Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infarkt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asi on infarkt?

Infarkt
Liset Takking,Sandra Liivapalu
9.a klass
Märjamaa Gümnaasium
 
 
Mis asi on infarkt?
 On elundi või elundi osa kärbumine,mis on 
tavaliselt tingitud vere juurdevoolu 
lakkamisest.
 
 
Tekke põhjused
  südame pärgarterites tekkinud lubjastused 
ning nendele kinnitunud  trombid
  embolid, mis pärinevad südame õõnest 
ning liikudes verevooluga sulgevad 
väikesed südame veresooned
 veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, 
sagedamini narkootikumide üledoosist
 
 
 
 
Sümptomid
 Päevi või isegi nädalaid on ennem infarkti 
tunda:
 Valu südame pi rkonnas, hingeldus  ja 
väsimus
 tunneb sügavat rasket pigistus- ja 
valutunnet rinnaku taga
 Valu võib ol a ka seljas, õlas või vasakus 
käes
 
 
 
 
Infarkti seisund
 Teadvusel inimene on rahutu, kahvatu, 
higistav, sõrmed ning huuled võivad olla 
sinakad ning nahk jahe.
 Kiire  pulss
 Võib kopsudesse tekkida vedelik
  Kukub  kokku
 Võib ka lõppeda surmaga
 
 
 
 
Riskifaktorid (mida saab 
vähendada)
 - suitsetamine
 - vere kõrge  kolesteroolisisaldus
 - kõrge vererõhk
 - kõrged veresuhkru väärtused
 - ülekaalulisus
 - vähene kehaline aktiivsus
 
 
Kahjulik
 
 
Ravivõimalused
 Südameinfarkti ravi peab olema kiire ning 
intensiivne, kuna esimesed infarktijärgsed 
tunnid  on kõige kriitilisemad. 
 Minutite jooksul võib tekkida 
südameseiskus ning kliiniline surm, siis 
peab infarktihaiget elustama.
 Infarkt võib olla  erinevast suurusest ja 
sellest oleneb ravimite kogus
 
 
Kasutatud materjal
  http://www.kliinikum.ee/attachments/104_sydamelihase_infarkt.ht m
  http://static.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=777
  http://et.wikipedia.org/wiki/Infarkt 
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Infarkt #1 Infarkt #2 Infarkt #3 Infarkt #4 Infarkt #5 Infarkt #6 Infarkt #7 Infarkt #8 Infarkt #9 Infarkt #10 Infarkt #11 Infarkt #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MrsLiisu Õppematerjali autor
Infarkt

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

SÜDAMEINFARKT
4
doc

SÜDAMEINFARKT

SÜDAMEINFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. TEKKEPÕHJUSED Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid; embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned;

Bioloogia
Infarkt
7
pptx

Infarkt

INFARKT Koostajad: Mairis Õispuu ja Kadri Lebedev Mis on infarkt? § infarkt on pöördumatu südamelihase kahjustus. § Infarkti tagajärjel teatud osa südamelihasest sureb, sest ei saa piisavalt verd, kuna vereringe ühes pärgarteris on katkenud täielikult arteri sulguse tõttu. § verevoolu katkemise põhjustab südame pärgarterite lupjumine ja ummistumine. § infarkti sümptomiks on valu rinna piirkonnas. Tekkepõhjused Südameinfarkti tekkimiseks on kolm peamist võimalust: §

Inimene
Südamehaigused
5
doc

Südamehaigused

Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt ­ Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi ­ atherosclerosis kardiovaskulaarne ­ Morbus ishaemicus rinnaangiin ­ Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI

Sisehaigused
Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele
46
doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

autonoomse närvisüsteemi või endokrinoloogilise süsteemi töö omapärad.Tahhükardia on sage ärevushäirete sümptom. Terve südame korral tahhükardiat ei ravita.Tahhükardia võib olla ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Üle 90 löögi minutis Bradükardia ehk südame madal löögisagedus alla 60 löögi minutis. Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem  Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos.Südamepuudulikkuse, kopsuemfüseemi korral.  Düspnoe-kellel esineb?

Sise- ja närvihaigused
Haigusõpetuse eksami küsimused
40
odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

isheemia voib esineda ka ilma valudeta. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Tumm isheemia voib esineda koikidel südame isheemiatove haigetel. Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas - puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt. Diagnostika Stenokardia diagnoosimisel on kõige olulisemaks inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus. Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud elektrokardiogramm ehk südamefilm. Esineb ST joone depressioon vähemalt 0,1 mV rinnalülitustes. T-sakid kõrged või negatiivsed. Lisauuringuna on kasutusel südame ultraheli ehk ehhokardiograafia, mis annab informatsiooni südame töö iseloomust ning võimalikest häiretest.

Meditsiin
Terviseõpetus-arvestustöö
20
docx

„Terviseõpetus” arvestustöö

Halb mõju tervisele on vähesel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustamata toitumisel ja riskikäitumisel (alkohol, tubakas, narkootikumid, hasartmängud, vead liiklemisel). Tervist tugevdab õige toitumine. Sööge mitmekesist toitu, säilitage normaalne kehakaal, valige rasvavaesed toidud, eelistage köögivilja, puuvilja, teravilja toite, suhkrut ja soola tarbige mõõdukalt. Peamised vale toitumisega seotud haigused on rasvtõbi, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südame infarkt ja vähktõbi. Kui ollakse rasvunud tuleks kindlasti kehakaalu langetada, selleks suurendage kehalist aktiivsust, sööge rasvavaeseid toite, tarbige vähem suhkrut ja maiustusi ning ärge liialdage alkoholiga. Lapsevanemad ja kool peaksid lastele õiget toitumist õpetama juba varakult, kuna siis ei kinnistu lapsel halvad harjumused, millest on hiljem raske vabaneda. Kehaline aktiivsus on organismile väga kasulik. See tugevdab meie töövõimet, parandab meeleolu ja tugevdab psüühikat

Terviseõpetus
Meditsiinilinekontroll spordis
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja südamelihas tugevneb. Sportimine aitab haiguste vastu, aitab haigusi ennetada, tugevdab lihaseid. Ülekaalu ja skeletisüsteemi probleemid, soovitused treeninguga alustamiseks. Ülekaalulisus üha suureneb maailmas. Ülekaaluga suureneb haiguste risk 4 korda(hüpertooniatõbi, infarkt, suhkruhaigus, koronaarhaigused, liigesehaigused).Ülekaalulistel meestel on 6 korda rohkem kõrget vererõhku. 20 saj. algul mõõdetud süsivesikuid toidus 60-70%,praegu on rasvad ja süsivesikud võrdselt 40 %.liikumine aitab ülekaalu korral, vähemalt 3 x nädalas, parimad alad on vastupidavusalad – käimine, suusatamine, jalgrattasport, ujumine, vesivõimlemine. Treeningu alustamiseks on tähtis teada: millised terviseprobleemid esinevad, sümptomid, mis võivad tervislikke probleeme

Spordimeditsiin
Esmaabi
37
pdf

Esmaabi

......................... 19 KÜLMUMINE ...................................................................................................................................... 20 Alajahtumine ..................................................................................................................................... 20 INSULT ................................................................................................................................................. 22 SÜDAMELIHASE INFARKT.............................................................................................................. 23 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES ..................................................................................................... 24 MUUD HINGAMISRASKUSEGA KULGEVAD HAIGUSSEISUNDID .......................................... 25 Astma ................................................................................................................................................ 25

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun