Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: mo...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, ar...
1. Kutse-eetika mõiste - kogum seadusi, norme, reegleid, mis suunavad inimest kõlbelisele ja moraalsele käitumisele oma ametialases tegevuses 2. Etiketi mõiste ja mida see õpetab. Etikett on mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Etikett õpetab kuidas kirjutada kirju, tervitada, rõivastuda, esitleda. Etikett muutub reegliks kui kutsuja on selle selgelt ja üheselt määratlenud. 3. Kuidas liigitatakse vormiriietust? Tavavorm, õhtuvorm 4. Nimeta vormiriietusel kasutatavad päästeala eritunnused (6)! Päästeteenistujate ametinimetuse tunnused, päästeteenistujate ametikohtade eraldusmärgid, varrukaembleem, mütsimärk, vorminööbid, päästeameti peadirektori õlaku eritunnus. 5. Vormiriietusega kantavad peakatted! Vormimüts, talvemüts, vormikübar 6. Nimeta tavavormi esemed (15)! Vormikuub, vormipüksid, vormiseelik,vormisärk, vormisviiter, lips, ristlips, püksirihm, vormimüts, talvemüts, vormikübar, vormimantel, v...
RP I / 2005 ÄRI- JA KUTSEEETIKA EETIKA arutleb selle üle, mida pidada heaks või halvaks. ETIKETT esitab ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid käitumisreegleid neid põhjendamata. ÄRIETIKETT esitab äritegevuses heakskiidetud käitumisreegleid. Seltskondlikus etiketis on priviligeeritud pooleks daamid ja vanemad inimesed. Ruumi tulija tervitab esimesena. Härrad tõusevad tervituseks, daamid mitte. Esimesena annab kätt daam härrale, vanem nooremale, kätt annab see kellele tutvustatakse. VASTUVÕTU LIIGID I ISTUMISEGA VASTUVÕTUD: EINE, HOMMIKUSÖÖK 12-15 vahel, 1,5 h. Lahja kokteil, 1-2 külma eelrooga külma viinaga, 1 kuum kala ja 1 liharoog veiniga, dessert vahuveiniga, kohvi ja tee konjakiga. Enamus ajast kohvilaua juurde, suhtlemis koht. LÕUNA e pidulik dinee, alates kell 19, 2,5 h. ÕHTUSÖÖK algab peale 21, peale külma lauda tuleb supp, ilma alkoholita. II SEISMISEGA VAS...
„Aukartus elu ees!“ Schweizer. „Kultuur ja eetika!“ KT küsimused 1.Protokoll? Käitumisnormide kogum 2.Etikett? Määratud käitumisviis antud kontekstis 3.Etiketi liigid- seltskondlik, diplomaatiline, vangla, kodune,hommikusöögi jne (kirjutatud v kirjutamata) 4.Ametlikuvastuvõtu tunnus- ilma abikaasata, 5.Mitteametliku vastuvõtu tunnus- kutse kahele 6.Parakeel on verbaalne ja mitteverbaalne. Reedab kui isiksust 7.Ruumitsoonide mõõdud: Intiimtsoon- alla 0,5 m Isikliktsoon- 0,5-1,2m Sotsiaalne tsoon- 1,2-3m Ühiskondlik tsoon- üle 3m 8.Tabuteemad: haigused, raha, poliitika, religioon, isiklik elu 9.Peamised pöördumisvormid: Härra, Proua, Preili 10.Netietikett- Interneti etikett SUHTLEMINE 11.Suhtlemine põhineb…..suhtumisel 12.Rääkija-kuulaja suhte dominant on…kuulaja 13.Avalikus kohas ei närita… nätsu, küüsi, toitu, juukseid, pastakaid jne 14.Käsi ei hoita… taskus 15.Suunda ja esemeid näidatakse… avatud käega 16.Viisakus- ja pöördumis...
30.10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman ...
Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei toh...
OLULISED MOMENDID · Organisatsioonisisese ja välise infovahetuse tagamine, dokumendihalduse korraldamine ja selle kaudu organisatsiooni töö efektiivsuse tagamine · Eelduseks täpsus ja korrektsus TÖÖ ISELOOM Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele. Sekretär on ühenduslüliks kontori ja välismaailma vahel. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega...
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ...................................................................
Kordamisküsimused 1. Mis on eetika? Eetika jagunemine Filosoofia haru, mis õpetab vahet tegema õige ja vale, hea ja halva vahel. Aristoteles Eetika jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks (eetika rakendamist praktiliste probleemide kästilemisel). Teoreetiline jaguneb meta- (uurib eetika mõisteid. Nt Mis sisaldab endas ,,Õige"?) ja normatiivne-eetika (teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb). Praktiline eetika jaguneb kutse- (piirdub kindla elukutse eetikaga) ja rakenduseetikaks (erinevate ühiskondade probleemid). 2. Mis on korruptsioon (nimeta ja iseloomusta kolme korruptsiooni vormi) Korruptsioon ametiseisundi ärakasutamine omakasu eesmärgil. 1) Altkäemaks/pistis altkäemaksuna on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve(kingitused, reisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Eesmärgid on väga erinevad nt et kiirendada teatud protsesse, ku...
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.11.2007, jõustunud 3.12.2007 RT I 2008, 11, 77...RT I 2010, 52, 335 · Korruptsioonivastane seadus 06.06.2012, leitav ...
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse ...
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond xxx xxx SEKRETÄRI ETIKETT Referaat Juhendaja: Sekretäritöö õppejõud xxx Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Sekretär olla on elulaad. Amet vormib inimese käitumise ja sekretär jääb ka pensionil olles oma olemuselt sekretäriks. Väljaõppinud sekretäri tunneb ära tema tehtud tööst, kõnest, kõnnakust, riietusest ja veel paljudest pisidetailidest, mida võib nimetada ühisnimetusega sekretäristiil. Selleks, et elada sisse sekretäristiili tuleb õppida nagu näitleja oma osa, sotsiaalset rolli mängima. Iga detail kõneleb midagi ja sekretär peab oskama oma käitumist juhtida ja une pealt õigesti tegutseda. Milline on õige sekretär, kui palju ta tohib endale lubada edevust ja tippmoodi. Kuidas on õigem riietuda, kuidas ja kui palju tohib kasutada kosmeetikat? Kuidas varjata oma ihuv...
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
Tartu Ülikool Kasvatus Jaapani traditsioonis Referaat Juhendas: K. T. Koostas: O.P. Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................2 Teema valik.....................................................................................................................................3 Perekond......................................................................................................................................... 3 Seisused.......................................................................................................................................... 3 Õukondlase kasvatus.......................................................................................................................4 Samurai ...
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
