MOOTORI REMONT (0)

MOOTORI REMONT
MOOTORI TEHNOSEISUNDI 
KON
K
TROLLIMINE
 
 
Mootori seisukorda ja remondivajadust 
hinnatakse
 Auto läbisõidu järgi
 Va
V rasemate remonditööde järgi
 Õlikulu ja õlirõhu järgi
 Ko
K mpressiooni järgi
 Võ
V  imsuse  järgi
 Kü
K tusekulu järgi
 Mitmesuguse müra ja kloppimise järgi
 
 
Auto läbisõidu mõju
 Õlikulu hakkab märgatavalt suurenema 
pärast 200 000…250 000 km läbisõitu.
 Ku
K lu suurenemisega kaasneb tavaliselt ka 
heitgaaside sinakas suits.
 Ku
K i läbisõit on väike ja leket ei ole,  viitab  
see kolvirõngaste, silindrite, kolbide, 
klapijuhtpukside ja klapisäärte 
õlitõrjekübarate kulumisele.
 Lekkimise korral kontrollitakse 
tuulutussüsteemi korrasolekut
 
 
Remondivajadus olenevalt 
õlikulust
Ökonoomiliste (õli kulu ja maksumus) 
ning ökoloogiliste (heitgaaside 
toksilisus ) kaalutluste alusel võib 
väita, et kui mootoriõli kulu on ca 2% 
mootorikütuse kulust, viitab see 
mootori remondivajadusele
 
 
Õli rõhk

Kui rõhk puudub:
1.
On õli tase madal
2.
Elektriline  manomeeter  rikkis
3.
Peitub viga õlitussüsteemis

Mootori töötamisel ilma õlirõhuta sulavad 
laagrid  välja ning väntvõlli kaelad sööbivad

Suure läbisõiduga mootorite õlirõhu 
aeglane langus seostub laagrite 
kulumisega
 
 
Nõuded kompressiooni 
mõõtmiseks
 Enne kompressiooni mõõtmist 
reguleeritakse  klapid
 Mootor peab olema töösoe
 Kõ
K ik küünlad välja keeratud
 Segu-ja õhuklapp täiesti avatud
 To
T ite-ja süütesüsteem välja lülitatud
 
 
Komp
K
ressiooni mõõtmine
 Mõõtmiseks 
vajutatakse 
kompressomeetri 
kummiotsak 
küünlaavasse
 Pööratakse väntvõlli 
käivitiga, kuni 
manomeetri  osuti jääb 
paigale
 Kirjutanud näidu üles, 
manomeeter nullitakse
 
 
Rõhu piirväärtused
 Bensiinimootoritel 1,2 MPa
 ?
 Diiselmootoritel 2,1 MPa
 ?
 
 
Eri silindrite andmed ei tohi 
erineda
 Bensiinimootoritel üle 0,1 MPa
MP
 Diiselmootoritel üle 0,2 MPa
 
 
Madala kompressiooni 
põhjused
 Ebatihedad klapid
 Vigane plokikaanetihend
  Katkised  või kinnijäänud kolvirõngad
 Silindri vigastused
NB! Kui 
K
madala kompressiooni 
põhjuseks on kolvigrupp, siis pärast 
õli silindrisse valamist rõhk tõuseb
 
 
Klappide  tiheduse 
kontrollimine
 Pöörata väntvõlli, kuni kolb jõuab 
survetakti ülemisse surnud seisu
 Vä
V ntvõlli pöördumise vältimiseks 
lülitatakse käik sisse ja tõmmatakse 
käsipidur peale
 Suruõhu rõhk peab olema 0,2…0,3 MPa
 Õhk juhtida silindrisse küünlaava 
kaudu
 
 
Diagnoosimine
 Õhu väljumine sisselasketorustikust 
või summutist viitab sellele, et sisse-ja 
väljalaskeklapid pole tihedad
  Mullid  jahutusvedelikus või õhu 
väljumine naabersilindrist on 
plokikaane  või selle  tihendi  vigasuse 
tunnused
 Ku
K i õhk väljub täitekaelast, siis on viga 
kolvigrupis- see pole tihe
 
 
Müra ja kloppimise põhjused
 Suurenenud lõtkud
 Detailide lahtitulek ja  purunemine
 
 
Müra ja kloppimise allika 
leidmine
 Silindrite kordamööda väljalülitamine 
küünlajuhtme lühistamisega
 Pöörlemissageduse kiire muutmine
 Mootori teatud piirkondade  kuulamine  
stetoskoobiga
 Ku
K i stetoskoopi pole, toetatakse vastu 
kontrollitavat kohta kuivast puust  liist , 
mille teine ots surutakse vastu 
kuulmeluud
 
 
Ohutud helid
 Külma mootori käivitamisel võib 
kostuda kolbide nõrk kloppimine, mis 
mootori soojenemisel kaob. See on 
tingitud alumiiniumkolbidest ja on 
mootorile ohutu
 Klapi suurenenud paisumispilust 
tingitud  terav  tiksumine on selgesti 
kuulda tühikäigul. Sõitu klappide 
tiksumine ei takista, kuid  pilud  tuleb 
siiski õigeks reguleerida  
 
 
Mootori kuulamise piirkonnad
Ku
K lunud raamlaagrid 
tekitavad 
madalatoonilist 
kloppimist, mis on 
kuulatav piirkonnas 
1 töösooja mootori 
pöörlemissageduse 
järsul muutmisel. 
Ku
K i ka õlirõhk on 
liiga madal, vajab 
mootor põhjalikku 
remonti
 
 
Mootori kuulamise piirkonnad
Ku
K lunud kepsulaager 
tekitab 
kõrgematoonilist ja 
teravamat kloppimist 
kui  raamlaager . 
r Seda 
kuulda sooja mootori 
pöörlemissageduse 
järsul muutmisel 
piirkonnas 2. kloppiv 
laager  tehakse 
kindlaks küünlajuhtme 
lühistamisega
 
 
NB
   Kloppiva laagri korral ei tohi mootorit 
tööle panna, sest see rikub väntvõlli 
kaela ja remontimisel tuleb võll üle 
lihvida. Halvimal juhul puruneb keps 
või selle polt, mille tagajärjel muutub 
mootoriploki remontimine tavaliselt 
võimatuks. Kui
K  teel olles puudub 
võimalus auto pukseerimiseks, siis 
hädaabinõuna lülitatakse kloppiva 
laagriga silinder tööst välja
 
 
Mootori kuulamise piirkonnad
Piirkonnas 3 kuulatakse 
klapimehhanismi. Kui
 K  
paisumispilude 
reguleerimine teravat 
kloppimist ei kaota, on 
põhjust arvata, et 
klapi pesa rõngas on 
lahti. See viga tuleb 
kohe kõrvaldada, sest 
rõnga purunemine 
võib kaasa tuua terve 
mootori purunemise
 
 
Mootori kuulamise piirkonnad
Ku
K lunud nukkvõllilaagrid 
tekitavad kloppimist 
piirkonnas 4 ja on 
stetoskoobiga paremini 
kuulatavad töösooja 
mootori väikese 
pöörlemissageduse 
korral. Need 
kloppimised pole 
ohtlikud, kuid nad 
viitavad  peatsele 
remondi  vajadusele
 
 
Mootori kuulamise piirkonnad
Ku
K lunud või pingutamata 
kettajam suurendab 
mootori müra. Sooja 
mootori kuulamisel 
piirkonnas 5 võib 
aeglasel töötamisel 
kuulda keti rapsimist, 
mis kiiruse 
suurenemisel 
väheneb. Ke
K tt tuleb 
kas pingutada või 
vahetada
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21