Maalikunst · Seinamaal · Tahvelmaal · Ikoon(pühakut kujutav maal) Zanrid: portree, maastikumaal, mosaiikmaal, natüürmort, antiikmütoloogia, piiblitemaat, ikoon, mosaiik, aktimaal Tehnikad: guasimaal, pastellimaal, õlivärvid, akvarell, tusimaal Vahendid: pintsel, värvid, molbert, paber, lõuend, palett · Koloriit värvilahendus kunstiteosel · Marinist kunstnik, kes maalib merd Natüürmort maal elututest esemetest E.Allsalu Märt Bormeister Maastik majaga Aasa-ja aialilled Akvarell Õlivärvid 24 x 31 , 1950ndad 15 x 15 S.Antipov Paul Burman
tervikus ikonograafia: piltmärgistik, kindla teema kujutamise reeglistik impulsiivsus, impulsiivne: (ld. impulsus tõuge, aje) hetkelise otsuse ajel elavalt ning kiiresti toimiv; hoogne, erk, elavalt õhutav impersonaalne: umbisikuline, mitteisikuline, isikuta intensiivne: pingeline, tõhus; tugev; elav, ere (värvi kohta) interpretatsioon: tõlgendus, töötlus interjöör: siseruum, sisevaade klassifitseerima: rühmitama, liigitama, üksustesse jagama koloriit: värvitoonistik; kunstiteosel valitsevad ja üldmuljet kujundavad peamised värvitoonid ja värvikombinatsioonid kombinatsioon: (ld. combinatio) ühesesinemine; mingite elementide teatud viisil korrastatud rühm kompositsioon: (ld. compositio koostamine) (kunstiteose) ülesehitus, kokkuseade koostisosadest (näit. pind, joon, vorm); ka kunstiteos, milles kompositsioon mängib olulist v. erilist rolli kontseptsioon, kontseptuaalne: käsitlusviis, üldkujutlus; ideeline kontuur: piirjoon
Barokk (~1600-1750) Klassitsism (~1750-1800) Kestis ~150 aastat Kestis ~50 aastat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest Maalikunstis domineerisid portreed. Piltidel erinevatest detailidest ja olid seetõttu kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel ajaloosündmusi ja kangelasi. polnud nii palju detaile. Maalidel kujutati ka ajaloosündmusi. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma Klassitsismi ajastul muutusid riided välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii parukaid ja naistel olid juuksed seatud kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid uhketesse soengutesse. Riided olid kuid mitte enam nii uhkeid
arendada meie endi teadmiste piiri. Annab meile võimaluse tutvuda meie oma kunstiga, mis on loodud kodumaalt kaugel. Saada osa meie kultuuriloo paljudele vähetuntud küljest. Üks parimaid töid minu meelest oli Merike Luguse ,,Seotud pea" aastast 1997. Äärmiselt tõetruu skulptuur, mehe nägu annab hästi edasi emotsiooni, piina, mida tunneb. Õigest teosest ongi võimalik välja lugeda tundeid, õigel kunstiteosel on mingi sõnum, mida edasi anda. Või õigemini igal kunstnikul on mingi sõnum, mida ta annab edasi läbi oma töö. Silma jäi Ants Erik Vomm´a maal kompositsioon nägudega. Ei saa öelda, et teos oleks seotud konkreetselt ajaloo, poliitika, igapäevaelu, meedia või näiteks loodusega. Ehk üritab kompositsioon tõestada, kui kirju on maailma inimeste poolest? Sest pildil oli palju erinevaid tegelasi, erinevate emotsioonide ja kehahoiakutega. Kunstniku teised tööd ei pakkunud huvi
Jüri Pranstibel 10D. (xD) Kunstiteose analüüs Bernt Notke ,,Danse Macabre" (,,Surmatants") Vaadeldav kunstiteos on vaid osa Bernt Notke maalist ,,Surmatants", mis pärineb 15. sajandist. Maalil tantsivad Surma kujutavad luukered mitmete pealtnäha rikaste inimestega. Maal sümboliseerib surma vältimatust ja elu paratamatut kaduvust. Tegemist on tõenäoliselt õlimaaliga. Kunstiteosel võib olla mitu mõtet, kuid kunstiteose ideena tundub loogilisem, et autor on tahtnud väljendada, et rikkus ei too surematust. Teosel on inimesi kujutatud kartlikena surma ees, nad tahaksid surma eest põgeneda, kuid surm tirib neid kättpidi ja põgenemisvõimalust ei ole. Maali uurides selgus, et autor ei tea või ei pidanud tähtsaks inimese anatoomiat, sest luukered on väga veidrates poosides. Luukeredel on ka roideid liiga palju - sellest võiks
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla. Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord.
MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga. 3.Stiil on ühiste joonte kogum kunstiteosel. Stiili mõistet on kasutatud kunstiteoste rühmitamiseks. Tuleneb sõnast ,,stilus". Stiiliks nimetati kunstniku käekirja. Ühel ajastul loodud kunstiteoste sarnaseid jooni võib nimetada ajastu stiiliks ehk ajastu ,,käekirjaks". 4. Kujutav kunst - graafika, maalikunst, skulptuur Vabad kunstid - vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l Kaunid kunstid - maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l Realism - reaalse jäljendamine
1) Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast 2) Barokk oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele, aga klassitsism oli mõeldud tavainimesele. 3) Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad, aga klassitsismis domineerisid portreed. Piltidel kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel polnud nii palju detaile. 13. Millised zanrid olid valdavaks nii baroki - kui klassitsismiajastul? Draamakirjandus (komöödiad, tragöödiad, luule) 14. Millised on klassitsistliku teatri peamised erijooned(väh. 3), kes olid kuulsamad klassitsismiajastu autorid(mitte ainult näitekirjandust silmas pidades) Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias? 1) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr
näide, kus kaupa täis laos suudab inimene ära tuvastada kunstiteose). 3. Kriitika anti-essentsialismile: kunstiteosed ja tavaobjektid on silmaga eristamatud ning et näha kunsti on vaja teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4. Institutsiooniline kunstiteooria: Kunsti ikka on võimalik defineerida (George Dickie) Kunstiteosel on kaks tingimust: on artefakt; mõni isik on kindla institusiooni ehk kunstimaailma toimise nimel kunstiteosele omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt. Hindamisele kandideerimine ehk teatud omaduste (ei pruugi olla esteetilised) presenteerimine,
3. 1961-1962 1961. aastal leidis astet nende esimene koostöö, milleks olid kangaga kaetud tünnid Kölni sadamas. 1962. aastal võttis paar ette esimese monumentaalse projekti. Ilma ametivõimude nõusolekuta blokeerisid nad Berliini müüri vastu suunatult õli tünnidega Rue Visconti, mis on väike tänav Seine'i jõe läheduses. Jeanne-Claude püüdis politseid peatada ja neid veenda, et nad laseksid kunstiteosel mõned tunnid kesta. 27. juunil, kaheksa tunni jooksul, sulgesid nad Rue Visconti 240 õli tünniga. Selle kunstilise barrikaadi mõõdud olid 4,3 korda 1,7 meetrit. Teos takistas suurema osa liiklusest Pariisi vasakul kaldal. Nad ei katnud tünnidel olevaid firmade nimesid vaid jätsid kõik rooste ja tööstuslikud värvid nähtavale. Berliini müür ehitati 1961 aasta augustis ja Alzeeria sõja protestidemonstratsioonid leidsid
kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärtuste all? Tooge näiteid. Kas ja kuidas objektil /kunstiteosel on võime panna tundma naudingut või meelepaha. Ja mis osad pakuvad meile naudingut. Nt Eesti maastiku esteetiline väärtus. maastiku ilu, maastiku mitmekesisus, maastiku omapära, maastiku traditsiooniline ilme, maastiku hooldatud ilme, vaheldusrikas, dramaatiline või huvitav reljeef Mis on kuldlõige? Tooge näiteid selle kasutusest. Kuldlõige ehk jumalik proportsioon, tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks väiksemaks
vaatluse all olevat tööd. Sõna "kunst" kasutusala ei saa lõplikult kindlaks määrata, sest kogu aeg tekib uusi kunstivorme ja liikumisi, mis seavad professionaalsed kunstikriitikud küsimuse ette, kas kunsti mõistet tuleks jällegi laiendada. Nii identifitseeritakse kunstiteoseid "perekonnasarnasuse" meetodi abil: kunstiteos A on kunstiteoste klassi liige sellepärast, et tal on sarnaseid omadusi kunstiteosega B, kunstiteos aga sarnaneb kunstiteosega C. Samal ajal ei pea kunstiteosel A ja kunstiteosel olema midagi ühist. Kuigi kõigil kunstiteostel on sarnasust mingite teiste kunstiteostega, pole võimalik leida mingeid tunnuseid, mis oleksid ainult kunstiteostele spetsiifilised ja ühtlasi obligatoorsed -- kunstiteoseks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused -- ning võimaldaksid kunsti defineerida. 1655 Mis on kunst? Wittgensteini filosoofia mõjul loobusid analüütilised kunstifilosoofia pikaks ajaks püüdest kunsti defineerida. Küsimus "Mis on kunst
Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1)Kunsti definitsioon: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 2)Kunstiteose ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed? 3)Kunstiteose interpretatsioon: Kas kunstiteosel on üks või rohkem tähendust? Mis on tõlgenduse allikaks? 4)Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust? -Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3
adorno ei sallinud tonaalset muusikat. autentse muusika näide tema jaoks oli dodekafooniline muusika. tonaalne muusika tundus adornole suurepärase propagandavahendina ja ta põlastas seda sellepärast (vene ja saksa impeeriumi riiklik muusika) tonaalselt väljendab ennast ka massikultuur. «see muusika sureb, ilma et teda kuuldaks, sureb, ilma kajata» kunst lakkab suhtlemast inimestega ja see on ainus võimalus suunduda autentsusesse. dodekafoonia oli pääs totalitarismist. kunstiteosel oli a meelest utoopiline funktsioon, püüd argususest välja, turusuhete ignoreerimine. kunstiteose üheks erijooneks oli adorno arvates lõpetamatus, kunstiteos on märk sellest, et maailm ei ole lõpetatud. utoopilisus tähendab siin, et on veel ruumi, kuhu liikuda. iga autentne kunstiteos ütleb meile, et maailm ei ole veel valmis, ei ole veel lõpetatud. nüüdne positsioon on teistsugune : maailm on valmis, kõik on olemas.
Platon- jäljendamise teooria- kunstiteos on alati millegi objektiivse koopia, alati millegi imitatsioon, millegi jäljendamine. Kunstiteose staatus pole kunagi nii kõrge, kui looduslikud objektid. Väljendamine- subjektiivne- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Väljendamine- objektiivne, samas kehatu- millegi objektiivse kuid kehatu, konkreetses tajutavas vormis väljendatav. Kas mingisugusel kunstiteosel on nimekiri tingimustest, mida täita? 20. Sajandil on toimunud nähtus 'kunsti piiride laienemine': traditsioonilise kunstizanri väljenduskaanon seatakse küsimärgi alla ja proovitakse teha teatrietendust kus näiteks poleks lava, näitlejaid, dekoratsioone.. Heliteosed, mis koosnevad ainult vaikusest. Ilmuvad välja uued zanrid, mida ei ole kuigi lihtne paigutada traditsiooniliste zanride juurde (filmikunst, fotograafia.. ).
Kui inimene töötab tehases, juhtub see sama. Ratsionaalsed printsiibid toimivad selle pärast, et toimub kunstiteose reifikatsioon. mimesis – jäljendus Kunst jäljendab reaalsust. Jäljendus ei saa kunagi olla jäägitu, Adorno on umbusklik ja kriitline filmi ja fotograafia osas, sest seal on jäljendus täpne. Benjamini jaoks foto ja film lemmikud, hakkab neid analüüsima. Autonoomsuse mõiste ei tähenda, et kunstiteos taaslooks reaalse maailma norme ja reegleid. Selle asemel kunstiteosel omadused, mis võimaldavad maailma teravdatult/kontsentreeritult tajuda, tajumine kriitliline ja distantseeritud. Kunstiteos ei ole maailma positiivne .. , vaid negatiivne??? Reifikatsiooni mõjul said inimesed aru, et normid ei ole universaalsed. Vaimu emantsipatsioon mõnda aega töötas. Inimene allus ratsional. printsiipidele. Kunstis autonoomia peab säilima, see on võimelinee vastu seisma sellele loogikale, mis inimesega ühiskonnas juhtubb. „Mida enam totaalseks muutub
tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kkui kunstifilosoofia temaatilised sektorid on: kunsti definitsioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), kunstiteose antoloogia (mis tüüpi ,,asjad" on kunstiteosed? Ideed, füüsilised objektid? Kas kõik on ühte tüüpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia mis on kujutamine
Duchamp näitas, et seda erinevust ei ole silmaga näha. Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera. 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon - klassifikatoorselt on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust a) see on artefakt - inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes) b) mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimise nimel omistanud hindamisele kandideerimise staatuse Hindamisele kandideerimine - teatud omaduste esitlemine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. Klassifikatoorne tähendus - vastandub kunsti väärtustavale tähendusele. 7. Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"?
ohutavad loobuma ettekujutusest , et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. Wittgenstein–„ perekondlikud mängud“ vaatleme mänge-lauamäng, kaardumäng, pallimändge. Peale vaadates nagu pole midagi ühist, aga näha on sarnasusi, sugulusi iseloomustas neid perekondlike sarnasustega. 53.Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle puudusi. Institutsionaalse kunstiteooria esindajateks on ka S. Davies ja T. J. Diffey . Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) Artefakt’ – (inimese poolt) tehtud asi 2) millele mõni isik või isikute grupp toimivad kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. klassifikatoorne tähendus: kunsti liigitav tähendus, vastandina väärtustavale tähendustele. kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 54.Selgitage esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisteid.
” William Kennick 1958 (2003) 3. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? “Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad oluliselt erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe” (Danto 2000) 4. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) artefakt 2) millele mõni isik või isikute grupp, on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimimise nimel, omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Põhimõisted 1.‘Klassifikatoorne tähendus’ – vastandina ‘kunsti’ vaartustavale tähendustele. 2.‘Artefakt’ – inimese poolt tehtud asi (vaga laias mõttes). Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. 3
salvestatud inimmõtlemine ja kogemus k äsitleb kultuuri kui teatavat elamisviisi, kultuur on see, kuidas inimesed oma igapäeva elu elavad *ei ole ühegi vastu ega poolt, ei poolda, et ainult ühte peetakse ülimaks, neid tuleb kõiki koos jälgida *esimese puhul häirib teda see, et inimest ei võeta kui loomalikku olendit, looduslikku päritolu *ei poodal ka seda, et ülistatakse ainult seda, mis on dokumenteeritud, tuleb märgata keskkonda ja muid nüansse *ei poolda mõtet, et kunstiteosel on SUHE ajastuga, puudub dialoog ajastuga *kunstil pole mingit priviligeeritud vormi, ei asu väljaspool inimühiskonda kuulub inimtegevuse vormide hulka *konflikt Marxi põhimõttega : Marx jaotas maailma baasiks (majanduslikud suhted), millele toetub pealisehitus. Vaideldakse vastu, et kunstil on mingi teatav autonoomsus ja ei sõltu sellest baasist. (*ka Freud nägi sama moodi nagu Marx alateadvusele toetub teadvud)
Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor , vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 16. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1.Kunsti definitsioon-Mis on kunst? Mis on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? 2.Kunstiteose ontoloogia- Mis tüüpi asjad on kunstiteosed?(füüsilised vaimsed objektid) 3.Kunstiteose interpretatsioon-Kas kunstiteosel on 1 või rohkem tähendust.Mis on tõlgenduse allikaks? (kunstnik, teos ise vastuvõtja?)4.Kunstiteose hindamine-Milles seisneb hinnangute põhjendite staatus? Ons tunnuseid , mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust? M.Weitz Kunsti mõistega on sama mis Wittgnenstein väitis seoses mängu mõistega( kaardi , palli võitlusmängud) neid vaadates leidub sarnasusi, sugulusi
esteetilise sfääri nähtust. Mis on esteetiline object, hoiak, omadused, väärtused jne) 3) F-esteetika kui kunstifilosoofia (Kunstifilosoofia suuremad sektorid: Kunsti definitsioon: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? Kunstiteose ontoloogia: mis tüüpi “asjad” on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)? Kunstiteose interpretatsioon: mis on tõlgenduse allikas? (kunstniku kavatsus, teos ise?); kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu? Kunstiteose hindamine: mis hinnangute loogiline staatus?; kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?) 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest. Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu – uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud;
siis ilmselgelt ei ole sellist ülekohust, mis alguses nagu välja joonistus. Peresid kasutades kõrvaldame paljud kõige madalamad sissetulekud. 8. KUNST 1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! Kunsti definitsioon: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? Kunstiteose ontoloogia: Mis tüüpi “asjad” on kunstiteosed? Kunstiteose interpretatsioon: Kas kunstiteosel on üks või rohkem tähendust? Mis on tõlgenduse allikaks? Kas kunstnik, teos, vastuvõtja? Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust! Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed?
Juhuslik romanss asendab armastuse. g. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri kuna kõrgkultuuri ei tirazeerita nii palju ja see ei jõua inimesteni, kes muidu võibolla hakkaks ka kõrgkultuuri tarbima. 51. Võrrelge Horkheimeri ja Adorno nägemust kõrg- ja massikultuurist Walter Benjamini seisukohtadega. Massidele määratud kultuur lämmatab kõrgkultuuri. Benjamin. (essee: 1936 ,,Kunstiteos mehhaanilise reprodutseerimise ajajärgul") 1. igal kunstiteosel on 2 väärtust: kultusväärtus(algupära on originaalse kunstiteose unikaalne aura. Tahame näha just originaali, mitte koopiat) vs näitusväärtus (tekib vahetust kontakstist vaatajate ja publikuga). 2. Uued rituaalsusest vabad väljendusvormid. kunsti enda vormid muutuvad. Nt. fotograafia puhul võime me rääkida, et ta on sellisest rituaalsusest vaba, sest iga koopia fotost on originaal. Samamoodi, filmid ja praegused muusikateosed. Seetõttu on nad kõik
Et kunstil pole leitud ühtki rahuldavat definitsiooni. 4. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe, nt kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kultuuri ajaloost, kunstimaailma. 5. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Kunsti saab defineerida. Kunstiteosel on kaks tarvilikku tingimust: artefakt, hindamisele kandideerimise staatuse omistamine. Põhimõisted on: .. artefakt inimese poolt tehtud objekt: tegemise või omistamise kaudu .. hindamisele kandideerimine omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. .. kunstimaailm isikute kogum, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. .. liigitav tähendus objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on ,,hea" või ,,halb". 6
Iseloomustage E-hoiaku kunstimõistelisi ja esteetilisi õigustusviise. Kunstimõisteline õigustamine. Eelkõige esteetilise kunstikäsitluse pooldajad. Õigustuse üldine struktuur. Eeldus: kunst on olemuslikult esteetiline nähtus. Järelikult: kunstile tuleb läheneda esteetiliselt st. igasugune mitte-esteetiline hoiak kunsti suhtes on kunstiteose väärkäsitlemine. Panowsky EH on isiklik asi loodusobjektide suhtes, EH võib olla kahjulik ja kohustuslik inimese tehtud asjade suhtes. Kunstiteosel on alati esteetiline tähendus ja nõuab esteetiliselt kogemist. Kuivõrd on e-hoiak õigustatud antiesteetilise või mitte-esteetilise kunsti puhul. Isegi traditsioonilise esteetilise kunsti puhul on e-hoiak kunstikogemist ahistav. Esteetiline õigustamine. E-hoiaku sissevõtmise õigustamine mingi esteetilise perekonda kuuluva nähtusega(esteetiline kogemus, väärtus, nauding, elamus, omadus). Probleemid e-
Idee originaalist taandub, originaal ei dikteeri. Kopeeritavus ongi kunsti olemus(nt fofotkunst, pole ühte originaalset fotot). Kuntiteose tarvitusväärtus on tema unikaalsus. Unikaalsus on väärtus, mis on piiratud aja ja ruumiga. Kunstiteose unikaalne asukoht seal kus ta on. Unikaalsus on absoluutne. Ehtsus/autentsus. Selle määr võib kõikuda, ei ole absoluutne. Igal koopial on mingisugune ehtsus. Aura. Aura ongi see, mis osutab ehtsuse määrale. Kunstiteosel on aura. Aura tähendab algselt hingust/kuma vms. Aura on setud ainukordsusega(absoluutne) samas ka ehtsusega(võib olla nii rohkem kui vähem). Aura ei tule kunstiteosest endast vaid ühiskonnast. Fotograafiaga kunstiteose aura hakkab kaduma. Aura kadumisega kaob kummardav ja passiivne suhe kunstiga. Kunst lakkab olemast ilus näivus. Aura taandumine on tema jaoks positiivne protsess. Nt kontserdil(kui rituaal) on aura, kuid kodus muusika kuulamisel pole. Aura on seotud koha ja väärtusega.
hakkab elama omaelu väljaspool algselt rituaali. Ehk siis kunst hakkab elama inimeste seas teistsugust elu ega sõltu enam algsest rituaalist. 3. Benjamin näeb, et kunstiteos saab niimoodi muutuda demokraatilikuks. Kunstiteos hakkab ringlema rahva hulgas. Ta pole seotud enam konkreetse kultusega. Ehk siis rituaali Benjamini jaoks asendab poliitika. Kunstiteosel on müstifitseeritus. Xenakis · Prantsuse teoreetik Baudeillard o Ta rõhutas materjaalsuse kadumist. o Nt: muusika marerjaalsus on kadunud, sest kuulatakse muusikat mp3 näeol, mitte enam reaalsetelt plaatidelt/vinüülidelt. · (Frankfurdi koolkonnast kolmas oli Marcuse) · Marcuse 4. Läks samuti ameerikasse nagu Adorno. 5. Marcuse probleem oli, et miks ikkagi kapiltalismi sees ei toimu sotsiaalseid murrangiud
Kunstipsühholoogia – mis “toimub” naise kujutise kogemisel? Kunstikriitika – Tõlgendab + hindab konkreetset joonistust. Kunstifilosoofia – Mis on kujutamine? “x on kujutis siis ja ainult siis, kui … ???” Kunstifilosoofia: definitisioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), ontoloogia (mis tüüpi asjad on kunstiteosed?), interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas, kas kunstniku kavatsus või teos ise? Kas kunstiteosel on ainult üks tõlgendus?), hindamine (kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?) 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Kunstifilosoofia: kunstidiskursuse (kunstikriitika, kunstiteadus) filosoofia – mõistete ja printsiipide analüüs. Lähtepunkt, eesmärk, meetod. Kunstiesteetika: eeskätt kunstnike teoretiseerimine mitmesuguste kunstiküsimuste üle: loomisprintsiibid ja kunstilise südametunnistuse väljendused jms
inimese enda vaatenurgast - sellest mida ta ise õigeks või valeks peab. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika - Mis on ilu olemus? Mis on kunstiteose mõte/olemus/piirid? Milline on kunstniku loomus? Mis printsiip/struktuur/omadus on see, mis teeb asja ilusaks? Kas too omadus asub objektis või sõltub millegi ilusakspidamine vaatlejast? Mis mõte on kunstiteosel? Kas kunstiloomingul on printsiibid, mis eristavad seda teisest tegevusest? Poliitikafilosoofia- Milline on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Miks meil riik üldse on? Mille pinnalt riik tekkinud on? Milline on indiviidi ja riigi vahekord? Mis on riigile allumise/allumatuse mõte? Mis on indiviidi poliitilised õigused? (nt inimõiguste kontseptsioon) Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid? Keelefilosoofia - Mis on keel
Samuti kuulub siia teadvuse ülim privaatsus. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika- ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse ja piiride järgi, kunstniku enda loomuse järgi. Mis pirintsiip struktuur või omadus see on mis teeb ühe asja ilusaks ja teise inetuks? Kas see asub selles objektis? On ta objekti füüsikaline omadus? Kas sõltub vaatlejast? Mis mõte on kunstiteosel? Saab küsida piiride järele, subjektiivsete protsesside kohta, kas kunstiloomingul on printsiibid? mis võiksid seda tüüpi tegevust eristada muust tegevuse tüüpidest? Kuidas on võimalik määratleda ilu? Objektiivse ilu teooria - objektis endas otsitakse ilu. Ilusad asjad on need, mis matkivad kosmilist liikumist. Kosmos ise kujutab endast harmoonia printsiipi ning kõik asjad on nii niivõrd ilusad kuivõrd nad on harmoonilised. Varasem
ideaali. Benjamini huvitavad filmi ja fotograafia vormid. Kunsti oli võimalik reprodutseerida ka varem, aga mitte massiliselt. See tuli alles 20. Saj. Kunst muutub mobiilsemaks, ta on võimeline liikuma ajas ja ruumis. Aura mõiste - aura kadumine. B alustab Marxilt tulnud jaotusega. Tarvitus väärtus - nt labida puhul saab teda kasutada maa kaevamiseks. Kuidas me seda kasutada saame. Vahetus väärrus - nt saab labida vahetada raha vastu v mõne muu toote vastu. Hind turul. Kunstiteosel on tarvitusväärtus unikaalsus (Einmaligkeit). Kunstiteos on ainukordne, soetud rituaali v kultusega. Vahetusväärtus: Autentsus on seotud unikaalsusega ja viitab päritolule, ajaloole, allikale, originaali olemasolule - ehtsus. Unikaalsus on absoluutne kvaliteet (on või ei ole). Autentsusel on mingi määr (võib olla rohkem või vähem). Aura mõõdab autentsuse määra Kunstiteose reproduktsioon vähendab ehtsust. Aura muutub aja jooksul inimese mõtestamise mõjul.
32. Iseloomustage erinevaid arusaami kunsti eetilisest mõjust. 1.Alandab ja ahvatleb - Aatomi allutamine ja tähtedevahelised lennud tõstavad inimest loodusest kõrgemale, abstraktne kunst aga tasuta internetilehele üles. 3. Määratlused mille järgi on pornograafia teatud materjal, mis kujutab inimest ainult seksuaalse olendina (või seksobjektidena) st. muud karakteristikud jäetakse alandab ta mõistuseta olevuse tasemele“. 2. Kui (õnnestub näidata), et kunstiteosel on moraalselt halb moraalne mõju, siis saab seda pidada kaalutluseks kunstiteose: tsenseerimiseks, keelamiseks, kõrvale. tsoneerimiseks, kunstniku vangistamiseks, kunsti toetamise lõpetamiseks. Samas leidub palju neidki, kes toonitavad kunsti moraalset jõudu, väärtust jms. 3.Moraalne kujutlusvõime. Kunsti eetilisus 44. Iseloomustage pornograafia ja erootika erinevust (Kontula järgi, vt õppekirjandust)
8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? 1) Esteetika – Tegeleb ilu olemuse ja mõtte uurimisega ning sellega seonduvalt ka kunsti puudutavate küsimustega. Mis on ilu? Millised printsiibid, struktuurid ja omadused teevad asja ilusaks? Kas ilu saab hinnata objektiivselt või on kõik subjektist sõltuv? Mis mõte on kunstiteosel ja kas selle ilu on üldse oluline? Milline on kunstniku loomus? Millised printsiibid panevad kunstiloomingut eristama teistest tegevustest ja loomingutest? Jne. Poliitikafilosoofia – Tegeleb riigi ning ühiskonna olemust ja mõtet puudutavate küsimustega. Kas meil on üldse vaja riiki? Milline on indiviidi suhe riigiga? Mille pinnalt on riik tekkinud? Miks peaksime riigile alluma? Kui vaba saab või tohib olla inimene riigi raames? Millised on
tuvastada. Nt teatud arstiabi on tasuta, teatud mitte. - Kultuuride suletus – Walzer propageerib kultuuride suletust. Kuidas suhtuda naiste allasurumisse islamimaades ja vabaduse piiramisse totalitaarsetes riikides? Kas piirata ÜRO ja teiste organisatsioonide tegevust? 12. loeng KUNST I Sissejuhatus Mis mõttes käsitleme kunsti? a) Kunsti tõlgendamine: mis on tõlgenduse kriteerium? Kas kunstiteosel on üks või mitu tõlgendust? b) Kunsti hindamine: kas leidub tunnuseid, mis on teoses alati väärtuseks? Mis on hinnangute loogiline staatus? c) Kunsti ontoloogia: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? d) Kunsti definitsioon: kas kunst on defineeritav? Mi on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? II Anti-essentsialism *Weitz, Kennick, Ziff, Gallie Traditsioonilised teooriad püüavad võimatut, kunsti ei saa defineerida! Kunstile on omased
mingit vaatepunkti 3) kasutab selleks retoorilist ellipsi 4) vajab interpreteerimist 5) teos ja interpretatsioon vajavad kunstiajaloolist konteksti. Kunstiteos on KUJUTAV. Sealjuures on see enesele viitav, kommentaar iseendale. Kunstiteose tähendus, see mille kohta ta on, tuleb läbi INTERPRETATSIOONI. Kunstiteosed on filosoofilise iseloomuga. Kunstiteos on TÄHENDUSLIK ja eeldab, lausa nõuab interpretatsiooni. Erwin Panofsky järgi on kunstiteosel vähemalt kolm interpreteerimise tähenduslikku tasandit. 1)interpreteerija peab eristama ja identifitseerima tähenduslikud motiivid ehk ära tundma, mida on kujutatud ja millised osad seda teevad 2)teisel tasandil tegeletakse kujundite ja loo interpreteerimisega, st teoseid tuleb lugeda intertekstuaalselt, suhtest teiste teoste ja tekstidega 3) terviku interpretatsioon, mis hõlmab ka kunstniku maailmavaatelisest sõnumist arusaamist.
.. sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed kunstiks, kuid mitte selle originaalsed koopiad? “Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma.” 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:1)artefakt 2)millele mõni isik või isikute grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. „Klassifikatoorne tähendus“: „kunsti“ liigitav tähendus, vastandina väärtustavalt tähendusele. „Artefakt“: (inimese poolt) tehtud asi. „Kunstimaailm“: kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jne 7. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“
Kunstiteos on oma vormilt alati ajalooline. Sünnib kindlas ajas ja ruumis ja seepärast erinevad kunstiteosed üksteisest ja ka nende mõju inimestele on erinev, erineb sellest milline on olnud kunstiteose kaasaegsetele; · kunstiajaloo vormide skeem sümboolne, klassikaline ja romantiline kunstivorm. Selle kunstiteose ajaloolisuse mõttega seostub et ei ole igavesti kehtivat või üldkehtivat kunsti, kunstiteosel on oma ülesanne selles ajas kus ta sünnib ja vähesed ütlevad ka edasistele midagi. · Väide kunsti lõpust ei tähenda et inimesed lobuvad kunsti loomast, vaid et kunst minetab oma tähenduse elu kujundajana ja vaimu mõtestajana ja absoluudi kirjeldajana. Tänapäeva tuues : kunstil ei ole ühiskonnas mingit tähtsust. · Kunst on seotud ilu, tõesuse ja ideaali mõistega. Ütleb et kunst on tihedalt seotud
2) Sfääridevahelise piiride hoidmises Ei tule võidelda mitte sissetulekute ebavõrdsuse vastu, vaid selle vastu, et suurema sissetuleku tõttu saadakse eeliseid valdkondades, kus rahaga ei peaks mingit pistmist olema! - Et ei saaks osta BA-kraadi. 190. Kunst Tilghman "sest ma ei arva, et on üldsegi selge, mida ajab taga see, kes püüab leida, mis on kunst?"Benjamin R. Tilghman 191. Mis mõttes käsitlen loengut kunst? 1) Kunsti tõlgendamine: Mis on tõlgenduse kriteerium? Kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu? 2) Kunsti hindamine: kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks? Mis hinnangute loogiline staatus? 3) Kunsti ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)? 4) Kunsti definitsioon: Kas kunsti on defineeritav? Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 192. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut
annaabi.ee 
