Jaroslav Tark (0)

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Kert Rannas
5A klass
Jaroslav Tark
Referaat
Juhendaja ;
Õpetaja ;
M.Kirotar
Tallinn 2013
Päritolu
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš oli Vene valitseja ja Kiievi suurvürst. Nime andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin et eristada teda teistest Jaroslav Vladiirovitši nimelistest vürstidest. Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavitš Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu vürstitar Rogneda Rogvolodovna . Jaroslav oli Norra kuningate Olaf Püha ning Harald Hårdråde äi ja Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri . Ta abiellus Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga.
2
Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast
Isa pani Jaroslavi juba noores eas valitsema Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Aastal 1014, kuuldes, et isa pärandas võimu Kiievis nooremale vennale Borissile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav kutsus appi varjaagid . Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel Kiievis võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Bolesław I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes Jaroslavi kolm venda.
Aastal 1018 ründas Bolesław I Chrobry Kiievit ja vallutas selle ning Jaroslav põgenes Novgorodi. Sealsed elanikud veensid teda uuesti Bolesław I Chrobry ja Svjatopolki vastu astuma . Vahepeal oli ta aga äiaga tülli läinud ega suutnud Jaroslavile vastu seista. Petšeneegide abiga üritas ta 1019 aastal veel kord Kiievit tagasi võita, kuid asjatult.Alte lahingus lööduna põgenes Svjatopolk välismaale.
Kiievis valitsedes pidi Jaroslav veelgi oma sugulaste vastu sõdima. 1021 aastal võitis ta oma nõbu Polotski Brjatšislav Izjaslavitšit, sõdis ja tegi lõpuks rahu noorema venna Mstislav Vladimirovitšiga, kes jäi valitsema Tšernigovis Dnepri idakalda maade üle.
3

Sõjaretked

1030 aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Eestisse, kus põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku Püha Georgi järgi Jurjeviks, ning pani Ugandile peale maksud . Jurjev püsis 1061. aasta kevadeni, mil eestlased selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani.
Pärast Mstislavi surma võttis Jaroslav tema valitsusjärje üle ja sai kogu Vana-Vene riigi valitsejaks peale Izjaslavi alluvuses olnud Polotski vürstiriigi. Novgorodi valitsema pani ta oma vanima poja Vladimir Jaroslavitši. Saavutanud varjaagide, kiievlaste ja novgorodlaste väega veel kord võidu Kiievit rünnanud petšeneegide üle, kindlustas ta endale mõneks ajaks rahu.
4
Sisukord
Päritolu.......................................................................2
Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast .....................3 Sõjaretked.........................................................................4