......................... 11 2 1 SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on vajalik inimsuhete loomisel, informatsiooni saamiseks ja vahetamiseks ning teiste inimeste paremaks mõistmiseks, et vältida või lahendada erinevaid probleeme. Hea kuulamine tähendab tähelepanelikku kuulamist, kus ei üritata lihtsalt muljet jätta, et kuulatakse, vaid pühendutakse teemasse, nauditakse teineteise seltskonda ja huvitutakse probleemist, mis muudab kuulamise loomulikuks. Hea kuulamine ei tähenda seda, et tuleb oma nõuga peale minna, vaid kuulata teine enne ära, et ta lihtsalt saaks kellegagi oma probleemi, mõtet või muret jagada ning alles siis, kui ta küsib nõu, tuleks avaldada oma arvamus või lahendus. 3 1 HEA KUULAMINE Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on
Kukeseene kuulamise kunst Enne raamatu lugemist oli Valdur Mikita mu jaoks tundmatu, kuid nüüdseks olen Tema kohta rohkem uurinud. Mikita on oma elu jooksul kirjutanud kümme teost, raamat "Kukeseene kuulamise kunst" ilmus kümnendana. Mu jaoks oli huvitav ka see, et Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina, sest endalgi on sarnane soov. Oma kuulsaimates teostes "Metsik lingvistika" (2008), "Lingvistiline mets" (2013) ja "Lindvistika ehk metsa see lingvistika" (2015), Ta arutleb samuti eesti kultuuri ja eestlaste psühholoogia teemadel. Raamatut esimest korda lehitsedes jäi mul koheselt silma peatükk nimega "PISA test ja maavanaema". Seal oli juttu sellest, kuidas eestlaste hulgas on palju
Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4
Jean Sibelius 8. oktoober 2009. a. 8:10 1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riik...
inimesi tegelikult ei kuula ja võib olla teine osapool saab sellest aru ja mõlemale poolele võib jääda hinge pettumus ja süütunne. Mina sooviksin arendada oma kuulamis oskust, sageli ei suuda ma sellele keskenduda. Kuna raamatupidaja töös on ka vajalik suhtlemisoskus ja meeskonnatöö, siis on hea kuulamisoskus tähtis, et kõikidest asjadest õigesti aru saada. Kuulamine on ka väga oluline paljude elukutsete juures, suhete loomises ja väga oluline ka lapsevanemale. . HEA KUULAJA Kuulamise juures on väga tähtis pilkkontakt, inimesele peab silma vaatama, peab keskenduma kuuldu mõistmisele, et inimestest aru saada. Hea kuulaja peab olema kannatlik ja mitte jutule vahele segama. Inimene, kes on hea kuulaja leiab endale kergemini sõpru ja tuttavaid, kuna vähesed inimesed on tõeliselt head kuulajad. Vahel on nii, et kui inimesel on omal probleemid ja ta muidu on hea kuulaja, siis võib juhtuda, et ta ei suuda teise inimese probleemidele keskenduda. Tihtipeale on
ErkkiSven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür...
Ülesande täitmiseks kuula palun vastavaid lugusid kuulamise lehelt. 1. Mida on ühist kõigil 3 swingilool (kuulamispalad nr 3, 4 ja 5)? Too välja 2 ühist joont. * Õõtsuv & kiikuv muusika * Tantsuline rütm Neile on svingilugudele omane õõtsuv ja kiikuv rütmika. Esimene pala küll tantsulisem kui kaks viimast. Kaks viimast sobiksid hästi aeglaseks tantsuks. 2. Pala nr 7: Charlie Parker / Dizzy Gillespie „Bloomdido“ Nimeta need 2 puhkpilli, mis mängivad selles palas meloodiat? Trompet ja saksofon 3
Lavastuse arvustus ehk retsensioon Teatri- ja muusikalavastuste arvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN ...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 3 2. 16 MÄRKI HEAST KUULAJAST........................................................................... 4 3. 16 MÄRKI HALVAST KUULAJAST...................................................................... 5 4. 6 ASJA MIS AITAVAD KUULATA ....................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole
Kuressaare Gümnaasium Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat...................................................................
SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1. Ärikommunikatsioon................................................. 4 2. Suhtlemisprotsess........................................ 5 3. Kuulamine................................................................. 6 3.1 Mis on kuulamine ehk kuulamisprotsessi olemus... 6 3.2 Kuulamise tähtsus organisatsioonides.................... 8 3.3 Kuulamise tüübid.................................................. 11 3.4 Efektiivne kuulamine............................................ 13 3.5 Efektiivse kuulamise barjäärid............................... 16 3.6 Kuulamisprobleemid ja nendest ülesaamine........... 17 3.7 Kuulamisoskuse parandamine............................. 22 KOKKUVÕTE.
enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed, oma peamiste probleemidega sidumine Kuulamise 4 tüüpi: Kriitiline kuulamine- eesmärk on hinnata kuuldut (loogika, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuulu tähtsus kuulajale, rääkija huvid ja motiivid. Kuulamise 4 tüüpi: Empaatiline kuulamine- eesmärk on mõista rääkija tundeid, vajadusi, arusaamu, selleks et aidata tal lahendada probleeme.
selle inimese üle. Sõltuvussuhte korral muudab inimene oma käitumist, hoiakut, väärtusi, muutub mina-pilt ja enesehinnang ning seda mõjutamise tagajärjel. 7 Levinumaks vajaduseks on rühmakuulumise vajadus, infovajadus ja autoriteedivajadus. 4. Kuulamine Kuulamine on suhtlemisoskuse olulisemaid komponente. Kõige suurem viga, mida suhtlejad teevad ongi see, et nad ei oska kuulata. Otsustatakse puudulikust infost lähtudes. Kuulamise puhul eristatakse vaikset ja aktiivset kuulamist. Kuulamiseks vajalikud oskused võib jagada tingitult kuulamise eelduseks, vaikse kuulamise tehnikaks ja aktiivse kuulamise tehnikaks. Eelduste puhul mõeldakse hoiakut partneri suhtes. Hea kuulaja keskendub partnerile, jätab kõrvale omad mõtted ja tegevused ning respekteerib partnerit. Hea kuulaja tunneb oma piire, teadvustab omi emotsioone, mis kuulamisel tekivad ja kontrollib neid. Ta on mõistev ja huvitatud.
isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine. Mihkel Nurm on öelnud, et hea suhtlemise võti asub tegelikult aktiivses kuulamises. Suhtlemise mõistekaart www.sindi6.webs.com Kuulamine Kuulamine on kompleksoskus teate vastuvõtmine, hindamine, interpreteerimine ja vastamine. Kuulamine on segu kuulmisest ja keskendusmisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamise võib jagada kaheks. Aktiivseks ja passiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine jaguneb omakorda kolmeks osaks: Vaikne kuulamine - oskus tähelepanelikult vaikida kaasvestlejat katkestamata. Selline käitumine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamise alla kuuluvad noogutamine ja mitmed lühirepliigid, mis soodustavad edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust
kontrollitavat kohta kuivast puust liist, mille teine ots surutakse vastu kuulmeluud Ohutud helid Külma mootori käivitamisel võib kostuda kolbide nõrk kloppimine, mis mootori soojenemisel kaob. See on tingitud alumiiniumkolbidest ja on mootorile ohutu Klapi suurenenud paisumispilust tingitud terav tiksumine on selgesti kuulda tühikäigul. Sõitu klappide tiksumine ei takista, kuid pilud tuleb siiski õigeks reguleerida Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud raamlaagrid tekitavad madalatoonilist kloppimist, mis on kuulatav piirkonnas 1 töösooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel. Kui ka õlirõhk on liiga madal, vajab mootor põhjalikku remonti Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud kepsulaager tekitab kõrgematoonilist ja teravamat kloppimist kui raamlaager. Seda kuulda sooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel piirkonnas 2. kloppiv laager tehakse
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine.
(Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. (Postimees 2010) 1.2 Kuulamistehnikad 1.2.1 Ümbersõnastamine
hädavajalik kommunikatsioonioskus. Aktiivne kuulamine hõlmab sideme loomist. Aktiivne kuulamine on üks edu võtmeküsimus, kuna õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega tegemised kokku viivad. Kuulamisoskusega seoses on suhtlemispsühholoogia vallas välja toodud kolm partnerisse suhtumise aspekti, mis aitavad selle oskuse arengule kaasa. Esimene on tingimusteta aktsepteerimine, teine on empaatia ning kolmas on sotsiaalne soojus. (Antsov, 2005) Aktiivse kuulamise eeldused: sobiv aeg ja koht mitte iga aeg ja koht ei sobi kuulamiseks avatud hoiak ole valmis kuulama ka seda, mis sulle ei meeldi (nt kriitika) partnerisse eelarvamustevaba suhtumine püüa võtta vestluspartnerit ,,puhta lehena" tähelepanu ja keskendumine huvi mõnikord on endas vaja tekitada huvi teiste inimeste vastu tehnikate tundmine ja kohane kasutamine kontakt usaldus võrdne tasand, soovitavalt täiskasvanu tasand (Kuulamine, 2013) 1
AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise põhisisu on lihtne: partneri pingest vabastamine ja rääkima õhutamine. Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused)
" ,,Ära neile ometi seda rõõmu tee, et ütled, et sa neid kuulsid." Tüüpiline lapsevanem ei jaga neid kuulamisvastaseid kommentaare mitte ainult suusõnaliselt, vaid ka kehastab neid päevast päeva. Ta ei ole vestluspartnerite vast tähelepanelik, segab tihti vahele ja vastab arvukate teesulgudega. Nii sõna kui teoga koolitatakse meist juba lapsepõlves mittekuulajad. Ka meie koolitus töötab vastu efektiivse kuulamise oskuste arendamisele. Enamikus õppesüsteemides pühendatakse lugemisele kuus aastat õpetust; tihti on olemas ka täiendavad võimalused lugemisvigade parandamiseks ja kiirlugemise treeninguks. Kuid valdavas osas puuduvad koolides efektiivsed treeningprogrammid kuulamisoskuste omandamiseks. Ühiskonnas, kus kõrghariduse omandanud tudeng pühendab vähemalt kolm korda enam aega kuulamisele kui lugemisele, on see kaunikesti arusaamatu.
Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta
Allkad kuulaja raskustest - oma mõtetes hõljumine ja mitte kuulamine - nii põnevil ja ärevil olema sellest, mis sul on teisele öelda,et sa kuulad peamiselt selleks,et enda korda oodata - Oma isiklike uskumuste kuulamine selle kohta, mida on öeldud. - Hindamine ja rääkija või sõnumi kohta otuse tegemine - Mitte selgituse küsimine kui ei ole jutust hästi aru saanud Kolm peamist kuulamise viisi: 1. Konkurentsivõimeline või sõjakas kuulamine juhtub siis kui me oleme rohkem huvitatud oma enese mõtte või vaate edastamisest kui teise inimese mõtte mõistmisest või uurimisest. Kui me teeskleme et osutame tähelepanu , me kannatamatult ootame enda korda või mõtetes sõnastame oma vastuväidet ja planeerime tagasilööki mis hävitab teise väite ja teeb meist võitja. 2
Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav 20. Põhilised suhtlusstiilid (alandlik, agressiivne, ennastkehtestav) Alandlik madalamalt positsioonilt toimuv, oma soovid tagaplaanil Agressiivne ründav, oma soovid esiplaanil Ennast kehtestav vastaspoolt austav, kuid ka oma soove esile toov stiil. Enesekehtestamine on kunst 21. Kuulamise liigid ja takistused kuulamisel Vaikne kuulamine- igasugune professionaalne kuulamine on vaikne, mis ei tähenda märguandmist kuulamisest. Kasutada kui partner on mures või erutatud, kui partner ei ole eneses kindel Peegeldav kuulamine Täpsustamine, ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine Empaatiline kuulamine (empaatia "tunda koos" saksa keeles) - eesmärk tabada emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks Takistused kuulamisel:
Mõisted Aktiivne kuulamine - oskus aktiivselt aidata partneril väljendada oma tegelikke tundeid, mõtteid ja arusaamu ning võime neist ka aru saada. Aktiivse kuulamise tehnikad jagunevad kolmeks: kohaloleku ja jätkutehnikad, küsimused ja ümbersõnastamised. Kuulamine peaks olema iga müügitehingu juures tehnika number üks. Eesmärkplaan müügiplaan, ettevõtte soovitatav saavutus mingiks ajaperioodiks. Eesmärkplaan tuletatakse peamiselt ettevõttevälisest informatsioonist (konkurentide müügiedu, turupotentsiaal jms). Ettevõtte turunduskontseptsioon terviklik tulevikunägemus, mille põhjal organisatsioon
Ülesanne 1: Tähelepanelik kuulamine Katsetasin tähelepanelikku kuulamist suheldes lastekodu kasvatajaga. Viibisin lastekodus põhjusel, kuna üks poiss oli seoses vägivaldse käitumisega koolist kõrvaldatus ja viibis koduõppel. Eelnevalt olin tutvunud kirjandusega, kuidas kasutada aktiivse kuulamise tehnikat. Lõpetasime õpilasega tunnid ning kasvataja kutsus mind kohvilauda. Kasvataja hakkas rääkima tööalastest ümberkorraldustest, mis alates 1. märtsist käesoleval aastal nende lastekodus kehtima hakkasid. Lasin kasvatajal rahulikult ära rääkida. Oma hoiakuga näitasin, et olen oma mõtetega kohal ja kuulan. Keskendusin täielikult kasvataja jutu kuulamisele ega tegelenud samal ajal kõrvaliste asjadega (Krips 2017: 177). Isegi kohvi ei rüübanud. Lasin
tunnetesse (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 52-53) 5. Kuidas nimetatakse meetodit, mille käigus lastakse inimesel kuulata kõrvaklappidest erinevat teksti (ühes kõrvas üks tekst, teises- teine), samas pöörata tähelepanu vaid ühele neist, korrata seda, seejärel küsitakse, millest rääkis tekst, millele ei pidanud tähelepanu pöörama, kas muutus keel, lugeja jne? Dihhootilise kuulamise meetod Kuulatu järelekordamise meetod Diaudilise kuulamise meetod (Aru&Bachmann "Tähelepanu", 2009: 100)
ideede hulk sõnumis seisukoha selge esitamine sõnumi kordamine tagasiside küsimine suhtlemispartneriga arvestamine (nt suhtlemine lapsega) teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) verbaalse ja mitteverbaalse info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine - teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral
HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE Huviga kuulamine ei tähenda vaid vaikimist, kui teine räägib. Ärakuulamine põhineb kavatsustel teha üht alljärgnevast: · Mõista kedagi eeldab tähelepanelikku kuulamist · Nautida kellegi seltskonda kuulamine tuleb loomulikult · Saada midagi teada kuulamine tuleb loomulikult · Pakkuda abi või lohutust väljendab probleemile pühendumist Ka pseudokuulamine jätab sageli huvitatud kuulamise mulje. Pseudokuulamise puhul pole eesmärgiks kuulamine, vaid eesmärk on rahuldada mingit teist vajadust. Tüüpilisemad vajadused, mida pseudokuulamine rahuldab on: · Jättes inimesele mulje, et te teda kuulate, hakkate inimesele meeldima · Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud · Püüate jutust ühte teatud infokildu ning jätate kõik muu tähelepanemata · Võidate aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks
Ka hingamine on oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakut. Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemise üheks osaks on kuulamine. Väga oluline on, millist informatsiooni sa kuulates saad. Eristatakse huviga kuulamist ja pseudokuulamist. Pseudokuulamine jätab tithi küll huvitatud kuulamise mulje, kuid seda tehake valedel eesmärkidel. Huviga kuulamise tulemusel võib inimene saada informatsiooni, mis on talle vajalik. Samas saab nii luua ka sidemeid ja tekitada teistes isikutes usaldust enda suhtes. Kuulamise juures võivad esineda kuulmistõkked, mida on kokku 12. 1. võrdlemine 2. mõtete lugemine 3. vastuseks valmistumine 4. sõelumine 5. sitlide kleepimine 6. unelemine 7. samastumine 8. nõuandmine 9. väitlemine 10. omaõiguse taga ajamine 11
Timuka maja Tallinna legendid Anastasija Gridjusko Rüütli tn 18 Tuulelipp Timuka elu Naine ei saanud kirikus paslvetada Lapsed ei käinud koolis Pidi punast mantlit kandma Uus elanik Tänan kuulamise eest
See annab võimaluse sisemiseks ümberlülitamiseks kliendile, soodustab avatust ja on eelduseks tulemuslikule koostööle. Mittesõnalistest suhtlemisvahenditest rakendatakse lisaks silmsidele näiteks ülakeha kerget kliendi poole kummardamist. Oluline, et partnerite silmad oleksid samal tasandil. Rääkima peaks "naeratusega hääles" meeles pidades, et soe intonatsioon soodustab kontakti. (Uverskaja 2006 ) Spetsialisti kuulamisoskusel ja aktiivse kuulamise võtete rakendamisel on märkimisväärselt suur tähtsus orientatsiooni läbiviimisel. Aktiivne kuulamine võib toimuda vaikse ja ka peegeldava kuulamise vormis. Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset keskendumist ning laseb väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse
oma vanemas inimest, kes on aus ja inimlik kedagi, kellega on tore suhelda. Probleemilahendus Kui lapse käitumine on vanema jaoks vastuvõetamatu, on vanemal tarvis võtta hoiak, mis edastaks lapsele sõnumi: ,,Mul on probleem ja ma vajan su abi" (sekkumise oskused). See on üsna erinev hoiakust, mis on vajalik siis, kui probleem on lapsel ja vanem tahab edastada sõnumit: ,,Paistab, et sul on probleem, vajad sa minu abi?" (kuulamise oskused). On väga oluline, et vanem iga konkreetset olukorda analüüsiks, et kasutada seejärel kas aktiivset kuulamist (probleem on lapsel) või sekkumist (probleem on vanemal). Vanem võiks alati endalt küsida: ,,Kellel on probleem?", nii et lõpuks muutub see harjumuseks. Heakskiidu väljendamine Paljud vanemad ei mõista, et sageli saadavad nad lapsele laitva sõnumi juba pelgalt sellega, et
võeti kasutusele ka plaadi teine pool. · Grammofon ja vinüülplaadile jäädvustatud muusika domineeris kogu 20. sajandi vältel. Helikassett · 1963 - esitles Philips Euroopas ja aasta hiljem USA-s kompaktset helisalvestamiseks sobivat kassetti. · Helikassett valitses muusikamaailma pea 40 aastat · 1971 - nägi ilmavalgust esimene kassetimängija. · 1979 - Sony esitles esimest Walkman seeria toodet, mis tegi kompaktkasseti kuulamise võimalikuks igal pool CD ehk Compact Disc · plaadile mahutatakse kuni 700 MB informatsiooni, mis on ekvivalentne 80 minuti audioga (muusikaga). · Salvestust alustatakse mitte välisservalt (nagu tavalisel LP- heliplaadil), vaid seestpoolt. · CD-R · CD-RW DVD ehk Digital Video Disc · DVD on CD edasiarenenud kujul. DVD plaatidele on kirjutatud `väiksema kirjaga' ehk tihedamalt ja kahele poole. · Erinevalt CD-st ei karda DVD näpujälgi ja
NAFTAREOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu NAFTAREOSTUSE ALLIKAD 28% - naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72% - inimeste hoolimatus SUURED TANKERITE ÕNNETUSED LEKKED ÜMBERPUMPAMI PESEMINE NE NAFTA REOSTUSE ALLIKAD MÕJU LOOMASTIKULE Eriti tugev mõju on kaladele ja veelindudele. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad kliimatingimustest ning veetemperatuurist MIDA SAAKS ETTE VÕTTA? · Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat. · Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Tänan kuulamise eest
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus.................................................................................................................2 1.1Muusika tähtsus noorte elus...............................................................................................2 1.2Muusika kuulamise põhjused.............................................................................................4 1.3Muusikaga tegelemine.......................................................................................................4 1.4Muusika hindamine............................................................................................................4 1.5Muusika hankimine ja kuulamine......................................................................................4 1
piinarikas keeleõpe , . Väga palju tööd tuleb teha. Piinarikas keeleõpe on väga raske ja asjatu tegevus. Kui inimene ei taha teada seda keelt ja keel ei meeldi talle, siis keeleõpe on mõttetu ja kauane. Esiteks, mitte igaühel on võimalus ja andekus õppida võõrkeelt hõlpsasti. Samuti, inimene õpib teist keelt, kuidas ta teab, et tulevikus see keel temal on vaja. keeleõpe läbi käelise tegevuse . Kirjutamine, tegevuspõhine. Veelgi parem: muusika kuulamise asemel kasutada seda keele õppimiseks. Kui inimene õpib grammatika põhitõdesid ja proovib seejärel võõrkeelseid laule tõlkida. Muusika on suurepärane abivahend sõnade meeldejätmiseks, sest omaette on võimalik laulda kõikjal dusi all, köögis, autos ja mujal isiksusekeskne keeleõpe . Kui huvitab sport--räägin minult spordist: konkreetselt, õpetajakeskne. Konkreetne üks asi. Õpetaja annab ainult need teemad, mis huvitavad teda
Roger Waters Amused to death Ma valisin selle albumi selle pärast, et mind huvitab väga vanema aja muusika üleüldiselt. See album koosneb väga rahustavast muusikast. Vähemalt nii mõjus mulle. Väga huvitava tämbriga vokaal on sellel bändil. Taga mängiv muusika on ka viimase peal puhtalt mängitud, mis teeb selle kuulamise veelgi mugavamaks. Vahel on tunda järsku tempo kiirenemist ja meeleolu muutust, mis toob aina huvi juurde lugu edasi kuulata. Mõned lood on neil väga emotsionaalsed, mis panevad ennastki mõne kunagise juhtunu üle mõtlema. Üldiselt on kuulda ainult kurba tooni, kuid vahest ka rõõmsama poolset. Kasutatud on standardpille, millega on tehtud valmis väga huvitavaid ja kuulama panevaid kõlasid. Kitarri soundid meeldivad väga.
45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine Silmside- kujuta ette, et sa räägid ühele inimesele korraga, alusta sõbraliku õhkkonna loomist enne esinemist, kui kuulajad saabuma hakkavad, kasuta uhuslikku silmside hoidmise mustrit, ära kuulajat jõllitama jää, leia endale inimesed sellest seltskonnast, kes sind sõbralikult vaatavad. Rääkimise ja kuulamise oskus: Rääkimise oskus- oskab oma mõtteid välja öelda nii, et teised seda õigesti mõistavad, kasuta rääkides arusaadavat sõnavara, ütle ühte asja mitut moodi, kehakeel toetab sõnu,
................................... 2 Daniel Goleman...................................................................................................................4 Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline."................................................... 6 Teadlased vaidlevad, millised võiksid olla primaaremotsioonid või kuidas emotsioone üldse jaotada. Kuhu rühma panna armukadedus, usk ja lootus? Vaidlused emotsioonide klassifitseerimise üle jätkuvad ning ja järgnevatel lehtedel toodud jaotus ei ole lõplik, sest mitmed emotsioonid võivad kuuluda mitmesse rühma...................................................
Suhtlemine toimub peaaegu alati kindla eesmärgiga milleks võib-olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale sobival viisil.(Arvutikirjandus,2013) 1. Mina kui hea kuulaja Mina ise arvan, et olen üsna hea kuulaja. Sageli kohtun võõraste inimestega kes ilma küsimata avavad mulle ennast nagu raamat. Nad räägivad oma muredest, tegemistest ja kui ma muud nõu ei oska anda siis kuulata küll. Üks parimaid kuulamise vorme on aktiivne kuulamine. Kus kuulaja on avatud ideedele ja faktidele, teeb kuulates loogilisi järeldusi ning mõistab varjatud kavatsusi. Halvimaks kuulamise vormiks oleks halb kuulamine. Kus kuulamist peaaegu üldse ei toimu või siis toimub info suvaline sõelumine oma vajadustest. Loengus kogetu põhjal polegi aga kuulamine just kõige lihtsam tegevus. Mõistsin kui olulised on tegelikult erinevad nüansid kuulamisel. Kuidas on sinu keha hoiak , kus hoiad oma käsi ja
Kuulmine, see on praktiliste vahenditega tutvumine selleks, et juhtida inimestevahelist dialoogi ja vahetada teiste inimestega infot nii töises kui igapäevaelus. Nägemine ja kuulmine on põhilised meeled, mis teevad sellise teabe kättesaadavaks. Absoluutselt igas töövaldkonnas vajavad inimesed oskust kuulata, see on ühiskonnas elu jaoks hädavajalik kommunikatsioonioskus. Sest kuulamine pole seotud mitte ainult inimese meelega, vaid ka kommunikeerumisega üldiselt – aktiivse kuulamise oskus on tegelikult palju laiem, kui sageli arvame. See hõlmab nii rääkimist, teise poole ärakuulamist, ühesõnaga sideme loomist iseenda ja oma kaastöötaja või kliendi vahel. a. Aktiivne kuulamine See on tööalase edu üks võtmeküsimus, kuna see õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega isegi töised tegemised kokku viivad. Selle oskust väljendab kõige paremini
Kuulamine ja kuulmine Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Samuti, me teame, et meil on kõrvad millega me kuuleme erinevaid helisi, tänu millele me suudame ühiskonnas paremini toime tulla.
Tina Sn Tina 3Kristallmodifikatsiooni · valge tina · hall tina · stabiilne habras tina ·Tinal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope, nimelt 10 . Tina leidub looduses vaid maagina kassiteriidi näol Tina leidub · Malaka poolsaarel · Boliivias Tina kasutatakse järgmiselt: korrosiooni vastase kattena tinanõude valmistamiseks orelivilede valmistamiseks mitmesuguste sulamite koostises elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena aknaklaasi valmistamiseks Ja paljud muud tegevused ja esemed Tinakatk Väidetavalt olevat tinakatk saanud saatuslikuks Napoleoni Venemaa sõjakäigul ja kapten Scotti Antarktika- ekspeditsioonil Huvitavaid fakte tinast: Sõna "tina" esineb Eesti kaardil 4 korda! Väljendid "tina tuhka"; "tina saama"; "tina panema" Tina kasutus tradits...
- monoloog ehk ühe inimese kõne · Näidendi ülesehitus põhineb tegelaste karakterite (iseloom) tegutsemise ja ideede vastandamisel · Tekst jaotub: - vaatused - pildid - stseen · Teksti ilmestavad remargid ehk ääremärkused. · Näidendi lavastamisel kasutatakse: - dekoratsioone - rekvisiite (mööbel) - valgustust - kuulamise efekte - muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - 5. saj eKr (kirjanduses 17. saj) nt: Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama ehk tõsieluline näidend 18. saj
Jamaica (saar) Tauno Tamm Pärnu Ühisgümnaasium 8.b Saare üldandmed Pindala - 10 991 km² 2 909 700 elanikku(2013) Halduskeskus Kingston Rahvastiku tihedus - 265 inimest/km² Jamaica on tuntud orkaanide poolest Asub Kariibi laama äärealal Maavärinate piirkond Tuntud orkaanide poolest Suurim orkaan Gilbert, 1988 (tuul oli 290 km/h) Jamaica asub troopikavööndis Talv on palav, jaanuaris üle 24°C Suvi on väga palav Aastas sajab 1000-2000mm Kuulus surfi piirkond Jamaica loodus Taimi 3800 liiki Mets katab viiendikku saarest 120 jõge Palju linnu- ja putukaliike Jamaica rahvastik Kultuur tekkinud kõigi kultuuride ühtesulamisel Ligi 50% rahvastikust elab linnades Aastane rahvastiku juurdekasv 0,6% Jamaica majandus Majanduse kolm tähtsaimat haru on turism, maavarade kaevandamine ja troopiliste eksportkultuuride kasvatamine Ajaloos...
Puudes tegude tagamaadele jouda, peate nende motteid lugema ning oletusi tegema, et taita lungad omaenese kuulamisoskuses. Kuulamine on uhteaegu nii kompliment kui enese sidumune. See on enesele voetud kohustus moista teise inimese tundeid, nende arusaamu.Kuulamine on kompliment, mis naitab ,et te hoolite teisest inimesest, tema elu ja temaga juhtuv on teile tahtis. Kui tahate kedagi moista, ei jaa teil muud ule, kui teda tahelepanelikult kuulata. Paraku jatab pseudokuulamine sageli huvitatud kuulamise mulje., eesmargiks on rahuldada mingit oma vajadust, mitte kuulata. Tuupilisi vajadusi mida pseudokuulamine rahuldab: 1.Jatate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud, nii hakkate neile meeldima. 2. Olete valvel, markamaks ohtu saada torjutud 3. Puuate jutust uht teadud infokildu ning jatate koik muu taherlepanemata. 4. Voidate aega jargmise markuse ette valmistamiseks 5.Kuulate poole korvaga, et ka teine teid parast ara kuulaks. 6
ehitusmaterjalitööstus Ehitusmaterjalide tootmine on Eesti vanemaid tööstusharusid Lubjakivi oli kasutatud juba sajandeid tagasi linnuste ja kindluste rajamisel Keskajal tegutsesid ka mitmel pool tõrva- ja lubjaahjud ning väiksed tellistehased Hiljem lisandusid sinna klaasitehased ja veejõul töötavad saeveskid Ettevõteid rajatakse tooraine leiukohta või tarbija lähedale, sammuti on oluline ka väljaveo võimalus Eelmisel kümnendil said ehitusmaterjalid üheks meie ekspordile iseloomulikuks tootegrupiks Ehitusmaterjalitööstuse osatähtsus Eesti tööstustoodangus on viimastel aastatel olnud 4 % piires Kuigi ehitustööd on tänavu kasvanud, jääb 1996. aasta Eesti ehitusmaterjalitööstuse viimaste aastakümnete kõige suurema madalseisu aastaks. Elamu- ja tööstusehituse kiire kasvu tõttu piirduti ainult tootmise mehhaanilise laiendamisega Uusi ehitusmaterjale tootmisse peaaegu üldse ei juurutatud Haru tehnilist ümberkorraldamist ja -struktureerimis...
Vihje: seadke oma esitlusmaterjalid stardivalmis enne oma esitlust! Et ei tekiks piinlikke ootusmomente, on viisakas ettekande lõppedes sellest ka märku anda. "...sellega ma lõpetan oma ettekande. Olen meelsasti nõus vastama teie küsimustele." Seejärel tuleb vastata komisjoniliikmete küsimustele. Nende lõppedes annab komisjoni esimees ettekandjale lõppsõna (tänuavaldused, personaalsed ja üldised). Kindlasti tänada komisjoni ettekande kuulamise eest! Üldjoontes kõik. Kindlasti lisandub üllatusi, aga see teebki asja põnevaks. Edu teile!
ÄRA MURETSE, KALLIS! Retsensioon Ma käisin laupäeval, 23. aprillil Pärnus Endla teatris vaatamas etendust ''Ära muretse, kallis!'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik
liigutuste kooskõla jms.), aga ka sõnaliselt (“Tervist”, “Tere päevast”, “Hei” jne). Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partneritest situatsiooni, valib MINA-tasandi ja rolli. Põhiteate vahetamine - Põhiteate vahetamine, mis enamasti toimub sõnalises vormis, on suhtlemise peaeesmärk, kus toimub probleemis orienteerumine (aktiivse kuulamise abil) ja sõnumite vahetamine partnerite vahel ehk probleemi lahendamine. Oluline on valida õige keel ja stiil ning partnerile mõistmiseks piisav info hulk. Kontakti katkestamine - Kontakti katkestamine peaks põhiteate ammendamisele järgnema sellisel viisil, et säilitada või luua eeldused järgnevaks soodsaks suhtlemiseks sama partneriga. Ettevalmistus kontakti katkestamiseks toimub nii mittesõnaliste kui
annaabi.ee 
