MIS ON PRAKTILINE EETIKA? Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid I...
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja Ânorme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: mo...
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline (Platon kuni XVII saj): Millineo n hea elu? Milles hea elu seisneb? Mis teeb elu heaks? Mida teha, et elu oleks hea? Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine  Seneca Eudaimoonia ehk õitseng  Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud  populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mi...
Eetika Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluva...
Mis on eetika? Kr. ethos  komme, tava, harjumus Lad. moralis  komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseÂeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma  reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimus...
30.10.2012 Slide 1 Slide 3 Kohustuslik EETIKA kirjandus: Eetika: õiget ja väära avastamas. Sissejuhatus Louis P. Pojman ...
Põltsamaa Ametikool EETIKA A1-2 Olde Märt Kaarlimõisa 2010 1. Mis on auto ? Auto on sõiduvahend inimese või kauba transportimiseks. Autol on vähemalt kolm ratast ja mootor ning juhtumisseadmed. 2.Esimene auto ? Ford mudel T 1908 3. Auto ehitajad 3.1 Karl Benz Ehitas esimese bensiinimootoriga auto aastal 1885 Esimene auto  Ford mudel T aastast 1908 3.2 Rudolf Diesel- Leiutas diiselmootori 1897 3.3 Nikolas August Otto- Leiutas bensiinimootori 3.4 Gottlieb Daimler- Leiutas kahetaktilise bensiinimootori 3.5 Henry Ford- Hakkas autosid tootma liinil, esimene auto oli Ford mudel T 3.6 Felix Wankel  leiutas rootorkolb mootori 4. Ratas Mis on ratas ? Ratas on ümmargune seadeldis mis on võimeline pöörlema telje peal mis on asetatud tema tsentrisse. Kui vana on ratas ? ...
Mis asi on eetika või mida ta määrab inimese elus? Eetika määrab ära inimese elus, mis on hea ja mis on halb või kuri, mis on õige ja mis on väär ning mis on üldse inimkonna eesmärk ja kuhu tahetakse sellega suunduda. Samas eetika ainult ei vaatle inimese elus, ta pigem ütleb, kuidas inimene peaks käituma ja juhendab mis ja kuidas peaks olema. Kui rääkida eetikast, siis sellest on raske rääkida, kuna eetika on väga lai mõiste. Kui nüüd uurida internetist igaltpoolt, siis eetikast leiab igasuguseid tõlgendusi. Leitsin, et eetika jaguneb 2 valdkonnaks. Esimene valdkond on teoreetiline valdkond. Püüdsin siis uurida, millega tegeleb teoreetiline eetika. Ta tegeleb selliste küsimustega nagu, et kuidas üldse inimkond saab teada elus, mis on hea ja halb. Kas inimene on enda jaoks hea ja halva välja mõelnud või on see temaga kaasa antud? Kas inimesed peaksid teineteisega halvasti käituma ja neid vihkama? Kui mõelda, et miks in...
Kordamisteemad ärieetikas 1.Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. 2.Erinavaid eetikateooriaid. 1)Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia - seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. 2)Tagajärjepõhine eeti...
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus  vaimuhaigused  emotsioonide kasv  valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud  ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk  aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke  tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus  sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud:...
EETIKA Eetika pärineb Vana-Kreekast, selle teaduse rajajaks peetakse Aristotelest (4. saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus  ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. ,,on- peaks" pinges. Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb. Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale 'ethos'), kasutatakse ja mõistet eetos  mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud. Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see ,,mõõdupuu", mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb. Eetika...
Ärieetika eksamiks kordamine Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Tele...
Eetika olemus Eetika- Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia). Eetika mõistet võib käsitleda mitmeti: normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes; reeglite kogum, mis määrab õige ja vale käitumise; kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; filosoofiline teadus moraalist. Erinevalt seadustest ja õiguslikust süsteemist ei ole eetikat võimalik kehtestada ei rahvahääletuse, parlamendi, valitsuse ega presidendi poolt. Eetika, tema seisukohtade ja normide kujunemisel on oluline koht kultuuril, tr...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Eetika all mõeldakse erinevaid käitumisreegleid ja norme. Sotsiaaltöös on eetika väga tähtsal kohal, sest on oluline inimest ära kuulata ja leida koos probleemile paremat lahendust. Üleolev ja ülbe käitumine ei sobi selle ametiga kohe kuidagi kokku. Selle ameti valiku tegemisel tuleks endaga kindlasti aru pidada ja teha endale selgeks, kas on elus prioriteet teisi aidata ja juhendada abivajajaid. Selgitada inimesele kuidas on õige käitumine ja kui...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
Meediasuhted Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne  Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine  Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna  Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid  Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) S...
Moraal ja eetika Referaat õppeaines insenerieetika Üliõpilane: Juhendaja: Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri: Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks kasutame intuitsiooni. Siiski tuleb ette ka olukordi, mil peame oma tegude eest tõsiselt ...
Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deo...
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani  inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism  õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad  need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal  minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hi...
Elis Vink EETIKA Õpimapp Tartu 2009 Sisukord Elis Vink..................................................................................................................................... 1 EETIKA...................................................................................................................................... 1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Eetika ajalugu ja selle mõiste......................................................................................................3 Moraali teoriad............................................................................................................................6 Moraalifilosoofia.........................................................................................................................8 Väljavõte Toomas Pauli artiklist ''Kümnest käsust...
Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas. Eetika on väärtusteadus,mis põhineb moraalsetele kohustusele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast või halvast.Tema eelduseks on  vabadus.Eetika arutleb moraali üle õpretades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest.Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab,kuidas mõista,hinnata käitumist,valikud ja Âvastutada.Eetika kui filosoofia praktiline osa,mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastest. Sellest järeldub,et eetika on väga tähtis kuna eetika on sama kui käitumise kombed. Käitumine on väga tähtis ühiskonnas,kuna ta aitab kontrollida õhiskonda ja inimesed ei muutu loomaks.Siin me võime öelda,et eetika eraldub meid loomast ja muust jungle maailmast.Eetika ei anna nõu,kuidas käituda vaid täpsustab,kuidas mõista ja hinnata käitumist,kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada.Eetika on:väärtushinnangute ja nende mõtteliste kons...
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia ...
VOORUSTE EETIKA Aristoteles (384-322 eKr) Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine  aretee  tähendab algelt ,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika"  Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel. Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorras...
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika  teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.)  elulaad, karakter Eetika  käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks  traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, ar...
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? ...
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga  eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistava...
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism  inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism  inimene on ...
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos)  tava, komme, harjumus (thos)  iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores  kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
27.10.2016 1. loeng 2016 sügis Marek Volt "ilma kriitilise refleksioonita filosoofilise ettevõtmise enda üle ollakse parimal juhul vaid potentsiaalne filosoof" Wilfrid Sellars (1963) Loengu struktuur I. SISSEJUHATUS "Mis on filosoofia?" on filosoofiline probleem! I. Sissejuhatus F...
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu)...
Kordamisküsimused 1. Mis on eetika? Eetika jagunemine Filosoofia haru, mis õpetab vahet tegema õige ja vale, hea ja halva vahel. Aristoteles Eetika jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks (eetika rakendamist praktiliste probleemide kästilemisel). Teoreetiline jaguneb meta- (uurib eetika mõisteid. Nt Mis sisaldab endas ,,Õige"?) ja normatiivne-eetika (teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb). Praktiline eetika jaguneb kutse- (piirdub kindla elukutse eetikaga) ja rakenduseetikaks (erinevate ühiskondade probleemid). 2. Mis on korruptsioon (nimeta ja iseloomusta kolme korruptsiooni vormi) Korruptsioon  ametiseisundi ärakasutamine omakasu eesmärgil. 1) Altkäemaks/pistis  altkäemaksuna on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve(kingitused, reisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Eesmärgid on väga erinevad nt et kiirendada teatud protsesse, ku...
Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse.  Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei toh...
Meeri Kuustemäe Klassiõpetaja Ülevaade inimese-, looduse- ja tehnikakesksest inimese ja looduse suhtest Maailmanägemise viise, mis määravad inimeste suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse on olemas kolm Ahto Oja sõnul. · Tehnikakeskne seisukoht Valitseva võimu eetika. Loodus on pelgalt tooraine ammutamise koht. Ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Vahend inimese eesmärkide saavutamiseks. Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse üle. Keskkonnaprobleemide käsitlemine eelkõige saasteprobleemina tähendab inimese tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimise. Probleem lahendatakse kasutades endistviisi loodust inimese eesmärkide saa...
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus  arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus  uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus  põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus  kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus  normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus  kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus  peab olema avalik · Teostatavus  peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika  uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Raamatupidamise eetika ja ajalugu Tallinn 2010 Erinevad ühiskonnad on teinud läbi erineva kiiruse ja erineva tulemusega arengu. Kui võrrelda kõrgemalt arenenud tehnoloogiaühiskondasid, siis nendes keskkondades võime rääkida väga paljudest erinevatest e-teenustest ja lahendustest, mis omakorda viitavad sellest, et järest rohkem automatiseeritakse protsesse ja andmed. Kõik, mis on traditsiooniliselt olnud paberkandjatel, kolib pilvedesse. Ka raamatupidamine erinevate süsteemide ja meetoditega on teinud läbi suure arengu. Ometigi võib areng olla erinev sõltudes ühiskonna vajadustest ja suundadest. Antud essee eesmärk on vaadelda raamatupidamise arengut ning kaardistada eetika olemus tänapäeva ühiskonnas. Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Van...
Koolitusplaani näidis Sihtgrupp Koolituse liik Koolituse sisu / eesmärgid Koolituse maht Juhtkond Juhtimiskoolitus / * juht kui visiooni looja ja 4 x 2 päeva treening innustaja * väärtuspõhine lähenemine strateegiale * sisemine turundus kui juhi töövahend * õppiva organisatsioonini jõudmise teed ja vajalikud kompetentsid * Organisatsioonikultuuri, 2 x 1 päev või Enesearengu 2 päeva õhkkonna kujundamine ja ...
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püü...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Nimi Matrikli number Arvutieetika Referaat õppeaines insenerieetika õpperühma kood Eriala nimetus Üliõpilane: ,,10" Detsember 2011.a. Nimi Juhendaja: ,, " 2011.a. emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi. Allkiri Eetika on küll filosoofia haru, kuid puudutab meid igapäe...
Eetika- teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- ...
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
Praktiline töö nr 3 Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Paremalt tulbast valin otsingukategooria find articles. Otsisõnadeks Information literacy AND university. Mõlema puhul ''all fields''. Sain 68 vastet. Wakimoto, Diana K. (2010) Information Literacy Instruction Assessment and Improvement through Evidence Based Practice: A Mixed Method Study. Based Library and Information Practi...
Insenerieetika Arvestustöö Õppeaines: Insenerieetika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Ellen Trell Esitamiskuupäev: 20.03.2016 Üliõpilase allkiri: …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Sisukord Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas......................................................................3 Eetilise juhtumi analüüs......................................................................................... 4 Olulised faktid:.................................................................................................... 4 Huvilised:............................................................................................................ 5 Eetilised probleemid:...................................................................................
EETIKA KORDAMISKÃœSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja Âteooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne  kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne  Annab hinnang...
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse ...
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?) 4) Metafüüsika - küsimus olemise olemusest (näiteks: mis on elumõte? kas jumal on olemas? mida ei saa k...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
annaabi.ee 
