100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 39 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrepohlak
Õppematerjali autor
Burnhoffi soovitatud kooli- Chambre Syndicale de la Couture- õppima. Ta lõpetas kooli kiitusega ja samal aastal kui ta lõpetas, saatis ta jällegi oma joonistused Internati Wool Secretariat võistlusele ja see kord ta võitis, alistades oma sõbra Fernando Sancheze ja ühe noore sakslase - Karl Lagerfeldi. Peatselt pärast konkursi võitu viis ta suure hulga oma kavanditest näha de Burnhoffile, kes tundis joonised ära kui sel hommikul äsja nähtud Christian Diori omad. Ta teadis et Dior oli oma joonised just sel hommikul teinud ja Yves ei saanud neid kuidagi näha. Ta saatis Yvesi Diori juurde, kes ta otse kohe tööle võttis. Kuigi Yves tegi esimese aasta jooksul vaid lihtsamaid töid nagu stuudiote kaunistamine ja aksessuaaride disainimine, sai ta järgneva aasta hooaegades näha järjest rohkem oma loomingut, mis oli Diori poolt heaks kiidetud. Edaspidi oli Yves tuntud kui Diori parem käsi,
Eriti tähtis oli sünteetiline materjal. 1966. Pärnu rekonstrueeritud universaalkaupluse müüjad tekstiiliosakonnas. 3.1. Moe mõjutajad Moedisaini alguseks peetakse üldiselt 19. sajandit, mil Charles Frederick Worth esimese disainerina oma loodud rõivastele etiketi külge õmbles. Worth edu oli sedavõrd suur, et ta suutis dikteerida oma klientidele, mida nad peavad kandma, selle asemel et täita nende soove, nagu seda olid varem rõivatehased teinud. Christian Dior oli Prantsuse moelooja.8. detsember 1946 Dior asutas oma moemaja, mida toetas ka Marcel Boussac. Marcel peamiselt tootis lõhnaõlisi.Diori saab nimetada selle aja järgi puuvillase kanga suurärimeheks.Tegelikult esimest kollektsiooni esitleti aasta alguses 1947, mille järgi tuli ka nimi. Dior kujundused olid kandilised, kangas säilitas kujutava maailmasõja stiili. Ta oli meister luues kujundeid ja siluette. Dior on öelnud, tsiteerin "Ma olen disaininud lillelised naised
Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe (sõjaväeohvitseriga) Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi Arthur Cappeliga kellega avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i aastal 1915. Christian Dior Christian Dior (21 jaanuar 1905, Granville, Manche - 24 oktoober 1957) oli mõjukas prantsuse moelooja, ta on moemaja Christian Diori asutaja. Ta sündis Granville, Manche, mereäärses linnas Prantsusmaa rannikul. Perekond soovis, et temast oleks saanud diplomaat, kuid Diori huvitas vaid kunst, enamasti mood ja joonistamine. Et raha teenida, müüs ta oma moe visandid tänavatel umbes 10 senti tükk. Pärast kooli sai ta isalt raha, et aastal 1928 võiks ta avada oma väikese kunstigalerii,
Britta Liisa Brutus PACO RABANNE REFERAAT Õppeaines: RÕIVASTEAJALUGU Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD11a Juhendaja: lektor Lea Koldmets Tallinn 2012 SISUKORD 1. Üldiselt.......................................................................................................................................................... 3 1.1 Parfüümid............................................................................................................................................... 4 1.2 Kõrgmood............................................................................................................................................... 4 1.3 Mina ja Paco........................................................................................................................................... 5 Kasutatud allikad........................................................................................
Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur 10. jaanuar 1971) oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbude
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL nimi PIERRE CARDIN REFERAAT Õppeaines: .... Õpperühm: Juhendaja: Lektor ... Tallinn 2009 Sisukord 1.1 Lapsepõlv.........................................................................................................................lk.2 1 1.2 Pariisi jõudmine...............................................................................................................lk.2 1.3 Edu saavutamine..............................................................................................................lk.
PACO RABANNE REFERAAT Õppeaines: RÕIVA- JA TEKSTIILITOODETE AJALUGU Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Baski päritolu Paco Rabanne sündis 1934. a Hispaanias ning tema tegelik nimi on Francisco Rabaneda y Cuervo. Kuna Paco Rabanne`i isa võitles kodusõjas kõrge sõjaväelasena vabariiklaste poolel, järgnes pere talle kõikjale ning tema lapsepõlv möödus ohtude, vägivalla ja põgenemiste keskel. Et rahastada arhitektuuriõpinguid, kasutas ta ära oma käsitööoskusi ning valmistas käekotte, vöösid ja ehteid (või õigemini nende mudeleid) ning müüs neid tuntud disaineritele. Hästi läksid müügiks ka tema moejoonised ning käsitsivalmistatud ekstravagantsed nööbid. Nii kohtus ta esimest korda Balenciaga, Givenchy`, Diori, Jacques Griffe`i ja Yves Saint Laurentiga. Kuuekümnendatel sai temast aga prantsuse moe ,,paha p
Viimaste ideoloogia sai ainest Jean-Paul Sartre ja Albert Camus absurdi- ning eksistentsalismivaimust. Biitnike kultuur, kantud William Burroughs, Allen Ginsburg ja Jack Kerouaci poolt, levib noorte intellektuaalide seas. Kinolinalt jagavad stiilinäiteid Marlon Brando ja James Dean nahk, teksad, T-särk, paksu tallaga saapad. See esialgu pisut liiga radikaalne stiil tekitab babyboomerite põlvkonna sirgudes terve omaette tööstusharu. 1940ndad: sõda ja Christian Dior Neljakümnendate mood oli mõjutatud sõjast. Vaatamata raskest olukorrast toimus siiski mõningast liikumist. Moeajakirjad jätkasid ilmumist propageerides enda eest hoolitsemist, mis omakorda pidi innustama võitlusvaimu. Ülesanne iseenesest polnud kerge, kuna sõjatööstus haaras endale kõik ressursid ja kergetööstuse produktid olid limiteeritud. Kõige kitsam oli jalatsitega: kogu nahk läks sõdurite saabastele. Tsiviili tarbeks jäi vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid