Müüritööd II (0)

Tallinna Ehituskool
Madis Aavik
Müüritööd II
Referaat
Juhendaja: Boris Vahtre
Tallinn 2013
1.Töökoha ohutus müüritöödel
Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust .
Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut.
Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes.
Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida.
Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune
kaitsepiirdega läbikäik
Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist.
Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama
tellingud( praht , tööriistad, ehituspraht).
Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele.
2.Materjalide ohutu ladustamine
Ehitusmaterjal, mille ladustamist väljas ei ole tulenevalt tootja
ettekirjutustest, materjali omadustest vms ette nähtud, tuleb
ladustada ehitise siseruumides.
Ehitusmaterjali, mida ladustatakse väljas ja mis võib kahjustuda ilmastikuolude tõttu, tuleb kaitsta – katta kinni, tagada
selle tuulutus jms.
Ehitusmaterjali ladustamise kohale tuleb tagada juurdepääs.
Ehitusmaterjali ladustamise kohas peavad olema vabad juurdepääsuteed.
3.Töötamispiirkonnad ja liikumisteed
Müürsepal peab olema piisavalt tööruumi, vabad ja puhtad ning tööohutuse poolest korras
liikumisteed. Põhireegel on, et müüritava seina ja tarvikute, telliste ja mördikastide vahele jääks
vabalt 2 ohutussaapa mõõt, 60-70 cm. Teine reegel on, et müürsepp ei tee rohkem kui kolm sammu, et siirduda ühe mördinõu ja tellisevirna juuret teise juurde. Tellisevirnade ja palide sobiv
vahekaugus on umbes 2…3 meetrit, kui just ei ole tegemist väikese müüritööga.
4.Töökoha valgustus ja töötamine pimedas
Kui töötatakse pimedal ajal, peab riietel kandma helkurit või helkurriba.
5.Tööohutus tellingutel töötamisel, nõuded töölavadele, redelitele
Tellingud peavad olema üldjuhul tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varsutada hoiatusmärgistusega. Redelid peavad olema piisava tugevusega ja neid tuleb korrapäraselt hooldada. Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla-võialaosa kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega. Redelit tuleb kasutada nii, et töötaja saaks sellest koguaeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5m aluspinnast.
6.Ohtutu töötamine elektritööriistadega – nurklihvija, segumikser, trell
Trellid :
Elektritrellid on ette nähtud aukude puurimiseks puitu, metalli, plastikutesse ja
keraamilistesse materjalidesse ning löökmehhanismiga varustatud trellidega ka betooni,
tellistesse ja kividesse.
Võrgutoitega elektritrellide kasutamisel tuleb jälgida kõiki elektriohutuse nõudeid.
Akutrellide puhul elektrikahjustuste oht madala toitepinge tõttu puudub.
Puuri padruni muudetava pöörlemiskiirusega trellidega on võimalik ka kruvide keeramine
ja aukude keermestamine .
Enne trelli töölerakendamist tuleb veenduda tema korrasolekus.
Töötamisel tuleb veenduda, et toetuspind oleks kindel.
Trelli tuleb hoida kindlalt käes.
Käed tuleb eemal hoida pöörlevatest osadest.
Väikesed töödeldavad detailid tuleb alati kinnitada kruustangidega või teiste
kinnitusvahenditega (detaili ei tohi käega hoida).
Augu läbilõikamise momendil mõjub trellile eriti suur jõud, mille tõttu tuleb trelli eriti
kindlalt käes hoida, kui puur hakkab töödeldavat detaili läbima. Puurimisel tuleb olla
valmis kohe trelli seiskama, kuna kinnikiilumisel töötav trell võib vigastada puurijat
järsult tekkiva pöördemomendi tõttu.
Puuri kinnikiilumisel tuleb puuri pöörlemissuunda muuta.
Puidu puurimisel on soovitav kasutada puidupuure (juhtkeermega varustatud otsaga).
Metalli puurimisel puuri algse libisemise vältimiseks tuleb puurimistsenter kärnida.
Vahetult pärast puurimist ei tohi puutuda puuri ega töödeldavat detaili (need võivad olla
väga kuumad).
Puuri või otsikute paigaldamisel (vahetamisel) peab trell olema välja lülitatud ja pistik
pistikupesast eemaldatud. Akutrellil tuleb eemaldada aku.
Kasutatavad puurid või otsikud (kruvikeerajal) tuleb kindlalt padrunisse kinnitada.
Padrunivõtmega kinnitamisel tuleb kinnitada kõigist kolmest võtmeaugust. Käsitsi
kinnituva kiirpadruni puhul tuleb keerata hülssi kuni otsik on tugevalt kinnitunud.
Töötavat trelli ei tohi käest panna. Käivitada tuleb trell alles siis, kui ta on kindlalt käes.
Kruvide keeramisel tuleb jälgida, et kruvikeeraja ots oleks täpselt kruvi sälgus ja seejärel
alles suruda trellile ning tõsta astmeliselt kiirust. Kui kruvikeeraja hakkab libisema, tuleb
trell kohe seisata.
Betooni, telliste või kivi puurimisel tuleb kasutada volframkarbiidist tipuga otsikut
(kivipuuri) ja lülitada trell löökrežiimist töötamisele. Tööriistale ei tohi liiga tugevalt
vajutada .
Nurklihvija:
Nurgalihvmasinad on mõeldud metallide ja kivimite lihvimiseks ning lõikamiseks
abrasiivketta kasutamisel.
Enne tööle asumist tuleb kontrollida seadme korrasolekut, ketta kinnitust ja kettakaitse
olemasolu, mis välistab ketta purunemisel kildude lendumist ja suunab töö käigus
eralduvaid sädemeid; samuti tuleb kontrollida, et ketas pöörleks õiges suunas.
Töötamisel tuleb kasutada eririietust ja isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, tolmustel
töödel hingamisteid kaitsvad vahendid, antifoonid ja välistingimustes dielektrilised
kindad ).
Töödeldav detail peab olema hoolikalt kinnitatud, et saaks hoida seadet töötamisel
mõlema käega.
Töötamisel tuleb vajutada seadmele kerge jõuga. Ei tohi töötada lihv- või lõikekettaga
viltuasendis.
Töötamisel tuleb vältida seadme ülekuumenemist. Jahutamiseks tuleb lasta seadmel mõni
minut töötada tühikäigul.
Deformeerunud ja kulunud kettad tuleb välja vahetada.
Enne tarvikute paigaldamist ja seadme hooldust tuleb pistik alati eemaldada
seinakontaktist.
Seadet ei tohi teisaldada hoides näppu lülitil.
Töö lõpetamisel tuleb seade välja lülitada ja pistik pistikupesast eemaldada
Segumikser:
Segumikser on ette nähtud vedelate ja
pulbriliste ehitusmaterjalide nagu värvid,
segud, liimained , krohvid jms segamiseks,
kusjuures vastavalt segatava materjali
koostisele ja kogusele tuleb kasutada vastavaid
vispleid.
Enne töö alustamist tuleb kontrollida tööriista
korrasolekut ja et käepidemekaitsed oleksid
korralikult kinnitatud.
Töötamisel tuleb kasutada eririietust,
töökindaid ja kaitseprille , vajadusel ka
kõrvaklappe.
Toitejuhet ei tohi panna kehaosade ümber.
Kasutatav segamisnõu peab paiknema kindlal
alusel.
Segumikserit tuleb käivitada alati segamisnõus.
Segamisel tuleb hoida seadet alati mõlema
käega.
Visplite asetamisel segatavasse materjali või
väljavõtmisel tuleb lasta seadmel töötada
väiksematel pööretel. Pärast visplite lõplikku
sisseviimist segusse tuleb suurendada pöörete
arvu maksimumini (et tagada mootori piisav jahutus).
Segamise käigus tuleb juhtida vispleid segamisnõus ja segada kuni segu täieliku
valmimiseni.
Segamise ajal ei tohi panna käsi segamisnõusse.
Segamise lõpetamisel, samuti visplite vahetamisel, tuleb seade välja lülitada ja pistik
pistikupesast eemaldada.
Töö lõpetamisel tuleb visplid puhastada .
8.Ohtutusnõuded kraanadega töötamisel
Paikne tõsteseade peab olema tugeva konstruktsiooniga ja püsikindlalt paigaldatud, arvestades jõudu, mis mõjub kinnituskohtadele. Paikne tõsteseade peab olema paigaldatud selliselt , et teisaldatava lasti kõikumisest, juhuslikust lahtipääsemisest või esemete kukkumisest tulenev oht oleks võimalikult väike. Tõsteseade peab olema varustatud vahenditega, mis selle avariilisel seiskumisel väldib seadme allakukkumist ja võimaldab sinna kinnijäänud inimeste ohutut väljapääsemist. Kui paigalduskoha asendi, kallaku või muude iseärasuste tõttu tõsteseadme ümberminekut ei ole võimalik muude ohutusabinõudega täielikult vältida, peab vahendi kinnitama julgestustrossiga, millel on piisavalt suur tugevusvaru. Julgestustrossi seisukorda peab kontrollima iga päev.
9. Elektriohutus ehituspbjektil
Elektritöid (paigaldamine ja remontimine elektripaigaldise pingega üle 50 V) võivad
teostada ainult vastava kvalifikatsiooniga elektrikud .
Rikete tekkimise korral elektripaigaldises tuleb töötajal teatada vastava töölõigu juhile,
kes kutsub välja elektriku.
Elektrikappide avamine , elektriseadmete klemmide ja rikutud isolatsiooniga juhtmete
puudutamine on keelatud.
Isoleerimata ja kindlate kaitsepiirete või tõketeta elektriseadmete voolujuhtivate osade
vahetus läheduses töötamine on keelatud (eluohtlik).
Avastanud kas või kõige väiksema isolatsiooni läbilöögi tunnuse, mille puhul on seadme
korpuse puudutamisel tunda kerget torkimist, tuleb seade viivitamatult välja lülitada ja
teatada sellest töölõigu juhile (tööd võib jätkata alles pärast rikke kõrvaldamist).
Töökohtade kohtvalgustite lampe võib vahetada alles pärast valgustist voolu
väljalülitamist. Tööruumides peavad üldvalgustuse valgustid paiknema sellisel kõrgusel
põrandast või teenindusplatvormist, et oleks välistatud töötaja igasugune kokkupuude
valgustiga.
Elektriliste tööriistade kasutamisel tohib tööriista sisse lülitada vahetult enne töö algust.
Tööriista käest kätte andes tuleb seda hoida käepidemest, mitte juhtmest.
Töötamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei keerduks ega satuks lõikeriista või mõne muu
purustava eseme alla või vahele.
Tööseisakutel ei tohi tööriista asetada põlvedele ega enda vastu, et välistada tööriista
juhuslikku sisselülitumist.
Maanduskontaktiga pistiku korral tuleb kasutada ka maanduskontaktiga pistikupesa.
Kaitseisolatsiooniga tööriistadel pole vajadust kaitsemaanduse järele ja pistik on
maanduskontaktita.
Töö lõpetamisel tuleb tööriista pistik pistikupesast välja tõmmata (mitte juhtmest
tõmmates).
10.Kannatanu abistamine ehitusplatsil – esmaabi osutamine
Esmaabi ülesanne on traumade puhul vigastatu elu säilitamine ja uute traumade ära hoidmine. See ei tohiks kujuneda raviks mis võib raskendada edasist meditsiinilist abi. Esmaabi koosneb kolmest etapist:
kannatanu väljatoomine ohukoldest
kannatanu eest hoolitsemine
transpordi organiseerimine kannatanu viimiseks raviasutusse
Asutuses peab olema:
medikamentide kapp
kanderaam’
kursused läbinud tööjuhataja
medpunkt või arstikabinet

Esmaabi tööõnnetuse puhul

Haavade puhul. Haava ümbrus desinfitseerida vesinikülihapendiga, rivanooliga või piiritusega. Ettevaatust et ei satuks haava mustust. Peale haava ümbruse puhastamist katta haav steriilse sidemega või leukoplastiga.
Verejooksu korralehk raske haavandi puhul, peale puhastamist katta rõhksidemega, selleks kasutada steriilset marlit koos padjaga. Suurte arterite vigastuste puhul kasutada žgutti, asetamisel silmas pidada žguti alla asetada marli või tavaline side, et vältida karvkatte vigastust ja žgutti sulgemisel paigaldada asetamise aja sedel. Olenevalt asendist võib olla kuni 2h . Sisemise verejooksu korral asetada kannatanu lamamis asendisse, asetada kukla alla tugi, keel siduda välja ja asetada kõhu peale külm ese. Verejooksu peatumise järgi soovitav rohkesti juua sooja vedelikku või süsihappegaasi sisaldavat vedelikku.
Põletused jagunevad kolme ossa:
I astme põletus: nahk punetab, tuleb määrida taimeõliga, rasva, või seebiga kasutada pantenooli
II astme põletus: villid , ei tohi katki teha, peal lasta pantenooli
III astme põletusnaha kõikide kihtide kärbumine, ümbrust võib puhastada piiritusega ja pulveriseeritakse pantenooli, suurte pindade puhul katta sidemega, minna arsti juurde
Söövitused: jaotatakse analoogiliselt põletustele: punetus , villid, kärbumine. Esimene ülesanne neutraliseerida ja pesemine jooksva veega aluste ja leeliste korral neutraliseerida 2-3%äädikhappe lahusega. Hapete korral soodalahust või seebiga. Võib ka kasutada pantenooli raskematel juhtudel pöörduda arsti poole.
Luumurrud . Põhinõue, vältida ülearuseid liigutusi. Kinnise murru puhul teha lahas käepäraste materjalidega kahe laua vahel, kahe kepi vahel ja siduda mingi tekstiiili või sidemega. Lahtise luumurru korral sulgeda verejooks ja fikseerida asend elastse kahe kihiga lahase elementide vahel
Põrutused, muljumised ja nikastused. Piirkond katta rõhksidemega mis on niisutatud külma veegaja transportida arsti juurde, nihestatud liigeste paigaldamine on keelatud
Gaasimürgitused ja tavaline mürgitus. Kannatanu viia värske õhu kätte, kutsuda esile iiveldus selleks kasutada kas seebivett või mehaanilist vahendit näpud kurku , peale seda loputada suuümbrus ja vajaduse korral kasutada hapnikku patja või teostada kunstlikku hingamist. Toidumürgituse korralanda palju juua leiget vett või/ja piima.
Elektrilöögid. Kannatanu vabastada voolu alt, kutsuda välja kiirabi kui kannatanu on kaotanud teadvuse või hingamise. Kuni arsti saabumiseni vabastada rindkere riideesemetest asetada lamavasse aendisse ja alustada kunstlikku hingamise ja südamemaššaasi tegemist
Kiirituste puhul, radioaktiivse tolmuga kokkupuutel, riided hävitada, keha pesta, kutsuda esile oksendamine ja anda juua baariumsulfaati ja peale seda suunata arsti juurde.
11.Kiht – ja kaarsilluste ehitus müüritöödel
Tellistest kihtsilluseid (ridasilluseid) tehakse avadele, mille laius on kuni 2 m.
Silluste kõrgus peab olema 1/4 ava laiusest ja vähemalt neli kivikihti.
Sillus peab toetuma avaäärsele müüritisele vähemalt 25 cm.
Silluse ulatuses kasutatakse tsementmörti margiga vähemalt 25.
Alumise tellisekihi alla mördi sisse asetatakse konksudega sarrusvardad läbimõõduga 4 ... 6 mm, üks varras seina 120 mm laiuse kohta.  Sarruse ulatus tugedele peab olema vähemalt 25 cm.
Kihtsillus laotakse raketisel.
Kihtsilluseid tehakse puhasvuukviimistlusega hoonetele.
I KIHTSILLUSE RAKETISE TEGEMINE
Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 800 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest 10 mm võrra madalamale.
joonis 1
Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele.
Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm.
Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi  kohalepanekuga.
Kiil - ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.
Kiil- ja kaarsilluste lubatav  sille sõltub mördi margist ja kaare kõrgusest. Lubatavad maksimaalsed silded on allpool tabelis:
Kiil- ja kaarsilluste maksimaalsed lubatavad silded meetrites.
Mördi mark
Kihtsillus
Kiilsillus
Kaar kõrgusega f : l
1 : 8...12
1 : 5...6
50...100
2,0
2,0
3,5
4,0
25
1,75
1,75
2,5
3,0
10
1,5
1,5
2,0
2,5
4
1,25
1,25
1,75
2,25
12.Vuukide liigid puhasvuukmüüritisel
Kantvuuk; Ümarvuuk; Silevuuk; V-kujuline vuuk