Põrgupõhja uus vanapagan (2)

Lugemiskontroll
„Põrgupõhja uus vanapagan “
1.Miks Vanapagan Põrgupõhjale saadetakse ?
2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub?
3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised?
4. Kumb tegelastest Jürka või Ants oli sulle sümpaatsem? Miks?
5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana?
6. Kuidas tõlgendad teose lõpplahendust? Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma?
7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas.
8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks?
9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, Kuradisse?
10. Milles seisneb siis Tammsaare „Põrgupõhja Vanapagana“ järgi inimkonna langemise põhjus? Kas teose süžeelist arendust võiks üldse võrrelda maailmalõpu looga ?

Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, et ta tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik.
Peetrus saatis Vanapagana maale sõnadega, et kui Jürka tahab veel hingi endale põrgusse saada, siis peab ta minema maale inimeseks ja saama õndsaks. Seepeale läkski Vanapagan maa peale elama - Põrgupõhjale.

Vanapagan puutub maa peal kokku täiesti tavalise inimese murede ja hädadega. Inimlike tunnetega ja probleemidega. Näeteks kohe alguses on perel vaja loomi, et asutada tõeline kodu, mida muidu vanapaganal vaja teha poleks. See aga viib laenuni Antsult, mida võiks võrrelda tänapäeva laenu võtmisega ja tagasi maksmisega intressiga. Vanapaganal oli kaelas laenu tasumine sulasena tööd rabades Antsule. Töö tegemine ja raha teenimine äraelamiseks on väga suur probleem inimeste elus. Kõik tuleb tööga ära teenida ja tasuta ei saa midagi. Jürka puutub kokku ka ahnusega, pettusega, valetamisega ja ka armastusega. Näiteks see kuidas ta lapsed talle südamesse läksid , kuidas ta püüdis kõigest väest õndsaks saada. Tal oli silme ees eesmärk, riht, kuhu jõuda –elus midagi saavutada, mis on iseloomulik inimestele ja mida Vanapagan põrgukatelt küttes üldse tundma ei peaks. Jürka puutub kokku ka vihaga (ta tappis vihahoos sulase, kes oli ta naise armuke ).

Ants oli tark ja rikas. Ta oli ahne , ega hoolinud inimestest enda ümber. Ta kasutas inimesi ära ja pettis neid. Ta ei teeninud oma raha ise, vaid pettusega. Ta oli alati valmis kõike tegema, kui see vaid talle raha sisse tõi. Ta ei olnud eriti aus mees ning hoolis vaid iseendast. Arvan, et tegemist ei ole poeetilise liialdusega ja inimesed tõepoolest ongi sellised. Mitte küll kõik ei pruugi olla sellised, kuid maailm on täis inimesi, kes kõik on erinevad ja kindlasti on seal ka selliseid, kes ei ole ausad ning üritavad elus edasi jõuda teisi tüssates.

Mulle oli sümpaatsem Jürka. Võrreldes Kaval- Antsuga oli ta siiram. Tal oli elus mingisugunegi eesmärk – eesmärk saada õndsaks. Ta ei hoolinud rahast nagu seda tegi Ants. Jürka oli heausklik inimene ega oskanud sõbras kahelda, kuid Ants kasutas teda ära enda heaolu nimel, ning see pani Jürkale kaasa tundma, muutes ta ka sümpaatsemaks.

Perekonnapeana oli Jürka pisut teistsugune. Ta küll tegi tööd, pani katuse pea kohale ja tõi leiba lauale, kuid siiski ei olnud ta tavaline isafiguur. Arvan, et pereelu oli Vanapaganale uus asi, ning lapsed olid lihtsalt maapealse eluga kaasnev nähtus. Ta ei hoolinud oma lastest nii, nagu üks isa peaks hoolima. Jürka oli hirmuäratav ning arvan, et lapsed kartsid teda. Tihtipeale tundus nagu kahtleks ta endas, mida järeldan ütlustest „küllap vist “. Samas kaitses ta oma perekonda, tappes metsas enesekaitseks emakaru , kes arvatavasti oleks Juulale ja ta lastele viga teinud. Ta oli tugev mees ja hoolises selle eest, et perel hästi läheks.

Vanapagan maksis Antsule kätte, kuna ta sai lõpuks aru milline Ants tegelikult oli, mida ta oli Jürkale teinud. Jürka ei suutnud mõista miks inimene, keda ta sõbraks pidas ja keda ta oli igati aidanud, talle nii teeb. Vanapagan vihastas ja vihahoos pani Antsu maja põlema ning peksis ka Antsu läbi. Leian, et vihahoos võib inimene teha mõtlematuid asju, nagu seda tegi ka Jürka ja ennast on vihasena raskem kontrollida. Arvan, et teose lõpus oli Jürka ikkagi ehtne vanapagan, sest võiks arvata, et just ehtne kurat maksab kurjale kurjaga.

Leian, et kirjanik tahtis teosega tõstatada küsimuse, et kas inimene suudab elada nii, et pärast surma ei minda mitte põrgussse, vaid saadakse pääse taevasse . Ka kuri ja patune inimene võib õigesti elades oma patud lunastada ja seeläbi saada armu , kui tal vaid sellesse usku on.

Õndsaks on võimalik saada eelkõige uskudes õndsaks saamisse. Tuleb elada tagasihidlikku , töökat elu Jumala käsuseadmise järgi. Õndsaks saamist takistas see, et Jürka siiski arvas , et ta on vanapagan ja kui sa usud õndsaks saamisesse, aga samas oled sisimas ikka vanakurat edasi, ei saagi õndsaks saada. Ühest küljest arvan, et Vanapagan ei saanud õndsaks, kuna veel teose lõpus sooritas ta kuritegusid ja oli ikkagi halb, kuid kui võtta arvesse seda, et vaid õndsad inimesed saavad taevasse, siis järelikult oli Jürkal õnnestunud õndsaks saada. Vastasel korral ei oleks ta mitte taevasse pääsenud, vaid otseteed põrgusse läinud.

Teose põhjal arvan, et enamus eestlasi on üsnagi ebausklikud ja ei usu Jumalasse ega ka Kuradisse. Inimesed ei ela niivõrd Jumalakartlikult. Näiteks ka Antsu pere. Arvan, et kui nad oleksid olnud Jumalakartlikud, ei oleks nad inimesi omakasu nimel tüssanud. Samuti ei uskunud preester , et Jürka on vanapagan. Inimesed ei taha uskuda asjadesse, mis tunduvad võimatud. Usutakse seda, mida nähakse oma silmaga.

Inimkonna langemise põhjus seisneb selles, et hoolitakse vaid iseendast. Kasutatatakse teisi ära, mis viib tülideni. Inimesed hävitavad ennast ise. Arvan, et tegu pole maailmalõpu looga, kuid selline lugu võib viia maailamlõpuni. Maailmas valitseb hea ja kurja suhe, mis koguaeg rivaalitsevad ning see võib viia ka sõdadeni, mille tulemusel võib tõesti tulla maailmalõpp. Inimesed lihtsalt tapavad üksteist ära. Teoses tegi Ants Vanapaganale halba, ning Vanapagan vastas ka Antsule halvaga . Lõpptulemuseks hukkusid nad mõlemad. Siit moraal : targem annab järele. Kui Jürka poleks läinud kättemaksma, oleks ta jäänud ellu. Selles maailmas on vaja kaljukindlat usku, mis aitaks elada.