Jaapani referaat (0)

Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Sten Raadel
10.B
Referaat „Jaapan“
Juhendaja :
Ülle Piibar
Tallinn 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Geograafia Jaapani kohta 4
Pinnamood Jaapanis 4
Kliima Jaapanis 4
Jaapani geograafiline asend 5
Jaapani ajaloo perioodide tabel 5
Üld kokkuvõte Jaapani ajaloost 6
Kasutatud allikad 8

Sissejuhatus

Jaapan (jaapani keeles Nihon või Nippon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik  Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja  Taiwan -ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks . Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser , seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament . Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart . Suuri saari on 4: Honshū, Hokkaido , Kyūshū ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda võõrmõjusid sulandades endaks on eriline. Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi. 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel.

Geograafia Jaapani kohta

Pinnamood Jaapanis

Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on TÅkyÅst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on vesi mõnikord nii kuum, et selles võib mune keeta. Umbes 67 vulkaani on praegugi aktiivsed. Jaapan paikneb kolme mandrilava ristumiskohas.

Kliima Jaapanis

Jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut erinevat kliimatüüpi. Valdavaks on parasvöötmeline kliima, kuid see varieerub tugevasti põhjast lõuna poole liikudes. Peasaartest põhjapoolseimal, Hokkaidō saarel on talved lumerohked, temperatuur jääb vahemikku −5 kuni −10 °C (Hokkaidō külmarekord on aga koguni −41 °C). Suved on Hokkaidōl pehmed , õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Tōkyōs on suved niisked ja palavad (temperatuur tõuseb 30 kraadini), talved selged ja mitte väga külmad (üldiselt ei lange talvine õhutemperatuur alla 5 °C). Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Okinawal, saarestiku lõunaosas, algab vihmaperiood juba mai alguses, jõudes Hokkaidōle umbes juuli lõpuks. Suuremal osal Honshū saarest algab vihmaperiood enne juuni keskpaika ning kestab umbes kuus nädalat. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju.

Jaapani geograafiline asend

Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33’ ( Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25’ ( Key West , Florida).

Jaapani ajaloo perioodide tabel

Aeg
Perioodi nimi
Olulised sündmused
13 000 eKr –
300 eKr
Jōmoni periood
Kütid- korilased
300 eKr – 300
Yayoi periood
Põlluharimine (riis), väikeriigid
300–710
Kofuni periood
Ühendatud Jaapan,  budism , esimene põhiseadus
710–784
Nara periood
Nara ja Nagaoka on pealinnad
784– 1192
Heiani periood
Kyōto (Heian) saab pealinnaks, Taira dünastia
1192–1333
Kamakura periood
Minamoto dünastia, zen-budism, mongolite sissetungikatsed, Kamakura on pealinn
1338– 1573
Muromachi periood
Kaheks jagunemine ja taasühendamine, esimene kokkupuude  portugallastega
1573– 1603
Azuchi-Momoyama periood
Sisesõjad, Korea sissetungikatse
1603–1867
Edo periood
Isolatsioonipoliitika
1868–1912
Meiji periood
Avanemine , moderniseerimine, sõjad Venemaa, Hiina, Koreaga, Meiji-Sanriku maavärin 1896

Üld kokkuvõte Jaapani ajaloost

Jaapan on suurema osa ajast olnud maailmast eemal, isolatsioonis. Alles aastal 1854 avati väravad Jaapani vetesse ning ka Euroopal oli võmalus tulla seda salapärast maad avastama . Kolmkümmend tuhat aastat eKr. tulid esimesed inimesed Jaapani aladele , need olid arvatavasti mongolid Hiinast. Tollel ajal eksisteeris arvatavasti Jaapani ja Mandri- Aasia vahel looduslik maasild, mida mööda Jaapanini üldse jõuti. Saabujatele vaatas vastu äärmuslik, konarlik ja samas mitmekesine loodus ühes suurte mägede ja vulkaanidega. Umbes kakskümmend tuhat aastat eKr. tõusis aga merevee tase ning Jaapan lõigati muust maailmast ära ning sellest sai saarestik . Merevee tase tõusis siis arvatavasti seoses igijää sulamise ja jääaja lõpuga. Kümme tuhat aastat hiljem algas Jõmani ajastu Jaapanis. Inimesed tegelesid küttimise ja korilusega, valmistati esimesed põletatud savinõud maailmas. Selle aja sees asusid esimesed inimesed elama sisemaale, toiduks hakati kasvatama vilja. Varsti aga mindi tagasi rannikualadele ning aretati välja uued ja väga efektiivsed kalapüügi meetodid, mis aitasid meestel oma peret palju paremini ära toita. Kolmsada aastat eKr. algab Yayoi ajastu. See kestis umbes kuussada aastat. Jaapanisse saabuvad Kagu-Aasiast, Hiinast ja Koreast inimesi, kes toovad teadmisi riisikasvatuse, metallvalu, põllunduse ja kangakudumise kohta. Sellega seoses muutub Jaapani ühiskond. Pidevalt rändavad küttide ja korilaste salgad asenduvad paiksete põlluharijate kogukondadega. Praeguse Tokyo lähikonda tekkisid esimesed asulad. Jaapan sai yayoi perioodil tohutu tõuke, sest juba selle aja savinõud olid peened ja ilusti kaunistatud. Arheoloogid on leidnud mitmeid selle ajastu metallesemeid, näiteks pronksist relvad, peeglid , tseremoniaalsed kellad jne. Kolmsada aastat pKr. algab Kofuni periood, millest saab tõsine kannapööre Jaapani senisele kultuurile . Oma nime sai ta matuse kääbastest, millesse jaapanlased sellel ajastul oma surnud matsid. Tekkis kindlam usk, mis kujutas endast midagi sarnast eestlaste vanale usundile. Usuti esivanemate hingesid ning seda, et igal esemel on oma nimi ja hing. Midagi sarnast indiaanlaste religioonile. Tekkisid esimesed väikesed kuningriigid ja ühes sellega toimusid ka esimesed kodusõjad. Kofuni periood on vanim, kus jäädvustati Jaapani ajalugu pildi ja sõna kujul. Sest 400 aastat pKr. jõuab Jaapanisse Hiina kirjakeel (hieroglüüfid), selle toovad õpetlased ja mungad Hiinast. Aastal 500 algab Yamato periood. Jaapanis on hakanud kehtima feodaalvõim, mis sarnaneb Euroopa omaga . Yamato alade suurfeodaalid sõlmivad liite ning vallutavad aina uusi ja uusi maid teiste samalaadsete valitsejate käest endale. Lõpuks, omades suuri võite, võtavad endale keisri tiitli ja seavad sisse ülimalt mõjuvõimsa õukonna, määravad ametnikke ja jagavad aadlitiitleid. Ühesõnaga tekkis siis Jaapanisse kindel keiser. Kuni kuuenda sajandini oli Yamato klannidel teiste üle meeletu võim, siis hakkas see tasapisi kahanema. Aastal 552 jõudis Jaapanisse Hiinast budism, keiser Yõmeile see meeldis ning ta soosis seda usku, nii tegid ka tema järglased. Ühesõnaga hakkas budism tegema endale teed Jaapanis, ta ei saavutanud küll kunagi ülekaalu Jaapani loodususundi üle, aga siiski võtsid paljud jaapanlased selle usu omaks. Selles ajavahemikus , mis jääb Nara perioodi ja Yamato ajastu vahele, arenes Jaapan jõudsalt just seaduste koha pealt. Keisrid töötasid välja seaduskogusid, mis muutsid keisrivõimu ülitugevaks. Aastal 701 sai valmis Taihõ seaduste kogu, mis ühendas endas paljud seadused ja viis sisse uue valitsemiskorra. See kogu sai palju mõjutusi Hiinast, kuid oli siiski Jaapani originaal . Üheksa aasta pärast algab Nara periood (710). Nara periood sai oma nime sellest, et Narasse ehitati tolle aja uus pealinn. Kohe valmisid ka esimesed Jaapani ajalugu kajastavad kroonikad. See oli meeletu edasiminek, sest pärast neid kahte esimest kroonikat, pandi kirja ka kogu ülejäänud Jaapani ajalugu. Ning tänu sellele teame ka nii täpselt kõigest sellest, mis sealt toimus. umbes 800. aastal pKr. Asendus keisri õukonnas Hiina kultuur ehtsa Jaapani omaga, arenes hiina kirjakeelest jaapani tähestik ja kirjaviis ning Jaapanist sai midagi hoopis muud kui Hiina. 894. aastal aga katkevad kõik sidemed Hiinaga . Jaapani oma kirjakeele teke andis suure tõuke sellele, et tekkisid erinevad kirjandusžanrid, arenesid välja tanka - ja haikustiil. Hakati avaldama päevikuid, jutustusi, rohkem luulet ja isegi näidendeid. Paljud tolle aja kõige kaunimad ja geniaalsemad teosed pärinesid õukonna rikaste daamide sulest. Üks kuulsamaid neist daamidest oli Sei Shonagon, õudaam, kelle teravad ja vaimukad mõtterad ja avameelitsemised on siiamaani tuntud. Tema kuulsaim teos, mida ka tänapäeval hinnatakse, on “Padjaraamat”. Aastal 1000 kirjutas rikas daam , kelle pärisnimi on teadmata, kuid kirjaniku nimi oli Murasaki Shikibu, jutustuse “Genji lood”. Seda peetakse üheks maailma esimeseks romaaniks . Lugu jutustas intriigiidest, armastusest ja keerulisest elust õukonnas. Kõrgest soost daam hakkas kirjutama pärast sõdalasest abikaasa surma. Aastal 1159 puhkes kahe mõjuvõimsa klanni vahel suur kodusõda, kus oli palju võite ja kaotusi ning mille vahepeal lõppes Heiani ajajärk. Troonilt löödi esialgne keisriperekond ning asendati kellegi teisega. Lõpuks võidab sõja Yoitomo klann ning selle klanni pea võtab endale shoguni tiitli (kõigi sõjaliste vägede juht). 1331-1333 - Keiser Go-Daigo üritab keisrivõimu taastada. See küll ei õnnestu, kuid toimub mäss shoguni vastu. Shogunit ei alistatud. Surma sai palju inimesi. Vahepeal tuleb võimule keiser Komyo, kes soosib kultuuri ja kunsti, viib õukonna üle Kyotosse ning taastab üle mitmesaja aasta suhted Hiinaga. Paarsada aastat kestnud rahuaeg lõppeb Onini sõda, mis algas 1467. aastal. Kodusõda toius shoguni, aadlike ja kohalike valitsejate vahel. Vahepeal kukutati isegi natukeseks ajaks shoguni võim. Onini sõda oli esimene paljudest, mis kestsid aastani 1590. Lõpp oli tingitud sellest, etväpealik Toyoyomi Hideyoshi saavutas absoluutse võimu kogu Jaapani üle. 1540 lõpeb ajutisel Jaapani isolatsioon , sest sinna jõuavad esimesed Euroopa kaupmehed ja misjonärid. Kaupmehed otsivad siidi ning väärtuslikke vürtse, samas ka kulda ning vääriskivisid. Misjonärid hakkavad levitama ristiusku, mis erinevalt jaapanlaste tavalisele ebavõrdsele ühiskonna ehitusele, räägib lunastusest ja sellest, et kõik inimesed on tegelikult võrdsed, läheb väga hästi peale kõikidele vaestele ja põlatutele. 1603 kolib endine pealinn Kyotost Edosse (praegune Tokyo). Vahetub shogunivõimu dünastia. Ja umbes siin saab Jaapanist taaskord suletud maa. Kristlasi kiusatakse taga ja kaupmehed aetakse minema. Luba Jaapanisse tulla saavad ainult Hollandlased. Pärast pisukest riisumist algas pikk rahuperiood. Linnad arenesid jõudsalt, samuti ka kunst , kirjandus, meelelahutus ja kõik muu. 1853 saadab USA välja nn “mustad laevad”, et nõuda Jaapanis kauplemisõigust. Shogunid kaotavad oma võimu ning Jaapanit hakkab täielikult valitsema keiser, kes otsustab, et on aeg hakata kaasaegseks. Jaapanist saab avatud maa. Ning lõppeb 32 tuhat aastat kestnud isolatsioon.

Kasutatud allikad

http://www.scribd.com/doc/29762331/Mongoolia-Jaapan-referaat

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_ajalugu

Raamat „Ajalugu täpne ja näitlik teejuht“