Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Käitumisviisid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Käitumisviisid
Agressiivne käitumine- läheb kergesti närv ja tõstab häält,ülbe, asjad lendavad, ei arvesta teiste tunnetega, paneb tegema kõike mis ta ide tahab, katse saavutada oma eesmärke teiste õiguste, soovide ja vajadustega arvestamata. Iroonilised märkused, solvamine, vastutus. Agressiivne inimene arvab, et tema on tähtis 100% ja teised 0%, teiste arvamus ei maksa mittemidagi. Kooli kiusamine . +d saab ennast välja elada,ennast arusaadavaks teha, paneb ennast maksma, teda kardetakse , asjad saavad tehtud, tähelepanu kespunktis. –d teised on pahased, inimsuhted on halvad,selline inimene on üksi, sisimas tunneb, ta ei pea endast lugu
Alistuv käitumine- nõustumine teistega ning oma õiguste, soovide ja vajaduste tahaplaanile jätmine teised on tähtsad 100%, tema on 0%. Ei tõsta häält, ei vaidle, tagasihoidlik. +d väldib konflikte, paistab hea, tal ei ole vastutust, saab tähelepanu. –d ei ole oma arvamust, ei võeta tõsiselt, tast ei peeta lugu, enesehinnang kannatab, tunneb üksildasene, välja jäätuna, ebavajalikuna, pole eluga rahul
Kehtestav käitumine- mõlemi eelmise plussid, oma eesmärgi saavutamine viisil, mis arvestab ka teiste õiguste, soovide ja vajadutega, 50%ja 50%,mõlemad on tähtsad, võitja-võitja meetod, , väldin konflikte, arvesta suhtlemise tõketega,pean lugu teise inimese mõtetega, teeb arusaadavas, saab ennast välja elada, temast peetakse lugu, head ja positiivsed inimsuhted säilinud, väldib konflikte, paistab välja hea, saab tähelepanu, säilib ka hea enesehinnang.
Ül:õde/vend jätab köögi segamini , kuidas sa talle ütled endast kehtestavalt. Märksõnad: mina-keel ja täissõnum.
Käitumisviisid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grete S Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Käitumisviisid
8
doc

Käitumisviisid

Kolm käitumisviisi Sisukord I. Kolm käitumisviisi..................................................................................................................3 II. Ristsõna.................................................................................................................................7 III. Meelespea.............................................................................................................................8 IV. Ülesanne...............................................................................................................................8 2 I. Kolm käitumisviisi On inimesi, kes pea igas olukorras püüavad teisi kamandada. Nende sõna, arvamus, vajadused, soovid peavad alati peale jääma ­ mitte kunagi teiste omad. Võib jääda mulje, et neil pole aimugi, et on olem

Inimeseõpetus
ENESEKEHTESTAMINE
40
pptx

ENESEKEHTESTAMINE

ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE?  KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD  KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE)  KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE  SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea enesetunne,

Isiksusepsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia
14
pdf

Suhtlemispsühholoogia

● Suhtlemises on eesmärgid „kõige neurootilisus“ – olukorrad tunduvad ohtlikumad kui nad tihedamini tegelikult on. Sotsiaalne kompetentsus ja infotöötlus. Sotsiaalne kompetentsus – võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades (Semrud-Clikeman, 2007). Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4. Olukorrast kujuneb ettekujutus – olukorra võrdlemine varasematega (kogemus, mälu), enda

Suhtlemispsühholoogia
ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS
26
doc

ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS

TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2

Enesejuhtimine
Enesekehtestamine
15
docx

Enesekehtestamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega lii

Isiksusepsühholoogia
Suhtlemispsühholoogia
17
docx

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe ­ kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud

Suhtlemispsühholoogia
KEHTESTAMINE
10
docx

KEHTESTAMINE

1 KEHTESTAMINE 1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini ,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust. Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehtestamise tüüpi ­ otsekohes

Õigus
Klienditeenindus ja teeeninduskultuur
19
pdf

Klienditeenindus ja teeeninduskultuur

Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) Klienditeenindus ja tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) teeninduskultuur klienditeenindaja j poolt. p · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 1 2 Teeninduse kaks poolt Klienditeeninduse moodustavad · Materiaalne e a

Klienditeenindus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun