seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu eneses ning samas mängimaks teiste inimestega. Soov oleks neid inimesi veel pidada süütuteks inimesteks, kuid seda ma teha ei saa, sest igaühel meist valitseb headus ja kurjus, ning kes nendest kahest peale jääb, ei oska keegi sajaprotsendiliselt kinnitada. Probleemi tuumaks on see, kas võõral oli õigus talitleda enese plaani järgi, õõnestades sellega kõikide linnaelanike ,,siseriiki"? Leian, et eetiliselt ja moraalselt oli selline tegu täiesti väär
Tekst on satiiriline ning tundub, et eesmärk on lugejat tõugata eemale ja ning panna mõtlema käsitletud teemade peale.Ta laidab väga maha usklikke ja üldse usku. Ta ei taha, et inimesed teda pühakuks peaksid.Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ovriks.Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Ciorani Inimene on kõikuv ning inimese elu on seotud pettumustega, vajalik on lohutuse leidmine. Ciorani ülistab enesetappu. Kõige suurem hirm on hirm tuleviku ees, religioon on üks selle avaldumise vorme. Elu on justkui lõpplahenduse leidmine. Inimene on Ciorani arvates labane ning vastumeelsust tekitav. Olles looduse ohver, püüdleb inimene mõttetute eesmärkide poole, järgides sealjuures karjamoraali
Põhiteemad millest Visnapuu kirjutas olid ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. Tema luuletused on filosoofilised. Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat vormi . Võttes eeskujuks muusika, kasutas sõnu ja refrääne oma luules . Visnapuu teostes on märgata lõhestunud isiksuse heitlust hea ja kurjaga. Talle on iseloomulik teatud ebakindlus ja ahastus. Tähelepanu äratavad armastuslaulud oma tundesoojuse, haruldase rütmi ja hea kõlaga. Üks tähtsamaid on ,,Käoorvik" mis valmis 1920. aastal. Koosneb kümnest omavahel seotud armastusluulest kirjad Ingile. Luules on märgata looduse põimumist, vahelduvad aastaajad. Kõige kaunimaks peetakse ,,Kuues kiri Ingile" milles on selgelt märgata looduse ja armastuse teemasid. Näiteks ,, Kuldkollane on süda nagu sügis". Kuid on ka nn
halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed arvavad end olevat väärtuste mõõdupuud. Kristlik moraal Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: 1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. 2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. “Jumal on surnud” Kuulutas,et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Seos teiste tuntud inimestega Oli hea sõber Wagneriga (saksa helilooja), sõprus katkes kui Wagner sai teada, et Lietzsche on homoseksuaal. Filosoofile oli
Kuradi mitu nägu Kõigil meist on mingis mõttes mitu nägu, kord ollakse hea inimene, teine kord aga negatiivne ning pahatahtlik. Keegi pole ühetahuline, sest nii oleks igav ning paratamatult on kõigil mitmeid erinevaid iseloomu jooni. Ka kurat ei erine selles vallas teistest, ta ei ole üdini halb ega ka üdini hea. Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et
tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn
Joob noorendavat eliksiiri Hakkab Margaretat ihaldama Rahulolu leidmine Esimeses osas rahulolu ei leia Mefistofelese poolt pakutud tegevused teda ei kõiguta Alles teise osa lõpus leiab elu mõtte Vaibumatu tegutsemisiha ja töö Fausti idee Elu põhimõte ei tugine pelgalt õppimisel Võid teistelt abi paluda, kuid jääd siiski oma põhimõtetele kindlaks Võid muuta ennast kolmkümmend aastat nooremaks, kuid see ei muuda sinu olemust Leping kurjaga viib halvale teele sinu, kui ka su lähedased Kuulsamad tsitaadid "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" "Kui leiadki armu Looja silmas, sa neetud oled siin maailmas." "Kui haigus, mille laps saab isalt, on seadus koormaks inimsool. " "Mis kasutu, on koormaks eluretkel; vaid see on kasulik mis loodud nüüdsel hetkel." "Kolmkümmend aastat vana mees on sama hea kui surnud." Tänan kuulamast!
eriliselt õnnestunud, arvestades asjaolu, et tegevust on kajastatud ajalises järjekorras. ,,Esimese maailmasõjategi huvitavamaks asjaolu, et autor on käsitlenud ka revolutsiooni Venemaal ning kodusõda. Arvatavasti selle tõttu, et Vene kodusõtta sekkusid liitlasväed, tehes sellest ühe maailmasõja rinde. Raamatule annab juurde olukorra kujutamine mõlemat poolt rindejoont,mis justkui tunnistaks fakti, et ei toimunud kujundlikku hea võitlust kurjaga vaid inimene inimese vastu, kus ei ole võitjaid. Keegan tunnistab, et Esimine maailmasõda oli ,,traagiline ja tarbetu konflikt". Ma nõustun väitega, et suurt sõda oleks saanud ära jätta relvakokkupõrkele eelnenud nädalate jooksul. Peab tunnistama, et Keegan on tõesti andnud objektiivse ülevaate sõjasündmustest, laskudes samas sügavamale, sealhulgas diplomaatiasse, et selgitada lugejale konflikti tagamaid. Kokkuvõtteks
poliitilist kaarti, on selgesti näha Eurooplaste soov. Tänapäeval on Eurooplased muutunud kindlasti sallivamaks ja tolereerivamaks, kuid ka aeg on ligi 120 aastat Nietzsche ütelusest edasi liikunud, kuid siiski nõustun temaga, sest Eurooplased peavad end siiski kõige targemateks. Kristliku moraali kriitika Kristlik moraal on Nietzsche väitel orjalik ja madaldab inimväärikust. Kristliku moraali kaks tunnusjoont on tema arvates ligimesearmastus ja kurjaga kurjale mittevastamine. Ligimesearmastuse kriitika: ,,Te kipute ligimesele ligi ja teil on selleks ilusaid sõnu. Aga mina ütlen teile: teie ligimesearmastus on teie halb armastus iseenese vastu. Te põgenete ligimese manu isenesese eest ja tahaksite sellest teha endale vooruse. Kuid mina näen läbi teie ,,endatuse"." Tsitaadi all peab Nietzsche silamas, et inimesed armastaksid endeid sellistena, nagu nad on,
· Välismaal avaldatud luulekogud "Esivanemate hauad", "Mare Balticum" ja valikkogud "Tuuline teekond", "Ad astra", "Periheel. Ingi raamat" ja "Linnutee. Rännuraamat" sisaldavad mälestuspilte, koduigatsusluulet ja poliitilist värsspublitsistikat. Loomingule iseloomulikud jooned · Ta annab kirgliku subjektiivse hinnangu sellele, mida ta näeb ja mille keskel elab. · Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnetega ja hävitavate tumedate tungidega. · Isamaaluulele on iseloomulik luuletaja emotsionaalne, väga isiklik suhe kodumaaga. · Tema armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat ja teine pool väljendab luuletaja põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. · Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid Visnapuud sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis.
,,Ehtides 2" Positiivne emotsioon, räägib heast armastusest A rebours 1 Ärevaks(?), räägib armastusest, ent mitte nii positiivselt, on tunda ka negatiivsemat külge Henrik Visnapuu Nooruses uusromantiline, vormitaotlus, modernistlik, eeskätt futuristlik. Isikupära kuuldelises küljes,sõnade kõlas, värsside musikaalsuses. Vastuvõtlik ilule ja inetusele, äge oma armastuses ja vihas, otsekohese,väljakutsuva esinemisega Lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Heitlikkus suhtumises ellu, jumalasse, naistesse, endasse Armastusluule üks osa esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat tundeliselt mahe,kaunisõnaline. Naisenimed, mis on huvitava kõlaga (Maria, Ene, Alaea, Ing) Kannatav ja troslik pool väljendab aga põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. naistes peitub midagi tabamatut, saatuslikku, ohtlikku. Bravuurse hoiaku taga luuletaja ebakindlus, ahastus ja valu.
Valguse ja varju piiril Otsuseid tehakse juba aegade algusest saadik, kuid kas need on olnud alati õiged? meie elus on õiged ja valed otsused, kuid kuidas me teame, k ust jookseb piir ahnuse, hea ja kurja ning tegelikkuse ja näivuse vahel? Me seisame tihti hea ja kurja vahel, sest me ei tea kunagi täpselt, kas see, mida me teeme, on täiesti õige. Ei tohiks lasta ennast mõjutada rahast ega materiaalsetest asjadest, vaid olema suuteline endale teadvustada, et kui teha piisavalt tööd ja tulla toime, saame endale neid asju lubada ning ei peaks selle kõigepärast hulluma. M.Bulgakovi teoses "Meister ja Margarita" oli Woland see, kes oli küll kurjemal poolel, kuid tahtis näidata ka ahnetele inimestele, et alati ei tasu kohe ahnitsema hakkata. Varieteeteatris sai ta tõestada , kui ahneks võivad inimesed minna. Ta võlus raha, riideid, kingi ja muudki, ning inimesed läksid hulluks ning jooksid suurte mas...
Korralikud inimesed oskasid laitmatult prantsuse keelt ja tundsid seltskonna kombeid. Mittekorralikud inimesed on aga lihtrahvas, kes elab kooskõlas looduses. Teismelise eas algab igal noorel inimesel ajajärk , mil ta püüdleb kõlbelise enesetäiustuse poole (mitmemete erinevate võimaluste vahel valimine; õigluse tajumine; ülekohtu tunnetamine; siiraste ja puhaste mõtete ,,varjamine"; moraaliõpetuse omaksvõtt). Tolstoi üheks loominguliseks loosungiks oli kurjale ei tohi kurjaga vastata. Igasugune kättemaks ei ole õigustatud, see on pigem vahend omaenda nõrkuse näitamiseks. Õigele teele satub inimene, kes kannab endas kaasas lapsepõlve siirast puhtust ja headust. Tolstoi püüdis veel näidata seda, et inimesed on unustanud selle põhitõe. Tema arvates ongi elu antud selleks, et saada ,,teiseks" inimeseks. Tolstoi poolehoid kuulub aga lihtrahvale, sest nad on vabad ja nad ei eksi headuse ja tõe teelt
``. Dumas' teostes ei pea otsima ajaloolise tegelikkuse tõepärast kujutamist. Oma parimates teostes, vaatamata nende pinnapealsusele, kodanlikule piiratusele, jääb Dumas suurepäraseks ja haaravaks jutustajaks. Ta on loonud unustamatuid kangelaslikke karaktereid. Tema karakterites avaldub et terava mõistusega, enesekindel ja julge inimene, kes on veendunud oma õiguses, peab elus aktiivselt oma osa etendama, kaitstes jõudumööda headust ning õiglust ja võideldes kurjaga. Dumas on kirjanik, keda on lugenud terved sugupõlved. Tuleb arvata, et niisuguse tunnustuse osaliseks ei saada ilma põhjuseta.
"Elav kapital" (1934) Henrik Visnapuu · Eluaastad 18901951 · Sündinud Viljandimaal Helme vallas · Õppinud Tartu ning Viljandimaa eripaikades, töötanud õpetajana, ajakirjanikuna ja propagandatalituse kultuurinõunikuna · Luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik Looming · Silma paistavad armastusluuletused ja isikliku tundetooniga isamaalised laulud · Luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga · Luule üks osa esitab jumaldavat armastavat naisteharrast imetlejat Teosed · Luulekogud "Talihari" (1920) "Amores" (1917) "Hõbedased kuljused" (1920) "Esivanemate hauad" (1946) "Maarjamaa laulud" (1927) "Käoorvik" (1920) Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Artur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu
1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Visnapuu suri 3.04.1951 Usa-s, kus tema põrm tuhastati. · Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud zizzle inimene,kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Visnapuu rikastas eesti luulet püsiväärtusliku tunde- ja mõtteluulega. Ta arendas edasi eesti luule keelt ja vormi, otsides neis uusi võimalusi. ( ,,Kaks algust" , ,,Maria","Esimene kiri", ,,Meie aeg","Tõmbtuul". August Gailit(1891-1960)Sündis Valgamaal,Kuiksillal.Hariduse omandas Valgas, Läti kihelkonna-ja linnakoolis ning Tartu linnakoolis.Töötas ajakirjanikuna nii Eestis kui Lätis
uskumusi maailma kohta. Skaldide luule levis edda lauludega üheaegselt. Skaldid muistseta rahvaste järeltulijad. ,,kuningapeegel"- kirjut. 13. Sajandil, eri kihtidele suunatud käitumisõpetus. Anglosaksi eepos 7. või 8. Sajandil loodud ,,Beowulf"- rajaneb iidsetel lugulauludel. Käsikiri inglismaalt, sündimused Taanist, Rootsist. Kirjutatud alliteerivas värsis. Beowulf pole ajalooline isik. Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega. Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud Chanson de geste ,,kangelasteo laul" .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.).
maise abikaasaga koos, ei teinud ta kellelegi kurja, vaid elas oma elu. Ent kui ta muutus nõiaks, siis muutus halvemaks, sest ta jättis oma abikaasa maha. Lõi Moskva korterelamute klaasid puruks ja üleüldse laasta palju ning müüs oma hinge Saatanale. Teisalt ta tegi kõike vaid hea eesmärgi nimel, Meistri armastuse pärast. Woland - teose lõpu pool muutub paremaks, leebemaks, sest ta ju lahkub Moskvast ega tee enam inimestele kahju 6.Teinekord võib kurjus ka kasuks tulla. Ka kurjaga on võimalik head korda saata. 7.Antud teost ei loeks sellepärast, et sellest on raske aru saada, kuna sisse on kirjutatud palju idamaade sümboleid. Teiselt jälle tuleb see just kasuks kui uurida neid sümboleid, siis saab jälle targemaks ja teosest võib jälle leida uusi sügavusi, mida autor on kirjutanud. Ma soovitaksin seda teistele, kuid eelnevalt soovitan ka taustainfot teose kohta uurida, siis on raamatut selgem ja parem lugeda
Hans Leberecht "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaan "Valgus Koordis" on minu jaoks lugeda esimene ja ainuke sotsialistlikku realismi esindav romaan. Mõneti tundub teos natuke fantastilisena. Kõigepealt on väiksed ja vaesed head inimesed ja nemad asuvad võitlusesse suure ja kurjaga. Teel ületatakse igasugused raskused ja üheskoos saavutatakse võit kurjuse ja halva üle. Kõlab natukene muinasjutulikult. Üleüldse on kogu teos väga mustvalge ning halle varjundeid nagu polekski, aga samas see ju ongi sotsialistliku realismi tunnusjooni. Nõutud on võltsimatu ajaloolis-konkreetse tõelisuse kujutamine selle revolutsioonilises arengus ning ühtlasi peab teos ka kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus
kuid suutis siiski põgeneda kaupmehe kullaga. Kalur oli Hinge käitumisest segadus ja nõudis temalt nendele kohutavatele tegudele vastust. Hing tõi põhjuks selle, et Kalur ei andnud talle südant ja ei teadnud kuidas käituda. Kalur nõudis Hinge kehast lahkumist. Tuli välja, et Hing ei saa kehast enam teist korda lahkuda. Kalur rändas tagasi mere äärde, ehitas endale kaljulõhesse maja ja igal hommikul hüüdis ta Merineitsit, kuid asjatult. Hing ahvatles teda hea ja kurjaga, kuid Kaluri armastus oli võnkumatu. Hing andis alla ja palus tal Kaluriga saada üheks. Selleks, et Hing pääseks ta südamesse, pidi ta Merineitsi jätma. Seda kuuldes suri Merineitsi ja Kaluri süda murdus kaheks ning nüüd sai Hing temaga üheks saada. Meri mattis noore Kaluri enda lainete alla. Hommikul läks Preester merd õnnistama, sest meri oli olnud rahutu (torm, kus Kalur suri).
,,Muidugi, ma olen tahtnud juba ammu seda ära võtma minna aga pole abisid olnud. ´´,vastas Edgar.Nii nad läksidki ja hiiglane peksis müüri puru väljategemata nooltest. Nooled on tema jaoks nagu meile sääsed. Felix ja Aadam jalutasid väravast lihtsalt sisse. Nad ronisid üles torni otsa ja võtsid kivi ja kui nende käed kivi puutusid läksid kõik puud põõsad õitsema. Nad läksid alla ja nägid kurjade valitsejat. See saatis nende poole needusi ja hakkas taga ajama. Felix hakkas kurjaga võitlema ja viskas võlukivi aadamale. Aadam võttis oma taskust ühe noa mille Felix viskas ja ta leidis maast . Ta viskas seda kurjade valitseja poole ja see läbis tema südame. Aadam ja felix läksid koos edgariga ta kodu juurde. Edgar pani nad maha ja ütles head aega. Aadam ja felix läksid nüüd valitseja ette ja näitasid kivi. Valitseja andis oma tütre isabella aadamale. Kui valitseja suri hävitas aadam kivi ära. Kui nad veel surnud pole valitsevad nad veel riiki edasi
,,Muidugi, ma olen tahtnud juba ammu seda ära võtma minna aga pole abisid olnud. ´´,vastas Edgar.Nii nad läksidki ja hiiglane peksis müüri puru väljategemata nooltest. Nooled on tema jaoks nagu meile sääsed. Felix ja Aadam jalutasid väravast lihtsalt sisse. Nad ronisid üles torni otsa ja võtsid kivi ja kui nende käed kivi puutusid läksid kõik puud põõsad õitsema. Nad läksid alla ja nägid kurjade valitsejat. See saatis nende poole needusi ja hakkas taga ajama. Felix hakkas kurjaga võitlema ja viskas võlukivi aadamale. Aadam võttis oma taskust ühe noa mille Felix viskas ja ta leidis maast . Ta viskas seda kurjade valitseja poole ja see läbis tema südame. Aadam ja felix läksid koos edgariga ta kodu juurde. Edgar pani nad maha ja ütles head aega. Aadam ja felix läksid nüüd valitseja ette ja näitasid kivi. Valitseja andis oma tütre isabella aadamale. Kui valitseja suri hävitas aadam kivi ära. Kui nad veel surnud pole valitsevad nad veel riiki edasi
Ta istub Ta istub mälupildi sügavuses suure laua taga, päänupukene paistab üle laua. Ta selja taga kamin suure suuga. Ja suvevaade kohe akna taga. See suvevaade püsib väga kaua ja kõigub ühes igivana puuga sääl mererannas, mis ka nüüd ei maga. 4 See mehekene mõtleb oma pääga: Ta puutub kokku kurjaga ja hääga neil aastatel --- --- --- Mis nüüd on selja taga. Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni on helevalge, IGAVENE JUUNI. 3.Huvitavad faktid Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid, tunnusteks tavaliselt range vorm, elav keel ning irooniline vaatepunkt. Kaido Suss tegi laule Juhan Vildingu sõnadele. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt
Hiljem maeti ta hauakambrisse, mille Joosep oli enesele kivisse raidunud ja lükkas sissepääasu ette suure kivi kuid Jeesus oli kolm päeva hiljem surnuist üles tõusnud. Jeesus Kristus ilmutas end oma sõpradele ja õpetas neid.40 päeva hiljem tõusis ta taevasse. Tema sõnumit pidid inimkonnale edasi andma jüngrid, kes said pärast Jeesuse surma endale uue nime apostlid . Jeesus õpetas, et Jumal on hea ja armastav. Ta õpetas, et kurjale ei pea kohe vastama kurjaga. Ta õpetas ka kuidas pääseda taevasse. Sinna pidid minema kõik head inimesed, aga kurjad pidid minema põrgusse. Ta õpetas ka oma jüngritele ehk tema järgijateile meieisapalvet. Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
uskumusi maailma kohta. Skaldide luule levis edda lauludega üheaegselt. Skaldid muistseta rahvaste järeltulijad. ,,kuningapeegel"- kirjut. 13. Sajandil, eri kihtidele suunatud käitumisõpetus. Anglosaksi eepos 7. või 8. Sajandil loodud ,,Beowulf"- rajaneb iidsetel lugulauludel. Käsikiri inglismaalt, sündimused Taanist, Rootsist. Kirjutatud alliteerivas värsis. Beowulf pole ajalooline isik. Eeposes puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane võitleb kurjaga. Teosel sarnasusi germaani muistendite ja islandi saagadega. Esineb vähem paganlikke seiku. Beowulf Lõuna-Rootsis elanud noor sangar. Sureb rahva õnne nimel. Kangelaslaulud Chanson de geste ,,kangelasteo laul" .Päritolu ega autorlus pole selge. Kõige varem levis Prantsusmaal. Tavaliselt värsivormis, harvemin proosa või segavormis. Esitasid elukutselised rändlaulikud: zonglöörid (Prants.), huglaarid (Hisp.) ja Spiilmannid (Saks.).
ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Siegfried oli kuulus oma vägitegude poolest juba ennem rüütliks löömist. Tema rüütlikslöömise auks korraldati Xantenis suured pidustused. Ühel päeval kuulis Siegfried, et Burgundias elavat neitsi, kauneim kõigist tütarlastest ristirahva seas. Kohe otsustas ta minna Burgundiasse, et Kriemhildi südant võita ja ta omale naiseks võtta. Kui ta Wormsi jõudis, otsustas ta kohe kurjaga ja väevõimuga Kriemhildi omale saada, kuid kuningas Guntheril õnnestus ta maha rahustada. Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast. Siis rääkis Siegfried oma vägitegudest ja Nibelungide aardest. Ühel heal päeval saatsid saksilaste ja taanlaste kuningad, vennad Lüdeger ja Lüdegast, kuningas Guntherile kurja sõnumi, et talle antakse kaksteist nädalat aega end relvisse seada,
Samuti leidis H. Grotius, et lex talionis - see ei ole mitte ainult kannatanu kättemaks kurjategijale, vaid ta omab endas ka üldkasulikkust ühiskonnale: nimelt ta tõkestab igasugused edaspidised kuriteo kavatsused. Niisiis võib öelda, et tegemist on justkui hirmufaktoriga, mõjutades kuritegelikule teele kalduvaid isikuid, et nad ei kavatseks mõningatel põhjustel sooritada kuritegu. Lex talionis'e kohta kehtib küll ütlus, "kurjaga kurja peale", ent samas kannab ta endas ennetuslikku joont. H. Grotius märkis ka, et karistus peab olema sealjuures süüga proportsioonis - vaid siis on lex talionis oma eesmärki täitnud.1 Seega võib öelda, et rääkides lex talionis'est, ei tohiks sellesse mõistesse suhtuda kui millessegi brutaalsesse. Oli ju tollel primitiivsel seadusel ka siiski positiivne pool. Ta oli suunatud kurjategijale, et viimane oma teo eest vastutaks. Eelpool öeldust võib öelda
oli Jürkale teinud. Jürka ei suutnud mõista miks inimene, keda ta sõbraks pidas ja keda ta oli igati aidanud, talle nii teeb. Vanapagan vihastas ja vihahoos pani Antsu maja põlema ning peksis ka Antsu läbi. Leian, et vihahoos võib inimene teha mõtlematuid asju, nagu seda tegi ka Jürka ja ennast on vihasena raskem kontrollida. Arvan, et teose lõpus oli Jürka ikkagi ehtne vanapagan, sest võiks arvata, et just ehtne kurat maksab kurjale kurjaga. 7. Leian, et kirjanik tahtis teosega tõstatada küsimuse, et kas inimene suudab elada nii, et pärast surma ei minda mitte põrgussse, vaid saadakse pääse taevasse. Ka kuri ja patune inimene võib õigesti elades oma patud lunastada ja seeläbi saada armu, kui tal vaid sellesse usku on. 8. Õndsaks on võimalik saada eelkõige uskudes õndsaks saamisse. Tuleb elada tagasihidlikku , töökat elu Jumala käsuseadmise järgi. Õndsaks saamist takistas see, et
(Eesti Entsüklopeedia, lk 215) ,,Anna Kareninas" on rahvus langenud sotsiaalseks rühmaks ja perekond üksikisikuks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. (EE 1996, lk 463) See on suur psühholoogiline romaan vene kaasaegse kõrgema seltskonna elust. 9 Romaanis ,,Ülestõusmine" käsitles ta kogu aadli elulaadi kuritegelikuna ja vastandas selle enesetäiustamise, kurjaga mitte vastuhakkamise, kasina ja tõsise elu.(ENEKE 4, lk 80) Selle keskmeks oli kahe noore inimese kõlbelise uuestisünni kujutamine, taustaks 19. saj lõpu Venemaa. (Väike maailm kirjanduse leksikon lk 196) Tolstoi arvustas valitseva klassi egoistlikku eluviisi, eitas riiki ja riigiteenistust, omandus- ja rahasuhteid, õiguslikke institutsioone (,,Ülestõusmine", 1889 1899), perekonda (jutustus ,,Kreutzeri sonaat", 1887 1889), õigeusu kirikut (,,Milles on mu usk?", 1882
Eriti sügavalt välja. Vastavalt enesele. Just nagu teadagi. Hoia, hoia, ei muud. Tead ju, kui hoitakse. Vabades kätes, mis näevad. Jah, neis kätes, mis näevad. Igavene juuni Ta istub mälupildi sügavuses suure laua taga, päänupukene paistab üle laua. Ta selja taga kamin suure suuga. Ja suvevaade kohe akna taga. See suvevaade püsib väga kaua ja kõigub ühes igivana puuga sääl mererannas, mis ka nüüd ei maga. See mehekene mõtleb oma pääga: Ta puutub kokku kurjaga ja hääga neil aastatel Mis nüüd on selja taga. Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni on helevalge, IGAVENE JUUNI. ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. *** sa karjatad pikalt ja valuga libisen ei jõua ma kedagi paluda libisen su metsast sind kaevasin tookord ma juurtega ei lastega sündinut korrata suurtega *** Ja ikka valgusesse vaadata: Kui aknale on kardin veetud ette, Kui kõik on koos
Vanamees jõi vaid kohvi. See oli kõik, mida ta sai kogu päeva kestel ja teadis, et peab selle ära jooma. Juba ammu ei hoolinud ta söögist ega kandnud endaga kunagi kaasas lõunaoodet. Lootsiku ninas oli pudel vett ja see oli kõik, mida ta päeva jooksul vajas. Lk 18-19 Miks mõtleb vanamees merest kui naisest? Mis on merel ja naisel sarnast? Naisolevusest, kui millestki, mis kas pakkus oma armu või keeldus sellest. Ja kui ta vahel saigi hakkama millegi metsiku või kurjaga, - mis siis ikka parata, kui ta end taltsutada ei suutnud. “Kuu mõjutab ju teda, nagu ta mõjutab naistki,” mõtles vanamees. Lk 23 Vanamehe suhtumine kilpkonnadesse? Milline toit on teinud vanamehe tugevaks? Ta armastas rohelisi kilpkonni nende elegantsi, kärmuse ja kalliduse pärast ning tundis samal ajal heatahtlikku põlgust nende hiiglaslike kollasesse soomusesse rüütatud, suurte peadega juhmide
Mis on halb? - Kõik, mis tuleneb nõrkusest. Mis on õnn? - Kasvava võimu tunne, vastupanu ületamise tunne." "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene" Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche järgi tunnistust inimväärikuse puudumisest: Tuntud on tema saksavaenulikkus, kuigi teda on hiljem püütud rakendada fashismi vankri ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks. Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks.
Meie, kellel kõik hetkel korras on, saame siinkohal aidata abivajajaid. Me saame annetada vaestele, me saame neid suisa ise aitama minna. Õnneks selliseid inimese, kes seda isegi vabatahtlikuna teevad, on. Headus ei ole maailmast otsa saanud. On inimesi, kelle ainus eesmärk ei ole suur hunnik raha ja saavutada võim teiste inimeste üle. Hoolitakse teiste inimestest. Mina pean sellieid inimesi kõige tähtsamaks siin maailmas, sest just nemad, just meie, oleme võimelised kurjaga võitlema ja võib-olla kunagi, väga kauges tulevikus, isegi kurja alistama. 4
Selline oli Voltaire'i meelest ideaalne maailmakord, mida valitseks tark ja aus mees, kes suudaks panna ühiskonna heaolu enda omast kõrgemale. Ideaalsust on aga kahjuks väga raske või isegi ehk võimatu saavutada. Seda tõestasid ka Zadigi ebaõnnestumised ning tema saatus, mis ikka ja jälle raskusi ta teele veeretas. Pikapeale jäi mulje, et maailmas ei olegi võimalik täielikku õiglust saavutada, sest ikka ja jälle sai hea tasutud kurjaga, ikka ja jälle tuli mängu armastus ning kadedus. Poliitilises mõttes oli see teos võrdlemisi tühi. Ta küll andis edasi ajakohast valitsemiskorda, selle plusse ning miinuseid, kuid Voltaire ise ei kritiseerinud mitte valitsemist, vaid valitsejaid, kuna viga ei olnud ju mitte valitsemiskorras, vaid inimestes, kes troonile asudes enda võimu omakasupüüdlikult ära kasutama hakkavad. See on ka iseenesestmõistetav, kuna Voltaire ei uskunud inimeste loomupärasesse headusesse
" Dumas' teostes ei pea otsima ajaloolise tegelikkuse tõepärast kujutamist. Oma parimates teostes, vaatamata nende pinnapealsusele, kodanlikule piiratusele, jääb Dumas suurepäraseks ja haaravaks jutustajaks. Ta on loonud unustamatuid kangelaslikke karaktereid. Tema karakterites avaldub, et terava mõistusega, enesekindel ja julge inimene, kes on veendunud oma õiguses, peab elus aktiivselt oma osa etendama, kaitstes jõudumööda headust ning õiglust ja võideldes kurjaga. Dumas on kirjanik, keda on lugenud terved sugupõlved. Tuleb arvata, et niisuguse tunnustuse osaliseks ei saada ilma põhjuseta. 2. ,,KOLM MUSKETÄRI" Dumas' kõige populaarsemaks romaaniks on tema ajalooline seiklusromaan ,,Kolm musketäri". Romaanile on iseloomulik kiiresti arenev sisu ning pingeline tegevus. ,,Kolme musketäri" pidi alguses ilmuma ajalehes, sellepärast pidi iga peatükk olema tervik, kuid olema samas seotud kogu sündmustikuga
· N avaldasid suurt mõju Schopenhauer ja Darwin · Ta väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust · Mitte päris kõike temaga seoses öeldut ei saa täie tõsidusega võtta · N üks peamisi väiteid: Jumal on surnud; "kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleinimene" · Kristlik moraal on N arvates "enda orjusse andmine, enda sandistamine" · Eriti ei meeldi talle ligimesearmastus ja kurjale kurjaga mittevastamine "kaastunne on vastuolus arengu seadusega, kaastunne säilitab seda, mis on määratud hukkumisele, muutes nii elu süngeks" · N: "nõrgad ja edutud peavad hukkuma see on meie inimarmastuse esimene seisukoht" · N igavesest tagasitulekust: "vaata, et me teame mis sa õpetad: et kõik asjad igavesti tulevad taas ja meie ühes nendega, ja et me juba lõpmatud korrad oleme olemas olnud ja kõik asjad ühes meiega"
ebatõelisust. Aga kui abstraktsioon hakkab ähvardama teie elu, siis tuleb selle abstraktsiooniga tegemist teha. Aga seal, kus ühed nägid abstraktsiooni, nägid teised tõde. Isa Paneloux:"Kui katk teid täna puudutab, siis tähendab see, et on tulnud aeg järele mõtelda. Õiged ei pruugi seda karta, aga kurjadel on pühjust väriseda. Universumi mõõtmatus rehes peksab issand nuhtluse halastamatu koot inimlikku nisu, kuni kõlkad on ivadest eraldatud...Liiga kaua on see maailm kurjaga sobimuses olnud. --- Ilma jumala valguseta oleme me nüüd juba kaua katku pimeduses." See oli tõepoolest niisugune aeg, kus armastatu kõige elavamalt meenus. Enne kella nelja hommikul ei tee inimesed enamasti midagi ja magavad, isegi kui öö on olnud reetmise öö. Jah, selle ajani magatakse, ja see on lohutuseks, sest rahutu südame suurimaks igatsuseks on armastatud olenidga lakkamatult koos olla, või kui tuleb lahusoleku aeg, siis matta see olend unenägudeta unne, millest ei
ja hea; vanaeit oli kuri ja halb, aga Sametpõsk oli väga tore ja sõbralik. Lõpu seadus- õed abiellusid printsidega ja elasid õnnelikult elu lõpuni. Muinasjutu moraal/ sõnum/ mõte: Loo moraaliks oli see, et kui sa oled ise hea ja lahke, siis aidatakse sind alati, kui sul abi on vaja. Sametpõsk oli heasüdamlik ja kui temal oli abi vaja, siis ta kasuõde oli kohe valmis teda aitama ja talle toeks olema. Ka see on selle loo mõtteks, et kurjaga ei saavuta kunagi midagi. Kasuema soovis, et tema tütar oleks ilusam ja seeläbi saaks endale mehe. Ta soovis, et Sametpõsk jääks ilma meheta, kuid pahaga jäi ta ilma isegi oma tütrest. Veel vähem saavutas ta seda mida ta oli tahtnud. Veeuputus Kreeka müüt Sisukokkuvõte: Jumalate valitseja Zeus oli kuulnud, et maa peal pole enam rahu ja inimesed ei oska käituda. Nii otsustas Zeus maa peale minna
pragmaatiline välispoliitika Sõda Vana ja Uus Testament sõjapidamisest VT Vaenlasele tuleb pakkuda rahu Kui võtab rahu vastu, peab kogu sealne rahvas võitjat teenima Kui mitte, tuleb teda piirata Kui ta vallutatakse, tuleb kõik mehed maha luau Kõik, mis linnas on, on võitjale riisumiseks Nendes linnades, mille jumal võitjale annab, ei tohi kedagi ellu jätta UT Keelab üheselt vägivalla Ise ei tohi kätte maksta, seda teeb jumal Kuri tuleb võita hea, mitte kurjaga Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Piibli käsk armastada ja mitte tasuda kurjale kurjaga ei välista soda voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus tõeline kurjus sõjas pole mitte surm, vaid ihad ja tungid; kurjus seisneb patustes soovides omavoliline vägivalla kasutamine lubamatu vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda võidelda saab vaid valitseja korraldusel ja raske südamega riigi eesmärgiks on kord, et patused üksteist ei kahjustaks
61. Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust. Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele. 62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks sellest ka tema kriitika. 64. Selgitage, miks on Peirce'i arvates võimatu kahelda hetkekski kõiges (nagu seda soovitas Descartes). Peirce'i arvates on võimatu kahelda hetkekski kõiges seepärast, et igaks kahtluseks peab olema alust
61. Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust. Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele. 62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks – sellest ka tema kriitika. 64. Selgitage, miks on Peirce’i arvates võimatu kahelda hetkekski kõiges (nagu seda soovitas Descartes). Peirce’i arvates on võimatu kahelda hetkekski kõiges seepärast, et igaks kahtluseks peab olema alust
võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võib-olla ka veidi rumal. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjade moraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kaks tunnusjoont on kristlikul moraalil, mis väljendavad tema orjalikkust. Esiteks propageerib kristlus ligimesearmastust ja kaastunnet ning teiseks, kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche arvates tunnistust inimväärikuse puudumisest: "Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine.
toidu hinnal. 2.rikkuse zakah, mis katab raha, mida saadi ärist, säästudest, sissetulekust jne. 5.) Hadz ehk palverännak Mekasse Iga muslim peab vähemalt korra elus sooritama palverännaku Mekasse ehk Hadzi. mosee ja minarett *koht, kuhu kogunevad mehed keskpäevaseks palvuseks *tähendab mahaheitmise kohta *mosee torn- minarett probleem mõistega dzihaad *otsetõlkes püha sõda *laiemas tähenduses tähendab võitlust kurjaga, muu hulgas inimeses peituva kurjusega *dzihaadi teostamine võib viia sõjani imaam *Jumala ja inimeste vaheline vahendaja, kellesse usuvas siidid islamifundamentalism *eesmärk on igasuguse läänemaise mõju kaotamine islamimaades *Koraanile ja sunnale tavaõiguse sõnasõnalist tõlgendamist ja usutavat järgimist eesti rahvausund eesti rahvausund kui uskumuste segu *mõiste eesti tavausun tähistab uskumuste kogumit, mis valitses Eestis eistiusu ajal, st pärast aastail
Südamlik oli ka see, kuidas Valgekihv Scotti armastas ning kuidas Scott jällegi Valgekihva armastas.Ta oli tark mees ning armastas loomi.Aga Hall Kobraski väga halb polnud, kuid tal olid teised harjumused ja traditsioonid ja sellepärast ta peksis Valgekihva.Aga Valgekihv ei armastanud ka Hall Kobras sellepärast nii nagu ta armastas Scotti.Scott oli Valgekihva jaoks suurepärane kaaslane.Nagu näha saavutab heaga rohkem, kui kurjaga. Kasutatud kirjandus 1)http://images.google.com/images? q=jack+london&hl=en&lr=&start=20&sa=N 2)Jack London-"Valgekihv"
· Absurd on ilmne vasturääkivus ning uskuda sellesse on võimatu Millised väited on Nietzsche vaadetega kooskõlas? · Üleinimene - see, kes suudab taluda olemaolu mõttetust, vajamata ühiskonna poolt pakutavaid asendusväärtusi - rahvust, rikkust, edukust jne. · Üleinimene - see, kes on teistest üle, st valitseb karja üle · Üleinimene - kõige kohanemisvõimelisem inimeste seas - see, kes jääb olelusvõitluses ellu · Kurjale kurjaga mittevastamise põhimõte iseloomustab Nietzsche arvates tsivilisatsiooni - erinevalt barbaarsetest ühiskondadest, kus valitseb veretasu põhimõte · Kurjale kurjaga mittevastamise põhimõte reedab Nietzsche arvates tegelikult argade soovi delegeerida kättemaks jumalale · Kurjale kurjaga mittevastamise põhimõte on Nietzsche arvates ainus asi ristiusus, mis on inimkonda edasi viinud "Võimu tahe" on
5 Revolutsioon ja vägivald Terve romaani kestel Dickens arutab revolutsiooni üle lisades sinna tundeid. Ühest küljest, ta nagu toetab mässajaid, teisest aga- toob välja kurjust, mis on nende sees. Autor tunneb sügavalt kaasa vaestele talumeestele ja toetab nende soovi olla vabad. Marquis Everemonde ja mõned teised tegelased kohtlevad talumehi ebaõiglaselt, kasutades vägivalda. Dickens on selle kohtlemise vastu, kuid ta ei toetagi talumehi, kes maksavad kurja ,kurjaga. Nad kasutavad vägivalda, milles all ise kannatasid, kuid selline käitumine ei mõjuta revolutsiooni eesmärki- vabaduse saavutamist. Kuigi Dickens näeb Prantsuse revolutsiooni transformeerimise ja ülestõusmise sümbolina, annab ta mõista, et vägivallaga head ei saavutata. 6 Varjud ja pimedus Varjud domineerivad romaanis ja see loob halba eelaimust. Juba romaani algusest Jerry tuleb udust
väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kes neid loob? ■ kristlik moraal- “enda orjusesse andmine, enda sandistamine”, Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: ■ kristliku moraali kaks tunnusjoont: 1)ligimesearmastus 2)kurjaga mitte vastamine( see on tema arvates argus, kuigi nimetatakse vooruseks) ■ “Nõrgad ja edutud peavad hukkuma - see on meie inimarmastuse esimene seisukoht. Ja me peame neid aitama selles” 14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970) ■ ateist- jumalat ja kõige üleloomulikku eitav maailmavaade, patsifist- eitab sõda ja pooldab rahu, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade vastu ■ analüütilise filosoofia rajaja
Looming muutus rahvuslikumaks. 1944 sügisel lahkus Saksamaale, 1949 New Yorki. Ameerikasse jäi elu lõpuni. Looming Teda kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Ta on meheliku ja järsu luuletajanatuuriga. Tema luule põhilaad on nooreestlaslikult uusromantiline. Järgib kohati ka modernistlikke voole ja futurismi. Tema isikupära tuleb esile kuuldelises küljes, sõnade kõlas ja värsside musikaalsuses. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Armastusluule esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat. Armastusluuletuste toon on tundeliselt mahe, pöördumised kaunisõnalised. Ta väljendab põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. Ta luulet iseloomustavad ka aastaajad. 30ndatel hakkas tegelema kodumaaluulega, rahvuslik kodumaakujutus. Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid teda sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis.
Liiguvad jutud, et ta olevat surnud. Siiski nõia laps.Kohus langetas otsuse, et nõid Agnes Bernauer pidi läbi tegema veeproovi Doonaus. See oli justkui surmaotsus. See tähendas seda, et kui ta on süütu, siis ta upub ja sureb ning on ta on süüdi (nõid), siis ta jääb püsima vee peale ning peale seda ootaks teda siiski põletamine tuleriidal. Agnes oli süütu ja uppus. Kui oli selgunud, et tema on süütu, siis pidi olema keegi teine süüdi hertsogi vennapoja surmas. Johannes oli kurjaga lepingu sõlminud, kuigi ta seda ise ei tunnistanud esimene tilk Prahas ,Prokopiuse keldris, teine tilk Veneetsias,Dandolini palees ning kolmas tilk Transilvaanias, Drachenheimi lossis. Vahepeal oli prints ja hertsog sõja lõpetanud. Ei olnud võitjat ega kaotajat. Prints oli alistunud hertsogi otsusele ja mõõga maha pannud, aga sama oli teinud hertsog, kelle jõuvarud olid otsus. Nii sai Albrechtist uus ülem-Baieri seaduslik hertsog
Ükski kunstiväljendus ei näita inimese mina lõpuni välja, näeme ainult tükikesi. Inimene on tänu oma kujutlusvõimele maailma kroon. Inimene suudab haarata palju rohkem, kui tema füüsiline keha. Tema loominguline eelis kristliku jumala ees on see, et jumala mõtted teostuvad puhtalt neid mõeldes. Inimene võib öelda, et saagu valgus- valgust ei saa aga see annab talle võimaluse mõelda nendest asjadest, millest jumal mõelda ei saa. Inimesel on võime ,,flirtida kurjaga". Ta võib otsida teadmisi kõige hinnaga. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik- mis asi see tegelikult on, mille kohta ütlen MINA? Leiab, et kõikide minast rääkimiste taga ei ole tuum-mina, mida kihtide eemaldamisel leida võiks vaid see, mida nimetan MINAks ei olegi midagi muud, kui need erinevad kihid kokku. Mina ei avastata vaid konstrueeritakse, kui minu perspektiivi lähtekoht. Märkan kõigepealt ennast, kui asjadele vastanduvat punkti
annaabi.ee 
