TALLINNA TEENINDUSKOOL
Käroli
linder 011KM
Tungaltera uurimustöö
Juhendaja: Heikki Eskuson
Tallinn 2009
Käroli linder tungalteraHarilik
tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda
tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised
(Clavicipitaceae).Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja
12 liiki.
Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel
teraviljadel.
Kasvukohad : rukkipõllududel , harva nisupõldudel, peamiselt põllu servades.
Kasvu soodustavad niisked
ilmad . Tungaltera eristub seemnetest
tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest.Terade
murdepind peab olema valge või kergelt lillakas. Pruunika-kollaka murdepinnaga
terad ei ole kõlbulikud.
Nakatumine
Tungaltera põhimassi moodustab tihe seeneniitide põimik nn
sklerootsium. Tera pinnale arenevad eoskandjad, milledes valmivad
seene paljunemiseks vajalikud eosed. Mahakukkunud tungalterast
arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi.
Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed.
Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele.
Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid),
mis talvituvad .ungalterad valmivad sügisel, kui seenel tuleb üle
elada ebasoodne aastaaeg – talv. Vilja koristamisel langeb suur osa
tungalteradest maha ning elab seal üle talve. Kevadel vabanevad
tungalteradest seene eosed, mis paiskuvad laiali nakatades teravilju taas.
Kui viljapõld on nakatunud tungalteraga, ei ole soovitav sellelt
põllult pärit vilja süüa. Tungaltera sisaldab vähesel määral
mürgiseid aineid ning muuta ka jahu veidi mürgiseks. Veel 20.
sajandi alguses teati mitmeid mürgistuspuhanguid Eestis. Tänapäeval
töödeldakse teravilju tungaltera vastu. Teravilja seistes laos
mürgisus väheneb ja umbes aasta pärast võib see täielikult
kaduda.
Tungaltera on ametlikult ravimtaimede registris, temast toodetavaid
ravimeid on ligi paarkümmend.
Praegu kasutatakse tungaltera ravimite valmistamiseks (sünnitust
esile kutsuvad samuti on preparaadid näidustatud emakaverejooksude
ja liigrohke menstruatsiooni korral. Peale sünnitust taastub emaka
normaalseisund tungaltera preparaatide toimel kiiremini.. LSD
(lüsergiid) sünteesiti tungaltera alusel esmakordselt 1943a.
LSD sünteesis esimest korda 1938. aastal Baselis Sandoze
laboratooriumis šveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann , kes otsis
migreeniravimit. Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat
hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle
psühhedeelilised omadused. 1950.–60. aastatel kasutati LSDd
tootenimega "Delysid" psühhoteraapia abivahendina. Samuti
uuriti aine kasutamist "tõeseerumina" (CIA projekt
MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, selle
järgselt ka mujal maailmas.
LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus . Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad
refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. Uimasti tarvitajat võib
iseloomustada ka hajevil olek, letargia, uimasus, ebakindlad
liigutused ja üle keha värisemine.
2
Käroli
linder tungalteraLSD poolt tekitatav sõltuvus on
tagasihoidliku intensiivsusega, samuti on LSD tarvitamisest raske
saada üledoosi, sest surmav annus on tuhandeid kordi suurem tavalisest annusest. LSD tarvitamisel tekkiv reaalsustaju kadu ja
hallutsinatsioonid võivad põhjustada õnnetusjuhtumeid, kui inimene
nende ajel tegutseb, samuti võib psühhootiline seisund jääda
püsima pärast aine mõju lõppu või tekkida hiljem ka ühekordse
tarvitamise järgselt.
Tungaltera on kõrge mürgisusega, mistõttu kasutada vaid toodetud
preparaate arsti ettekirjutuste kohaselt. Tungalteri sisaldava jahu
tarvitamine toiduks ja loomasöödaks on ohtlik - tekib haigus
ergotism. Ergotismi korral häirub vereringe perifeersetes
piirkondades, eriti sõrmedel ja varvastel ning sellege kaasneb
kudede kärbumine e. Nekroos .
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125 (3.nov.2009.)
http://www.biogeoliit.ee/omadasjad/st/rtaim/tungal.ht m
(3.nov.2009)
http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=125 (3.nov.2009.)
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-21-2.ht m
(3.nov.2009)
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tungaltera (3.nov.2009.)
3
Kõik kommentaarid