1. Impressionism Millal ja kus: 1870.(maalikunstis) 1890.(jõudis muusikasse) aastatel Prantsusmaal Aluspanija muusikas: Claude Debussy (1862 1918) ja kunstis: Claude Monet, maaliga ,,Impressioon. Tõusev päike" Tähtsamad teosed: · ,,Kuuvalgus" George Gershwin · ,,Palero" Maurice Ravel Kellele on Polero pühendatud? Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism ). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Impresiioinistlik muusika keskendus hetke ilu nautimisele Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas
kooskõla) Debussy iseloom, suhtumine Debussy hindas inimesena head elu : nautis head viskit, järgis trendikat moejoont, imetles ja hindas idamaa kunstiesemeid. Ta oli väga järjepidev, pühendunud, astus 10 aastaselt Pariisi konservatooriumisse. Ei teeninud oma eluajal suurt raha. Teda ei huvitanud oma loomingu käekäik. Suhtus ükskõikselt oma kuulsusesse. Kuulsamad teosed Süit bergamasque, koosneb neljast osast millest kuulsaim kolmas : clair de lune (kuuvalgus). Debussy kirjutas süidi 28 aastaselt, kuid avaldas selle 15 aastat hiljem.
· Jahe värvigamma Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära · Huvi eksootiliste maade vastu · Klassitsistliku stiili vastand · Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil · Eeskujuks keskaja,renessansi või barokikunst · Temaatika keskaeg,kauged maad,fantaasia,kuuvalgus,meri ja isikupära · Olid vaimustatud põhjamaade kultuurist · Värvid muutusid iseseisvaks, harmoneeruvad üksteisega · Maal tervikuna on laskunud poolvarju,tuhmidesse toonidesse · Maaliti varemeid,kalmistuid(Friedrich);paraadportreid,luupainajalik maailma kujutamine(Goya); rõhutas lihaseid,varje,moonutaud figuure(Füssil) · Esiplaani puudumine · Joonperspektiivi hülgamine Realism Tunnusjooned: · Hõlgas romantismile omase kujutuslikkuse
Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad Kodukujundus Aknalaual või tavalise laua peal küünlad Aforismid Aeg mõelda olnu, oleva ja tuleva peale, oma osale selles aja liikumises. Praegu, aasta kõige pimedamal ajal, kui isegi kuuvalgus ei suuda sünkmusta ööd valgemaks muuta, näitavad headele hingedele koduteed süüdatud küünlad akendel. Aforismid Täna süütan küünlad ja meenutan armastusega kõiki neid, kes on veel vaid meie mälestustes. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Hartwigi sõprades äratas see huvi ja nad läksid ühte sellist objekti vaatlema. Hartwig otsis ülesse Adromeeda tähtkujus Suure Udukogu. Selle asemel, et näha väikest udust laiku, nägi ta aga uut tähte. Paljud teised astronoomid tegid hiljem vaatlusi Andromeeda udukogule. Keegi ei uskunud, et olemas on uus täht, kuna see paistis nii tuhmilt ja heledal. Astronoomid tõid selle põhjenduseks,et teleskoop ei tööta päris korralikult ja nähtust võis põhjustada kuuvalgus ning ka udust põhjustatud efektid. Uue tähe hilisemad mõõtmed Andromeeda udukogus süttinud uus täht sai nimeks S Andromedae.Seda tähte vaadelti viimati 1886. aasta veebruaris. Tolleaegsed teadmised ja teadmised jätsid S Andromedae olemuse saladuseks.Alles hilisemad tööd, mis kasutasid M31( Andromeeda udukogu) kauguse määramiseks teisi meetodeid, tõid välja selle tegelikuse olemuse. Paarkümmend aastat oli Andromedae`t peetud noovaks.
öösiti tormjas, ent hommikuks tasa raugeb. See oli imeline kunstikogemus. Valguse kontrastne äärmuslikkus peegeldus kõige paremini Petrus van Schendeli maalidel, ka need võitsid koheselt mu poolehoiu. Öine romantiline maastik, värelev küünal viirastuslike inimkogude ainsaks soojusallikaks iga van Schendeli maal oli otsekui jutustus muinasmaailmast, öö varjude kuningriigist, kuhu mõni inimene ekslikult sattunud oli. Imeliselt kujutas ta laevu. Oli üks maal, kus mahe kuldne kuuvalgus otse purjedest läbi langedes tumerohekasse vette kukkus, moodustades tee, mis kuu endani tagasi viis. Kai ääres seisis ankrus teisigi paadialuseid, ent ainult sellel erilisel laeval tundusid purjed kui läbipaistvad, lausa immitsedes ise summutatud valgust keset ööd. See oli kaunis maal, mis sügavale hinge kummitama jäi. Sarnased väga head näitused satuvad Eestisse harva. Peasaali kõrval oli kamber, kus näidati lühifilme, kuidas kogu autor oma maale hoolikalt valinud oli enne, kui
poeesiat ja tantsu. Üheksast Sappho lüürikaraamatust on säilinud ligi 200 fragmenti. Sappho kirglik luule on täielikult pühendatud naiste armastusele, noorte neidude ilu, õrna keha, kohtumisrõõmu ja lahkumiskibeduse kirjeldamisele. Üks Sappho luuletus : Mul on tüdruk Kallis, kuldne, Nagu kevadine kuldlill- Armas Kelis! Ma ei anna teda ära Kogu ilma kulla eest. Kasutatud kirjanus: Igor Kon ,,Kuuvalgus koidikul" Mait Kõiv "Inimene, ühiskond, kultuur"
Richard Strauss- lavamuusika (,,Salome"), sümfoonilised poeemid (,,Nõnda kõneles Zarathustra") 3. Impressionismi tunnused, esindajad: Cl. Debussy, M. Ravel, nende tähtsamad teosed. Orkestri kõlavärvide peened nüansid, nn. värvilaigud, vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine, polütonaalsus- mitme helistiku üheaegne kasutamine. Claude Debussy- uus klaverimängu stiil avaldus kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, looduselamuste kujutamine (,,Kuuvalgus", ,,Prelüüdid"), sümfooniline muusika (,,Fauni pärastlõuna") Maurice Ravel- hispaania tantsurütmide kasutamine, orkestrimuusika (,,Boolero", ,,Hispaania rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine
* Harmoonia väljus klassikalistest piiridest * Iseloomulik muusika pidev voolavus * Impressionistlikus muusikas puuduvad tugevad elamused, võitluspinged Väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel, kelle muusikas pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu. Kuula: Debussy “Fauni pärastlõuna”: http://www.youtube.com/watch?v=EvnRC7tSX50 Debussy “Kuuvalgus”: http://www.youtube.com/watch?v=-LXl4y6D-QI Debussy „Linalakk tütarlaps”: http://www.youtube.com/watch?v=Yu4KObwynSc TUNTUD PR. HELILOOJAD Georges Bizet (oop “Carmen”), Jacques Offenbach (operetid), Gabriel Fauré, Charles Gounod (“Ave Maria” Bachi prelüüdile Cduur), Camille Saint-Säens (“Loomade karneval”), Caesar Franck, Maurice Ravel, Claude Debussy, Pierre Schaeffer, Olivier Messiaen jt. TÄNUD KUULAMAST!
Kardan olla mina ise Hirm olla mina ise peitub tegelikult meis kõigis. Seda siis kas vähemal või suuremal määral. Mõni inimene ei pruugi sellest ise aru saada või sellele üleüldse mõelda. Suuremal osal inimestel on hirm olla mina ise just sel hetkel, kui tutvuvad uute inimestega. Me püüame ennast välja näidata ikka paremas valguses kui me tegelikult oleme. Olgu siis selleks materjaalsed küsimused või üleüldine iseloom. Samuti kehtib see reegel ka minu puhul. Uusi tutvusi luues püüan jätta endast parema mulje. Ma ei räägi inimestele keda ma ei tunne oma muredest, jättes neile mulje, nagu oleks mu elu lilleaed. Elu täis rõõmu ja õnne. Ei vähimatki kurbust. Tegelikult nii see ei ole. Ma ei ava ennast, seega jääb mulje elust, mis lõhnab lillehõngu järele.Tegelikult on siiski aga igal inimesel omad mured ja probleemid millest ei räägita. Ma kardan olla mina ise kuna arvan, et inim...
Kuidas on sündinud impressionismi mõiste? Impressionism on pr. keeles MULJE. Mõiste sündis maali kunstis. 5. Nimeta impressionismi ühiseid tunnuseid maalikunstis ja muusikas. Kujutasid alati ilusaid muljeid, hetke meeleolu edasi andmine, ei ole suuri kontraste ega kirge. Kõlapilt on udune. 6. Kuidas väljendub impressionism Claude Debussy teoste pealkirjades? Inspireerib loodus oma ilu ja salapäraga. Selele viitavad tema teoste pealkirjad. NT. klaveripalad „kuuvalgus“, „Aiad vihmas“, „Öö aroomid“, helilooja annab edasi meeleolu ja hetkelisi tundeid, mida tekitavad kaunid looduspildid. 7. Kirjelda Maurice Raveli teost „Bolero“ (kuulatud muusika põhjal). Solo pillid orkestri saatel tekitavad häid emotsioone ja soovi liikuda. Ühte ja sama rütmi mängiv trumm algusest lõpuni tekitab võimsat energiat edasi liikuda. Järk-järgult kasvades jõuab ootamatult lõppevasse kulminatsiooni. 8
*Imp. Muusika pööras erilist tähelepanu orkestri ja instrumentide tämbrile *Süvenes tähelepanu peenetele nüanssidele.(sillerdav koloriit) *Hakati kasutama mitmeid helilaade (pentatoonika, täistoonlaad) Claude Debussy (1862-1918) *Esimene impressionistlik teos , milleks oli ,,Fauni pärastlõuna" *Teos inspireeritud luulekuju Mallarne samanimelisest teosest *Sümfooniline triptühhon ,,Nokturn" *Klaverimuusika *Klaverisüidist pärinev teos ,,Bergamaski süit" III osa ,,Kuuvalgus" Maurice Ravel (1875-1937) *Prantsuse muusik, suurkuju *Pariisi konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni *Sõbrad hindasid tema muusikad ravelliaadid *Ema baski rahvusest, päritud hispaania armastus *Kasutas palju hispaania rahvamuusikat, keerulisi, aktiivseid, erksaid rütme *Boolero- hisp. Rahvatants, mis on aluseks teosele ,,Boolero". Algselt loodus balletika, mil on 2 libretot.Maailmatuntuse saavutas see orkestripalana
tuhmilt mõnitajatele otsa vaatamine olid nii naljakad, et ajasid pisarateni naerma. Muidugi ei saa mainimata jätta Jaan Rekkori lavale ilmumise kostüümi- lühikesi kottis aluspükse, mis tõid nii mõnelgi naljaka nutuhoo esile. Esimene vaatus oli lõbus, kuid tekkis juba ootus, et mis edasi juhtub, sest probleem on sügavamal kui naabrimehe veinikeldri jääs. Teine vaatus erineb esimesest vaatusest kui öö ja päev. Nali kaob ning kuuvalgus koidikuga saabub. Avandi ja viski- suurepärane kooslus, Eestis ei ole Avandist paremat purjus inimese mängijat (äkki ta oligi purjus??). Pikk ja venitatud stseen Josie Hogani ja James Tyrone´i vahel oli lõpuks igav kuulata, kuid tänu sellele vestlusele tulid välja huvitavad faktid- Josie oli teadlikult litsi mänginud, kuid tegelikult hoidnud ennast Jamesile, keda ta siiski peale pikka pikka ja sügavat
realismi vahele. Seepärast on mõnes kunstiajalooraamatus Barbizoni koolkond ning sellega seotud kunstnikud paigutatud ,,Realismi" peatüki alla. Nimekas skulptor oli * Franois Rude /rüüd/, tuntuim töö reljeef ,,Marseljees" Tähe triumfikaarel Pariisis (sõdurid sammuvad võitlusse, nende kohal hoogne sõjajumalanna figuur). Saksamaa * Kuulsaim romantik on Caspar David Friedrich (1774-1840). Maalib üliromantilisi maastikke kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, varemed, purjekad, paarikesed kõndimas, suudlemas jne. Inglismaa Kaks nimekat romantikut, ühed kuulsamad inglise kunstnikud üldse: * John Constable (1776-1837). Maalib lihtsaid kauneid maastikke. * William Turner (1775-1851). Armastab eriti merevaateid, taevast. Need mõlemad kunstnikud on teatud määral impressionismi, 19. sajandi lõpu moodsa suuna eelkäijad, sest juba nende töödes on tunda vaba, värsket pintslilööki, õhu värelust.
Üldhariduskoolis ei käinud, lõpetas Pariisi konservatooriumi LOOMING orkestrimuusika ja klaverimuusika Orkestrimuusika- kirjutas esimese Euroopa impressionistliku teose sümfooniline prelüüd ‘’Fauni pärastlõuna’’ (Faun- inimesi hirmutav ja narriv metsavaim; sümfooniline triptühhon ‘’Nokturnind’’ (koosneb 3 nokturnist) Klaverimuusika-Bergamasque’i süit (4-osaline teos klaverile, populaarseim 3. osa ‘’Kuuvalgus’’) Maurice Ravel Prantsuse helilooja õppis 14. aastasena Pariisi konservatooriumis sõbrad korraldasid koosviibimisi : ‘’raveliaade’’ LOOMING orkestri-, lava- ja klaverimuusika eriline tähelepanu rütmilisel küljel erksad, aktiivsed, keerulised rütmid Hispaania tantsude rütmid Orkestrimuusika- ‘’Boolero’’. algselt ballett, maailmakuulsaks sai orkestripalana
Kuivõrd igal peegeldusel osa valgust väljub piisast, on iga järgmine vikerkaar nõrgem kui eelmine · Vikerkaare värvuse heledus oleneb vihmatilkade suurusest: mida suuremad on tilgad, seda intensiivsemad on värvused. · Kui tilgad on väga väikesed, et teki vikerkaart üldse või ta on äärmiselt kahvatu. · Vikerkaare tekkimist võib põhjustada ka Kuu . Sel juhul on näha harilikult ainult kolme intensiivsemat värvust, sest kuuvalgus on teiste värvuste tekitamiseks nõrk. ERINEVAD VIKERKAARE ILMINGUD: 1."Supernumerary" vikerkaar · Niinimetatud ülearvuline vikerkaar on harv nähtus. · See koosneb mitmest nõrgast vikerkaarest, mis asuvad peavikerkaare sisemisel küljel, väga harva aga kõrvalvikerkaare välimisel küljel. · Üleliigsed kaared on pisut eraldunud ning pastelsete värviribadena ei sobitu vikerkaare tavalise mustriga. · Kui korraga paistab kaks
Rändamisest väga roidund. Siisap eite Sarvikuda Hõbekambri parte pealla Videvikul vihtlemassa, Aineid külgi haudumassa. Pikematel pidupäevil, Siis, kui suuremaida sööke, Tuleb Sarvik sõpradega Suurte sugulaste seltsis Lustipidu pidamaie, Õlle hullul hõiskamaie. T ü h i on tal kälimeesi, Põrgu l i t a tema tädi, Valge mära vanaema. Täna õhtul oodatakse Sarvikut koju tulema, Kel ei palju ole püsi, Kui ta ülespoole kõnnib, Kussa päeval paistab päike, Kuuvalgus öösel kumab, Tähesilmad teevad teeda. Aga kui ta alla ilma Varjulaste valdadesse Tarvidust läeb toimetama, Siis ta viibib mitu päeva, Viibib nädalate viisi." Kolmas piiga peenikene Pani sõna sõudevalle: "Kui sind, Kalevite poega, Kogemata koju tulles Sarvik-taat saaks silmamaie, Siis sa satuks kohe surma. Sest kes iial siia saanud, Üle läve tõstnud jalga, Pannud kanda põrmandalle, See ei pääse surmasuusta, Võõrdub kuu valguselta, Päikese paistuselta.
kuulsam esindaja muusikas. Esimene ja ühtlasi üks helilooja kuulsam impressionistlikus stiilis teos oli sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärast-lõuna", inspireeritud Mallarme luulest. Teos algab isepäiselt kulgeva viisiga, mida mängib Faun (mütoloogiline metsavaim) oma flöödil. Värelevad harfihelid loova mulje suvise pärast-lõuna kuumusest. Debussy`d inspireeris loodus oma salapära ja iluga ning sellele viitavad ka tema teoste peal- kirjad, näiteks klaveripalad ,,Kuuvalgus" Ekspressionism Ekspressionism 20. sajandi alguses ilmus Euroopa kunstiellu uus vool ekspressionism, mis sai alguse Saksa- maal ja Austrias. Selle ilmingud avaldusid juba 19. sajandi lõpus maalikunstnike Vincent van Gogh`i ja Edvard Munch`i maalides (,,Karje"). Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi ilusat hetkemeeleolu või muljet, on ekspressionismis oluline inimese tunnete, mõtete või sisemaailma konfliktide väga intensiivne väljendamine.
loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque", mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" . Samast perioodist pärineb keelpillikvartett ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" . See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina
lunastusele ega surmajärgsele taevapääsule, vaid magusmõrudat teadmist sureliku elu väärtuslikkusest ja kiirest möödumisest. Friedrichi maastikupildid olid motiividelt tavaliselt ülilihtsad. Neid valitseb romantiline, sageli traagiline põhitoon. (Pilt 1) Pilt 1 Caspar David Friedrich ,,Eluetapid" (http://uofugeron.files.wordpress.com/2009/03/caspar_david_friedrich_013.jpg) Ta valib looduse seisundeid, mis vastasid romantismi maitsele päikese loojang, kuuvalgus, ja esitab neid keskendatud mõtliku hoiakuga. Uudne ja üllatav oli Friedrichi selge palett ja meisterlik valguse kujutamise oskus. Näiteks maalil ,,Kahekesi kuud vaatamas" (Pilt 2). Friedrichi maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Ta eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid.
kogu maailm. · Tehnika, kiiruste, tempo, liikumise, pilvelõhkujate, hiigellinnade (kino, raudbetooni) ülistamine · ,,Pilvelõhkujate kõrguselt vaatame nende väiksusele" · Laadilt agressiivne, ründav, nihilistlik (kõige eitamine) · Ebatavalise, julge, ootamatu kunsti ülistamine · Raev vana vaimse, akadeemilise vastu: maha kuuvalgus, EI vanale kirjandusele, muuseumidele, keelele, akadeemilisusele. · Kristliku headuseidee väljaarenemine · Jõukultus, ka vägivalla ja sõja õigustamine · Näiteid ja nõuandeid keelele: · Hävitada traditsiooniline lause, kasutada palju tegevusnimesid. Verbid sobivad hästi, sest väljendavad liikumist · Kaotada omadussõna, et tõuseks esile nimisõna. OM sisaldab hinnangut, mida pole vaja
Orkestriteos „Nocturne“ Keelpillikvartett „g-moll“ Ernest Fanelli Herbert Hughes (1882-1937) Maurice Ravel (1875-1937) Prantsuse helilooja, eriti tuntud oma suurepärase orkestratsiooni ja meloodiate poolest Samuti üks impressionismi võtmefiguure Sündinud Ciboure linnas 1928 oli neljakuisel tuuril „Põhja-Ameerikas“ Tähtsamaid teosed: „Menuet Antique“ „Ballett Bolero“ (tuntuim teos) MK „Miroirs“ MK Debussy „Fauni pärastlõuna“ Debussy „Kuuvalgus“ Neoklassitsism Vastandumine impressionismile Eeskujuks Viini klassikud Klassitsismi traditsioone elustav suund Iseloomustavad: täpsed, selged jooned ja stiilipuhtus kunstis Harmoonia, lihtsustatus, lühikesed meloodiad ja teema lakoonilisus muusikas Neoklassitsim arhitektuuris Carl Alexander Engel Saksa päritolu soome arhitekt Igor Stravinski (1882-1971) „Tulilind“ „Petrušhka“ „Kevadpühitsus“ – ballettid
eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque" (1890), mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" (1894- 1901) ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" (1891 ja 1904). Samast perioodist pärineb keelpillikvartett (1893) ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" (1894). See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina
Prudkon- romantilisem, õrnem, klassits ebatüüpiliselt hele-tumedus töödes, (Õiglus ja Jumalik Kättemaks Kuritegu jälitamas, Psyche röövimine. Saksamaa- klassits eriti polnud, tunutmad Koch, Carstens, von Kügelgen. ROMANTISM- 19 saj 30/40ndad, lõi võimsalt läbi kirjanduses, muusikas, kunstis. Napoleonis mõjutatud, erinevate ismide tekke aeg (romantism, natsionalism, sotsialism, konservatism etc.). Meelisteemad ajalugu (ekstr situats.), õnnetu armastus, tunded, kuuvalgus. Oluline koloriit, kadus lineaarsus. Sünnimaaks Prantsusmaa- Gericault- Esimene rom töö "Meduusa parv". Teinud loodus ja meremaali, vahepeal viibis Ingl, kus tegi kuulsa töö hobuste võiduajamine Epsonis. Delacroix- tema puhul rakenduvad kõik romantismi printsiibid. Maalinud väga erinevatel teemadel. Murrangulisex tööx Chiose veresaun. Hakkas esimesena teaduslikult uurima komplementaarvärvide printsiipi, st värvi mõju sõlt sellest, millised värvid on ta kõrval. Alzeeria
kokku sulavad, tekkib sageli justkui udune kõlapilt. Claude Debussy (1862 - 1918) Prantsuse helilooja, keda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modenistlikuks heliloojaks. Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Tema muusikat iseloomustavad tundlikkus ning vormiline, helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Teda inspireeris looduse salapära ja ilu, ning sellele viitavad tema teoste pealkirjad, klaveripalad "Kuuvalgus", "Aiad vihmas", "Öö aroomid", "Peegeldused vees", "Uppunud katedraal". Claude Debussy (1908) 6 Ekspressionism Ekspressionism (Expression) ladina keeles tähendab väljendust. 20. sajandi alguses tekkis Euroopa uus kunsti vool - ekspressionism, mis sai alguse Sakamaal ja Austrias. 19. sajandi lõpus avaldus see juva Vincent van Gogh ja Edvard Mucnh'i maalides. Erinevalt impressionismist,
kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Salapärane loodus. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa. Stiilitunnuseid-sõnavaras rohkesti ilusaid ja tundepäraseid sõnu, kõnekujundites epiteedid ja personifikatsioon, lemmikvärv sinine. Sügis, õhtu, kuuvalgus, igatsus, mäletsused. Põgenemine olevikust. Byron-mõjutas reisimine, rikkad vanemad, Kreeka-Türgi sõda, parlamendi ülemkojas, reisimees -luulekogu Jõudetunnid, värssromaan Don Juan,18 Stiil: annab edasi tunnete, öö, muusika-merelained ning vahendiga, mis aitab tundeid väljendada! Heine- luulekogu ,,Laulude raamat", luulekogu ,,Romanzero". ; eeskujudeks olid Cervantes, Swift, Shiller, Hoffman ja SPR; lahkub loomingu tõttu Pariisi. ,,Reisipildid I-V"; poeem ,,Saksamaa
Gasparov: ,,...l e i t m o t i i v i l i s e ü l e s e h i t u s e põhimõte /.../ teatav motiiv, kord esile tulnuna, kordub hiljem, esinedes iga kord uues variandis, uute piirjoontega ja aina uutes ühendustes teiste motiividega. Sealjuures võib motiivina esineda iga fenomen, iga mõtteline märk -- sündmus, iseloomujoon, maastikuelement, mis tahes ese, lausutud sõna, värv, heli jne". · Jersalaim Moskva (kirjeldused; akendes peegelduv loojuv päike, öine kuuvalgus, äikesetorm, mis tuleb läänest ja katab linna pimedusega; kaks viieharulist küünlalühtrit Jersalaimi templi kohal (juutidel on tegelikult 7-haruline) kümme tulukest ,,asutuse" akendes samal ööl; kuldsed ebajumalakujud Puskini ausammas). Ühes lõpustseenidest (Meistri hüvastijätt Wolandiga) kerkivad mõlemad linnad pimedusest kõrvuti, kroonides sellega kõik eelnevad kõrvutused. Detailide
ilmneb. Baconil oli neid näiteid 27, nende seas näiteks valguskiired (päikesekiired), tuleleek, hõõrdumisega kaasnev soojus, loomad, hobuse väljaheited jne. Järgmisesse puuduvasse tabelisse tuleb aga kirja panna näited, mis on sarnased eelmises tabelis esitatutega, kuid mille puhul soojus ei esine. Nii kõrvaldatakse need näited, mis ei kanna endas soojuse vormi. Nii paneb Bacon siia tabelisse järgmised näited: kuuvalgus, tähtede ja komeetide valgus, need ei too endaga kaasa soojust. Kolmandaks tabeliks on astmete tabel. Sinna kuuluvad näited, kus uuritav nähtus avaldub erineva intensiivsusega. Tuleb teha ka kindlaks kas vormi intensiivsus muutub seal samamoodi. Juhul kui selguks, et mingi intensiivsuse kasvamisega soojus hoopis väheneb või ei muutu üldse, siis tuleb soojuse vormist lülitada ka see omadus. Tegemist on induktiivse meetodiga, kuna liigutakse üksikjuhult(päikesekiir soojendab)
Võrdlus- kõrvutatakse midagi või kedagi mingi ühistunnuse alusel. Kasutatakse(kui, nagu) Näide: kaunis kui roos. Võrdlust aitavad väljendada sidesõnad: kui, nagu, otsekui. Metafoor- peidetud võrdlus, ülekanne sarnasuse alusel Näide: Sinitaeva silm päike. Haiku Haiku- on jaapani klassikaline väike luulevorm. Haiku koosneb kolmest reast ja 17 silbist. Teemaks on loodus ja inimtunded. silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Öine kuuvalgus (5 silpi) naeratab mulle vastu (7 silpi) tähtede säras. (5 silpi) Ood Ood Pidulik luuletus, ülistuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele või ideele. Palju oode on kirjutanud Kristjan Jaaks Peterson, kes sündis Riias 14.03.1810 a Viljandimaalt pärit kirikuteenri perest. Pastorad Pastorad on karjaseluuletus
BEETHOVEN ISE KIRJUTAS AINULT ÜHE OOPERI - ,,FIDELIO" - MIS SIISKI EI OLNUD EDUKAS, VAID PIGEM KUKKUS LÄBI. MUUSIKALISED MÕJUTUSED AVALDUSID EELKÕIGE OMA SUUNA OTSIMISEGA JA VAATE LAIENDAMISEGA JA TÖÖ AMBITSIOONI, MAHU JA KÕLA TÄIUSLIKKUSE ARENGUGA. TUNTUMAD TEOSED VARAJASEST PERIOODIST ON ESIMENE JA TEINE SÜMFOONIA, ESIMESED 6 KEELPILLIKVARTETTI, 3 KLAVERKONTSERTI, 21 KLAVERISONAATI, KAASA ARVATUD VÄGA KUULSAD 7 ,,PATHETIQUE" JA ,,KUUVALGUS". KESKMINE PERIOOD KESTIS 1803-1814. SEL AJAL OLI BEETHOVENIL JUBA SÜGAVAD PROBLEEMID ISIKSUSEGA SEOSES KÕRVAKUULMISE KADUMISEGA. PALJU TEOSED SELLEST PERIOODIST VÄLJENDAVAD SUURT KANGELASLIKKUST JA VÕITLUST, MITMED ON SAANUD VÄGA KUULSAKS. SIIA LISANDUB VEEL 6 SÜMFOONIAT, NELJAS JA VIIES KLAVERKONTSERT, TRIOKONTSERT JA VIIULIKONTSERT, VIIS KEELPILLIKVARTETTI, JÄRGMISED SEITSE KLAVERISONAATI, ,,KREUTZER" VIIULISONAAT JA TEMA AINUS OOPER. KIRJUTAS KA ORATOORIUMI "KRISTUS ÕLIMÄEL".
Seevastu oli olulisem Juno roll naiste kaitsejumalannana, eriti raseduse ja sünnituse ajal; siis kutsuti teda Juno Lucinaks. Lucina poole palvetajad ei tohtinud kanda käevõru ega sõrmuseid ja vöödes ega lintides ei võinud olla sõlmi. Sõlme- või sõrmusemaagia võis jumalannale suunatud soovile või palvele vastu töötada. Nii nagu Juno kaasat Jupiteri on samastatud kreeka mütoloogia Zeusiga, on Junot kõrvutatud tema naise Heraga. Ja nii nagu päevavalgus on Jupiteri oma, kuulub kuuvalgus Junole. Lisaks Kapitooliumil asuvale ühisele templile Jupiteriga oli Junol veel nii seal kui ka Kvirinaali künkal oma tempel. Kapitooliumil kummardati teda lisanime Moneta(manitseja) nime all. Kõige kummalisem oli Juno puhul vahest jumalanna samastamine iga üksiku naisega igal naisel öeldi olevat oma Juno. MINERVA Minerva (etruski Minerva) võrdsustasid roomlased kreeka Athena Poliasega, ehkki ta ei saanud kaasa Athena sõjalisi omandusi. Ent nii nagu Athenagi,
Kuu, Maa ainuke looduslik kaaslane, moodustus ligi 4,6 miljardit aastat tagasi ehk samal ajal kui meie päikesesüsteem. Ta on meile lähim taevakeha kosmoses, mille keskmine kaugus meist on keskmiselt 384 400 kilomeetrit, nii et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Inimkond teab Kuud juba iidsetest aegadest peale, mis tegelikult pole mingi üllatus - Kuu on meie taevas Päikese järel heleduselt teine taevakeha. Samas on kuuvalgus sedavõrd mahe, et erinevalt Päikesest saame Kuud vaadata kartuseta pimedaks jääda. Kuu heleduseks on 1/425 000 Päikese heledusest. Tegelikult Kuu ise ei kiirga midagi, vaid on üks kena 3476 km läbimõõduga päikesevalgust peegeldav kera. Kuivõrd Kuul pole atmosfääri, on tema pind avatud kokkupõrgeteks kõikidele kosmoses rändavatele kehadele. Seetõttu ongi meie kaaslase pind kaetud igas suuruses rõngakujuliste kraatritega.
romantiste-proosa:Scott, luule:Byron, Shelley, Keats. Maailmavalu-sügav melanhoolia, kultuuripõlgus, pettumus, põgenemine loodusesse, tung kõrguste poole. Romantismi tunnused- tundeelu, subjektiivsuse ja individualismi rõhutamine, idealism, fantaasia, vabaduse ja looduse ülistamine, melanhoolia, religioossus, pettumuslik ja kurb lõpp. Stiilitunnuseid-sõnavaras rohkesti ilusaid ja tundepäraseid sõnu, kõnekujundites epiteedid ja personifikatsioon, lemmikvärv sinine. Sügis, õhtu, kuuvalgus, igatsus, mäletsused. Põgenemine olevikust. Romantismi tunnused: 1. sooviti kujundada tegelikkust ümber vastavalt oma südametunnistusele ja arusaamadele, vastuolud ideaali ja tegelikkuse vahel 2. taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati
väljundkarakteristik. 5 2.3 Valguse allikad Jagunevad kaheks: - Loomulik valgus - valgusallikaks on päike. Päikesevalgus võib langeda otse pildistatavale subjektile või hajutatuna läbi pilvekihi. Ka sinisest taevast kiirgav valgus on pärit päikesest, mis on hajunud atmosfääris. Samuti kuuvalgus öösel on kuu pinnalt peegeldunud päikesevalgus. - Kunstvalgus - valgusallikaks võib olla: elav tuli, hõõglamp, välklamp, gaaslahenduslamp. Kunstvalgus on enamasti peamiseks valguseks siseruumides. Lisavalgus pildistamisel on enamasti mingit liiki kunstvalgus. 2.4 Värvustemperatuur Värvustemperatuur. Kui põlematut objekti kuumutatakse, eraldab see valgust. Temperatuuril 1000 ºC hakkab metallitükk punaselt hõõguma. Temperatuuri tõustes muutub valgus
Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsaimaks ja huvitaimaks teoseks. Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (1875 – 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1
Eeskätt meestel, kuna naistel eraldub suguküpsuseas verega ise. 5. lämmastikalused - podagra - esineb ainult meestel, avaldub kõrges kusihappe soolade sisalduses. Kusihape on kofeiiniga sarnane molekul, seega ajutöö on edukas. Kusihappe soolade ladestumine liigestesse, mis tekitab valu ja jäikust. 6. heem - porfüüria - ajutalitluse perioodiline häirumine, intensiivne karvakasv, selle käivitab päeva- ja kuuvalgus. Suguliitelised geenmutatsioonid X-liitelised 1. dominantsed 2. retsessiivsed Y-liitelised X-liitelised dominantsed- sagedamini naistel 1. pruun hambaemail 2. kaltsiumi-fosfori tasakaalu häirumine veres - vitamiin Dst sõltumatu. Krambihood, luud haprad jne. X-liitelised retsessiivsed - sagedamini meestel 1. daltonism - värvipimedus 2. hemofiilia ehk veritsustõbi Y-liitelised - päranduvalt ainult meesliini pidi, alati avalduvad 1
jahmus, kuulis ta ärkvelgi kauget, nõrka hüüdu. See oli nii imelik, nagu polekski see läbi ta keha. See andus edasi Maretile, ja nüüd pääses tulvama vana naise hädalduste olnud inimese hääl. ahastav oja. Kuuvööt paistis pärapajast sisse, ja nii kuuvalgus kui see imelik hüüd olid jätkuks Ta rääkis kogu aeg, mil nad teineteise ümbert hoides kaldarinnakule tõusid. Ses Mareti unele. kõnes polnud kindlat mõtet, kuid see oli algusest lõpuni üksainus hädaldav küsit-lus.
hierarhiline kogukondlik struktuur endogaamiat. Kusjuures endo- ja eksopraksis pole eraldi ja absoluutselt määratletavad, nad on komplementaarsed aspektid suhetes enda ja teistega. Kasti- ja totemistlike ühiskondade vahepealsed on need, mis koosnevad looduslikest kastidest ja seega mõistetakse kultuuri kui looduse peegeldust. Indias, kastiühiskondade kodus, on mundadel valdavalt taim- või loomtootemid, aga leidub ka selliseid tootemeid nagu kuuvalgus või vikerkaar; ühel teisel sealsel suguharul on tootemiteks hulk esemeid, kusjuures asjade osakaal tõuseb lõuna poole liikudes (näiteks pottide riputamise nöör, silmasalv, tõke, münt J). Lõunapoolset võib mõista ka kui perifeerset. Samas võib esineda suhtelist vabadust tootemite suhtes, näiteks ingverikogukond loobub mugavuse mõttes hoopis korra-teradest. Tundub, et Ameerikas allutavad totemistlikud traditsioonid endile kastisuhete elemendid, Indias on aga vastupidi.
Heledustemperatu Ligikaudne võrdlus ur 1,700 K Tikuleek 1,850 K Küünlaleek, päikese loojumine/tõusmine 2,700–3,300 K Hõõgniitpirnid 3,000 K Pehme või sooja valgusega valged väiksemad fluoressentslambid. 3,200 K Soojem stuudiovalgustus 3,350 K Eredam stuudiovalgustus 4,100–4,150 K Kuuvalgus 5,000 K Ennelõunane päevavalgus 5,000 K Torujad fluoressentslambid või jahevalged väikesed fluoressents- lambid (CFL) 5,500–6,000 K Südapäevane valgus, fotokaamera välk 6,200 K Lühikese kaarlahendusega ksenoonlamp 6,500 K Pilves päevavalgus 5,500–10,500 K Vedelkristall- või katoodekraan
Kas Teie arvates peaks Eestis olema lubatud omasooliste abielu? Põhjendage. Kas teate riike, kus on lubatud omasooliste abielu. Kui jah, siis millistes? 30 Kasutatud materjalid Raamat Ivari, I. ja Niiberg, T. (2000) Abielu eesti moodi. Tallinn: Maalehe Raamat Kalits, V.(1998) Eesti pulmad: Traditsioon ja nüüdisaeg. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat“ 1998 Karu, A. (1997) Väike pulmaraamat.Tallinn: Kirjastus „Perioodika“ 1997 Kon, I. (2002) Kuuvalgus koidikul, omasooarmastuse palged ja maskid. Eestikeelne väljaanne AS Kirjastus Ilo, 2004 Reinaus, Reeli (2012) Vanarahva pulmatarkus. Tallinn: OÜ Greif Tedre, Ü. (1973) Eesti pulmad. Lühivaade muistsetest kosja-ja pulmakommetest. Tallinn. Kirjastus „Eesti raamat“ 1973 Õunapuu, Piret (2003) Eesti pulm. Tallinn: Tänapäev 2003 Elektroonilised materjalid Järviste, L. , Kasearu, K.. , Reinomägi, A. (2008) „Abielu ja vaba kooselu: trendid, regulatsioonid, hoiakud“
3. Õige induktsioon “teostaks eksperimendis jaotuse ja valiku ning tuletaks väljaarvamise ja välistamise teel vajalikud järeldused”. Tabelid: 1. Kohaloleva tabel – juhtumid nähtustest mille puhul uuritav omadus esineb (27 soojuse juhtumit: päikesekiired, eriti suvel ja päeval; tuleleek, hõõrdumine, loomad, hobuse väljaheited) 2. Puuduva tabel – juhtumid, mis on sarnased esimese tabelis olevatega, kuid mille puhul uuritav omadus ei esine (kuuvalgus, tähtede ja komeetide valgus; hobuse väljaheidete kohta ei leidnud ta ühtegi vastupidist juhtumit) 3. Võrdluse tabel- Tabelis on esitatud näited erineva intensiivsusega oma uurimuse laadi. Et saada õige tulemuse kasutatakse järgmisi eeskirju: ühe uuritava looduse suurenemise või vähenemise puhul peab minti teine loodus muutma sama kvaliteedi ja kvantiteedi suunas. 21) ohud looduse uurimisel (Eessõna) Looduse tõlgendamiseks on vaja meetodit:
kudedesse väga kiiresti. Kui us nõelab, siis tõmmatagu paju seljast, ladva poolt alla poole koor ära ja seotagu sellega haige koht kinni siis ei lähe paistetus enam edasi [H III 21, 594 (3) < Kolga-Jaani, Soosaare v.]. Vanarahvas on pajule omistanud suisa müstilist väge. Iseäralik võim arvati olevat isegi paju varjul: Hambavalu vaikistuseks tuleb kuuvalgel ööl kolm kord peoga paiu puu varju võtta hamba pääle panna siis jäävad hamba valu tagasi. Ka kolm korda kuuvalgus võttes aitava ka [RKM II 13, 557 (169) < Viljandi v. J. Kala (1947)]. Pajukoort kui Euroopas tunnustatud droogi saadakse eri liiki pajudelt, teiste seas ka Eestis kasvavailt punapajult, härmpajult ja rabedalt remmelgalt. Kvaliteetne droog tohib sisaldada kuni 3% võrseid diameetriga üle 10 mm, kuni 2% muid võõrlisandeid, kuni 11% niiskust ning selle tuhastamisel ei tohi üldtuhasisaldus ületada 10%. Pajukoort kogutakse kevadel mahlade suurima liikumise ajal, mil koor on lahti. Droog
muudest värssidest ja hakkab kirjutama proosat. Annab välja mitmeid jutukogusid. Sinna on sellised pealkirjad, mis kutsuvad lugema, ,,Marsielle","Surnu testament","Pihtimused". Esialgsed jutustused romantilise kirjanduse mallide ja mudelite järele loodud. ,,Therese Raquin" - romaan, mis teeb Zola kuulsaks. Eesti keelde tõlgiti seda kui ,,Sa ei pea mitte abielu rikkuma". 2) Maupassant'i novellide temaatika ja analüüs ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema juures on tema loomingus selline tendents, et ta võttis osa kangelannasid prostituutide hulgast.
Väga must-valge maailm. Ülestõusmise lõppfinaal ongi ikkagi selline, et Katjusa Maslova ei võta Nehljudovi ohvrit vastu, ehkki ta seda meest armastab, sellest esimesest kohtumisest saati ja nõustub abielluma ühe kaasvangiga. Tõeline vene hing. Tundub, et tal ei ole õigust Nehljudovi elu endale võtta. 2. G. de Maupassant'i novellide temaatika, ühe novelli lähivaatlus ,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema juures on tema loomingus selline tendets, et ta võtab osa kangelannasid prostituutide hulgast
Rousseau. Ta ar mastas jõulisi vor me, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. Ni me kas skulptor oli François Rude tuntui m töö reljeef ,,Marseljees" Tähe triumfikaarel Pariisis. Saksamaa Kuulsai m ro mantik on Caspar David Friedrich. Maalib üliro mantilisi maastikke kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, vare m ed, purjekad, paarikesed k õndi mas, suudle mas jne. Inglismaa John Constable. Maalib lihtsaid kauneid maastikke. William Turner. Ar mastab eriti m erevaateid, taevast. Ro mantiline nii m e ele olult kui sisult oli Inglis maal 19. sajandi teisel poolel tegutsenud prerafaeliitide koolkond
· Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal. · Mõned klassikalise muusika soovitused: - "Ilusal sinisel Doonaul" (Strauss) - selline muusika lausa kutsub tantsima - "Loomade karneval" (Saint-Saëns) - instrumendid matkivad loomade hääli - "Wilhelm Telli avamäng" (Rossini) - rõõmus, elav muusika - "Pähklipureja" (Tshaikovski) - võimaldab kasutada draama elemente - "Kuuvalgus" (Debussy) - rahustav muusika ALL JA ÜLEVAL · Istu koos lapsega põrandale. · Ehita kolmest-neljast klotsist torn. · Aseta mänguasi torni otsa ja ütle: "Mänguasi on üleval" · Korda mängu, paludes lapsel mänguasja vastavalt üles või alla liigutada. OTSI MIND ÜLES! · Vali mõni tore pehme loom ja peida see lapse nähes ära. · Loe järgmist salmikest: "Jänku ennast ära peidab, püüa teda leida. Otsime ta üles
välja kujunenud kindlaid seisukohti, millest võib järeldada puudulikku informeeritust). 55 Autorile oli töö kirjutamine huvitav väljakutse. Selle käigus kerkis esile mitmeid uusi küsimusi ja probleeme, mida autor oleks huvitatud edasi uurima. 56 Kasutatud materjal 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. Tallinn: Valgus, 1987. 703 lk. 2. Kon, I. Kuuvalgus koidikul: omasooarmastuse palged ja maskid. Tallinn: Ilo, 2004. 480 lk. Internetiallikad 3. AllPsych - Psychology Dictionary [WWW] http://allpsych.com/dictionary/ (15.03.2008) /Internetis/ 4. American Psychological Association [WWW] http://www.apa.org/topics/sorientation.pdf (13.02.2008) /Internetis/ 5. Asexual Visibility and Educational Network [WWW] http://www.asexuality.org/home/index.php?option=com_content&task=section&id=6&Itemid=28 (15.03.2008) /Internetis/ 6. Babst, G
roheline' m¨argis `sinine jaspis' ; `suur' m¨argis `vanem' ; `k¨ ulge pa- nema' nagu m¨argis `l¨ahenema' ; `kartma' m¨argis ; `l¨o¨oma' m¨argis `plaksutama' ; `sodi' m¨argis . Seletused v~oiks kokku v~otta j¨argmiselt. K~oik seitse allikat ([Vaccari 50] m¨arki ei kirjelda) peavad m¨arki piltm¨argiks39 , andes seletusi nagu: 1. p¨oial [Henshall 88], [ 93]; 2. t~oru [ 98], [ 94]; 3. kuuvalgus [ 85]; 4. t~ousev p¨aike [Wieger 40]; 5. pealuu [ 94]. Midagi u ¨ldistavat on siinkohal raske ¨oelda, olukord on sarnane kui eelnevalt vaadeldud m¨arkide puhul, kus pea k~oigil on pakkuda oma seletus. Kontrollimaks seletuste koosk~olalisust vaatlen j¨argnevalt m¨arke, mis sisaldavad kujutist. 3.3.2 `Muusika' ja `m~ onutunne' Mizugami [ 84, lk.271] seletab m¨argi arengulugu j¨argmiselt:
Oma hädas pöördus Nut jumal Thoti (kreeka Hermes) poole, kes teda samuti armastas. Thot leidis tänu oma kavalusele pääsetee. Ta läks kuujumalanna Selene juurde (Egiptuses on kuu alati meessoost), kelle valgus võistles päikese enda kiirgusega, ja kutsus ta malet mängima (Frazer kirjutab, et kabet). Panused olid kõrged. Selene mängis oma valguse peale seitsmekümnenda osa peale igast oma valgusvihust ja kaotas. Seepärast kahaneb ja kuhtubki kuuvalgus teatud ajal, ja kuujumalanna polnudki enam päikesele rivaaliks. Selenelt võidetud valgusest tegi Thot veel viis päeva ja lisas need aastale (see koosnes tol ajal kolmesaja kuuekümnest päevast), nii et need ei kuulunud ei läinud ega tuleva aasta ega ka ühegi kuu juurde. Nende viie päeval saigi Nut oma viie lapsega maha. Esimesel päeval sündis Osiris, teisel päeval Horos-vanem, kolmandal Seth, neljandal Isis ja viiendal Neftis. Osirise sünni ajal
esindab väga mehelikku vaatepunkti. Luulekogud: "Uneraev" (1987), "Pimetrükk" (1989) langeb kokku eesti underground'i madala stiiliga, "Põueoda" (1990), "Võhumõõk" (1992), "Kuu vari" (1992), "Tähekerjus" (1993), "Taskuraamat " (1994), "Põuasinine" (1996), "Rännuraamat" (1996), "Kiviingel" (1997), "Fuugamust" (1998), "Pärlhall" (1998), valikkogu "Ööpäev" (2000). Laul Jaan Söödi häälele I mind jälgis kuu kui tulin ilmale külm vari lumel läikis - sinine kui klaas kuuvalgus langes pilveservale õrn vari lumel - purunev kui klaas mind jälgis kuu kui surin sinusse suur nukker kuu - kus on ta nüüd 39 külm vari langes pilveservale kus on su suu - kus on ta nüüd mind hoiab kinni hele päev mind hoiab kinni pime päev mu soontes sinu vere kullesed neil kevadhommik on - mu soontes - (sinu) hele päev
annaabi.ee 
