Loomade sigimiskäitumine (1)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

KÄITUMISE ÖKOLOOGIA - Daamide valik kokkuvõte

Looduses on lood natukene hullem, kui meil inimestel, kuna partneri valik väga ei sõltu neist, sest isaste ja emaste osakaal on umbes üks ühele. Soovides leida seksipartnerit, tuleb isastel selle eest võistelda! Isasloomadel on oma sugulise edu tagamiseks aegade jooksul välja kujunenud mitmekesised käitumisviisid. Laias laastus võib need jaotada kahte kategooriasse: ühte kuuluvad isaste omavahelised jõuproovid, teise emase poolehoiu pälvimise võtted. VERISED TURNIIRID Paljude loomade isased peavad emaste pärast tuliseid võitlusi. Ägedate pulmaturniiride poolest on tuntud sõralised (sokud, hirved, põdrapullid, isasveised) ja suured mereimetajad (morsad, merilõvid). Neil on välja kujunenud ka erilised võitlusvahendid – sarved ja võhad. Võitja saab võimaluse emasloomaga paarituda ja kõige tublimad isased paaritavad koguni mitmeid emaseid. Kõige nõrgematel (enamasti küll noortel ja kogenematuil) tuleb aga oma šanssi edaspidi oodata

Ökoloogia ja keskkond

16

doc

Kapibaara ja ta käitume

Karja juhil on esimesena juurdepääs parimatele toidualadele, püherdamise ja suplemise kohtadele, parasiite eemaldavatele lindudele ja muidugi emastele juurdepääs. [] Kommunikatsioon Nad suhtlevad omavahel lõhnade ja häälitsuste abil. Tegemist on väga vokaalsete loomadega ­ nad kasutavad omavahel suhtlemiseks urisemist, vilistades, alarmi andmisel hauguvad, lisaks ka plagistavad, omalaadselt vigisevad. Kuna nad on väga sotsiaalsed loomad, siis nad suhtlevad pidevalt omavahel. Ohu korral hakkavad üldjuhul haukuma kogu kari. Haukumine sarnaneb vägagi koera omale ning seda võib isegi segi vahel ajada. Selle abil üritavad kapibaarad hoiatada teineteist, samas ka hirmutada kiskjat ning anda emastele märku, et poegade ohutust tagada. Poegade ja emade vahel on omad häälitsused väljakujunenud ning kui poeg peaks mingil põhjusel isoleerima oma vanemast, siis hakkab ta urisema ja vilistama

Psüholoogia

10

doc

Vanemhool ja paarumissüsteemid

Vanemhool ja paarumissüsteemid Paarumissüsteemide tüübid Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde;

Bioloogia

27

docx

Etoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) ­ soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi ­ vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus.

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia

2

docx

Putukate sigimine ja arenemine

Putukate sigimine ja arenemine Putukad on lahksugulised loomad. Paljude putukaliikide puhul on isaseid ja emaseid kerge üksteisest eristada, teistel on nad aga omavahel väga sarnased. Vaata allpool toodud pilte liblikatest. Kas oskad öelda, kumb on isane, kumb emane? Viljapuutupslane Kollapaabusilm Enamasti esineb putukatel normaalne suguline sigimine, kuid haruldane pole ka partenogenees, see on järglaste arenemine viljastamata munarakust. Tavaline nähtus on see lehetäide puhul.

Loodusõpetus

5

odt

Kuidas areneb koiduliblikas?

talvitu. Koiduliblikas lendab mai algusest juuni lõpuni niitudel, luhtadel, tee- ja metsaservadel ning siirdesoos; mitte haruldane.Koiduliblikas elab paljudes kohtades Euroopas ning Aasia parasvöötmes kuni Jaapanini. Viimase kolmekümne aastaga on tema levila Iirimaal ja Sotimaal märgatavalt laienenud. Lõuna pool on ta levinud Kaukaasias, põhja pool isegi metsatundras ja tundraski, kuni Barentsi mere ja Polaar-Uraalini. Mägedes tõuseb ta kuni 2000 m kõrguseni. Olulisemat Riik: Loomad. Hõimkond: Lülijalgsed. Klass: Putukad Selts: Liblikalised Sugukond: Põualibliklased. Perekond: Koiduliblikas. Liik: Koiduliblikas. Ladinakeelne nimetus: Anthocharis cardamines. Tiibade siruulatus: 4cm. Lennuaeg: mai-juuni. Röövik toitub mitmesugustel ristõielistel. Sarnased liigid: harilik reseedaliblikas. Levik ja arvukus: Eestis tavaline. Kasutatud kirjandus Koiduliblikas- http://et.wikipedia.org/wiki/Koiduliblikas (10.04.2012)

Bioloogia

20

pptx

Rebane

KESKMISE SUURUSEGA SELGROOGSEID. TALIUINAK. • REBANE EI MAGA TALVEUND. KARVKATE. • REBASE SABA MUUTUB TALVEL KOHEVAMAKS. PALJUNEMINE. • EMASLOOM INDLEB KORD AASTAS JA JOOKSUAEG VÄLTAB 1–6 PÄEVA. •  INNAAEG JA POEGIMISE TÄPNE AEG VARIEERUVAD LEVILA PIIRES: LÕUNAS DETSEMBER-JAANUAR, KESKPIIRKONDADES JAANUAR-VEEBRUAR, PÕHJAS VEEBRUAR-APRILL (EESTIS ENAMASTI APRILL). SEE SÕLTUB KA ILMAST JA LOOMADE TOITUMUSEST. MÕNEL AASTAL JÄÄB 60–70% EMASEID JÄRGLASTETA. • KURAMEERIMISE AJAL MÄRGISTAVAD ISANE JA EMANE OMA TERRITOORIUMI LÕHNAGA. SELLEKS NAD URINEERIVAD PUURONTIDELE, KIVIDELE JA PÕÕSASTELE, MIS KOOS SABANÄÄRME ERITISEGA TEKITAB AINULAADSE REBASELÕHNA.  JÄRGLASED. • KUTSIKAD TULEVAD ILMALE PESAURUS. PESAKONNAS ON 3–6, HARVA KUNI 12-13 KUTSIKAT. NENDE SÜNNIKAAL ON 50–150 G. • KUTSIKAD SÜNNIVAD TUMEPRUUNIS UDUKARVASTIKUS. KUNI KUTSIKAD

Bioloogia

2

docx

Sipelgad

Sipelgad Sipelglased on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist. Maailmas on üle 20 000 liigi , Eestis 54 liiki. Maailma teadaolevalt kiireima liigutuse teeb lõkslõugne sipelgas nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35 kuni 64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuvalihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (15) liiki, väikesedmustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pin

Bioloogia

Kommentaarid (1)