Juhan Viiding (0)

JUHAN VIIDING
Referaat
Tallinn 2012

Sisukord

Sisukord 1
1.Elulugu 2
2.Looming 3
Ma ei kirjuta vastikuid ridu 4
Ta istub 4
3.Huvitavad faktid 5
4.Kasutatud kirjandus 5

1.Elulugu

Juhan Viiding oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja . Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu ja tõlkija Linda Viidingu peres neljanda lapsena, tal oli kolm vanemat õde. Juhan oli intelektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse, töötas seal 23 aastat. Ta hakkas kirjutama luuletusi alates 1965. aastast ja juba 1973. aasta algusest kuulus Kirjanike Liitu.  Juhanile omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad (seda preemiat antakse noortele näitlejatele), 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Ta osales paroodilises ansamblis “Amor Trio” ning esitas klaveri saatel oma tekste . Juhan sai ka J. Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Ta ütles – “Näitleja ja kirjaniku kooselu on keeruline ja rahutu aga kumbki ei taha alla jääda”. Juhanil on tütar Elo Viiding (Elo Vee), kes on ka kirjanik. 1995. aastal kirjanik tegi enesetappu. On luuletus kuidas sellese reageeris poetess Urve Karuks :
Final Exit
Ma mäletan: teatris, aastaid tagasi,
kõhn keha riietatud musta sametrüüsse.
Sa kõlgutasid sääri lavaäärelt alla
ja arutasid: „Olla – mitte olla.“
Kas mitte-olla-mäng Sul saatuslikuks sai?
Kas tõeluse ja mängu vahel eksisid?
Või elult hoopis petteloorid rebisid,
et viimsed maskid viimaks langeks,
et kaeta silmel kaeda Tõde palest palgesse,
kui Hamletina läksid surma valgusesse.

2.Looming

Juhan Vildingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil kasutas ta pseudonüümi Jüri Üdi, selle nimi all ta sai tuntuks . Teise perioodi alguseks peetakse 1977. aastat, kui ta loobus tema pseodonüümist ja hakkas kasutama oma pärisnimi. Mõnikord kui võrreldakse luusetusi Üdi ja Viidingu nime all rääkitaksegi nagu kahest eri kirjanikust.
Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Jüri Üdi tegi kummaliselt kolm raamatudebüüti: esimene oli „Realistliku ingli laul“ (1968), siis „Närvitrükk“ ja varsti pärast seda „Detsember“ ( 1971 ). Tema viimane raamat Jüri Üdina oli „Ma olin Jüri Üdi“ ja sellega ta tõmbas joone alla ja algas teine periood tema loomingus. Üdi luule on on ainulaadne, selle sõnuga võib kirjutada ka tema luuletehnikat – pinge range vorm ja liikuv sisu. Tema iroonia muutub peaaegu kõike, millest ta rääkib. Uurijad arvavad , et tema luuled ei peegelda keele abil materiaalset maailma. Igas luuletuses ta ütleb midagi muud maailma kohta, lisaks nendes on ka keelemäng. Näiteks „Närvitrükis“ (all) on huvitav mõelda, kas ta ikka räägib rästikutest, kes roomavad metsa all, või nendest , mis roomavad keeles? Üdi luule ilmutab modernistlikku huvi keele vastu.

Ma ei kirjuta vastikuid ridu

ma ei kirjuta vastikuid ridu
ma ei kirjuta nastikuid ridu
ma kirjutan rästikuid ridu
suuri rästikuid ridu
1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Juhan Viiding avaldas pärast raamatut „Ma olin Jüri Üdi“, tema luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, Juhan kasutab eetilist ja alandlikku tooni. Ta hakkab kirjutada lähemat ja vabama vormiga luulet, seal võib olla irooniat, aga see pehmeneb, on kontraste ja üllatusi, aga nad mahenevad. Tema luule võrreldes Üdi luulega on traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Viimase loomingut ei peeta nii heaks kui Üdi oma. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: " Elulootus " (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991).

Ta istub

Ta istub
mälupildi sügavuses
suure laua taga,
päänupukene paistab üle laua.
Ta selja taga kamin suure suuga.
Ja suvevaade kohe akna taga.
See suvevaade püsib väga kaua
ja kõigub ühes igivana puuga
sääl mererannas, mis ka nüüd
ei maga.
See mehekene mõtleb
oma pääga:
Ta puutub kokku kurjaga ja hääga
neil aastatel --- --- ---
Mis nüüd on selja taga.
Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni
on helevalge, IGAVENE JUUNI.

3.Huvitavad faktid

Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid, tunnusteks tavaliselt range vorm, elav keel ning irooniline vaatepunkt.
Kaido Suss tegi laule Juhan Vildingu sõnadele.
Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks  Hamlet  ja Peer Gynt . Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval.
Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume (" Nipernaadi ") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio").
Juhan Viiding võtas nime Jüri Üdi, sellepärast et see ärritab üldsust ja selle nimega ta nimetab tema sisemist inimest, keda endas tunneb.

4.Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juhan_viiding.ht m
“ Uuem Eesti Kirjandus” gümnaasiumi kirjandusõpik” – E. Annus , L.Epner, M. Velsker
“Eelmise sajandi Eesti Kirjandus” – P.Riismaa, A.Rätsep, T.Õunapuu
„Lühike Eesti Kirjandus“ – A.Nahkur
6