaktsineerimine
    • Marutõbi

    Levikuviis – nakatunud looma hammustus
    Haigusnähud – närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga
    Peiteaeg – sõltub hammustuse kohast, 2-8 nädalat
    Vaktsiin – olemas
    • Puukensefaliit

    Levikuviis – nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit
    Haigusnähud – palavik, pea- ja lihasvalud , närvisüsteemi kahjustused
    Peiteaeg – 1-2 nädalat
    Vaktsiin – olemas

    Levikuviis – sääsehammustus
    Haigusnähud – iiveldus , palavik, lihasvalud, maksarakkude kärbumine
    Peiteaeg – 3-5 päeva
    Vaktsiin – olemas
    • A hepatiit e kollatõbi

    Levikuviis – saastunud vesi ja toit, kontakt
    Haigusnähud – nahk ja silmavalged kollased , maksatalitushäired
    Peiteaeg – 15-45 päeva
    Vaktsiin – olemas
    • B ja C hepatiit

    Levikuviis – seksuaalkontakt, veri , kehavedelikud
    Haigusnähud – nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta)
    Peiteaeg –
    Vaktsiin – olemas
    • AIDS

    Levikuviis – seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud
    Haigusenähud – immuunsüsteemi nõrgestamine
    Peiteaeg – väga pikk
    Vaktsiin - puudub
    • Esimesena avastati tubaka mosaiikviirus, avastati täna elektronikroskoobi kasutuselevõtule 1941
    • Viiruse suurus 0,01-0,3 mikromeetrit( väiksel 1 geen, suurtel paarsada)
    • Viirus on parasiitgeen // Viirus on nukleiinhappe ja valgukompleks
    • Viirused liigitatakse selle järgi, missugune nukleiinhape tema ehituses on

    DNA viirused
    RNA viirused
    Tuulerõuged
    Gripp
    Ohatis
    Pülümeriid e. lastehalvatus
    Ajukelmepõletik
    Leetrid
    Soolatüükad
    Mumps
    Marutõbi
    Tubaka mosaiikviirus
    • Viiruse ehitus: valgust kest kapsiid DNA/RNA
    • Viiruse paljunemine: Viirusel puudub iseseisev paljunemisvõime
    • Viirus paljuneb peremeesorganismi abib
    • Viiruseid saab liigitada nende peremeesorganismide abil: nt Taimeviirused (tubakamosaiikviirus), putukaviirused(ensefaliit, kollapalavik), loomaviirused(marutõbi, linnugripp, seagripp ), baktreiviirused e. bakteriofaagi (T4, T2 viirus)

    Lüütiline tsükkel
    Lüsogeeniline tsükkel
  • Bioloogia - Viirused #1 Bioloogia - Viirused #2 Bioloogia - Viirused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mikuuuu Õppematerjali autor
    Bioloogia - Viirused

    Sarnased õppematerjalid

    Viirushaigused
    46
    ppt

    Viirushaigused

    Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis võib tüsistuda sigimatusega. OHATIS Levikuviis: kontaktnakkus Haigusnähud: villid huultel Vaktsiin: puudub Viirus püsib organismis terve elu GENITAALHERPES Levikuviis: seksuaalkontakt Haigusnähud: villid suguelunditel Vaktsiin: puudub Viirus jääb organismi püsima. GRIPIVIIRUS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad Peiteperiood: 1 – 4 päeva Vaktsiin: olemas kuid esineb mitmeid gripitüvesid ROTAVIIRUS (soolepõletik)

    Bioloogia
    Viirused
    4
    doc

    Viirused

    1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus ­ Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta ­ Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus 10

    Bioloogia
    Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
    6
    docx

    Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

    19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

    Bioloogia
    Molekulaargeneetika ja viirused
    6
    docx

    Molekulaargeneetika ja viirused

    19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

    Bioloogia
    Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl
    8
    pdf

    Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl

    DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi

    Bioloogia
    KT Viirused
    3
    docx

    KT Viirused

    Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ­ ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood ­ genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood ­ viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine ­ viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ­ ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse

    Bioloogia
    Molekulaargeneetika alused ja viirused
    7
    docx

    Molekulaargeneetika alused ja viirused

    leida. Koodon--- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Lüsogeenne tsükkel--- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele.

    Bioloogia
    Viirushaigused
    7
    doc

    Viirushaigused

    Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus). · Siseelundid-hepatiit(maks),enteroviirused(seedekulgla). · Sugelundid-herpes. · Imuunsüsteem-HIV. Organismi kaitse viirshaiguste eest:

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun