4. Rokokoo nimetus tuleneb erineva merekarbi motiivi järgi. 5.Meelelahutuslik suund,eelistati pehmeid värvikombinatsioone. 6. Klassitsism tekkis 18.saj viimasel veerandil Prantsusmaal. 7.Antiigil. 8.Kaunistused: Varaklassitsismis:barokile ja rokokoole omased elemendid ;Kõrgklassitsimis: voluudid, girlandid, medaljonid, trofeekimbud ja hammaslõiked. 11.Historitsism - mõne vana stiili jäljendamine. 12.Delacroix-suur rõhk väljendusvahendite emotsionaalsusel. Rõhutas värvielamusi,lõi kunstiliseks tervikuks reaalse ja sümboolse. Kasutas ohtrasti rohelist ja punast.Tähtsamad maalid on "Chiose veresaun" ja Vabadus viib rahva barrikaadile". 1. Barokk tekkis 16.saj lõpul Itaalias Rooma linnas. 2.Arhitektid ja ehitised:1)Claude Perrault- Louvre`l loss 2)Jules Hardouin-Mansart-Versailles`loss 3)Bartolomeo Rastelli-Talvepalee,Smolnõi kloostri kirik ja Katariina loss Tsarskoje Selo 4)Niccolo Michetti-Kadrioru loss ja San
§ Vanem vend Leonati oli tuntud arhitekt. § Vend Albert tegeles maalikunsti ja arhitektuuriga. § Suri Pariisis (9.02.1960) Elukäik § Aastail 18901894 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas. § Veel õppis iseseisvalt kunstiajalugu ja tegeles maalikunstiga. § Reisi Prantsusmaale. § Asutas koos kahe mehega Mir Iskusstva. § Kirjutas ja avaldas monograafiaid vene kunsti ja T. Selo kohta. § 1901. aasatl määrati ta Peterburi Mariinski teatri kunstiliseks juhiks. Elukäik § 1903. aastal illustreeris A. Puskini poeemi ,,Vaskratsanik". § Aastail 19181936 töötas A. Benois kunstigalerii juhatajana. § 1926. a. emigreerus Prantsusmaale ja elas Pariisis. § 1955. aastal andis välja kaheosalise raamatu ,,Memuaarid". Keisrinna Jelizaveta I promenaad üle Peterburi aadellike tänavate (1903) Click to edit Master text styles Second level Third level
Ernst Hunt ja Jaan Altleis. * Ugala teatri nimi viitab kahele muistsele Eesti maakonnale: Sakala ja Ugandi, sellise ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. *Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975
Kinematograafia- kinokunst, kinofilmide valmistamisega seotud kunst ja tööstusharu. Kinematografist- töötaja kinematograafia alal. Kinoseanss- tervik film. Kostüüm- riietus. Kunstnik- vastutab kogu filmi kujundusliku külje eest. Külgvalgus- valgus, kasutatakse kellegi või millegi esiletoomiseks justkui skulptuurina). M. Maketimeister- maketi kavandaja. Metraaz;- pikkus (näit. kinofilmi pikkus) meetrites. Monoloog-ühekõne, kõne iseendaga. Monteerima- eriosi kunstiliseks tervikuks ühendama. O. Objekt- ese, asi. Operaator- kinofilmija, filmiülesvõtete tegija. P. Projekt- kavand, plaan. Pürotehnika - keem., tehn. põlevate ning plahvatavate ainetega tegelev tehnika. R. Rakurss- võttenurk. Rekvisiit- lavastuses kasutatav tarbeese. Rezii- lavateose või filmi kunstiline juhtimine. Rezissöör- näitejuht; näidendi või filmi lavastamist juhtiv isik. Reziistsenaarium- filmi üksikasjaline kavand. Roll- osa. S.
revolutsioon Dresdenis ebaõnnestus. Varjas end Weimaris Ferenc Liszti juures ja emigreerus Sveitsi. 1870-1883 oli abielus Liszti tütre Cosimaga, kellega tal oli kolm last. 1876 avati Richard Wagneri ooperiteater 1883 Wagner suri. Looming Richard Wagneri loomingut peetakse romantilise muusika kõrgpunktiks ning tema loomingus toimusid kõige murrangulisemad ooperiuuendused. Oma ooperireformiga püüdis ta ühendada muusikat, sõna ja lavakujundust ühtseks kunstiliseks tervikuks. Wagner võttis kasutusele juhtmotiivid. Juhtmotiivid on meeldejäävad muusikalised teemad, mis iseloomustavad tegelasi või sündmusi. Tema ooperid on pideva sümfoonilise arendusega ja katkematu lavalise tegevusega muusikalised draamad, millest paljud põhinevad Saksamaa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ning müütidel. Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon.
Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing lk 6 Viimaste aastate festivali toimumisest lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Sissejuhatus Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku, mille traditsioonilisteks kontserdipaikadeks on Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik "Arturi Juures" koos vabaõhulavaga, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas,
Sellel on välja pandud 38 graniidist, basaldist ning väärispuidust skulptuuri · Viimastel eluaastatel huvitus Koort keraamikast. Ta rentis riigilt Kadriorus juba aastaid tühjalt seisnud Peeter I rajatud hobusetallid ning ehitas endale sinna ateljee ning enda projekteeritud keraamikaahjud. · 1934. aasta suvel kolis Koort Nõukogude Venemaale, kus asus Hariduskomissariaadi ja Ülevenemaalise Kunstnikkude Kooperatiivi kunstiliseks nõuandjaks ning Kshelli rajatava peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks · Jaan Koort suri 14. oktoobril 1935 Moskvas kopsupõletikku. Tema tuhastatud põrm toodi Tallinna, kus see paigutati ligi meetri kõrgusesse Koorti enda poolt valmistatud valgesse portselanurni ning viidi vastaval kanderaamil tõrvikute saatel läbi linna Kunstihoonesse. · Koordi matuseaktusel Kunstihoones kõneles peaministri asetäitjana Kaarel Eenpalu
koolis. · 1937.a kutsuti teda õppejõuks konservatooriumisse. · II MS aegu mobiliseeriti nõokogude võimu poolt. Temast sai Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti Riiklikes Kunstiansamblites. · 1944.a jätkab tööd konservatooriumis (koorijuhtimise kateedris) · 1945.a sai temast professor. RAM · 1944.a asutatud Eesti kutseline meeskoor (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) · G.Ernesaks oli selle kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni · Oli I kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses NSVL-s. Koor oli usuloomingu tellijaks ja ettekandjaks. Esimene kollektiiv, kes sai hakata esinema ka väljaspool NSVL-u. Laulupeod · Oli laulupidude üldjuht ja peamine eestvedaja · Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, mis valmis 1960. · Oli kooriühingu rajajaks (1982.a) Looming · Oli väga produktiivne
liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis Artur Kappi kompositsiooniklassis Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Lisaks juhatas mitmeid koore 1937. kutsuti õppejõuks konservatooriumisse 2. maailmasõja aegu mobiliseeriti nõukogude võimude poolt. Temast saab Vene tagalas aktiivne muusikategelane Eesti RAM-1944. Asutas Eesti kutselise meeskoori Oli kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks elu lõpuni Ram oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel konsertkoor sõjajärgses Nõukogude liidus. Koor oli uusloomingu tellijaks ja ettekamdjaks. Esimene kollektiiv, kes sai 1958. Aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude liidu Naiskoorilaulud:Käsitles naiste töid ja tegemisi, loodust,kodu Segakoorilaulud: Temaatika pn avar- kodumaa, armastus ja loodus. ,,Tartu valgel ööl"
aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes pidas orkestri peadirigendi ametit seitse hooaega. Selle aja jooksul tehti tihedalt koostööd teise Kaljuste poolt loodud kollektiiviga Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Ühistööna plaadistati firmale ECM "Te Deum" Arvo Pärdi muusikaga (1993), Erkki-Sven Tüüri teostega "Crystallisatio" (1996) ja Arvo Pärdi "Litany". Tõnu Kaljustelt võttis orkestri juhtimise töö üle Juha Kangas. Alates 2000. aastast oli orkestri kunstiliseks juhiks Eri Klas, hooajast 2013/2014 on TKO peadirigent ja kunstiline juht Risto Joost. Tallinna Kammerorkester on andnud kontserte kõikjal Euroopas, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Argentiinas, Ameerika Ühendriikides. Edukalt on osaletud mitmetel mainekatel muusikafestivalidel, samuti löödud kaasa kodumaistel festivalidel. Tallinna Kammerorkestriga on koostööd teinud sellised dirigendid nagu John Storgårds, Jaakko Kuusisto, Richard Tognetti, Daniel Raiskin, Valentin Zhuk,
puuoksaga, mis on jääga ümbritsetud. Pildi autoriks oli Tiiu Pällo, "Jääaeg". Seejärel oli koondatud kokku erinevatelt autoritelt pilte maailmast. Pilt Mont Blancist, Kreekast, Türgist, Sitsiiliast, Veneetsiast. Pille Leppiku poolt sooritatud pilt Veneetsiast oli nagu postkaart. Veel oli palju pilte külmast talvest. Näiteks nagu külmunud käbid lumel, härmatisest ja kansulaveest. Kunstiliseks pildiks peaksin siiski magavat kassi. Esmasel vaatlusel tundusid kassi pea all olevat punased pihlakad. Lähemalt vaadates selgus, et tegemist on hoopis kassikrõbinatega, mille peal kassi pea toetus. Autor tundus olevat hea huumorimeelega, sest ka pildi nimeks oli pandud "Ka magavale kassile võib hiir suhu joosta". Pilt on loodud laenuosakonna töötajalt, Merike Harvoltilt. Kassidest on pildi loonud ka Piret Viljamaa "Kassiriiul".
mahlakas, Venusele pühendatud B. 2) Filostrato- armastuse poolt võidetud, reedetud, õnnetu, armastav B. 3) Pamfilo-üleni armastus, edukas armastaja B Tähtsus, mõju Novell saab sügavalt humanistliku mõõtme, see Pilt tolleaegsest ühiskonnast, 1 Annab pildi 16. saj õukonnaelust. muutub konkreetseks kunstiliseks zanriks. Annab inglise kirjanudse alustekstidest Psühholoogiline inimesekäsitlus, pildi renessanssi-aegsest Itaaliast. Oli motiivide uurimine, proosastiili inspiratsiooniks paljudele teistele kirjanikele. Lõi arendaja prantsuse selle teosega klassikalise proosastiili. Kujundas kultuuriruumis.
„Esimene Eesti Üldlaulupidu“ Referaat Tallinn 2014 1. EESKUJUD EESTI ÜLDLAULUPEOLE Koorilaul kujunes 19.sajandi esimesel poolel Šveitsis ja Saksamaal laiade rahvahulkade meelelahutuslikuks ja kunstiliseks harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks,millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Saksamaal Hannoveris peeti laulupidu, millest võttis osa 500 lauljat. Enne seda toimus ka laulupidu Šveitsis, kus esines 4000 lauljat. Selle kohta Jannsen arvas, et ta oleks tänulik, kui saaks omalt maalt sõnumit: „meil on juba 40 koorilauljat, kellega võime välja astuda!“
R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″ G. Bizet „Carmen″ P. Tśaikovski „Jevgeni Onegin″, „Padaemand″ G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″ G. Verdi „Aida″, „La Traviata″, „Rigoletto″ Ajalugu Ooper oli varaseim muusikateatri alaliik, mis kujunes välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskajal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi - liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. 2. Operett (õp. lk. 64) Kes loovad? Operetimuusika kirjutamisel on heliloojale inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kes esitavad? Operetti esitavad professionaalsed lauljad ja tantsijad.
teatud viisil korrastatud rühm kompositsioon: (ld. compositio koostamine) (kunstiteose) ülesehitus, kokkuseade koostisosadest (näit. pind, joon, vorm); ka kunstiteos, milles kompositsioon mängib olulist v. erilist rolli kontseptsioon, kontseptuaalne: käsitlusviis, üldkujutlus; ideeline kontuur: piirjoon krunt: maali alusvärv või mistahes teose kattekihi (värvi vm.) alus kujund: konkreetses vormis väljendatud üldistus, tegelikkuse (või selle aspekti) ümbertöötamine kunstiliseks tervikuks (või iseseisvaks osaks sellest tervikust) kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst; mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul, vahel laiendatakse üldnimeks kõigile traditsioonilistele visuaalse kunsti alaliikidele (joonistus, maal, graafika, skulptuur) kujutis: figuur, piirjoonis kujutlus: ettekujutus, kujutelm, kujutluspilt, aim; kontseptsioon,
Jumalikku sekkumist võime müütidest kohata tihti. Jumalikuks sekkumiseks nimetatakse seda, kui teatud kangelasele antakse jumalate poolt võit ära. Asudes võitlema on ära määratud, kes võidab ja kes kaotab, kuid tegelased ei tea sedea. Vahel sekkuvad jumalad ka võitluse käigus tegelastele vahele teatud looduslike nähtustena ja muudavad viimasel hetkel tegelase saatust. Sekkumisest tulevad ka tegelastel äkilised ja pulsiivsed otsused. Jumalate sekkumine müütides on ka kunstiliseks võtteks, kui tahetakse suunata tegevuskäiku vatavaltmütoloogilis-eepilistele traditsioonidele. Jumalad sekkuvad ka siis kui tegevuse loogikast või lauliku-kuulajaskonna tahtestn tulenevalt võiks olla teistsugune lahendus. Erinevalt inimestele on jumalad surematud, kuigi haavatavad. Inimene sõltub täielikult jumalete tahtest. 5 4.KANGELANE EEPOSES Paljudel rahvastel on eeposeid mille tegelasteks on kangelased
Hilden 1928 - 29. Teatri kunstnikuks Herman Kallas 1928. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1929. Teatri kunstnikuks Arnold Raagul. olulisemad lavastused 1929. A. Kitzberg "Püve talus", lavastaja A. Teetsov 1930. M. Pagnol "Eluaabits", lavastaja V. Laason 1931. H. Raudsepp "Mikumärdi", lavastaja V. Laason publiku arv 1928/29: 21 517 1932 - 34. Teatrit juhib Ralf Opsola. Endla järjekordseks majanduslikuks päästmiseks moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne. 1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann) olulisemad lavastused 1932. H. Raudsepp "Vedelvorst", lavastaja R. Opsola 1932. A. Kitzberg "Tuulte pöörises", lavastaja K. Hansen 1932. I. Kalman "Montmartre'i kannike" (operett), lavastaja V. Laason 1933. A. Adson "Iluduskuninganna", lavastaja R. Opsola 1933. I
A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1929. Teatri kunstnikuks Arnold Raagul. olulisemad lavastused 1929. A. Kitzberg "Püve talus", lavastaja A. Teetsov 1930. M. Pagnol "Eluaabits", lavastaja V. Laason 1931. H. Raudsepp "Mikumärdi", lavastaja V. Laason 1932 - 34. Teatrit juhib Ralf Opsola. Ralf Opsola, näiteseltskonda täiendatakse noorte andekate lavajõududega. Väheneb Endla järjekordseks majanduslikuks päästmiseks moodustatud teatrikomisjon kutsub kunstiliseks juhiks küll opereti osakaal, kuid sõnalavastuse pool kvaliteedilt ei tugevne. 1932 - 33. Teatri kunstnikuks Aleksander Vardi (Bergmann) 12 olulisemad lavastused 1932. H. Raudsepp "Vedelvorst", lavastaja R. Opsola 1932. A. Kitzberg "Tuulte pöörises", lavastaja K. Hansen 1932. I. Kalman "Montmartre'i kannike" (operett), lavastaja V. Laason 1933. A.Adson "Iluduskuninganna", lavastaja R. Opsola 1933. I
Otsus lahkuda Euroopast ja suunduda inspiratsiooni otsingul kaugesse Polüneesiasse ei sündinud tühjalt kohalt. Seda võib väita sama kindlalt kui et Gauguini otsus pühenduda maalimisele ei sündinud tühjalt kohalt, ei olnud hetkelise tundepuhangu tulemus. Viimase väite tõenduseks on kasvõi fakt, et lapsepõlves oli Paul oma kodus olnud pidevalt ümbritsetud kunstiga hispaania ja peruu päritolu keraamika ja maalidega. Samuti kinnitavad seda Gauguini mitmed katsed kunstiliseks eneseväljenduseks ja õpetajate otsingud ammu enne seda, kui maalimisest sai tema elu keskpunkt. 1875. aastal kohtus ta prantsuse impressionistliku maalikunstniku Camille Pissarroga, kellega ta hakkas nädalavahetustel maalima. Ehkki algul oli ta maalikunstis niiöelda diledant, arenes ta väga kiiresti. 1880ndate aastate alguses oli Gauguini maalikunst valdavalt impressionistliku kallakuga. Aastail 18821888 esines ta oma töödega mitmetel impressionistide näitustel. 1891
Muusikateater Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusika tekkis 20
Rosenblattiga (kunstnikunimega Epp Kaidu). 1934. aastal avati Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio. Leida ja Kaarel otsustasid koos Tartusse õppima asuda. Peagi tekkisid Irdil seal maailmavaatelised probleemid õppejõududega. 1936. aastal visati Ird Tartu Draamateatri stuudiost välja, mis jäigi tal lõpetamata. 1937. aastal avati Tartu Töölisteater ning Ird alustas koos teiste stuudiolastega seal tööd. 1939.aastal sai ta teatri kunstiliseks juhiks. Sellel ametikohal ei saanud ta aga jätkata kuigi kaua, sest peagi suleti teater seoses poliitiliste intriigidega ja kommunistliku liikumise vastu suunatud riiklike sanktsioonidega. Tartu Töölisteatri perioodil kujunesid Irdi poliitilised vaated lõplikult välja toetada tööliste liikumist ning tol ajal keelatud Kommunisliku partei tegutsemist. Pärast Tartu Töölisteatri sulgemist proovis Ird leida tööd "Vanemuises", kuid poliitilise mineviku tõttu teda koosseisulisse
Juba varakult avaldus temas huvi kirjanduse ja teatri vastu 1830 asus õppima Leipzigi ülikooli 1841. aastal valmis tema esimene pusima jäänud ooper ,,Lendav Hollandlane´´ 1849. aastal võttis osa Dresteni ülestõusust, mille tagajärjel asus 10. a elama Zürichisse 1861. aasatl naasis kodumaale Ooperireform Katkematu sümfoonilise arenduse ja lavalise tegevusega ehk muusikadraama Põhiideeks oli muusika, sõna, tantsu, draama ja lavakujunduse sulandumine ühtseks kunstiliseks tervikuks Wagner võttis kasutusele juhtmotiiviv nn Lõputud meloodiad Wagner uuendas ka orkestratsiooni Eriline tähelepanu vaskpillidele Põhiideed Ooperite libretod kirjutas ta ise Ainestik pärines saksa ja Skandinaavia eepostest, müütidest ja pärimustest See määras ära ka teoste müütilise-muinasjutulise, teisepoolt traagilise atmosfääri Peategelased olid siis traagilise saatusega õilsad kangelased Teosed Ulatuslikem teos on Saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia
UUSREDAKTSIOONI KOREOGRAAF-LAVASTAJA Toomas Edur (sündinud 20. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti balletiartist. Ta lõpetas 1988. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja oli seejärel kuni 1990. aastani Estonia solist. Aastatel 19901996 oli Edur Inglise Rahvusliku Balleti solist, 19961997 Birminghami Kuningliku Balleti solist ja 1998. aastast töötas ta jälle Inglise Rahvuslikus Balletis. 2009. aasta veebruaris valis Rahvusooper Estonia nõukogu ta Estonia balleti kunstiliseks juhiks, tööle asus ta augustis 2009. 1990. aastal sai ta koos Age Oksaga rahvusvahelisel balletivõistlusel USA-s parima paari auhinna. 2001. aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi. Elizabeth II nimetas 12. juunil 2010 Age Oksa ja Toomas Eduri kahe riigi kultuurisuhete edendamise eest Briti Impeeriumi Ordu komandörideks. 4 PEATEGELASED Alena Shkatula Alena Shkatula lõpetas 2003. aastal Minski Balletikooli klassikalise
Grimstadis. Hakkas tundma huvi kirjanduse vastu. Leidis endale paar hingekaaslast. Kirjutas epigranmme, joonistused, karikatuure. luges väga palju. Esimesed avaldatud teosed 19 a avaldas esimesed värsid Brynjolf Bjarme pseoudonüümi all. Katsetas näitekirjanikuna. Kristiana periood. 22a sõitis Kristianisse alates 1924 oslo Heldbergi erakool. Andis sõpradega välja nädalaleh "Inimene" Kus avaldas ka oma teoseid . Esimene lavastatud näiden Normannid. Kutsuti Bergeeni teatri kunstiliseks juhiks . Tuli Bergenisse vaesena nagu kirikurott lahkus veel vaesemana-suured võlad. Enamik näidendeid kukkus läbi. Läks tagasi Kristianisse. Kuulsus jäi tulemata ja lohutust leidist alkoholist. mõlgutas enesetapumõtteid. Alles abielludes andis ta elule mõtte. Abiellus Suzanna ja said lapse. Ta oli pettunud norras ta oli patrioot ja lahkus norrast 1864. Elas 27 aastat itaalias ja saksamaal. Seal loodud näidendid tegid ka kuulsaks
Tartus, kus olid toimunud esimesed neli üldlaulupidu, laulis sel suvel ligikaudu 16 000 lauljat publikule, kelle arv ulatus 70 000-ni, Tallinnas laulis ühtekokku 25 000 esinejat 100 000 pealtvaatajale. Mõlemas linnas toimus pidu lauluväljakul. Kooride poolt esitatud repertuaar koosnes enamasti koorilauludest, lisandusid mõned rahvalauluseaded, suur hulk laule oli populaarsete koorilauludena tuntud peaaegu sada aastat. (1998) üldlaulupeo kunstiliseks juhiks sai Ants Soots. Üldlaulupeo direktsioon kuulutas välja ideekavandite konkursi, kuhu esitas oma variandi ka EMA dirigeerimise osakond. Töögrupis tuli Ene Üleoja mõttele, et seekordse laulupeo märksõna võiks olla Kalevipoeg. See saigi edasise töö aluseks. Idee ei tähendanud, et lauldakse ainult "Kalevipoja" tekstidele loodud laule, olulisem oli "Kalevipoja" sõnum. See ongi ju mõte, mis annab meile julgust, tuge, usku ja tahet paremaks saada.
kätte, kosmeetika ja parfüümide valdkond Mot & Chandonile. 1980.aastate keskpaiku omandab Willoti kontserni Bernand Arnault. 1987 Firmad Hennessy, Moöt & Chandon, Dom Perignon, Dior Parfum ja Louis Vuitton ühinevad firmaks LVMH. Sündmused 1989 2001 1989 Bernard Arnault on ettevõtete Christian Dior ja LVMH juhatuse esimees. Itaallane Gianfranco Ferre võtab Diori juures üle loomingulise juhtimise. 1996 Inglane John Galliano saab kunstiliseks juhiks. 2000 Disainer Hedi Slimane võtab enda peale meestemoe. 2001 LVMH alustab koostööd Lõuna- Aafrika teemandikontserniga De Beers. Dior kingad Dior kleidid Dior meestele Dior naistele Dior aksessuaarid Dior parfüümid Kasutatud materjal http://www.operagloves.com/Fashion/Dior/ http://www.google.com/imghp http:// www.dior.com/file/prehome_new/index.html http://en.wikipedia.org/wiki/Christian_Dior Õpetaja jagatud abimaterjal
Rääkides lähemalt kunstist reklaami teenistuses on hea näiteks võtta 20. sajandi üks tuntuim, venekujuri, NSVL’ i rahvakunstniku (1943) Veera Ignatjevna Muhhina (1889- 1953) roostevabast terasest 24 meetri (teiste andmete järgi 25- meetrine) kõrgune monumendi „Tööline ja kolhoositar” (LISA 1), mis valmis 1937. aasta Pariisi maailmanäituse tarbeks, kus ta tipnes 35 meetri kõrgusel NSV Liidu paviljonil ning oli algselt mõeldud paviljoni kunstiliseks elemendiks. Nõukogude Liit vajas näitusel teiste kapitalistlike riikidega võitlemiseks midagi monumentaalset, dünaamilist, kõnekat ja mõjuvat. Skulptuurigrupp oli väljas ka 1939. aasta maailmanäitusel New Yorgis. 1941. aastal püstitati ta Moskvasse, Üleliidulise Rahvamaja-saavutuste näituse põhjapoolse sissekäigu ette. „Töölisest ja kolhoositarist” sai Nõukogude Moskva sümbol, ikoon, poliitilise kunsti eeskuju.2 Kusjuures 2005
täiendas end Lepo Sumera juures.1991 aastal täiendas end Saksamaal Karlsruhe Kunsti-ja Meediakeskuses elektrimuusika alal.Ta on töötanud Vanalinnastuudios muusikaala juhatajana.Pärast seda õpetas ta Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni.Alates 1992 aastast on ta vabakutseline helilooja. Erkki-Sven Tüür on välismaise muusikaelu üks parimaid tundjaid.1991 aastal oli ta üks festivali "NYYD" organiseerijaid.See festival on tänaseni üks Eesti tähtsamatest muusikasündmustest,mille kunstiliseks juhiks on Erkki-Sven Tüür olnud läbi aastate. Erkki-Sven Tüür on üks enim mängitud Eesti helilooja maailmas.Ta on peaaegu sama kuulus kui Arvo Pärt,ainult tunduvalt noorem.Temalt tellitakse heliteoseid üle kogu maailma ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused ja heliplaadifirmad. Tüüri on tunnustatud väga paljude auhindadega.Oma rokklaulude eest sai ta auhindu juba Tartu muusikapäevadelt.Tema Reekviem sai Pariisis II koha UNESCO helilooming rostrumil.Ta omab ka
Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20
Oodatud vaimustus jäi puhkemata raamatut õnnestus müüa vaid 20 eksemplari. 22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo), kus asus õppima Heltbergi erakooli. Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehe ,,Inimene", kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest. Ibseni esimene lavastatud näidend on Normannid". Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tundmuse saavutanud ning kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp. Töö Bergeni Norra Teatris oli kinnise loomuga Ibseni jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga, kellest sai tema innustaja kogu eluks. Ometi ei
Oodatud vaimustus jäi puhkemata raamatut õnnestus müüa vaid 20 eksemplari. 22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo), kus asus õppima Heltbergi erakooli. Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehe ,,Inimene", kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest. Ibseni esimene lavastatud näidend on Normannid". Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tundmuse saavutanud ning kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp. Töö Bergeni Norra Teatris oli kinnise loomuga Ibseni jaoks raske, eriti seetõttu, et tolle aja kombe kohaselt toodi lavale uus tükk igal nädalal. Sel ajal tutvus Ibsen põhjalikult teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisile Kopenhagenisse ning tutvus oma tulevase naise Susannah Daae Thorenseniga, kellest sai tema innustaja kogu eluks. Ometi ei
Arvo Pärt, Kuldar Sink. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera ja Raimo Kangro. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel "Hortus Musicus", mille kunstiline juht on dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen. 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri ja Urmas Sisaski muusika. 1981. aastal alustas tööd Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mille kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks oli 20 aastat Tõnu Kaljuste, tehes koori tuntuks ja hinnatuks kogu maailmas. 1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Mart Siimer, Tõnis Kaumann, Märt-Matis Lill, Timo Steiner, Mirjam Tally, Jüri Reinvere, Mari Vihmand, Galina Grigorjeva, Kairi Kosk ja paljud teised. 1993. aastal sündis Tallinna Kammerorkester.
instrumente. Folk-roki suunas oli Ameerikas 1960´ndatel massiivne liikumine. The Animalsi lugu "House of the Rising Sun" oli üks esimesi laule, kus folki ja rokki kombineeriti. Varajastel kuuekümnendatel jõudsid folk-roki esirinda ka esitajad Joan Baez ja Bob Dylan oma hea laulukirjutamise ning laulmisoskusega. The Beatlesi lugu "I´m a loser" oli suuresti mõjutatud Bob Dylani poolt. 5. Progressiivne rokk(Progressive Rock) Progressiivset rokki võib nimetada ka Kunstiliseks rokiks, sest selles katsetati erinevaid instrumente, laulu tüüpe ja vorme. 1960´ndate keskel hakkasid The Left Banke, The Beatles, The Rolling Stones ja The Beach Boys sellele zanrile teed rajama kaasates klavessiini, puhkpilli ning keelpilli, et tulemuseks oleks Barokk-rokk. Näiteks Procol Harumi loo "A Whiter Shade of Pale" sissejuhatuses on tunda Bachi inspiratsiooni. Seoses tehnika arenguga 1970´ndatel, läksid paljud bändid lahku. Hakati
imeväärsete saatusepöörangute ning pealiskaudse inimesekujutusega ajaviitelektüür. Teoste tegevustik arenes ühtviisi ladusalt nii eesti küla miljöös kui ka välismaa suurlinnades, nii äri- ja haritlaskondades kui ka ühiskonna põhjakihtides. Vilde teosed olid vabad pealetükkivast õpetlikkusest. Püsiv ja mitmekülgselt arendatud teema Vilde loomingus on armastus ja seksuaaleetika. ,,Mäeküla piimamees" kujunes Vilde loomingu kunstiliseks etapiks. Eduard Vilde kirjutas ka näidendeid. Tema näidendite tegevus toimub linnamiljöös ja probleemid on suurelt osalt haritlaste elust. Nt. Eduard Vilde näidend ,,Tabamata Ime" 8.) Kirjandus- ja kultuurielu 20. saj alguses. "Noor-Eesti" Sajandi alguses toimunud haridus- ja kultuurielu kiire arengu ning eesti intelligentsi väljakujunemisega seoses hakkasid tekkima salajased õpilasringid. 1903.a loodi Tartu
Hakati maailma looduses. Kujutati peamiselt igapäevaelu, ja töö. Tuntumad kunstnikud olid Eduoard Manet ( pilt „Eine murul“) ja Ilja Repin (pilt „Burlakid Volgal“). Realismi areng soosis ka fotograafia sündi, kuna sooviti jäljendada asju võimalikult täpselt. Fotograafia sünd oli umbes 19. Sajandi esimesel poolel. Algul ei peetud fotograafiat kunstiks. ESIMESED EESTI KUNSTNIKUD Esimesed kunstnikud Eestisse tekkisid 19. Sajandi teisel poolel, kuna Eestlastel avanes võimalus kunstiliseks hariduseks. Eesti kunstnikud kujutasid oma töödel igapäevaelu, maastike, töörahvast. Midagi ei idealiseeritud ning kõik oli nii nagu on. Tuntumad selle aja Eesti kunstikud on Johann Köler, kes maalis portreesid ja Paul Raud. Lisaks skulptor Amandus Adamson. IMPRESSIONISM Impressionism tekkis umbes 19. sajandi lõpus, peamiselt Prantsusmaal. Impressionismi peetakse realismi edasiarenduseks, see tähendab, et maaliti seda, mida ise nähti
kokkukuuluvuse kui ka ideelises mõttes, siis peame seda liigitama juba eraldi: see tundub plaanitsetud võttena, on otsekui leiutatud osade efektse lõpetamise eesmärgil, on teatud määral kunstlik. Ei saa väita, et nimetus ,,kunstlik võte" oleks originaalne ja hästi defineeriv, ometi ta on küllalt põhjendatud. Mingi täpse piirjoone tõmbamine loomulikkude ja kunstlikkude ehitusvõtete mõiste vahele on määratud äpardumisele, sest nii üks kui teine peab ülenema kunstiliseks võtteks, niisiis tõusma ühele lõpptasemele; ja mis puutub plaanitsemisse, siis kogu loominguline tegevus on seotud kunstikavatsuslikkusega. Ometi võime nende kahe nähtuse äärmusi selgesti eristada. Autori loomingulises tegevuses panevad end maksma mitu tungi: autor tahab midagi südamelt ära ütelda, autor võib-olla tahab seda ühiskondlikult kuidagi rakendada ja autor peab lõpuks teadlikult või alateadlikult silmas pidma lugeja huvi äratamist
Selle tagajärjel elustusid käsitöö keskustena ka linnad. Linna turuplats oli selle majandusliku süsteemi kõigile nähtav väline ja sisuline keskkoht. See oli ajajärk, kus peeti rasket võitlust kõige algelisemate elutarvete eest. Kehaliselt tugev ja enesekindel, kuid vaimselt piiratud ja kohmakas oli selle raske ajastu inimene. Kuid varsti tekkisid esimesed energia ja varade ülejäägid, mida võidi rakendada juba väljapoole algelise eluvõitluse piirkonda. Tekkisid eeldused kunstiliseks loominguks. Esimese ülesandena võeti siingi ette püstitada Jumalale vääriline koda. Ristiusk oli vahepeal vallutanud kogu Lääne-Euroopa. Karmi seadusega valit- ses ta talupoeglikke kogudusi. Algkristlik sisemine usuind ja lunastuseigatsus olid muutunud ühes ajaga pähetuubitavate õpetuste järeleuskumiseks, mille üle valvas valjult võimas kirikorganisatsioon kogu oma preestrite, piiskoppide, ülempiiskoppide, kardinalide ja paavstide hierarhiaga (võimuastmikuga)
aastat. Samal ajal hakkas Muhamed ka jutlusi pidama hoiatades rahvast kombelõtvuse, religioosse lodevuse ja sotsiaalse ükskõiksuse eest. Ta pööras tähelepanu, et tunnistada tuleb ainult ühte Allah´i (Jumal on araabia keeles Allah). Teised jumalad pidid olema ebajumalad ja nende kujud tuleb kiiremas korras Mekas hävitada. Inimeste või loomade kujutamist peetakse katseks jumala loometegevusega võistelda ning põhiliseks kunstiliseks väljenduseks on keerukad mustrid ja kalligraafia. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Muhamed sai endale palju järgijaid. Oli ka neid, kes jätkasid muistsete jumalate austamist ja ei soovinud Koraani käskude järgi elada. Nad tundsid end ohustatuna ning hakkasid Muhamedi järglasi taga kiusama. Selle tulemusena siirdus Muhamed koos järglastega 622 5 aastal pKr. Mediinasse. Siirdumist Mediinasse peeti niivõrd otsustavaks pöördepunktiks, et see valiti islami ajaarvamise alguseks.(M. S
aastat. Samal ajal hakkas Muhamed ka jutlusi pidama hoiatades rahvast kombelõtvuse, religioosse lodevuse ja sotsiaalse ükskõiksuse eest. Ta pööras tähelepanu, et tunnistada tuleb ainult ühte Allah´i (Jumal on araabia keeles Allah). Teised jumalad pidid olema ebajumalad ja nende kujud tuleb kiiremas korras Mekas hävitada. Inimeste või loomade kujutamist peetakse katseks jumala loometegevusega võistelda ning põhiliseks kunstiliseks väljenduseks on keerukad mustrid ja kalligraafia. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Muhamed sai endale palju järgijaid. Oli ka neid, kes jätkasid muistsete jumalate austamist ja ei soovinud Koraani käskude järgi elada. Nad tundsid end ohustatuna ning hakkasid Muhamedi järglasi taga kiusama. Selle tulemusena siirdus Muhamed koos järglastega 622 5 aastal pKr. Mediinasse. Siirdumist Mediinasse peeti niivõrd otsustavaks pöördepunktiks, et see valiti islami ajaarvamise alguseks.(M. S
1940 teater natsionaliseeriti, aga ühtlasi kadus sellega maja ostu võlg/kohustus Krediidipangale. Mitmed näitlejad tegid nõukavõimu saabudes enesetapu. 1940 -1941 nõukaokupatsiooni ajal võetakse Kalmet maha nii Kultuurkapitali sihtkapitali juhi kohalt, kui ka Draamateatri juhi kohalt, jäi näitejuhiks. Pärast Sunne enesetappu saab Kalmet Draamateatri noorsooteatri juhiks. Hiljem, kui Mürk saab Natsionaliseeritud Draamateatri direktoriks, Kalmet kunstiliseks juhiks - Nõukaajal tuli teatrite kaksikjuhtimine.) Just ostetud päris oma maja pidi Draamateater jagama Balti Mere Laevastiku Teatriga. Nõuti üleminekut nõukogude repertuaarile, aga Eesti Draamateatril tuli mängida vaid üht uut nõukogude tükki - Bulgakovi “Uus maja”, kuid seegi võeti repertuaarist maha kuna publik reageeris aplausidega mittevastuvõetavatel kohtadel (ehk kontrarevolutsiooniliselt). Suursündmuseks kujunes aga Kalmeti
esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed.” Romaani osadest: http://sinkandus36.pbworks.com/w/file/fetch/103277319/6.%20T%20ja %20%C3%B5%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf I köide- inimese võitlus maaga. AHT: ideeks on Vargamäe, vargamäelaste võitlus Vargamäega. Kahe eluhoiaku vastasseis: Andres – Pearu. Mäe Andrese eetiline imperatiiv: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. I köite vahetuks kunstiliseks ruumiks on küll talud, kirik, kõrts, kuid resonantsruumiks kogu inimkonna ajalugu. II köide- inimese võitlus jumalaga. Peategelaseks Indrek Paas. Käsitletakse Indreku õpiaastaid Mauruse gümnaasiumis (Hugo Treffneri gümnaasium). Romaanitüübilt on see köide arenguromaan: jälgitakse Indreku arengulugu, tema isiksuse kujunemist, tema suhteid jumalaga. Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse
inimtegevuse tulemusena keskkonda hinnanguliselt 4000-13000 tonni kaadmiumit. Kaadmiumi iseloomustab hea kattevõime ja plastilisus, seetõttu kasutatakse seda peamiselt kadmeerimiseks metallide korrosioonivastaseks katmiseks (40%). Kasutatakse ka mitmesugusteks vooluallikateks; akudeks kulub ligikaudu 20% kaadmiumi toodangust, sealhulgas ka Westoni normaalelemendid ja teised vooluallikad. Kõige enam valmistatakse nikkel-kaadmium akusid. Ülejäänud osa Cd-toodangust kasutatakse kunstiliseks otstarbeks. Kaadmium on üks tähtsamaid metalle elektrokeemias, Cd elektrosadestust on laialdaselt kasutatud selleks, et valmistada elektrooniliste materjalide juhtivaid detaile, mida 7 iseloomustab korrosioonikindlus, joodetavus, sepistatavus jne. Pindade katmiseks kasutatakse kaadmiumi ka kosmose- ja sõjatööstuses. 2000. aastal rafineeriti kaadmiumi 27 riigis, millest 8 riiki moodustasid kaks kolmandikku kogu maailma toodangust
11 muutub ja areneb saade, rikastub faktuur kõlakoloriidi ja rütmi poolest, lisades oma tõusude ja mõõnadega järjest uut hoogu. Erakordse kunstilise väärtusega on Saare armastus- ja loodusluulele kirjutatud soololaulud. Neis ta ei kasuta rahvaviise, küll aga rahvamuusikale väga lähedasi intonatsioone. Võrratu meistrina suudab ta muusikas kajastada luule elamuslikke varjundeid ja koondada neid haaravaks kunstiliseks elamuseks. 1928. a. ilmusid Saare "Viis soololaulu". See oli väga heal tasemel kogumik ja sellele langes osaks palju head kriitikat. Saare soololaulude hulk koos mõningate duettidega ulatub ligi kahesajani. Trükis ilmunud lüürilistest soololauludest olgu veel nimetatud : "Mis see oli"(1908.a.) "Üle vee" "Sa oled õrn ja üllas" "Sügisene lilleke" "Sinilillekesed" "Üksi" "Päike ja vari" "Tuulehõlmas, luulehõlmas" ja "Minu viimne laul"(1933. a.).
muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 17)Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas. Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18
nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravaimalt tunda just ooperis. Sajandi alguses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper. 18. Sajandi keskel tulid selle asemele lauamäng ja koomiline ooper. Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 18) KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKAZANRID Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas. Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi
.......................................................................................................16 Esimene Eesti üldlaulupidu 1869 Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Eeskujud Eesti üldlaulupeole Koorilaul kujunes XIX sajandi esimesel poolel Sveitsis ja Saksmaal laiade rahvahulkade meelelahutuslikuks ja kunstiliseks harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks, millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Nende muusikaline ja rahvuskultuuri tähtsus oli ääretult suur, äratades isegi rahvusvahelist tähelepanu. J.V.Jannsen käis 1861. aastal Riias balti saksa laulupeol,millest võtsid osa ka meie maa linnade lauluseltside koorid
vaataja võib isegi pildi ees seistes haista. Kunstniku pintslikiri on hoogne, jõuline, kohati 12 lohakas, mis toob pilti sisse elamuslikkust. Figuurid on loomulikes liikuvates poosides, surnud on surnud, elavad on elavad. Elavad lahvatavad kirest võidelda. Kunstnik on muutnud reaalse ja sümboolse ühtseks kunstiliseks tervikuks. Pildi keskel oleva Vabaduse teeb veel jälgitavamaks tema paljas rind, mis peaks mõjuma tol pildi kui võõrkeha, kuid seda ta pole, vaid ta rõhutab just Vabaduse julgust, vaprust, tähelepanu hajumist enda keha suhtes, täielikku pühendumist võitlemisele, rahva viimisele barrikaadidele. Pildile lisab dramaatilisust veel ka noor poiss Vabaduse kõrval, kes enda noorusest olenemata on valmis tapma, tema näost on
” (ERA, f R-1205, n 2, s 475, l 35). Kogu teatrielu iseloomustas küllaltki jäik reglementeeritus: näiteks 1946. aasta ÜK(b)P KK, s.t. üleliidulise otsusega „Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest” tõrjuti mängukavast välja Lääne näidendid. Ideoloogiline surve kultuurielule tugevnes veelgi seoses külma sõja kujunemisega. 1949. aastal avaldati „Pravdas” artikkel „Ühest antipatriootlikust teatrikriitikute rühmast”. Ainuõigeks kunstiliseks laadiks tunnistati ametlikult nn. sotsialistlik realism, stilistiline mitmekesisus tembeldati formalismiks, tsensuur tugevnes. Kuigi publikuarvud osutasid jätkuvalt klassika eelistamisele, seati repertuaaris esikohale üheülbaline didaktiline kaasaja-aineline näidend. Algupärases näitekirjanduses sai ajastu fenomeniks August Jakobsoni draamatoodang, mis toetus eeskätt kaht vastandlikku leeri esindavate tüüpkujude teravale kokkupõrkele, panustades samas üsna tihti ka 1930.
GUSTAV ERNESAKS (12. XII 1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Gustav Ernesaks oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht. Lõpetas 1931 Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning alates 1937 Tallinna Konservatooriumi koolimuusika ja koorijuhtimise õppejõuna. Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus ta asutas 1944 Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiliseks juhiks oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud ,,vaikivate aegade" rahvajuhiks, Laulutaadiks ning üheks XX sajandi Eesti kultuurielu juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa ulatusliku loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, millest ,,Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. On muuhulgas ka Eesti NSV hümni "Jää kestma, Kalevite kange rahvas" autor. Ernesaks on
Hermanni seisukohti arendasid üksikasjalikumalt edasi mitmed teised teadlased. Algtuumateoorial oli ja on nüüdisajalgi rohkesti pooldajaid, kuid nende seas püsivad lahkarvamused küsimuses, mida õieti tuleb pidada algtuumaks. Homerose küsimuses on tekkinud laialdane kirjandus, kuid Homerose eeposte tekkeprobleemi ei saa siiski pidada lahendatuks. Tõestatuks võib pidada järgmist: 1. Homerose eepostes ilmneb ühtsus, mis seob kummagi teose kunstiliseks tervikuks. Ühtsus ja terviklikkus avalduvad niihästi süzee käigus kui ka tegelaste iseloomustustes. 2. ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" ainestikus esineb kihitusi eri aegadest, alates Mükeene ajajärgust kuni 8.-7. Sajandini e.m.a. See tõendab suulise eepilise traditsiooni katkematust. 3. Kõrvuti kunstikavatsusliku süsteemi olemasoluga võib eepostes täheldada vasturääkivusi, ebaühtlast, lõpuni viimata motiive jms. 4
annaabi.ee 
