Luikede järv (0)

Vinni -Pajusti Gümnaasium
„ LUIKEDE JÄRV“
Referaat
2016
SISUKORD
Heliloojast………………………………………………………………………………………3
Uusredaktsiooni koreograaf - lavastaja ………………………………………………………..4
Peategelased…………………………………………………………………………………..5-6
Sisukokkuvõte……………………………………………………………………………….…7
Dirigendid………………………………………………………………………………………8
Arvamus………………………………………………………………………………………...9
HELILOOJAST
Pjotr Iljitš Tšaikovski 7. mai 1840 – 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja . Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Kuigi tal olid head muusikalised eeldused, sai ta hariduse töötamaks avalikus teenistuses. Muusikahariduseks ja -karjääriks olid tolle aja Venemaal vähesed võimalused. Ta astus Peterburi konservatooriumi kohe, kui see avati. Seal sai ta formaalse lääneliku muusikahariduse, mis oli kaugel tolle aja vene rahvuslikust muusikast, mida esindas näiteks Võimas rühm. Tšaikovski püüdis siiski ühendada alates lapsepõlvest kogetud rahvuslikku muusikat ja õpitud põhimõtteid, mis olid iseloomulikud lääne muusika meloodiatele ja harmooniatele. Ta oli esimene vene helilooja, kelle muusikal oli püsiv rahvusvaheline mõju. Sellele aitas kaasa tema tegutsemine külalisdirigendina Euroopas ja USA-s. Publiku seas oli Tšaikovski muusika alati populaarne, kriitikud aga heitsid kohati ette, et tema muusika ei ole piisavalt venelik ja pakub mujal Euroopas.
UUSREDAKTSIOONI KOREOGRAAF-LAVASTAJA
Toomas Edur (sündinud 20. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti balletiartist. Ta lõpetas 1988. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja oli seejärel kuni 1990. aastani Estonia solist . Aastatel 1990–1996 oli Edur Inglise Rahvusliku Balleti solist, 1996–1997 Birminghami Kuningliku Balleti solist ja 1998. aastast töötas ta jälle Inglise Rahvuslikus Balletis . 2009. aasta veebruaris valis Rahvusooper Estonia nõukogu ta Estonia balleti kunstiliseks juhiks, tööle asus ta augustis 2009.
1990. aastal sai ta koos Age Oksaga rahvusvahelisel balletivõistlusel USA-s parima paari auhinna . 2001. aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi. Elizabeth II nimetas 12. juunil 2010 Age Oksa ja Toomas Eduri kahe riigi kultuurisuhete edendamise eest Briti Impeeriumi Ordu komandörideks.
PEATEGELASED
Alena Shkatula
Alena Shkatula lõpetas 2003. aastal Minski Balletikooli klassikalise balleti erialal. Aastail 2003–2008 oli ta Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2008. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Schiavoni „Medeas“ Stravinski , Schnittke ja Dead Can Dance muusikale , Tatjana (Cranko „ Onegin “), Tuhkatriinu ( Prokofjevi „Tuhkatriinu“), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“), Nikia (Minkuse „Bajadeer“), Rosalinde (Hyndi „Rosalinde“), Manon (MacMillani „Manon“), Tšaikovski Odette/Ottilie („Luikede järv“), Dražeehaldjas („Pähklipureja“) ja Printsess Aurora („ Uinuv kaunitar“), Kuninganna Anna ( Nixoni „Kolm musketäri“), solistipartiid Raveli „Boléros“ ja Scholzi „Teises sümfoonias“. Ta on Helsingi rahvusvahelise balletivõistluse finalist 2009 ning on võitnud Eesti teatri aastaauhinna 2012 ja ERGO tantsuauhinna 2012.
Denis Klimuk
Denis Klimuk on lõpetanud Valgevene Riikliku Koreograafiakooli (2002). Aastatel 2003–2013 oli ta Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2014. aasta sügisest on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Ta on olnud pikka aega ka Gruusia Balleti külalissolist, kus ta tantsis solistirolle Ashtoni, Balanchine’i ja Possokhovi ballettides. 2013–2014 oli ta Eifmani Balleti esitantsija Peterburis, kus ta tantsis Ivani („Teispool pattu“), Tšekisti („Punane Giselle “), Kindralit („Onegin“), Kareninit („Anna Karenina“) jpt. Sügisest 2014 on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad Peremees (Tubina „ Kratt “), nimiosa Cranko „Oneginis“, Thyl Ulenspiegel (Jelizarievi „Legend Thyl Ulenspiegelist“), Spartacus (Hatšaturjani „Spartacus“), Jumal ja Adam (Petrovi „Maailma loomine“), Paris ja Tybalt (Prokofjevi „Romeo ja Julia “), Tšaikovski Prints Désiré („Uinuv kaunitar“), Rotbart („Luikede järv“), Drosselmeier ja „Araabia tants“ („Pähklipureja“), Jaropolk ja Vladimir (Mdivani „Kirg“), Minkuse Solor („Bajadeer“) ja Espada („Don Quijote “), Adami Hans („Giselle“), Conrad ja Birbanto („ Korsaar “), Pheobus ja Claude (Pugni „ Esmeralda “), Girei (Assafjevi „Bahtšisarai purskkaev “), Tristan (Troyani „Tristan ja Isolde “), José (Štšedrini „Carmen-süit“), Kuldne ori ( Rimski -Korsakovi „Šeherezade“), Tudeng (Gavrilini „Anjuta“) jpt. 2011. aastal anti talle Francysk Skaryna nimeline medal silmapaistvate loominguliste saavutuste , professionaalsuse ja panuse eest kultuuri ja kunsti arengusse .
SISUKOKKUVÕTE
Luikede järv on paljude inimeste jaoks balleti arhetüüp, sest selles on ühendatud elu valulik tunnetus ja esteetiline ilu. Luikede järv, nagu teisedki romantilised balletid , ülistab meie võimet luua ideaali ning ülendab ideaali tabamatusest tuleneva kurbuse. Luikede järv on teostumata ihade lugu, suurte soovide surmatants , tõeline romantiline draama, mille keskmes on unistav kangelane, kellel on kõik olemas, aga kes ometi tunneb end üksildase ning mittemõistetuna; siin on ka kaunis, vangistatud printsess, kes ootab armastuse puudutust; siin on ahvatlev kiusatus ja sellele järeleandmine, reetmine ja andeksand; siin on surma trotsiv armastus, see kõik väljendub nii Tsaikovski dramaatilises muusikas kui ka Lev Ivanovi lüürilises, psühholoogiliselt täpses ja efektses koreograafias, pakkudes ikka ja jälle avastamis- ja lavastamispinget loendamatutele tantsuloojatele.
Dirigendid
Kaspar Mänd
Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel . 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. 2012–13 õppis ta Pariisi Konservatooriumis. 2013 sügisest töötab ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri dirigendina . Alates 2014. aastast on ta dirigent Rahvusooperis Estonia.
Lauri Sirp
Sirp on sündinud 29. oktoobril 1969 Tallinnas. Aastal 1993 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ning 2002. aastal orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aasta augustist töötab ta Vanemuise teatris. Samuti on ta teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia.
Vello Pähn
Vello Pähn lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, õppis samas orkestridirigeerimist Roman Matsovi käe all ning jätkas aastatel 1981–1986 õpinguid Leningradi Konservatooriumis Arvīds ja Maris Jansonsi juhendamisel. Oli Rahvusooper Estonia dirigent aastatel 1982–1994. Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Ta on juhatanud arvukalt oopereid, sh Bizet’ „ Carmenit “, Puccini „Madama Butterflyd“, Verdi „La traviatat“, Mussorgski „Hovanštšinat“, Donizetti „Armujooki“, Tšaikovski „Jevgeni Oneginit“, Mozarti „ Figaro pulma“, Wagneri „Lendavat hollandlast“, Gounod’ „Fausti“ jpt, samuti ballette Prokofjevi „Tuhkatriinut“, „Othellot“ Pärdi, Schnittke, Vasconcelose jt muusikale.
ARVAMUS
Minule väga meeldis Luikede Järv. See oli väga kaasahaarav ja huvitav vaadata. Lavastus koosnes ka väga headest muusika kooslustest. Lavastus oli põnev, kuid mõnel hetkel ka mittehuvitav, üldkokkuvõttes oli see minu jaoks unikaalne lavastus.
9