Homoseksuaalsus kui aristokraatlik tava (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

62

pptx

Üldajalugu - Vana-Kreeka

4 suuremat kindlustatud küla, linna välja ei kujunenud Kodanikkond ehk spartiaadid Vabad mittekodanikud ehk perioigid Alistatud Messeenia elanikud ehk heloodid (õigusteta maaharijad) Kõige rohkem oligi heloode Ülesanne Tööleht: Ateena ja Sparta võrdlus. Töölehe põhjal arutluse kirjutamine. Teema: "Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid?" Arutluse eest on võimalik saada 5 punkti. Homoseksuaalsus Meestevaheline sõprus suure au sees Kogemustega aristokraat võttis noorema mehe enda hoole alla Kaasnes erootiline kiindumus Erootiline suhe ei välistanud pedagoogilisust Pederastia (kr. k paiderastia- poistearmastus) Lesbose saarel elanud poetess Sappho kirjeldab naiste ja tüdrukute suhteid Arutelu Võrrelge naiste ja meeste positsiooni Vana-Kreekas. Kuidas on naiste ja meeste positsioon ühiskonnas ajaga muutunud? Kangelaseepika Heraklese vägiteod Teeba kuningas Oidipus Trooja sõja lugu "Ilias" ja "Odüsseia" Autoriks Homeros?

Ajalugu

3

docx

Kordamine ajalooks

pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis  Lihtrahval oli sõnaõigus  Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud Sparta - aristokraatlik valitsemisviis  Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast)  Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid(10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega.  Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. 4. Kaart 5

Ajalugu

3

doc

KREEKA - Arvestuslik töö nr.5 TASUTA :)

KREEKA Arvestuslik töö nr.5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säilinud).Kangelaseeposed lo

Ajalugu

4

txt

Kreeka ajalugu

Ajaloo kordamisksimused 1.Iseloomusta Kreeka geograafilisi olusid, too niteid nende mjust Kreeka tsivilisatsioonile. v: Kreeka on vga mgine piirkond ning ta on palju saari ja poolsaari. Kuna neil olid raskesti lbitavad meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, lemkiht, iga nelja aasta tagan

Ajalugu

3

doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

sobiva maa vähesus kodumaal; ühtekuuluvustunne; kreeklased nim. end helleniteks kõik teised aga barbarid; linnriik; Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas Elatist teeniti põlluharimisega;vaesemad talupojad võtsid rikamatelt laenu; käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega kaudselt soetud linnelanikkond, mis ei moodustanud küll üheski; mõnel pool olid käsitöölistel kodanikuõigused ära võetud;neid hinnati madalamalt kui põlluharijaid; Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Suuromanikud ehk aristokraadid(parimate võim) ; nii riigimehed kui ka vaimuinimsed pärinesid valdavalt aristokraatide seast; enese igakülgne arendamine; konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad; ühised pidusöögid ehk sümpoosionid(koosjooming) sõpruskonna ühe või teise liikme majas; kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim; Aristokraatide meelest andis nende

Ajalugu

2

doc

Spikker

Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale, kus vallutati Knossos. Võet

Ajalugu

74

pptx

Vana-Kreeka igapäevaelu

Vana-Kreeka igapäevaelu Keiu Kaur • Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, k�

Kreeka kultuur

Kommentaarid (0)