Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 1 VABADUSSÕDA Sõja eelõhtul: 24. veebruaril 1918.a kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Kohe seejärel alanud SAKSA okupatsioon, aga ei võimaldanud iseseisvust ellu viia. Saksa okupatsioon kestis 1918.a novembrini, mil I maailmasõjas lüüa saanud Saksa väed lahkusid Eestist. Samal ajal valmistus PUNAARMEE Narva jõe taga ...
Erivajadusega laste toetamine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis Tallinna Kuristiku Gümnaasium järgib kvaliteetse üldhariduse kõigile kättesaadavuse printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades eriv...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDELE TUTVUSTAMINE TKG 3. klassidele. Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. Levinumad nutiseadmed ja sotsiaalvõrgustikud..............................................................................4 1.1. Interneti psühholoogia...............................................................................................................4 2. Uuring TKG 3.klassidel interneti kasutamisest................................................................................5 ...
Benito Mussolini Tallinna Kuristiku Gümnaasium 9r klass Edgar Panov Sisukord Benito noorus lk3 Benito esimese Ms ajal lk4 Benito võimuletõus lk5 Benito teise Ms ajal lk6 Galerii lk7 Kokkuvõte lk8 Kasutatud kirjandus lk9 Benito noorus Ta õpis kirikukoolis (see andis talle võimaluse oma lapsi ise õpetada) Itaalia-Türgi sõja päevil sai temast sotsialistide parim ajakirjanik Benito Mussolini sündis sepa peres Tema lapsepõlv möödus vaesuses Benito esimese Ms ajal Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmas õtta Antandi poolel Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata 1919a asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni, mis 1921 kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks parteiks Benito ...
Rock Summer (1988) Bret Rii Priidel Tallinna Kuristiku Gümnaasium 11.klass • Rock Summer is a rock festival that first took place in 1988 on the Song and Festival Grounds of Tallinn. • The main organizer of the festival was Jüri Makarov (Makarov Music Management). • The sub-headline was called ‘’glasnost 88’’. • Rock Summer was a free-entrance festival. • During three days there were approximately over 150,000 guests. Line-up of glasnost 88 • Balkan air, Big Country, Citron, Dialog, Eppu Normaali, In Spe, Juice Leskinen, G.G.G., Lainer, La Torre, Leather Nun, Leningrad Cowboys, Mahavok, Mamba, Pave Maijanen, Public Image Ltd., Rock Hotel, Seitsmes Meel, Singer Vinger, Sky High, Steve Hackett, Ultima Thule, Vitamiin. • Rock Summer took place from 1988 until 1997, when Makarov Music Management went bankrupt. • In 2013 the Rock Summer 25th birthday was held on Tallinn Song and Festival...
Maailma rahvastik Geograafia 10 klass Ele-Marika Sooväli Tallinna Kuristiku Gümnaasium MAAILMA RAHVASTIK Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · Sündimus väga kõrge-30-40 · Suremus väga kõrge-30-40 · Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane · Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike · Tänapäeval-Aafrikas(Mali) Demograafiline plahvatus · Sündimus-väga kõrge-30-40 · Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 · Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 · Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab · Tänapäeval-Aasias,Aafrikas Rahvastiku vananemine · Sündimus-hakkab järk-järgult langema · Suremus-langeb · Rahvaarvu kasv e.iive-hakkab järkjärgult langema · Rahvastiku vanuseline koo...
COCO CHANEL Vanessa Videvik Tallinna Kuristiku Gümnaasium 5.A SISUKORD · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud allikad · Lisad SISSEJUHATUS · Valisin selle teema sellepärast, et mulle on alati kunst ja moekunst huvi pakkunud ning tahtsin selle kohta rohkem teada saada. · Ta oli prantsuse moelooja ning 20. sajandi üks tähtsamaid moeloojaid. COCO CHANEL (GABRIELLE CHASNEL) ELULUGU · Coco Chanel (tegeliku nimega Gabrielle Chasnel) sündis Prantsusmaal rändkaupmees ja pesunaise abieluvälise tütrena. · Peale ema surma jättis isa lapsed (Coco ja tema 3 nooremat venda ning nooremat 2 õde) maha - lapsed sattusid kloostri orbudekodusse. ELULUGU · Kloostris veetis 7 aastat, õppides seal õmblejaks ja müüjaks · 20-aastasena töötas pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. · Tööt...
Loovad inimesed edukas riik Inimesed moodustavad rahva, rahvas moodustab riigi. Mida loovamad on inimesed, seda edukam on riik. Miks? Sest inimese loomingulisus võib riigile mitmeti kasu tuua. Seda nii riigi finantsilist olukorda parandades ja seeläbi inimeste heaolu tõstes kui ka loodusressursside kokkuhoidu võimaldades ning loodust säästes, meie elukeskkonda parandada võimaldades. Antud loetelu võiks veelgi jätkata. Loomingulisus on riigi juhtimisega tihedalt seotud. Inimesed, kes meie riigi eesotsas on, lihtsalt peavad olema leidlikud, see on paratamatus. Nad peavad välja mõtlema uusi ja säästlikumaid majanduse edendamiseks vajalikke nippe. Teadlased, õpetajad, firmade omanikud ja väga paljud teised inimesed pürgivad päevast päeva selle poole, et leida innovaatilisi võtteid oma töö tulemuslikumaks muutmiseks. Näiteks õpetajad üritavad saavutada loomingulisusega seda, et õpetatav aine oleks õp...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Amina Rõbakova Kuidas õpetada last suusatama Referaat Juhendaja: Liidia Kuusksalu Sissejuhatus Kui lapsevanem tahab last õpetada suusatama, peab ta meeles pidada olulised asjad õpetades. Last saab hakata õpetama suusatada alates 2 aastast, sest mida nooremalt ta õppib suusatama, seda kiiremini ta õpib ja edaspidi on tal kergem. Lapsevanem ei tohiks koguaeg oma lapse juures olla, parem aga oleks, kui lapsevanem ise võtaks suuski ja sõitis koos lapsega, sest laps õppib nii kiiremini ja palju selgitusi pole vaja kuna laps õpib eeskuju järgi. Lapsevanem ei tohi liiga palju kamandada, lapsel võib vastumeelsus tekkida. Lase tal endal proovida ja katsetada, kukkuda ja tõusta. Last ei tohi piinata sellega, et ta suusataks ja ei laiskleks, sest võib juhtuda ...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Kert Rannas 5A klass Jaroslav Tark Referaat Juhendaj a; Õpetaja ; M.Kirota r Tallinn 2013 Päritolu Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovits oli Vene valitseja ja Kiievi suurvürst. Nime andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin et eristada teda teistest Jaroslav Vladiirovitsi nimelistest vürstidest. Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavits Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti No...
Kreeka ja Idamaade tsivilisatsioonid pigem sarnased või erinevad? Kreeka tsivilisatsiooni alguseks loetakse Kreeta-Mükeene perioodi algust umbes 2000a eKr. Kõige varasem Idamaade tsvilisatsioon on Egiptuse oma, mis sai alguse umbes 3000a eKr. Peale seda tekkisid hetiitide ja pärslaste riik ning Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia, India ja Hiina tsivilisatsioonid. Üks sUurimaid erinevusi on valitsemine. Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitse...
Referaat Jääkaru d Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ekaterina Sulima 8.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................... 3 Jääkaru toitumine ja jahipidamine .................................................. 4 Harjumused...................................................................................... 5 Paljunemine...................................................................................... 6 Kas sa teadsid , et..............................................................................7 Miks on jääkaru valge ?.....................................................................7 Kasutatud kirjandus ..........................................................................8 Sissejuhatus Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Doris Kareva referaat Õppeaine: Kirjandus Klass: 12. C Koostaja: Reelika Huik Juhendaja: Sirje Priks Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 Looming lk 5-7 Arvamus ja kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2010-11-21 Sissejuhatus Ma mäletan, et põhikoolis pidin ühe Doris Kareva luuletuse ,,Üle kuristiku" pähe õppima. See oli nii kerge, kuna tema looming tundus mulle mõtisklev...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: vadim bottom ja joosep paks Klass: 8.r Juhendaja: Eha Keel Kuupäev: 27.03.2010 Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................2 1. PROBLEEM..............................................................................................3 2. KÜSITLUS..........................................................................................4-5 3. DIAGRAMM..........................................................................................6 5. JÄRELDUSED.........................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................
Anna-Maria Taidla 12 A Tallinna Kuristiku Gümnaasium Mida tähendab mulle kodanikuks olemine ? Essee Riigi kodanik on inimene, kellel on vasta riigi kodakondsus. Eesti Vabariigi põhiseaduses olev paragrahv 12 ütleb, et ,,Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti ka varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Kuid mida see kõik ka konkreetselt minu enda jaoks tähendab? Mina olen sündinud ajal, mil oli juba taastatud Eesti Vabariik. Olen sündinud ja kasvanud Eestis ning saanud k...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. ...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Prantsusmaa loodus ja majandus Sisukord 1. Pinnamood.....................................................................................3-4 2. Majandus.......................................................................................5-6 3. Pildid................................................................................................7 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................8 Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt...
Tallinna ****** Gümnaasium ETIOOPIA Referaat Õpilane: ********* Klass:********* Tallinn Oktoober 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Üldandmed...........................................................................................................................3 Geograafiline asend............................................................................................................. 4 Geoloogiline ehitus ja pinnamood.......................................................................................4 Kliima..................................................................................................
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................................................................................................... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu.........................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Helen Leitalu 10.b HASARTMÄNGUD JA NENDE LEVIK NOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Liisi Rannast-Kask Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. HASARTMÄNGUDE OLEMUS....................................................................................................4 1.1 Õnnemängud..............................................................................................................................4 1.2 Loterii............................................................................
Kepikõnd. Tallinna Kuristiku Gümnaasium 2008 Sisukord: 1. Mis on kepikõnd 2. Positsioon maailmas 3. Tekkelugu 4. Varustus 5. Kõndimistehnika 6. Harjutused keppidega 7. Kasutatud kirjandus 1.Mis see on kepikõnd? Kepikõnd on käimine, millele antakse kepitõugetega juurde hoogu ja kvaliteeti. Keppikõnni puhul on käte, jalgade, puusade ja kogu keha liikumine põhimõtteliselt samasugune nagu tavalise kiire kõnni puhul. Kepikõnd toob kaasa füüsilise vormi paranemise, aga lisaks sellele veel plaju muudki, näiteks on alati kindlustatud reipus ja elurõõm. Mida rohkem inimene liigub, seda paremaks muutub enesetunne. Kepikõnni plussid. 1. Kepikõnni ajal paraneb sinu suurte ja põhiliste lihaserühmade seisund. Areneb käsivarte, selja, kõhu, külgede, puusavöö ja jalgade musklilisus. 2. Kepikõnni ajal paraneb hingamis- kui vereringeelundite seisund, kops...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ruth Püss ETV teadustaja, tädi Ruth väikeste vaatajate hea sõber. Uurimistöö Kati-Ly Lippus 12A klass Juhendaja: Heidi Tammar Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1.ELUKAAREL................................................................................................... 1.1. Vanemad ja pere, sünnikoht............................................................... 1.2. Koolid ja koolitajad............................................................................ 1.3. Olulised inimesed ja tähtsad otsused........
TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUM Referaat PÄRSIA Elis Käsper Tallinn 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................3 1. Ühiskond...................................................................................................................................4 1.1 Riik ja ühiskond...................................................................................................................5 1.2 Poliitika ja valitsus..............................................................................................................5 2.Kultuur..........................................................................................................................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Filosoofia referaat ,, George Berkeley" Koostaja: Hele-Mai Haavandi Tallinna Nõmme Gümnaasium Klass:12 B 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................... 3 2. Elulugu.......................................................................................4 3. Berkeley eksperimentaalfilosoofia.............................................6 4. Kasutatud kirjandus...................................................................12 Sissejuhatus: Antud referaadi eesmärk on tutvustada Iirimaalt pärit teoloogi ja filosoofi Geor...
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna jär...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NIMI klass Inkad Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Vana inkade müüt:..........................................................................................................3 Inkad..............................................................................................................................3 Elanikud.............................................................................................................................4 Tavainimesed.................................................................................................................4 Käsitöölised............................................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Sten Raadel 10.B Referaat ,,Jaapan" Juhendaja: Ülle Piibar Tallinn 2013 Sissejuhatus Jaapan (jaapani keeles Nihon või Nippon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwan- ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Michelangelo Referaat Juhendaja: Õpetaja Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Sisukord: Michelangelo........................................................................................................................... 3 Elulugu:............................................................................................................................... 3 Looming:.............................................................................................................................. 3 Teosed:............................................................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 7 ...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4 Ühikond 4 Kultuur 5 Kiri 6 Religioon 6 Arhitektuur ...
Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7 Unenägude seletamine ja uurimine.....................................8 Kokkuvõte....................................................................... 10 Kasutatud kirjandus........................................................11 Lisa................................................................................12 2 Sissejuhatus, Ligi kolmandiku om...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Maadeavastused Referaat R.M 7.a klass Juhendaja: Ülle Piibar Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 MEREL SÕITMINE..........................................................................................................4 BUSSOOL JA KOMPASS ................................................................................................5 VIIKINGID........................................................................................................................6 CRISTOPH KOLUMBUS..........................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Reedo Koort Elektri säästmine Uurimus Juhendaja: Aivar Metsaveer Tallinn 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2.Taastuvenergia ja taastumatu energia.................................................................................................4 2.1.Elektri kasutamine Eestis.............................................................................................................5 2.2.Elektri säästmise vajadus.............................................................................................................6 3.Lambipirnide võrdlus.........................................................................................................................7 3.1.Täius...
Talllinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Joseph Black Tallinn 2016 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Joseph Blackist.................................................................................................... 4 2.1.J. Blacki elust.................................................................................................... 4 3.Süsihappegaas.................................................................................................... 6 3.1.Süsihappegaasi ajalugu.................................................................................... 7 3.2.Süsihappegaasi eraldumine ja tootmine...........................................................8 3.3.Süsihappegaasi tööstuslik tootmine.................................................................8 3.4.Süsihappegaasi kasutusalad...........
Tallinna Kuristiku Gümnaasium 10. klass ANTIIKKULTUURI FILOSOOFIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS...................................................................................................4 3. SOKRATES..................................................................................................................................6 3.1 Sokratese filosoofiamõtte näide..............................................................................................7 4. PLATON.......................................................................................................................................8 4.1 Platoni filosoofiamõtte näide.................................................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6 Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa.................lk 1...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ksenija Poletajeva 10.b RÜÜTLIKULTUUR Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Eliisa Makarkin 10a HIINA referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Aiaste Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7 · Rõivastus lk 8 · Kultuur lk 916 *** Kool lk 910 Eksamite süsteem lk 1011 Religioo...
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt........................................................................................................... 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel .......................................................................................................... 5 1.2.1. 1987......................................................................................................................
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............................................................................................. 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel............................................................................................ 5 1.2.1. 1987..............................................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias.........................
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002................................................. 2.1.Asutused,uurimisrühmad,uurijad.......................................................... 2.2.Andmekogud ja ainestiku publitseerimine............................................................................................ 2.3Uurimused.......................................................................
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
annaabi.ee 
