Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi. Paljudel vangidel ongi vanglas mugavam elu, kui neil oleks vabaduses. See kõik ei ole aga normaalne ega oma mingit seost õigusemõistmise põhimõtetega. Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Arvan, et vanglakaristus või tühine rahatrahv on kurjategijale liiga kerge karistus. Seega olen mina surmanuhtluse poolt. Inimene, kes on võtnud teiselt elu, väärib sama. Kuid muidugi peavad olema ka teatud tingimused, millal surmanuhtlust rakendada, ja millal mitte. Lisaks tuleb ka kindlasti arvestada kuriteo asjaolusid. On õiglane, kui vägistajad, riigireeturid ja mõrtsukad saavad äärmusliku teo eest äärmusliku karistuse
Surmanuhtlus, poolt või vastu. Surmanuhtluse teema üle on palju arutletud. Mõnes riigis on surmanuhtlus legaalne, kuid neid riike on vähe. Enamus karistusi põhineb inimõiguste najal. Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Kuid, kas olla surmanuhtluse poolt või vatsu? Selles on küsimus. Minu seisukoht selle teema kohapealt põhineb juba väga ammustel teadmisetel. Mina leian, vanglakaristus või tühine rahatrahv on kurjategijale liiga kerge karistus. Seega olen mina surmanuhtluse poolt. Inimene, kes on võtnud teiselt elu, väärib sama. Silm silma, hammas hamba vastu. Kuid muidugi peavad olema ka teatud tingimused, millal surmanuhtlust rakendada, ja millal mitte. Ja kohe kindlasti peab enne väljaselgitama, kas kahtlusalune on ikka see, keda otsitakse. Kas ta on ikka mõrvar, sest muidu hukatakse vale inimene, ja kurjateigija on ikka veel vabaduses. Lisaks tuleb ka kindlasti arvestada kuriteo asjaolusid
jõuksid järeldustele ning kohtukulud on väga suured. 2. Apellatsioonid ja avaldused koormavad kohtusüsteeme. 3. Surmanuhtlus on ebahumaanne karistusviis. 4. Pärast surmanuhtluse täideviimist võivad ilmneda uued asjaolud ning hukatu võib osutada süütuks. Temale tehtud ülekohut pole sel juhul enam võimalik heastada. 5. Inimesel pole õigust otsustada teise inimese elu või surma üle. 6. Inimelu on absoluutne väärtus. 7. Kurjategijale tuleb jätta võimalus meeleparanduseks. 8. Surmanuhtlusel pole mingit mõtet, sest see ei too kannatanut ellu tagasi. 9. Elu vanglas on vangile palju hullem ja efektiivsem karistus kui surmanuhtlus. 10. Miks tappa inimesi, kes tapavad inimesi, et näidata, et tapmine on vale.
Karistus jäägu kurjategijale! Seksuaalkuritegu on süütegu, milles süüdistatakse tihti naist ennast. Oletatakse, et mehe pani vastavalt käituma naise liiga paljastav riietus või vale arusaam. Kuid enamus juhtudest on tegemist siiski ahistaja survestamise ja manipulatsiooniga. Pärast traumaatilise sündmuse läbielamist tunneb inimene peale ahastuse tihtipeale ka hirmu, häbi ja ebamugavust delikaatsest teemast rääkida. Kohtuprotsessi käigus otsustatakse aga tugevama ja veenvama argumendi kasuks
Argumenteerimine Logos-argumenteerimine Paatos-kuidas kõneleda Eetos-kõneleja image Sisu-ehk loogika, mida öelda Vorm-esinemis oskus, kuidas ma ütlen Väitlus- sisu ja vormi ühine osa Argumenteerimine- õpetus sellest, kuidas esitada erinevate ideede toetuseks veenvaid ja mõjuvaid põhjendusi. Peab olema idee ehk seisukoht, millele toetuda. Argumenteerimine on ühe seisukohta toetuseks erinevate põhjenduste toomine. See on eraldi seisev mõte, mis toetab seda seisukohta. Argument vastam alati küsimusele miks. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna treenitud poisse on hea vaadata, kuna tagab eesti turvalisuse, nõuab vähem raha, kuna jätab aega rohkem koolis käia. on põhjendus. Palgaarmee on eestile vajalik, kuna see on kasulik, kuna see koosneb 5000mehest.-ei ole põhjendus. Tugevam või parem mõte on see, kui hästi see on ära tõstatud. Argumendi ülesehitus- väide(mõte, mida ahetakse öelda) tõestus(põhjendus, mill...
Testamendi vaateid. Ei saa öelda, et H. Grotiuse idee kättemaksust erines suuresti Uue Testamendi õpetustega. Ta tolereeris ideed võidelda kurjuse vastu heaga, ent samas leidis, et just ühiskonna hüvanguks on siiski kõige parem, kui inimesed vastavalt loomuõigusele ennast ja enda omandit kaitseksid. Niisiis võib öelda, et lex talionis't tulnuks rakendada ju õilsal eesmärgil. Samuti leidis H. Grotius, et lex talionis - see ei ole mitte ainult kannatanu kättemaks kurjategijale, vaid ta omab endas ka üldkasulikkust ühiskonnale: nimelt ta tõkestab igasugused edaspidised kuriteo kavatsused. Niisiis võib öelda, et tegemist on justkui hirmufaktoriga, mõjutades kuritegelikule teele kalduvaid isikuid, et nad ei kavatseks mõningatel põhjustel sooritada kuritegu. Lex talionis'e kohta kehtib küll ütlus, "kurjaga kurja peale", ent samas kannab ta endas ennetuslikku joont. H. Grotius märkis ka, et karistus peab olema sealjuures süüga proportsioonis - vaid siis on
alguses arugi, et tegemist on ühe ja sama inimesega. Ajakirjaniku rollis vastab ta ilmselt tolle aja meheideaalile, ta on alati elegantselt riides, suitsetab hooletult sigaretti ja mõjub naistemagnetina. Loomulikult on tema osatäitmised usutavad ja suurepärased. Louis de Funès komissar Pauli Juve osas mõjub väga koomilisena. Tema grimassid, žestid ja reaktsioonid kutsuvad vaatajais esile naerupahvakuid. Ta on vastandiks intelligentsele kurjategijale, kuid ometi paneb endale kaasaelama. Mylène Demongeot, kelle tegelaskuju Hélène Gurn on Fandori armastatu, kehastab filmis kaunist ja tarka naist, kes päästab filmi lõpus komissari ja ajakirjaniku. Tema osa sarnaneb Bondi tüdrukutele. Film sobib vaatamiseks kõigile. Filmile on ka tehtud mitu järge „Fantoom tegutseb jälle“(1965) ja „Fantoom Scotland Yardi vastu“ (1967)
1. Miks on raamatul just selline pealkiri? Sest lugu räägib Sirius Blackist, kes põgenes vanglast, kuid ta oli seal ilma põhjusetta ja ta on ka Harry ristiisa 2. Miks elavad õpilased õppeaasta alguses pidevas hirmus?Sest nendeteada suur kurjategija on vabaduses 3. Mis on kõige hullem karistus, mis võib kurjategijale osaks langeda?Dementori suudlus 4. Kes või mis on dementor?Azkabani vangivalvur 5. Mis olid kelmikaart ja mantel ning kuidas nad Harryt aitasid?kaart, millel on kujutatud Sigatüüka kooli ja Siganurme küla. Kaart sisaldab lisaks tavalisele kooli ja küla plaanile ka kõiki kooli territooriumil olevaid salakäike. Kaardi teeb aga eriliseks see, et kaardil on näha, kus keegi parasjagu liigub.Tänu sellele kaardile õnnestub Harryl mitmel
Olgu selleks arvuti, nutitelefon või mistahes vidin, hoiame me selles kindlasti isiklike andmeid. Selle tõttu puutub üha rohkem inimesi kokku küberkuritegevusega- kas siis ohvri või kurjategija rollis. Nagu ka füüsilise vara puhul, ei soovi me, et sellele oleks juurdepääs igaühel ning eeldame nende kasutamisel privaatsust. Ootame, et seda ei rikutaks, varastataks või meie vastu kasutataks. Enda ohutuse huvides peame seega end kübermaastikul igapäevaselt kaitsma. Andes kurjategijale kasvõi kogemata ligipääsu oma isiku- dokumendi- või pangaandmetele, võib see kaasa tuua suure kahju. Mida rohkem kasvab arvutite kasutamine ja nende kaitsmine, seda enam arenevad ka kuritahtlike inimeste oskused, et seadusevastaseid toiminguid korda saata. Erinevate internetis levivate skeemide läbi võib pahaaimamatu inimene enda teadmata jagada oma andmeid neile, kellel sellega midagi head plaanis ei ole. Kõige enam rünnatakse
kurjategijat - tegu pole hädakaitseolukorraga, sest tegu oli lõpetatud. Seaduses on välistatud hädakaitse poksijatel ja maadlejatel. See on jällegi märk sellest, et hädakaitsepiirid ei ole selged. Näiteks, kui isikut, kes tegeleb maaldusega, ründab kurjategija. Siis sellisel situatsioonil ei tohi maadleja midagi ette võtta. Ma ei mõista seda. Kas ta peaks siis laskma endale peksa anda, ulatama veel oma rahakoti ja kurjategijale järele lehvitama? Ma arvan siiski, et kõikidele inimestele peaksid kehtima täpselt samasugused hädaseisundi seadused, olgu ta siis maadleja, poksija või lihtsalt tavaline inimene. Minu jaoks on maadleja kui ka poksija samuti tavalised inimesed. Siiski, ma arvan, et igalühel peaks olema õigus hädakaitsele. See peaks olema kõikide jaoks võrdne. Me kõik oleme inimesed ja meil kõigil on õigus elule. Kasutatud viited: https://www.riigiteataja.ee (Õigusvastasuse
mõtlema pärast Saksa kapitulatsiooni 8. mail. Viimaseks tõkkeks jäi veel Jaapani kui Saksa liitlase lämmatamine, mis tuumapommide kasutuselevõtuga ka kiiresti õnnestus. Kohtuprotsess: Protsessi legaliseerimiseks võeti 8. augustil 1945 vastu Rahvusvahelise Sõjatribunali Harta, kus oli kirjas, et teljeriikide sõjakriminaale tuleb karistada. Hartas oli välja valitud 200 Saksa riigi-, majandus- ja sõjandustegelast, kellest 24 üle mõisteti kohut Nürnbergis. Umbes 1600-le kurjategijale mõisteti kohut tavaliste kohtuseadustike kohaselt. Koht: Protsesside läbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nõukogude Liit tahtis näiteks sündmust läbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nürnbergis. Tähtsamad põhjused: · sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks); · Nürnbergi Õigluse Palee oli ruumikas ning sõjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla, kus sai hoida süüaluseid;
ennem surmanuhtlust oodata aastaid kuni on põhjalik uurimine lõppenud. Surmanuhtluse vastu olevad argumendid: Vangide ülalpidamine on suur kulutis vaestele riikidele. Surmanuhtlus peaks hirmutama kurjategijaid kui ometi mitte. Surmanuhtlus võtab võimaluse sooritada uusi kuritegusid. Kui surmanuhtlus on täide viidud ja on selgunud uued asjaolud ning hukatu ei osutu süüdlaseks ei saa ülekohut enam heastada. Surmanuhtluse poolt olevad argumendid: Kurjategijale tuleb anda võimalus meeleparanduseks, et ta saaks aru kui valesti ta on käitunud ja võtab antud võimalusest tõepoolest maksimumi ja parandab ennast ja ei soorita enam raskeid kuritegusid. Inimesel pole õigus otsustada teise elu või surma üle. Kas eestis võiks kehtestada surmanuhtluse? Mõnes mõttes võiks, kuna siis oleks riigis palju rangem kord ja inimesed ei sooritaks nii palju kuritegusid. Tegelikult mina
surmanuhtluse ees vhemalt ks eelis. Nimelt aitavad nad kasvi osaliselt vltida igusssteemis kigest hoolimata ette tulevate eksimuste osutumist saatuslikuks. Surmanuhtlus aga kustutab nii nende eluknla, kes on ekslikult sdi mistetud, kui nende oma, keda vinuks rehabiliteerida. Ebaiglast kohut on minevikus hulganisti nhtud ja ei j see ngemata tulevikuski. Eelmistest erineb kttemaksu kontsept. Selle peamine sisu on mitte kuritegu vltida, vaid tasuda ktte vritikitumise eest, s.o kurjategijale ktte maksta. Videtakse, et iglus nuab kttemaksu ja hiskond nitab selle lbi oma hukkamistu. Nii oleks surmanuhtlus hiskondlike normide peegeldus. I've paid close attention to this issue. Unfortunately, not yet rahuaegset the death penalty in all countries in the Baltic countries belonging to the Board have been abolished. I've often been faced with the argument that public opinion is against the death penalty and the time is not yet ripe for this purpose. For and against
"Sõrmuste isanda" triloogia kaasautorite Fran Walshi ja Philippa Boyensiga. Peategelane Susie Salmon (Saoirse Ronan) on 14-aastane, kui tema pere naabruses elav paadunud lasteahistaja ta mõrvab. Tüdruk ei suuda lahkuda teispoolsusesse, vaid jälgiboma pere ja ka mõrtsuka tegemisi n.ö taeva eeskojast. Kuigi teda ootab kirgastes värvides paradiis, ei suuda ta lahkuda ta on liigselt kiindunud oma peresse ning tema hing ihkab kurjategijale kättemaksu. ,,Ma ei ole enam mitte keeg!" ahastab ta teispoolsuse lävel. Kui kohtume peategelasega, on ta juba elavate hulgast lahkunud ning vaatab tagasi oma lühikesele elule. Ta räägib oma lugu reipa, kuid samas kuidagi painava häälega. Väga tähenduslik on filmi algus: peategelane on paariaastane tüdrukutirts, ta vaatab laual väikest klaaskuuli, milles istub üksildane pingviin. Tüdrukul on pisikesest pingviinist väga kahju, sest ta tundub nii üksildane
Olgugi, et Rodja Razumihhinit eriliseks sõbraks ei pidanud ja teda tõrjus, hoolitses ta Raskolnikovi eest, kui viimane haigena voodis lamas ning oli püüdnud teda ennegi aidata. Razumihhin hoolitses ka ema ja Dunja eest, aidates neil linnas leida korter ning kuna talle meeldis Dunja, muutus ta nende kodus sagedaseks külaliseks. Noormees võeti perre avasüli vastu ja ema kiitis heaks nende abielu. Dunjalt sai ta teada Raskolnikovi kuritööst, kuid nad suutsid kurjategijale andestada, sest Rodja tunnistas oma kuritöö üles. Razumihhin püüdis kergendada sõbra karistust ning tunnistas, et Raskolnikov oli aidanud üliõpilaspõlves oma viimase varanatukesega ühte oma vaest tiisikushaiget koolivenda ja pidanud teda pool aastat üleval. Peale poisi surma hoolitses tema vana isa eest ja mattis peale surma maha. Dunja ja Razumihhin lootsid koguda veidi raha, et sõita Siberisse Raskolnikovi juurde, lootes leevendada nii Raskolnikovi vangipõlve.
politseivalitsuse sisejuurdluse kohalselt õigustatud elektrisokirelva kasutama. Juhanson vs Uisk kaasuses murdis Juhanson Uisu majja sisse ning Uisk tulistas teda neli korda. Selle tagajärjel tuli Juhansonil amputeerida vasak jalg ning ta jäi alakehast halvatuks. Ülemkohus kirjutas, et see, et kes teise suhtes kuritegu toime paneb, peab arvestama, et ohver vastu hakates talle endale ka kahju võib teha. Igaühel õigus ja vahel ka kohustus kurjategijale vastu astuda. See kaitse- ja kinnipidamisõigus ei anna aga alust teist kahjustada rohkem, kui vajalik on. Isegi kui esimesed kaks lasku olid tarvilikud kindlustamaks enda ohutust ja kuriteo lõpetamist, siis ülejäänud kaks olid selgesti tarbetu julmus, mida õigus ei luba. Niisiis ületas Politseivalitsus Muraka surma põhjustades kaitse- ja kinnipidamisõiguse piire ning kahjustas Murakat rohkem, kui vajalik oli. Teiseks, tekib küsimus, kas Rita Murakale on tekitatud kahju
üldjuhul ei paranda kedagi vaid annab vabaduses olles hoopis ,,oskusi" juurde tulevaste kuritegude sooritamiseks. Paljud vangid ju ei tunnistagi ennast süüdi ja kahetse ka kunagi oma kuritegu. Kui nemad on kelleltki vägivaldselt elu võtnud, siis missuguse õigusega? Kas ei peaks siis nende poolt toime pandud samasugusele teole võrdväärne karistus järgnema? Eelkõige on eesmärgiks kuritegu vältida, mitte tasuda kätte vääritikäitumise eest, s.o kurjategijale kätte maksta. Väidetakse, et õiglus nõuab kättemaksu ja ühiskond näitab selle läbi oma hukkamõistu. Nii oleks surmanuhtlus ühiskondlike normide peegeldus Mittesurmav karistus väljendab ühiskonna norme ja väärtusi paremini kui surmanuhtlus. Viimane vastab rohkem mõrtsuka enda loogikale (Espersen 1997). Minu seisukoht kurjategijale sooritatud teo eest on õiglane karistus, ma ei tõlgendaks seda kättemaksuna. Igaüks peab vastutama oma tegude eest
naistele meeldib, kui neid seksuaalselt rünnatakse. OHVRID Teadust ohvritest nimetatakse viktimoloogiaks. Ohvrid võib jagada kolmeks: 4 · Ohver kui omanik. Kurjategija eesmärk on ohvri omand: näiteks ohvri keha selliste seksuaalkuritegude korral, mille puhul on seksuaalne motiiv määrav. Ohver võib olla kurjategijale tuttav või võõras · Ohver kui spetsiaalne ärritusobjekt või afektsete vajaduste eesmärk. Sageli kurjategija ja ohver tunnevad teineteist ning ohvrit ei ole võimalik asendada. Tegu on nn. kurjategija ohvri suhtega, mis võib olla lühike (näiteks tüli kahe restoranikülastaja vahel pärast tundidepikkust joomingut, mis lõpeb kehavigastustega), kuid võib kesta ka aastaid, saadetuna kestvatest konfliktidest ja tülidest või viia
Linna tänavatel oli rahvatung, igal pool lubi, tellingud, telliskivid, tolm see kõik masendas Raskolnikovi. Raskolnikov tundis vastikust koha vastu kus ta elas, ta ei sallinud neid lihtlabaseid alkoholi haisuga joodikuid kes igapäev talle vastu tuigerdasid. Romaani tegevuskoht andis peategelasele ette nii-öelda kuritöö pildi. Tavaelus on kuritöö kaasosaliseks isik, kes annab kurjategijale kuritöö tegemiseks kätte vajalikud vahendid. Antud teoses andis Petebur peategelasele silme ette pildi ja ka vahendi ehk relva millega kuritegu korda saadeti. Kirves millega Raskolnikov tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja Aljona Ivanovna, vedeles terve see aeg majas kus Raskolnikov elas. Ta käis sellest mööda igapäev ja kuna ta oli juba mõrva ette plaanitsenud pikalt oli
WiFi-t on väga mugav ehitada traadita võrk ei nõua kapitaalmahutuslikke töid kaablivedamise näol, seda on lihtne paigaldada ja vajadusel laiendada. Kasutaja ei ole füüsiliselt seotud oma kindla töölauatagusega, uude võrku saab lülituda vähem kui minutiga. Õngitsemine ehk phishing on inimpsüühikaga manipuleerimise üks viise, lollitamistehnika, millega üritatakse arvutikasutaja viia niikaugele, et ta annab kurjategijale ise oma juurdepääsuandmed, paroolid, krediitkaardi rekvisiidid ja muu turvakriitilise informatsiooni.
Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Mis on õigussüsteem ja millisesse õigussüsteemi kuulub Eesti õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, kuid sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks. - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ.
mahlased puuviljad, kui ta käe sirutas, tõmbusid oksad käulatusest eemale; iga kord kui janu ja kadus vesi. * Tantalose piinu peab taluma see, kes on kõige rohkem õnne nautinud, kuid pole selle vääriliseks osutunud. · Sisyphose töö: Ephyra (Korintose) kuningas, keda selle eest, et ta reetis Zeusi saladuse, karistati Hadeses sellega, et ta pidi igavesti ülesmäge lükkama kivi, mis aga jälle tagasi veeres. *karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu. · Prokrustese säng: kurjategija, kes pani oma ohvrid voodisse, venitas neid siis pikemaks, või lõikas üleliigseid tükke ära, tehes nii kõik ühesuuruseks. Theseus karistas teda, pannes sellesse voodisse.* ühetaoliseks tegema. · Tüliõun: Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas piduliste sekka kuldse õuna, millele kirjutatud ,,Kõige ilusamale"
ka naturalistlikuks. 62. emotivism 20. saj. Moore, Carnag. Väidab, et moraaliotsustused ei seleta ega kirjelda midagi, nad väljendavad ainult inimese tundeid. 63. moraaliagent huvid ja sõltuvad õigused ühishüve määramise osas. 64. eutanaasia kaasaaitamine teise inimese surmale, kui ta ise on selleks võimetu. 65. retributiivne karistus õigustamine on tagasivaatav (silm silma, hammas hamba vastu). Selle teooria järgi tuleb kurjategijale põhjustada sama palju kannatusi, kui põhjustatud ohvrile. Karistust võib tõlgendada kättemaksuna. 66. sotsialism Tekkis 19. sajandi esimesel poolel. Esindajateks Owen,Fourier, Saint-Simon. Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid inimeste võrdsust seaduse ees ja samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest
lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid. Tänapäeval sobimatu võimalus, olukord või lahendus · Sisyphose töö* - Ephyra (Korintose) kuningas, keda selle eest, et ta kunagi reetis Zeusi saladuse, karistati Hadeses sellega, et ta pidi igavesti ülesmäge lükkama kivimürakat, mis aga ikka ja jälle tagasi veeres. *karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu. · Pandora laegas* - Pandora oli esimene naine, kelle Hephaistos vormis Zeusi käsul savist karistuseks inimkonnale (, kuna nad olid saanud tule ja õppinud ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva). Iga jumal kinkis talle midagi (kauni välimuse, kenad rõivad, meeldiva loomuse), kuid andsid talle ka laeka, millegi halvaga igalt jumalalt.
süveneda mõrtsuka põhjustesse, vaid vaatavad vaid üldpilti, mille põhjal teevad negatiivseid järeldusi. Lihtrahvas nägi meest kui mõrtsukat ja nad omistasid talle mõrtsuka omadused. Leipzigi peene seltskonna juhtumi puhul on teistsugune abstraktne mõtlemine. Üritatakse näha halva taga ka head ning sobitada kurjategija loomuse juurde ka õrna inimhinge ja üritatakse näha probleeme, mis põhjustasid kuritegevuse. Tuntakse kaasa kurjategijale. Vastandlikud on need kaks juhtumit selle poolest, et esimese puhul nähakse, vaid pealispinda, kuid teise puhul üritatakse mõista inimest ning seejärel järeldusi teha. 6) Selgitage mis mõttes turueit ja ohvitserid mõtlevad ostjast-naisterahvast abstraktselt (selgitades toetuge abstraktse mõtlemise määratlusele) ja mille poolest on nende mõtlemine teineteisele vastanduv. Turueite vihastas ostja, sest eide jaoks tundus naiserahva suhtumine tema vastu
lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid. Tänapäeval sobimatu võimalus, olukord või lahendus · Sisyphose töö* - Ephyra (Korintose) kuningas, keda selle eest, et ta kunagi reetis Zeusi saladuse, karistati Hadeses sellega, et ta pidi igavesti ülesmäge lükkama kivimürakat, mis aga ikka ja jälle tagasi veeres. *karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu. · Pandora laegas* - Pandora oli esimene naine, kelle Hephaistos vormis Zeusi käsul savist karistuseks inimkonnale (, kuna nad olid saanud tule ja õppinud ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva). Iga jumal kinkis talle midagi (kauni välimuse, kenad rõivad, meeldiva loomuse), kuid andsid talle ka laeka, millegi halvaga igalt jumalalt.
NARKOOTILISED AINED (2): Narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses valmistamine, valdamine, ostmine, müümine või ostu müügitehingu vahendamine on karistatav kuriteona. KUI NÄED PEALT KURITEGU (1): Teata sellest võimalikult kiiresti politseisse telefonil 110. KUI NÄED PEALT KURITEGU (2): Seejärel: Kui kuritegu on võimalik ära hoida, püüa kurjategijaid takistada. Tihti piisab vaid sellest, kui kurjategijale (tele) märku anda, et neid on tähele pandud. Mõtle enda turvalisusele. Paljudes olukordades on kasulik ära oodata politseipatrulli saabumine. KUI NÄED PEALT KURITEGU (3): Püüa säilitada kuriteo sündmuskoht politsei saabumiseni võimalikult puutumatuna. Jäta meelde või pane kirja võimalike kahtlustatavate ja tunnistajate andmed ning edasta need politseile. KUI NÄED PEALT KURITEGU (4): Kui kuriteo tulemusena on keegi vigastada
kohustus oma sõbra asukohta reeta. Immanuel Kant on veendumusel, et meil ei ole õigus valetada isegi hädaolukorras või õilsal eesmärgil. Kokkuvõttes pole oluline, kas meie vale otseselt ka kedagi kahjustab või mitte, vale õõnestab ühiskonna aluseks olevaid kokkuleppeid ning seetõttu teeb usaldamise põhimõtteliselt võimatuks (Kant, 2004: 2692 – 2693). Kuid utilitaristliku moraalifilosoofia kohaselt peate te kaaluma kõigi variantide tagajärgi ning seega on teil ka võimalus kurjategijale valetada, sest vale informatsiooni edastamine võib päästa teie sõbra elu ning see võib olla ühiskonnale kasulikum kui teie sõbra surm. Seega võime öelda, et näiteks kantiaanliku moraalifilosoofia pooldajad mõistaksid valetamise alati hukka, kuid samas näiteks utilitaristid kaaluksid valetamisega seotud teo tagajärgi ning teatud olukordades oleks valetamine ka lubatud. Järelikult võime vaadelda valetamist kui
. Sankt Peterburg: Piter, lk 273. 55 Tähtis on ka laialdane õigusalane selgitustöö ettevaatamatute toimingute kahjulike tagajärgede kohta, mis võivad saabuda osaliste jaoks.132 Viktimoloogiline profülaktika passiivsete kannatanute suhtes Passiivsete kannatanute suhtes viktimoloogilisete meetmete kompleks peab teostuma lähtudes kannatanutest, kes on objektiivselt võimelised osutama kurjategijale vastupanu, ja neile, kes objektiivselt ei ole selleks võimelised. Passiivselt käituvad kannatanud esinevad sagedamini sellistes kuritegudes nagu mõrv, raske kehavigastuse tekitamine, röövimine, vägistamine. Kuritegude profülaktika eesmärgiga isikute suhtes, kes objektiivselt ei ole võimelised (stabiilselt või ajutiselt) kurjategijale vastu seisma, on vajalik teostada üldise ja spetsiaalse iseloomuga abinõusid. 133
Viimasel juhul kaasatakse sugulasi. tahtlik passiivne eutanaasia pole midagi muud kui patsiendi soovi täitmine -- inimese õigusest elule lähtudes ei tohi kedagi vastu tema tahtmist ravida. Tahtliku aktiivse eutanaasia puhul tuleb mängu teine aspekt -- keegi kõrvaline peab sooritama fataalse teo Karistuse funktsioonid: 1. Retributiivne karistuse õigustamine on tagasivaatav, ajaloos tuntud moto silm silma, hammas hamba vastu. Selle teooria järgi tuleb kurjategijale põhjustada sama palju kannatusi kui põhjustati ohvrile. Sellist karistust võib tõlgendada kättemaksuna või ka teatud õiglusena: kurjategijale väärilisi kannatusi põhjustades kaitseme ohvri õigusi jne. 2. Karistuse õigustamine on ennetava funktsiooni kaudu. Karistusel peab olema ennetav, kuritegusid vähendav efekt. Kui üksikjuhtumi puhul on surmanuhtlus tõesti uut kuritegu 100% ennetav (surnu ei tee uusi kuritegusid, aga eluaegne vang võib põgeneda), siis üldennetav
erinevusi joobnud ja kainete inimeste vahel. Alkoholi mõju piirab kognitiivset võimekust ja häirib kognitiivset funktsioneerimist, nii et tähelepanu on suunatud esiletungivatele vihjetele perifeersete vihjete kulul, tuues kaasa sündmuse perifeersete või kontekstuaalsete detailide häiritud meenutamise. 4 Alkoholi võimalik negatiivne mõju kuriteo pealtnägemisel on selged: Joobes tunnistajad võivad olla vähem keskendunud kuriteo detailidele ja kurjategijale, mis võivad uurimisprotsessis olla ülimalt olulised. Alkoholijoobes tunnistaja, kes on kodeerinud kurjategija kõige silmatorkavama iseärasuse või iseärasused, ei pruugi suuta kodeerida vähem esiletungivat informatsiooni ning tal võib seetõttu olla raskusi sarnase väljanägemisega isikute vahel vahet tegemisega. Sellest tulenevalt on ka isikute äratundmise protseduurid ebaefektiivsed. 5 4 N. S. Compo et al. Intoxicated Eyewitnesses: Better than Their Reputation? - Law and Human
eemale; iga kord kui teda piinas janu ja ta kummardas, et tiigist juua, kadus vesi. Nii pidi ta igavesti janus ja näljas piinlema. * Tantalose piinu peab taluma see, kes on kõige rohkem õnne nautinud, kuid pole selle vääriliseks osutunud. Sisyphose töö: Ephyra (Korintose) kuningas, keda selle eest, et ta kunagi reetis Zeusi saladuse, karistati Hadeses sellega, et ta pidi igavesti ülesmäge lükkama kivimürakat, mis aga ikka ja jälle tagasi veeres. *karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu. Prokrustese säng: kurjategija, kes pani oma ohvrid voodisse, ning venitas neid siis pikemaks, või lõikas üleliigseid tükke ära, tehes nii kõik ühesuuruseks. Theseus karistas teda, pannes tema enda sellesse voodisse. * ühetaoliseks tegema/ lõikama, ühtlustama. Individuaalsuse kaotamine. Tüliõun: Kui jumalad ei kutsunud riiujumalannat Erist kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma, viskas ta
Aktiivne ja passiivne eutanaasia- kas lõpetame lootuselt haige kunstliku elushoidmise või teeme aktiivse süsti; Thatlik ja tahtmatu- kas patsient avaldab oma tahet või on letargilises seisundis. Tahtlik passiivne. Patsiendi soovi täitmine, tahtlik aktiivne- keegi kõrvaline peab sooritama fataalse teo. Tahtmatu- patsient ei saa oma soovi avaldada. Retributiivne karistus- silma silma, hammas hamba vastu. Kurjategijale tuleb põhgjustada sama palju valu, kui tema õhvrile. Seda õigustab surmanuhtlus. Ennetav- peab olema ennatav, kuritegusid vähendav efekt.
iseloomustuse .Millega ta tõi palju peavalu inimestele kes süütult surma või vangi saadeti. Ehk tema iseloomustust hakkati kasutama kohtutes . Kui oli vähe tõendeid inimese süü kohta vaadati inimese välimust ja selle alusel kuulutati ta kas süütuks või süüdi. Ta ise pidi kaks ametliku kohtuotsust läbi viima oma teooriaga aga ma ei saa seda küll õigeks pidada. Hiljem õnneks tehti otsus ,et seda teooriat kohtus mitte kasutada . Sest tuli ilmsiks ,et mees kel oli kurjategijale iseloomulik näo kuju ,tatoveering kehal või lihtsalt ei osanud punastada peeti koha kurjategijaks kuigi ta ei pidanud seda 100% olema. IQ PÄRILIKKUSE TEOORIA:AMEERIKA LEIUTIS Pealkirjas öeldakse küll Ameerika leiutis aga see hoopis muutus ameerikale mõnesmõttes probleemiks. Leiutis mida siin nimetatakse on Bineti skaala . Binet oli huvitav teadlane ja ütleks ka ,et esimene kes mulle siin raamatus meeldib, kuigi ta algus näitas tema rumalust. Binet kasutas
relva või instrumendiga. Kuriteo toimepanija suhtes kohaldatakse kättemaksu. Kui kurjategija on teo ülessetunnistanud, määratkse ohvri või tema pere heaks välja hüvitis.31 Tahtlik üksikisiku tapmine (Qata Shibu'l-'Amd) on instrumendiga, mis ei ole tunnustatud surmava relvana. Selle rikkumise eest karistatakse religioosse ekspansiooniga (lepitus läbi tegude, nagu paastumine, almuste andmine vaestele) ja verejooks. Ohvri perel on võimalus kurjategijale andestada. Lisaks on tapjal keelatud ohvri vara pärandamine.32 Tahtmatu tapmine (Qata al-Khata) on surmaga lõppenud tegu, mis on toime pandud tahtmatult. Toimingutes või kavatsustes võib esineda vigu. Tahtmatu tapmisega on tegu, kui keegi tulistab sihtmärgi suunas ja tahtmatult surmab kõrvalise isiku. Tahtmatu tapmise mõistet laiendatakse teadvusetute toimingute tagajärjel toime pandud tapmistele, näiteks üksikisik,
suurele hulgale inimestele. 25. aktiivne ja passiivne autanaasia- kas lõpetame lootuselt haige kunstliku elushoidmise või teeme aktiivse süsti; Thatlik ja tahtmatu- kas patsient avaldab oma tahet või on letargilises seisundis. Tahtlik passiivne. Patsiendi soovi täitmine, tahtlik aktiivne- keegi kõrvaline peab sooritama fataalse teo. Tahtmatu- patsient ei saa oma soovi avaldada. Retributiivne karistus- silma silma, hammas hamba vastu. Kurjategijale tuleb põhgjustada sama palju valu, kui tema õhvrile. Seda õigustab surmanuhtlus. Ennetav- peab olema ennatav, kuritegusid vähendav efekt. 26. Võimu põhjendamine: 1) Jumalik autoriteet; 2) Loomulik autoriteet mõnele on loouomane alluda; 3)Autoriteet hüvest- valitsema peab see, kes on kõige targem; 4) nõusolekul baseeruvad teooriad. Machiavelli- heidab kõrvale võimu põhjendamise küsimuse ja keskendub võimu säilitamise tehnikale. Seab kahtluse alla selle, kasvõimu üldse
ettekavatsetud. Ohvri ,,kättesaamiseks" võib kurjategija kasutada relva, ohvri kallal kasutatakse erinevat vägivalda, mille käigus ohver orjastatakse, piinatakse või isegi äärmuslikel juhtudel tapetakse. Ohvri kehale on selle tagajärjel jäänud ulatuslikud vägivalla jäljed. Vägivallaakt võib kesta päevi või isegi aastaid sest ohvrit hoitakse vangistuses. 2.1.4 Seksuaalse rahuldamise vägistamine Seksuaalse rahuldamise vägistamise ohvriks on ka tavaliselt eelnev tuttav. Kurjategijale on iseloomulik madal enesehinnang ja kontroll. Kuritöö motiiviks on eelkõige seksuaalse rahulduse saamine ja kurjategija ei ole eelnevalt seksuaalkuritegude eest karistatud. Rünnak ohvri vastu toimub impulsiivsusest ja kurjategija ei kasuta ohvri suhtes rohkem vägivalda kui hädavajalik. Juhul, kui ohver osutab eeldatust tugevamat vastupanu, siis võib kurjategija rünnaku lõpetada. Vägivallaakt on ise lühiajaline.
mis vajab oma sotsiaalpsühholoogilise ja meditsiinilise probleemist tulenevalt paindlikku lähenemist, teiseks narkokaubandus, mis omakorda peaks olema tõkestatud otsustavate ja karmide karistusõiguslike meetmete rakendamisel.(viide) Jaanus Rahumägi on öelnud enda 17. detsember 2003 riigikogu istungi ettekandes, et seaduse rangus peab vastama rahva õigustundele. Seadusemuudatus ei suru otseselt rangemaid karistusi peale, kuid jätab kohtunikele võimaluse määrata vajadusel kurjategijale äärmiselt range karistus.12 Tinglikult öeldes saab karistusseadustikus jagada narkootikumidega seotud süüteod kolme gruppi: narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine13- §183 - §185; narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamine- §186 -187; 11 Euroopa Nõukogu 24. okt 2004 raamotsus 2004/757/JSK. Arvutivõrgus kättesaadav: http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do
tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtalsed faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Otstarbekohasuse nõuet käsitletakse kahest erinevast aspektist. 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidlist tähendust omavatele suhetele. Seadusest kinnipidamine on kõige otstarbekohasem tee. 2) Seadusega antud raamides tuleb kuriteole ja kurjategijale rakendada kõige otstarbekohasemalt mõjuvat karistust. Subjekti käitumist tuleb reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi kui ka rahva seisukohast vaadatuna. 5.Millistele nõuetele peavad vastama õiguse rakendamise akti rekvisiidid ja struktuur? Struktuur peab nimetatud andmed esitama võimalikult täpselt:
ettekujutus õigest käitumisest - Pluralistlik ignorants arvatakse ekslikult et teiste arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast - Deviantsus kõrvale kaldumine normist, hälbeline käitumine nt kuritegevus, geniaalsus vaimuhaigus Kuritegevuse paratamatuse probleemid Durkheim - Igas ühiskonnas esineb käitumine mida peetakse kuritegelikuks - Kuritegevus ühiskonnale kasulik sest kurjategijale vastandumine aitab kaasa seadusekuulelike ühtekuuluvustundele - Ühiskond hoolitseb selle eest et alati eksisteeriks deviantsus defineerides mingit osa käitumisest kui kuritegeliku Mänguteooria - Kurjategija on muidusööja free rider - Ainult ausate inimeste populatsioonis on kurjategijal võimalik suurt kasumit saada - Kui kurjategijate % liiga suur pole võimalik kellegi kulul elada Väärtused Arusamad sellest mis on hea, ilus ja õiglane
Kuritegelik karjäär saab tihti alguse sellisel moel: 1. Esmane deviantsus inimene rikub (pool)juhuslikult mingit normi 2. Sildistamine inimesele riputatakse külge deviandi (kurjategija) silt 3. Teisene deviantsus inimene võtab talle omistatud sildi omaks ja hakkab ka edaspidi normidevastaselt käituma. Kuritegevuse paratamatus Emile Durkheim - igas ühiskonnas esineb käitumist mida peetakse kuritegelikuks; - kuritegevus on ühiskonnale teatud mõttes kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tugevdab seaduskuuleka enamuse ühtekuuluvustunnet; - seega ühiskond (kollektiivne teadvus) hoolitseb selle eest, et ühiskonnas alati esineks deviantsust, sh. ka kuritegevust; - ühiskond teeb seda nii, et defineerib mingi osa eksisteerivast käitumisest kui kuritegeliku. Mänguteooria - ainult ausatest inimestest koosnevas populatsioonis on kurjategijal võimalik väga suurt kasumit saada;
Moraal ja tavad on õiguse eelkäijad. Väidetakse, et õigus on eetiline miinimum, st õigusesse peaks eetikast üle võtma ainult kõige olulisema osa ehk miinimumi, mis vajab ühiskonnas õiguslikku kaitset. Eetika ja karistusõigus: Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem. Karistuse eesmärgid: 1. Retributsioon ehk kättemaks, eesmärgiks õigluse taastamine kannatuste ja kahju tekitamise läbi kurjategijale. 2. Kahjutuks muutmine ehk tulevaste kuritegude ärahoidmine, mille all peetakse silmas kurjategija isoleerimist. 3. Hirmutamine, eesmärgiks kurjategija ja teiste potentsiaalsete seaduserikkujate suunamine seadusekuulekusele hirmuga karistuse ees. 4. Rehabilitatsioon, eesmärgiga muuta süüdimõistetut. Üks karistuse õigustamise viise on lex talionis - õiglase karistuse nõudmine mineviku eksimuse eest.
46 NS art 31 teine aste: arestimajja saatmine 3–4,5 aastaks. 47 K. Grau (viide 2), lk 99. 48 Дело по обвинению Лиер и В. Паннель в краже церковной утвари и святотатстве. – EAA.105.1.9048. 49 NS art 139 lg 2: alaealistele vanuses 17–21 aastat määrab kohus toimepandud süüteo eest sama karistuse, mis täisealisele kurjategijale, vaid selle erinevusega, et sunnitöö pikkust vähendatakse 1/3 võrra või kui tegemist oleks olnud sunnitööga ilma tähtajata, siis 20 aastani. 50 Vanglakaristuse pikkust pole välja toodud ja lähtuma peab UNS art-s 20 sätestatust, mille kohaselt vanglakaristuse pikkus on kahest nädalast kuni ühe aastani. 172 JURIDICA III/2012
· Deviantsed subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus. Selle näol on tegemist inimestega, kes tahavad saada kasumit. 2. Konfliktne subkultuur tegelevad peamiselt hängimisega. Võivad olla taimelavaks edasiseks organiseeritud kuritegevusele. 3. Ühiskonnast eemaldunud narkomaanid ja alkohoolikud. Kaptenisilla õlleks · Kuritegevuse paratamatus Emile Durkheim ütleb et kuritegevus on ühiskonnale kasulik, kuna kurjategijale vastandumine tekitab teistes ühtekuuluvustunnet. Ja selleläbi ühiskond ka tugevneb. Seetõttu Durkeheimi järgi ongi igas ühiskonnas kurjategijaid olemas, mis annabki teistele võimaluse vastanduda. See tugevdab ühiskonda. Teine teooria, mänguteooria, ütleb et kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine. Ainult ausatest inimestest koosnevas populatsioonis on kuritegevus väga kasulik. Seetõttu ilmuvad ausate inimeste kõrvale ka paratamatult kurjategijad. Samas
teisese alla. Kindlasti on neil toime ka kolmandase osas. Aga selleks, et situatsioonilise preventsiooni vahend toimiks, ei pea isik olema pandud mingisse riskirühma pandud seega toimivad kõigi suhtes ka esmane. Mida situatsioonivahenditega püütakse saavutada? 1) üks suund on see, et õigusrikkumise toimepanemist raskendada inimene on laisk ja niipea kui õnnestub toimepanemist muuta raskemaks, siis kuritegude toimepanemine tõepoolest väheneb kurjategijale ei meeldi teha lisapingutusi. Kasvõi lukud ja trellid. Võib selgeid seoseid tuua ka milliste lukkude jne puhul on sissemurdmisi rohkem ja kus mitte. Raskendamise juurde läheb ka juurdepääsukontroll teatud piirkonnas juurdepääsu puhul suurendab vahelejäämise riski, siis tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Raskendamist saavutatakse ka liikluspiirangutega ei saa hästi ligigi. Samuti raskendamise
Need vormid on 7 tasumis- ehk kättemaksuidee ja lunastusidee. Esimene (Kant) lähtub õiguskorrast kui objektiivsest kategooriast ning leiab, et kui süüdlasele on mõistetud õiglane tema süüle vastav karistus, on sellega taastatud õiguskord. Teine, lunastusidee (Hegel), asetab rõhu kurjategija süüle ning näeb karistuses kurjategijale antud võimalust oma tegu sisimas heastada. Karistuse põhjendamine lunastusideega lähtub eeldusest, et karistamine puhastab süüdlase hinges seal olevast kurjusest. Samast põhimõttest lähtub ka tänapäevane moraaliteooria. Absoluutse karistusteooria järgi on karistus asi iseenesest, karistuse õiguslik ja eetiline alus ei vaja täiendavat põhjendamist ega karistamisvolituse õigustamist. Karistada tuleb selle pärast, et süütegu on toime pandud, karistus on vaba mistahes eesmärgist
aastal sama seadusmääruse eelmise redaktsiooni alusel viidi läbi kolm kriminaaluurimist ja võeti kohtulikule vastutusele üks isik). Kõik selle aruandlusperioodi kuus kohtuasja olid seotud prostitutsiooni vahendamisega ja olid perioodi lõppedes veel lahendamata. Uue seadusandluse alusel ei mõistetud süüdi ühtegi süüdistatavat. Üks isik mõisteti süüdi inimkaubitsemise toetamise katses transportida viis Vietnami sunnitöölist, nende hulgas üks laps, Venemaalt Euroopa Liitu; kurjategijale mõisteti karistuseks kaheksa kuud vangistust. Lisaks mõisteti üks süüdistatav prostitutsiooni vahendamises süüdi kõrge profiiliga juhtumis, kus talle pandi süüks peaaegu 100 naise värbamine sunnitud prostitutsiooniks Luxembourgi ja Kreeka klubidesse; uut inimkaubanduse vastast seadust ei saanud sellele juhtumile tagantjärele rakendada. Hoolimata 89 300 USD-ga võrdses väärtuses vara konfiskeerimisest ja 7700 USD-
rehabiliteeriv. Eutanaasia: aktiivne ja passiivne - kas lõpetame lootuselt haige kunstliku elushoidmise või teeme aktiivse süsti; tahtlik ja tahtmatu- kas patsient avaldab oma tahet või on letargilises seisundis. tahtlik passiivne - patsiendi soovi täitmine. tahtlik aktiivne - keegi kõrvaline peab sooritama fataalse teo. tahtmatu - patsient ei saa oma soovi avaldada. Karistus: retributiivne - silma silma, hammas hamba vastu. Kurjategijale tuleb põhjustada sama palju kannatusi, kui tema ohvrile. See õigustab surmanuhtlust (ja ka piinamist). (Vastuargument: õiglus ei saa olla kuriteo põhjenduseks.) Ennetav- peab olema ennatav, kuritegusid vähendav efekt. Rehabiliteeriv ümberkasvatav? 26. Tunda nelja lähenemist võimu põhjendamise küsimuses. Teada üldjoontes Machiavelli seisukohti, ühiskondliku lepingu teooriat, sotsialismi ja anarhismi seisukohti. Tunda ära ideoloogiakriitika, Foucault' ja Rawlsi teoreetilised
Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid küll erinevad, kuid sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks. 3. Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e
tagajärjed vastavalt karistuste süsteemile. } Ta sai kasu/rahuldust kuriteo toimepanemisest. Karistus kui preventsioon Lähtudes utilitarismi ideedest Jeremy Bentham esitas seisukoha, et karistus võib ennetada õiguserikkumisi järgmiselt: } teha kurjategija jaoks uue õiguserikkumise toimepanemise võimatuks või väga raskeks (teovõimetuks tegemine ehk inkapatsitatsioon); } kurjategija enda ja teiste ühiskonnaliikmete taunimine kurjategijale karistuse kohaldamisega (hirmutamine); } kindlustades võimaluse kurjategijate parandamiseks (Honderich 1989: 52). 1. Tänu karistamise võimalusele hoiduvad mitmed potentsiaalsed seaduserikkujad kavandatud süüteo toimepanemisest. 2. Teised inimesed, kes ootamatult sattuvad olukorda, mis annab neile võimaluse süüteo toimepanemiseks, ei pane seda toime, kartes võimalikku karistust, mis teole järgneb. 3. Need, kes panevad toime süüteod, hoiduvad raskemate süütegude
annaabi.ee 
