Arvuti ABC (0)

Botnetiks ehk robotvõrguks ( robot network) nimetatakse küberkurjategijate kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui arvutite omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, serveerib porno - või piraattarkvarakollektsiooni,nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi.
Denial of Service ehk DoS-rünnakuga koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter , üle suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring.
Eraldi brauseriaken (popup window ), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata.Hüpikakende eesmärgiks on pikendada konkreetsel leheküljel viibimise aega (mõnikord kasutatakse selleks brauseri põhiakna all avanevat akent, mida kasutaja märkab alles siis, kui pealmise akna kinni paneb) ning teenida rohkem reklaamitulu.
Klahvinuhk (keylogger) on nuhkvara , mis salvestab kõik klahvivajutused algul failina arvuti kõvakettale ja hiljem saadab need üle interneti ettenähtud e-posti aadressile või
FTP-serverisse. Klahvinuhk võib olla ka riistvaraline – selle võib paigutada klaviatuurijuhtme pistiku ja pesa vahele või monteerida klaviatuuri sisse. Niisugused klahvinuhid
salvestavad klahvivajutused oma sisemällu.
Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Pealtnäha kaootiline tulemus allub siiski teatud reeglitele ehk algoritmile, mis võimaldab vastava šifri ehk võtme abil muuta krüpteeritud informatsiooni taas loetavaks ehk dekrüpteerida.
Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude
Sessiooniidentifikaator, suupärasemalt küpsis (cookie) kujutab endast väikest tekstikujulist andmeplokki, mille veebiserver saadab teie veebilehitsejale ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Küpsist hiljem serverile tagasi saates annab teie veebilehitseja serverile märku, et on sellega juba suhelnud ning edasi võib jätkata sealt, kust eelmine kord pooleli jäi.
Lunavara (ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on selline pahavara , mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel
kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha.
Pahavara, mis paigaldatakse arvutisse ilma selle kasutaja teadmata ning on mõeldud tema tegevuste ja isikuandmete jälgimiseks ning arvuti kontrollimiseks. Nuhkvara võib jälgida kasutaja veebisurfamisharjumusi, aga ka salvestada paroole, klahvivajutusi ja ekraanipilte.
Näotustamine (defacement) toimub siis, kui pahatahtlik sissemurdja tungib veebiserverisse ning asendab seal hoitava kodulehe omaenda leheküljega. See sisaldab näiteks sissemurdja pseudonüümi, vahel ka poliitilist sõnumit.
Pahavaraks, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara , mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks.
Warez on mitmuse tuletis sõnast software, arvutikasutajate slängis tähendab see piraattarkvara kogumikku. Vanasti jagatiseda üle telefoniühenduse, üks piraatprogramm teise vastu, hiljem riputati üles veebilehtedele, praegusel ajal vahetatakse piraattarkvara peamiselt P2P-võrkude (BitTorrent, Kazaa ja muud seesugused) vahendusel, väiksemal määral FTP- või veebiserverite kaudu
Privaatsuse all mõeldakse isiku või grupi võimet kontrollida enda kohta saadaolevat informatsiooni. Selleks informatsiooniks võivad olla isikuandmed, konfidentsiaalsed sõnumid või tegevus arvutivõrgus.
Reklaamvara ( adware ) tuleb teie arvutisse tavaliselt mõne teise rakenduse tasuta kaasaandena ning on parimal juhul ainult veidi tüütu, näidates reklaame ja plõksides lahti hüpikaknaid.
Rootkit ehk käomuna on selline tarkvara, mis toimetab arvutis juurkasutaja (ehk administraatori ) õigustes, tavaliselt operatsioonisüsteemi tuuma tasandil, hiilides niiviisi mööda operatsioonisüsteemi turvamehhanismidest.
Varjestamata sinihammas ( bluetooth ) võib kaasa tuua selle, et mobiiltelefon võib langeda bluejackingu ehk sinihambatünga ohvriks.
Zombi on arvuti, mis on pealtnäha täiesti korras, kuid mida kontrollib võrgus asuv küberkurjategija ning mis koos teiste omasugustega kuulub ülevõetud arvutite võrku – botnetti.
Trooja hobune, lühendatult troojalane on selline pahavara, mis sokutab end teie arvutisse näiliselt süütu rakendusena, kuid käivitamisel pakib lahti oma pahategeva poole (või tirib selle internetist alla).
Tulemüür kujutab endast kas tarkvararakendust või spetsiaalset seadet , mille põhiülesandeks on reguleerida liiklust erineva turvatasemega arvutivõrkude vahel, eraldades näiteks väiksema kodu- või kontorivõrgu ülejäänud internetist. Kui ehitiste puhul peab tulemüür takistama tule levikut ühest hoone osast Senikaua , kuni arvutiprogramme loovad inimesed, esineb neis ikka mõni viga. Mida keerulisem süsteem ja mida rohkem inimesi selle valmimisel osales, seda suurem on ka vigade tõenäosus.
Sedamööda, kuidas tulemüürid ning muud sissetungi tõkestavad seadmed muutuvad järjest kavalamateks ja tõhusamateks ning võrku sissetungimine, eriti märkamatu sissetungimine, muutub järjest keerulisemaks, on ripakile jäetud USB-pesa küberkurjategijatele tõeline kullaauk.
Internetiusse (worms) eristatakse viirustest peamiselt nende paljunemisviisi järgi – kui arvutiviirus haagib end tavaliselt mõne teise programmi külge ning vajab paigaldamiseks või levimiseks kasutaja kaasabi, siis uss on võimeline internetis levima ja paljunema iseseisvalt, kasutades tavaliselt operatsioonisüsteemi või rakenduste turvaauke.
Nn vahemeherünnak (man in the middle attack) kasutab olukorda, mil arvutikasutaja arvab, et suhtleb turvalise serveri või teenusega. Ründaja, kes seda suhtlust pealt kuulab, võib selle ajal saadud andmeid kasutades vastavalt oma eesmärkidele mängida kasutajale ise serverit ning meelitada temalt välja turvakriitilisi andmeid, või omakorda kasutajana esinedes pääseda serveris ligi rünnatava salajastele andmetele. Isegi kui teie arvutil on parim võimalik viirustõrje, tulemüür ja muud turvalahendused, võib ikkagi juhtuda, et arvutis olevad andmed lähevad kaotsi või saavad kahjustatud – kas siis ütleb kõvaketas üles või tassib varas arvuti lihtsalt minema. Sel puhul on kasulik omada andmete või failide koopiat kas siis CD-ketastel, võrgukettal või mõnel muul viisil.
Veebilehitseja ehk brauser on selline tarkvararakendus, mille abil saab lokaalses arvutis vaadata/kuulata internetis (või ka kohtvõrgus) paiknevatel veebilehtedel olevat teksti, pilte, videot, heli- ja teisi faile ning muud informatsiooni. Need on pahavara kuulsaimad esindajad. Esimene viirus , The Creeper, liikus interneti eelkäijas ARPANET-is juba 1970. aastatel.
Esimene laia maailma lahtilastud viirus Elk Corner kirjutati 1982.aastal. Arvutiviiruste kuldaeg oli kümmekond aastat tagasi, mil Michelangelo põhjustas ülemaailmse paanika ning CIH kärsatas tuhandete kaupa emaplaate läbi.
Programmide kogum, mis üritab ära tunda ning kahjutustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viiruseid , usse, troojalasi jms. Moodsamad viirustõrjujad võitlevad peale selle veel reklaamvara, rootkittide, klahvinuhkide ja identiteedivarguskatsete vastu. Komplekssemad viirustõrjelahendused võivad sisaldada ka tulemüüri, spämmifiltrit ja varundusmootorit.
Internetipõhised telefonid ( Voice over Internet Protocol ) on üha populaarsemad, peamiselt seetõttu, et nendega üle interneti tehtavad kõned maksavad väga vähe või üldse mitte midagi (kui internetiühenduse kulu välja arvata).Koduvõrgu kaitsmiseks internetist tulevate rünnakute eest on vaja tulemüüri. See võib olla nii operatsioonisüsteemi
enda sisseehitatud tulemüür, kuid veel parem on tulemüüri funktsionaalsusega ruuter. Selle konfigureerimine sõltub konkreetse ruuteri margist, traadita võrgu puhul on paljud seaded universaalsed.
Traadita võrgu kasutajate arv läheneb jõudsalt sajale miljonile, ja mitte ilmaaegu. WiFi -t on väga mugav ehitada – traadita võrk ei nõua kapitaalmahutuslikke töid kaablivedamise näol, seda on lihtne paigaldada ja vajadusel laiendada. Kasutaja ei ole füüsiliselt seotud oma kindla töölauatagusega, uude võrku saab lülituda vähem kui minutiga.
Õngitsemine ehk phishing on inimpsüühikaga manipuleerimise üks viise, lollitamistehnika, millega üritatakse arvutikasutaja viia niikaugele, et ta annab kurjategijale ise oma
juurdepääsuandmed, paroolid , krediitkaardi rekvisiidid ja muu turvakriitilise informatsiooni.