Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lavastuse arvustus ehk retsensioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Lavastuse arvustus ehk retsensioon
Teatri- ja muusikalavastuste arvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole etendust näinud, ning pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja oskuslikult kirjutatud retsensiooni on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil.
Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte:
 
Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3.
  • Lavastuse pealkiri ( helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht
    Sarja CONCERTO 1. kontsert
    14. oktoober 2011 kell 19 — Estonia kontserdisaal
    2. Solistide, dirigendi , lavastaja ja kunstniku nimed
    Smetana . Sümfooniline poeem “Vltava” tsüklist “Minu kodumaa”
    Martinů. Oboekontsert
    Dvořák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 “Uuest maailmast”
    Heli Ernits ( oboe )
    Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
    Dirigent DANIEL RAISKIN

    3. Mõnda esinejate tutvustamiseks – väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 2–3 lauset!
    a) solistide elulugu, varasem tegevus jne, tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta
    4. Etendatava teose sisuline iseloomustus:
    a) näiteks millises žanris teos esitati ja millisest ajastust;
    b) lühike sisu kokkuvõte – kõige rohkem 4–5 lauset!
    NB! Helilooja elulugu pole vaja kirjutada!
    Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 2/3.
    KÕIK ARVAMUSED PEAVAD OLEMA PÕHJENDATUD!
    5. Teose lavastuslik külg ja kunstniku töö:
    a) kuidas on lavastaja teose sisu edasi andnud, kas lavastajatöö oli huvitav;
    b) millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose
    visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks.
    6. Teose ettekande analüüs:
    a) esineja (te) tase, esitatu korrektsus- puhtus
    b) enam ja ka vähem meeldinud esinejate esiletoomine ;
    c) orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles;
    d) etenduse üldine meeleolu jmt. 
    7. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud vaatused, stseenid , aariad, tantsud jne. 
    8. Etenduse üldine õnnestumine. 
    9. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. 
    10. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks. 
    Retsensioon peaks olema selline, et see kutsuks lugema ja oleks põnev. Vältida tuleks ankeetlikkust ehk nn telegrammistiili, kuid samas ei tohiks kaotada akadeemilisust.
  • Teos 1
  • Teos 2
  • Teos 3
  • Lavastuse arvustus ehk retsensioon #1 Lavastuse arvustus ehk retsensioon #2 Lavastuse arvustus ehk retsensioon #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor moonmuse Õppematerjali autor
    Kontserdi/ lavastuse retsenseerimiseks mõeldud ankeet koos näpunäidetega, kuhu kuulamise ajal märkmeid teha. Esimene lahter täidetud lihtsalt näitena.

    Sarnased õppematerjalid

    Kuidas teha kontserdi muusikaetenduse arvustust
    1
    docx

    Kuidas teha kontserdi/muusikaetenduse arvustust

    Kuidas teha kontserdiarvustust Kuidas kirjutada kontserdi või muusikaetenduse arvustust ehk retsensiooni LIHTNE! Vali kontsert või muusikaetendus (ooper, ballett, operett või muusikal). Käi kuulamas. Vormista arvutiga (reavahe 1,5) ja too paberkandjal arvustus õpetajale. Pilet või kava (kui on olemas) kleebi viimasele lehele. EESMÄRK: kontserdil kuuldu üle mõtiskleda ja püüda oma arvamust avaldada ning põhjendada. Kontserdi arvustuse kirjutamisel sisulisi piiranguid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osavõtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks.

    Muusika
    Rehepapp
    6
    rtf

    Rehepapp

    1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja

    Teater
    Kuidas kirjutada kontserdiarvustust ehk retsensiooni
    1
    pdf

    Kuidas kirjutada kontserdiarvustust ehk retsensiooni

    Kuidas kirjutada kontserdiarvustust ehk retsensiooni Kontserdiarvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta. Samas peaks töö pakkuma tuge kontserdisaalis istunuile oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisi punkte: 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht 2. Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne) 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (näiteks millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust; kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne 4. Kontserdi ettekande analüüs:

    Kirjandus
    Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
    22
    doc

    Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

    MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme ­ teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem ­ rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)

    Muusika ajalugu
    Giuseppe Verdi
    32
    doc

    Giuseppe Verdi

    impressiivsemaid. Verdi taotluste ja tinglike ooperitavade vahelised vastuolud, milliseid selles ooperis veel osati leidub, ilmnevad kõige kujukamalt leedi partiis. III vaatuse duetis ja uneskäimise episoodis avab Verdi seevastu Macbethide võika fanaatilisuse ning hirmust ja kahetsustundest muserdatud naise traagika sügava elamuslikkusega. Ooperi kolmandast kesksest tegelasest ­ kooridest ­ on eriti haaravad soti pagulased, mõrtsukate triviaalne koori-staccato ning spetsiaalselt Pariisi lavastuse jaoks kirjutatud ülev võidukoor. Libreto koostamise ja muusika loomise kõrval tungis Verdi ka lavastuslikesse küsimustesse. Uurides nägemuste kujutamise tehnilisi võimalusi, saatis ta vastava järelepärimise Londonisse, tellis sealt kostüümide eskiisid, tutvus üksikasjaliseit soti ajalooga, soovitas teatril võtta kasutusele Itaalias uudiseks olnud laterna magica jne. Macbethi osatäitjale Felice Varesile

    Muusika
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

    Muusika ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun