Kanuti Gild Slaidshow Koostaja: Virgo Agan Avinurme Gümnaasium 2010. aasta Ajalugu Esmakordne mainimine 1326. aastal Asutatud 13.sajandil Gildi hiilge aeg jäi 16.sajandisse Suleti 1920. aastal Üldist Sinna kuulusid saksa rahvusest meistrid Veel kuulusid: kullassepad. Kindategijad, kellassepad ja pagarid Hoone fassaadile on paigutatud Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid Aadress Pikk 20 AITÄH VAATAMAST!
seotud skulptuuri. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. 4) Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe. 5) Mina ei pea romaani skulptuuri eriti looduslähedaseks ja tõetruuks. 6) Kujurid pidasid oma töödes kõige olulisemaks tegelase äratuntavaks tegemist mõne tingmärgi abil. 7) Selle ajastu kõige tuntuim tekstiilikunsti teos on võrreldav samaaegse maalikunstiga – Bayeux’vaip. See jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt. 8) Kullassepad valmistasid kõige enam relikviaare (pühakirja köited).
võis pärida ja pärandada oma omandisosa testamendiga Vähesed naised oskasid lugeda Mõnel naisel kohstusi väljaspool kodu (preestrid, arstid) Põllutööd tegid kõige madalama kihi naised Nefertiti Hatsepsut IGAPÄEVAELU Reljeefidel, haudade maalingutel: teraviljakasvatus, veinitegemine; loomapidamist, jahti ja kalapüüki, karjavalvamist; Käsitöölisi (puu-, müür-, pott-, ja kullassepad, lihunikud, köiepunujad, õllepruulid, kiviraidurid) Kujutised väga meisterlikud Palju kujutatud tantsijaid, mänge, muusikuid Rõiva- ja ehetemoe muutmine Tunti palju tööriistu Õllepruul Tantsijad Lauamäng ORJAPIDAMINE Rangelt võttes seda polnud Inimesi sai omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta Neil samadel inimestel võis olla omand, võisid abielluda vabade naistega, palgata töölisi -> pärisorjus
Eurole ülemineku majanduslik kasu - Valuutavahelduskulude- ja riskide kadumine - Lihtsam võrrelda hindu - Mugavam reisida - Eestis kogu aeg olnud euroga seotud ja sõltuvuses Euroga liitumise varjuküljed - Osade liikmesriikide võimalik vastutustundetu rahapoliitika mõjutab negatiivselt kõiki liikmesmaid Panganduse tekkimine ja areng Esimesed ’’pankurid’’ olid kullassepad keskajal. Inimestel tuli loota kullassepa austusele. Tänapäeval reguleerivad pangandust seadused ja normatiivaktid ning pankade tegevust kontrollivad vastavad järelvalveasutused. Panga likviidsus – panaga võime rahuldada iga hetk hoiustajate õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär ehk varutegur – kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei saa välja laenata ja mida hoitakse keskpangas. Eestis 13% 15% / 2% 0%
Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede
Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede
täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge ülevaate keskaegsest tallinlasest. Mis eriti meeldis selle raamatu puhul oli see, et iga keskaegse tallinlase elutegevusvaldkond oli ka lahti seletatud,tuues välja üldisema ülevaate. Tuues näiteks lk 90 ,,Hans Holtappel, kullassepp" peatüki, siis seal oli alateemadena välja toodud, et kes kullassepad üldisemas tähenduses olid, milline oli antud ameti tähtsus keskajal, nende tunftid jne. Nii on raamat tehtud kergemini mõistetavamaks ning on hea lugemine igaleühele, kellel puuduvad laialdased ajalooteadmised. Samuti oli välja toodud, et millisest allikast andmed on võetud. Näiteks lk 60 ,,Hans Bouwer, kaupmees" peatükis oli öeldud, et kuna oli säilinud selle isiku testament, oli võimalik panna kokku nö ülevaade tema elust
Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. 7) # Kanuti Gild- Esmakordne mainimine 1326. aastal Asutatud 13. sajandil Gildi hiilge aeg jäi 16.sajandisse Suleti 1920. aastal Sinna kuulusid saksa rahvusest meistrid. Veel kuulusid: kullassepad. Kindategijad, kellassepad ja pagarid Hoone fassaadile on paigutatud Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid. Aadress Pikk 20. # Olevi gildi on manitud esmakordselt ajalooürikuis 1341. aastal. Algselt oli gild kodanikke koondav vaimulik vennaskond, Keskaeg muutudes alles hiljem käsitöölisi ühendavaks gildiks. 17. sajandil (1698. aastal) liideti Olevi gild Kanuti gildiga. Gildi kuulusid Tallinna linnakodanikest lihtsamate
abielust ning omama kinnisvara linna piires. Valiti kaupmeeste seast ja iga raehärra pidi täitma mingit raeametit. tsunft- Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. gild- Kaupmeeste või tsunftide ühendus. Juhtis oldermann. sedööver- Meistritöö, mis tuli tsunftil valmistada, et saada meistriks. Suurgild- Kaugkaupmehi ühendav gild. Liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. Mustpeade Vennaskond- Vallaliste kaupmeeste ja kaupmehesellide ühendus. Kui mustpea abiellus, sai tast Suurgildi liige. Hansa Liit- Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit ehk kaubanduslik ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. kirikukihelkond- Territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid. Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak.
Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline o...
Maalitud pintsli ja musta lakiga Põletades jäi lakk mustaks, savi läks punaseks Veidi kohmakas Nõelaga kraabiti detaile Punasefiguuriline stiil Must lakk taustaks Täpsemad Detailsemad Keerukamad poosid Hakatakse kujutama igapäevaelu ETRUSKITE KUNST Pronksi valmistajad 8-3 saj eKr (õitseaeg 7-6 saj) osavad kullassepad-ehted mereline teema looduslähedus terrakota - põletatud savi (enne põletati savi ära, seejärel vooliti kuju) Kunsti mõjutasid Kreeklased, sealt kandus edasi Rooma Hauakambrid: Ümarad, kivist, kupliga palju nekropole Maa-alused Kaljuhauad Hauakambrid olid kaunistatud nagu elutuba (uhkelt), illusioonsed aknad ja uksed Kujutatakse eluolu: rõõmu, musitseerimist, pidustusi
Sõlgede motiiv oli vanal ajal traditsiooniliselt rahvapärane ja loominguline ning seotud erinevate traditsioonide, kombetalituste, usu ja erinevate tavadega. Sõlgede kuju ja tähedus oli paikkonniti erinev. Kuni 12 sajandini tegid ehetemeistrid sõlgesid põhiliselt pronksist messingust või isegi tinast ja kuld ning hõbeehteid toodi sisse välismaalt. Sellel ajaperioodil ei tohtinud tavalised sepad ehete valmistamisel hõbedat kasutada, seda võisid teha vaid kullassepad. Sõlgesid kanti riiete küljes ja need olid tihti õmmeldud riiete külge. Ehe oli ka element mis andis inimestele võimaluse end näidata. Ehte kandis endas kahte erinevat sõnumit tähenduslik ja esteetiline. Ehtel võis olla ka mitu tähenduslikku sõnumit. Üks tähtsaim nendest oli maagiline sõnum mis võis olla seotud kas mineviku või mõne ebatavalise nähtusega. Näiteks eestlaste sugulasrahvas Marid arvasid, et hõbe ehete läige kaitseb neid halbade üleloomulike jõudude eest
Veoloomadena kasutasid sumerid härgasid ja eesleid ning mõnikord ka orjasid. Toidulauale said nad lisa kalapüügist ja metslinde küttides. Sumerite põllumajandus sõltus niisutussüsteemidest. Põhiline niisutus toimus kanalite ja tammide abiga. Teine tähtis majandussuund oli kaubandus. Põhiliselt kaubitseti induse tsivilisatsioomniga. Sealt saadi puitu, metalli ja ehituskive,(neid materjale sumeritel endil ei olnud). Vastu anti peamiselt vilja. Sumerid olid ka head kullassepad. Induse tsivilisatsiooniga käis tihe kaubavahetus. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Selletõttu usuvad osad ajaloolased, et ratas leiutati hoopis Induse rahva poolt (see läheks nulli leiutamisega kokku). Käsitöölised valmistasid saviesemeid. Nad täiustasid pottsepaketra. Keraamiliste esemete küpsetamiseks tegid nad tuld vibupuuri abil
Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid. Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks. Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha. Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga. Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima. Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad. Kaasaja pank: · raha koondav · raha säilitav · laenu andev · laenu võttev · klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav
Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid. Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks. Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha. Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga. Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima. Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad. Kaasaja pank: · raha koondav · raha säilitav · laenu andev · laenu võttev · klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav · raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus
abikaasat otsima. 5 Töö Naise roll töötajana oli oluline, seda eriti just maal. Kodus oli naise töödeks tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, toidu valmistamine, aia koristamine, koduloomade eest hoolitsemine ja veekandmine. Naised töötasid enamikel ametikohtadel, ainult mõningad ametid, nagu juristid, kullassepad ja portreemaalijad jäid naistele kättesaamatuks. Naised said aga meestest vähem palka, mis ilmselt soodustas naiste palkamist. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja nende ametid olid enamasti seotud põhitootmisega, meeste omad vajasid rohkem spetsialiseerumist. Pärast lesestumist pidid naised üle võtma ka oma mehe tööd. Samas oli naistel palju vähem õigusi, kui meestel ja seetõttu oli leskedel raske paljusid (juriidilisi) toiminguid sooritada.
· kuningas Minose elupaik. · Palee all on ulatuslik veevärgi-ja kanalisatisiooni süsteem. · üle 1500 ruumi ning kokupindala 22 000m2 · palees elas ilmselt 600-1000 inimest ning ümbritsevs linnas hinnanguliselt 82 000 elanikku. Mükeene kultuur · rajasid ahhailased · kreetalastest sõjakamad · ehitasid müüriga kindlustatud linnuseid · osavad kullassepad · Mükeene linnas säilinud Lõviväravad · Agamemnoni kuldmask Vana-Kreeka kunst · Vana-Kreeka kaart 8-5saj ekr kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord-orjanduslik demokraatia.Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreek linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele
püsima Käsitöö erialad Tavaliselt koondas üks linnaosa või tänav ühe käsitöö eriala meistreid Mõndadele tänavatele pandi ametite järgi nimed nt Sepa, Värvijate Parkkojad ja sepad pidid töötama linnamüüridest väljas, sest nende töö segas linlasi Suuremates linnades leidus umbes 100 ametiala ning väiksemates kõigest 20-40 Osad käsitööametid olid auväärsemad, see sõltus materjalist ja oskuste keerukusest Paremate ametite hulka arvati kullassepad, rätsepad, kukkursepad, pagarid, maalrid, klaassepad Käsitööametid Tsunftid 12.-13. sajandil koondusid käsitöölised spetsiaalsetesse kutseühingutesse ehk tsunftidesse Selle põhjuseks oli kaitsta ühiselt oma huve ja kõrvaldada konkurentsi, et iga käsitööline suudaks elatist teenida Raad määras, kui palju võib ühe eriala meistreid linnas ametis olla Euroopa linnades kujunes välja tsunftisundus ehk kord,
Aadlikel soovitati kasvatada lapsi karmuses ja neid karastada. Kasvatamise juures oli vägivalla abil ,,õpetamine" väga levinud ja enamasti peeti seda vajalikuks. Töö Ilma naise toodangulise tööta ei oleks toime tuldud. Kodus oli naise töödeks tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, toidu valmistamine, aia koristamine, koduloomade eest hoolitsemine ja veekandmine. Naised töötasid enamikel ametikohtadel, ainult mõningad ametid, nagu juristid, kullassepad ja portreemaalijad jäid naistele kättesaamatuks. Naised said aga meestest vähem palka, mis ilmselt soodustas naiste palkamist. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja nende ametid olid enamasti seotud põhitootmisega. Linnades oli naistel palju rohkem võimalusi erinevate ametikohtade vahel valida kui maal. Paljud naiskaubitsejad tegutsesid turul, ka olid naised õpetajad, raamatuköitjad, -illustreerijad, õmblejad, arstid jpm. Naised tegutsesid isegi investeerijatena
Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu. Fifth level Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki: Aktsiad Võlakirjad Kuidas tekkis väärtpaber ja kus see võeti kasutusele? Keskajal mõistsid kullassepad, et inimesed ei väljasta kogu oma kulda, vaid aeg-ajalt vähestes kogustes. Neil tekis mõte kulda hakata laenama ning inimestele väljastama väärtpaberi, mis tõendasid inimesete hoiustatud kulla kogust. Kasutusele võeti Itaalias, kuid esimene Click to edit Master text styles avalik aktsiapank avati Hollandis 1609. Second level aastal. Third level
tootmisega, vaid olid taaskord seotud hoiustamisega. Nüüd hoiustati vilja asemel aga kulda ja hõbedat. Väga tihti juhtus, et pankuriks sai kullassepp, sest tema tegeles nagunii kullaga ja seega olid tal olemas selle hoiustamiseks turvalised võimalused. Jõukamatel inimestel tekkis kulla ülejääk nad teenisid rohkem kui kulutasid. Kuna oma vara turvamine kodus oleks olnud kulukas, hakkasid inimesed oma vara hoiustama kullasseppade juures. Kullassepad hoiustasidki inimeste kulda ja teenisid selle eest väikest kasumit. Alguses pakkusid kullasseppadele konkurentsi ka valuutavahetajad. Kuna rahvusvaheline kaubandus tõi riikidesse sisse palju välisvaluutat, tekkis vajadus inimeste järele, kes muudaksid selle kodumaiseks rahaks. Nii tekkisidki inimesed, kes vermisid välismüntidest kodumaist raha. Kuna nad tegelesid rahaga, siis oli neil lihtne viia kokku inimesed kes vajasid laenu ja need, kellel oli võimalik laenu anda.
Selle kirstu kaas on samasuguse ovaalse raamikujuga, mis ümbritseb raidkirjadel kuninga pärisnime. Siin kujutatud hieroglüüfid hoiavad surnud valitseja mälestust: Tutanhamon. [2: 32] Seesmises sarkofaagis lebava Tutanhamoni nägu katab omakorda kunstipärane surimask. See on kullast taotud ja kaunistatud frittklaasi ning lasuriidi ja teiste poolvääriskividega. Silmadeks on kullassepad kasutanud kvartsi ja obsidiaani. Tulemuseks on lahkunu elutruu ilmega nägu.[2: 33] 9 Kokkuvõte Tutanhamon on üks tuntumaid ja enam kõneaineks olnud vaarao. Tutanhamoni haud avastati 1922 aastal. Ta oli üks suhteliselt tundmatu vaarao Palju räägitakse tema hauapanustest ja nende pajatatud lugudest. Tal oli kolm sarkofaagi ja väga palju muid uhkeid hauapanuseid
elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põhikiri (reeglid kvaliteedile, hindade reguleerimine) Meister sell õpipoiss 4. Mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Linnaõigus linnas kehtivate seaduste kogum, e põhiseadus - linnaharta valitsejalt: omavalitsus (raad Saksamaal), raha, seadused, kohus, maksud Linnavalitsus koosnes suurkaupmeestest ja pankuritest 5
3) suureneb hinnakonkurents, paraneb hüviste kvaliteet 4) ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon Negatiivne, mis kaasneb euro kasutuselevõtuga: 1) pole stabiilse valuuta kuulsust 2) uue rahaga harjumine võtab aega 3) hinnatõus Praegu on lükkunud Eesti üleminek eurole pidevalt edasi ja üheks peamiseks põhjuseks on liiga kõrge inflatsioon. See on aga otseses seoses majanduskasvuga. PANGANDUSSÜSTEEM Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, see on lett, kuhu asetasid kullassepad nende juurde hoiule toodud kulla. PANGAKS nimetame asutust, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha. Pangal on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1) raha hoiustamine 2) raha laenamine. Panga kasum tekib sellest kui pank laenab raha kõrgema intressiga kui ta ise maksab hoiustajatele.Majanduslikult on pangale kasulik võimalikult palju raha välja laenata.
korrastamine, hoolitsemine koduloomade eest ja veekandmine. Meestele jäid rasked välitööd. Naised tegid igasugust tööd, kuna perekonna tulid pidid olema võimalikult suured. Kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus, siis palkasid nad kellegi, kes teeks nende eest ära kodused tööd. Naised töötasid väga mitmesugustel töökohtadel. Ainult mõned kesksed ametikohad ei võtnud naisi oma liikmeteks, nagu näiteks juristid, notarid, kullassepad ja portreemaalijad. Naiste tööd alahinnati sihipäraselt. Naistele maksti sama töö eest vähem palka kui meestele, ning nende töökohad ja ametid olid seotud põhitootmisega, samal ajal kui meestele läksid mitmed spetsialiseerumist vajavad ametid. Kuna keskaegsed peremajapidamised põhinesid abielul, siis tuli lesestunud naisel üle võtta oma lahkunud mehe tööd Linnas oli naistel suurem võimalus valida erinevate ametikohtade vahel kui maal. Naised olid
Naise tööd maal Nii mehed kui ka naised tegid igasugust tööd, sest perekonna tulud pidid saama võimalikult maksimaalseks. Seega kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus töötades, siis palkasid nad kellegi, kes teeks ära kodused tööd. Igaljuhul ei tohtinud kodu jääda unarusse. Naise tootev töö oli mitmekesine. Ainult mõned kesksed ametkonnad nagu näiteks juristid, notarid, kullassepad ja portreemaalijad ei võtnud naisi oma liikmeteks. Tavaline oli ka see, et naised said väiksemat palka kui mehed. Linnas oli naistel rohkem võimalusi töötamiseks kui maal. Linn oli uus dünaamiline elukeskkond, kus tublidusel ja töökusel oli suurem tähtsus kui aadliseisusel. Naistele peeti sobilikuks mitmeid ameteid - raamatuköitmine ja illustreerimine, õpetaja, arst, ravitseja, ämmaemand, amm, kudumine, ketramine ja muu käsitöö. Naised võisid tegutseda ka
Suure palee sisehoove ehtisid toredad mosaiigid. Selle territooriumil asusid riigiametite peakorterid. Keiser hoidis oma raha- ja väärismetallivarusid turvaliselt paleemüüride varjus. Keisri eluhooned seisid muudest rajatistest eraldi ning juurdepääsu nendeni takistas kaitsemüür. Keisri juures alasid ka tema ema, naine ja lapsed. Keisri palees töötasid uksehoidjad, tõlgid, kunstnikud, käsitöölised, rätsepad, kuldtikandimeistrid, kullassepad, riiklike bankettide ülemkelnerid, kammerteenrid ja eunuhhid. Viimaste ülesandeks oli palee rajatiste, hoonete, valgustuste ülevaatamine. Nad teenindasid keisrit lauas ning valmistasid ette ta voodi ja rõivastuse. Igal öösel lukustasid eunuhhid ennast koos keisriga valitseja magamistuppa ning heitsid ise pikali voodi kõrvale ja sissepääsu ette. Nad koostasid keisri ajakava ja hoolitsesid tema võimusümbolite eest. Samuti oli nende ülesandeks keisri laste kasvatamine.
saj. teoloog, Honorius Autunist, et maalimisel on kolm põhjust: esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele, teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist, kes varem elanud. Teistsugune kui tänapäeval oli piltide ja kujude loojate ühiskondlik seisund. Neid ei peetud "vabade kunstide" harrastajateks, vaid nad kuulusid käsitööliste hulka. Keskaegsed kunstnikud ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist ning nad on enamasti jäänud anonüümseks. Kiviraidurid, maalijad ja kullassepad olid tsunftide liikmed. Tsunftid olid olemas vähemalt Tallinnas, hiljemalt 14.sajandil. Tsunftiliikmele polnud peamine mitte kordumatu, isikupärane looming, vaid tsunftis kehtivate põhimõtete ja taseme järgimine. See oli ka üks põhjusi, miks paikkondliku visuaalse kunsti stiilid olid suhteliselt püsivad. Eriti ilmekas on Tallinna koolkond 15.saj. ja 16.saj. alguses ning mitte ainult arhitektuuris, vaid ka sellega seotud skulptuurikunstis.
koristusvahendid jne. Kullassepp Kullassepp valmistab vääriskividest ja -metallidest ehteid ning tarbeesemeid. Väikeste detailidega tegelemine nõuab kannatlikkust ja kindlat kätt. Kullassepaks õpitakse meistri käe all. Töö iseloom Kullassepa töö on vääriskividest ja -metallidest ehete – sõrmuste, kõrvarõngaste, kaelakeede, käe- jm võrude ning tarbeesemete – valmistamine, vääriskivide ja -metallide lihvimine ning graveeringute tegemine. Paljud kullassepad on spetsialiseerunud ühele valdkonnale, nt ehete kujundamisele, nende hindamisele või parandamisele. Väiksemates juveeliärides teeb kullassepp kõiki töid. Juveeli- või kullaäride kullasseppade igapäevatöö on sõrmuste suurendamine või väiksemaks tegemine, kivide paigaldamine, kinnituste parandamine jms. Enamiku kullasseppade jaoks on nende töö kunst. Töökeskkond Kullassepatöö on istuva loomuga. Keskkond on vaikne, töö käib hästi valgustatud ruumis.
(Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 3.3.SAPOTEEKIDE JA MISTEEKIDE KULTUUR (5-10.saj.): Sapoteekidel seisis kõrgel järjel nefriidi, vulkaanilise klaasi ja kulla töötlemine. Nendelt on säilinud ulatuslikke lossivaremeid (tuntumad Mitlas), mida kaunistavad sambad ja suurepärased seintesse inkrusteeritud geomeetrilised ornamendid. Peale selle on leitud ka keraamikateoseid- eeskätt inimese kujulisi urne. Osavad kullassepad olid ka misteegid, nad katsid ka inimkolpi türkiisist mosaiigiga, tehnika mille võtsid neilt üle asteegid. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 3.4.TEITIHUACANI ( TEOTIHUACANI ) KULTUUR (ca 900-1200) Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suure-joonelised varemed tänase päevani säilinud
Käsitöölised kuulusid nn. väikestesse gildidess. Tallinas oli neid kaks: 1) Püha Olevi Gild - (vanim) ühendas keskajal "halvemaid" ja "madalamaid" käsitöölisi (peamiselt eestlased ja mittesaksa rahvusest) köösnerid, lihunikud, püttsepad, müürsepad, puusepad, voorimehed, kandjad, kellamehed, hauakaevajad, mündrikud (laevamehed). 2) Püha Kanuti Gild - ühendas saksa rahvusest keerukamate ja hinnatumate käsitööalade esindajaid: kullassepad, mütsitegijad,kellassepad, pagarid, kingsepad, maalrid jt. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Gildide eesotsas olid valitud oldermanid. 4 XV saj. oli juba 73 käsitööliste eriala ja 14 tsunfti. Lähedaste erialade käsitöölised koondusid tsunftidesse, et kaitsta käsitööliste huve ja reguleerida tootmist
Pärgament. Kujutav kunst antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaal oli juhtiv. Looduslähesus suurenes, kasvas tehniline meisterlikkus. Nüüd oli põhiliseks miniatuurmaali juures initsiaali kujundamine. Inimeste ja loomade kujutised. Püüe modelleerida kehasi valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja maastikku. Figuure ümbritseb roomapärane raamistik. ''Pühakud looduse taustal'' . Raamatute kaunistamine muutus tähtsaks kullassepad ja juveliirimeistrid. Kaaned kullati ja ehiti vääriskividega. Hakkasid ilmnema esimesed rahvuslikud erinevused erinevate rahvaste juures. 21. Romaani arhitektuur Elavnes kiviehitiste ehitamine 11. saj. Algas linnade taastamine ja käsitööoskuste tõus. Peamiseks kirikutüübiks BASIILIKA. Kasutati mõningaid rooma ehituskunstis tuntuid võtteid ümarkaar, silindervõlv, mille järgi hakati ajastu stiili romaani stiiliks nimetama.
Uurisin põhjalikult Eesti Panga ajalugu ja tema funktsioonist keskpangana. Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE Pangandus on vana äritegevuse ala. Pangad olid olemas juba iidses Babülonid ja klassikalistes tsivilisatsioonides, eriti Roomas. [1] Sõna pank tuleneb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti, müügilauda või riiulit, kuhu 15. Sajandi Itaalia kullassepad ja rahavahetajad asetasid täpselt lahterdatuna nende juurde kaupmeeste või lihtkodanike hoiule toodud kulla. Juba enne renessanssi õitsele puhkenud Vahemere-äärsete riikide vaheline keskaegne kaubandus nõudis üha suurema hulga kulla olemasolu ja ringlemist, sest kuld oli keskajal põhiliseks maksevahendiks. Et hoiduda suurte kullakoguste pidevast kaasaskandmisest ning ka julgeolulistel kaalutlustel, hakkasid inimesed viima oma kulda kullaseppade juurde hoiule.[2]
saj. teoloog, Honorius Autunist, et maalimisel on kolm põhjust: esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele, teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist, kes varem elanud. Teistsugune kui tänapäeval oli piltide ja kujude loojate ühiskondlik seisund. Neid ei peetud "vabade kunstide" harrastajateks, vaid nad kuulusid käsitööliste hulka. Keskaegsed kunstnikud ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist ning nad on enamasti jäänud anonüümseks. Kiviraidurid, maalijad ja kullassepad olid tsunftide liikmed. Tsunftid olid olemas vähemalt Tallinnas, hiljemalt 14.sajandil. Tsunftiliikmele polnud peamine mitte kordumatu, isikupärane looming, vaid tsunftis kehtivate põhimõtete ja taseme järgimine. See oli ka üks põhjusi, miks paikkondliku visuaalse kunsti stiilid olid suhteliselt püsivad. Eriti ilmekas on Tallinna koolkond 15.saj. ja 16.saj. alguses ning mitte ainult arhitektuuris, vaid ka sellega seotud skulptuurikunstis.
Kogu maa kuulus vaaraole ja talupojad harisid riigi maad, siis olid neil riigi ees ka kindlad kohustused. Kirjutajad hindasid tulevase saagi tõenäolist suurust ja kehtestasid selle järgi maksumäära, millele vastav viljakogus tuli igal talupojal pärast koristust riigi salvedesse anda. Enamasti moodustas see umbes poole oodatavast saagist. Kohustustest kõrvale viilijat karistati piitsutamise või orjastamisega. Käsitöölised müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad, kullassepad jt töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu kontrollile. Raha Egiptuses ei tuntud, siis maksti töötegijaile tasu toiduainete ja tarbeesemetena. Ametid anti edasi põlvest põlve. Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. Vana riigi ajal ei olnud püsivat sõjaväge, vajaduse korral kogusid asevalitsejad väe oma piirkonna talupegadest ning ohu möödudes või pärast sõjaretke läks see taas laiali
Käsitöölised, kes ei kuulunud tsunfti ja tegutsesid salaja, kihutati selle ilmsikstulemisel linnast välja. 15 sajandi keskel oli Tallinnas 14 tsunfti ja neli muud ,,ametit" nende jaoks, kes polnud käsitöölised (voorimehed, kandjad, paadimehed-mündrikud sadamas, kalakauplejad). Enamik neist olid eestlased, nagu ka kiviraiduritest ja meremeestest. Tartus oli keskajal neli tsunfti ja kolm muud ametit. Igas linnas oli ka mitu tsunfti, kuhu eestlasi vastu ei võetud (näiteks kullassepad). On märgitud, et eestlaste vastuvõttu pärast 1343. a ülestõusu suuresti piirati. Kiviraidurid Tallinna kiviraidurite tsunft keskaja lõpupoole koosnes ainult eestlastest, ka kujurid-raidurid, mitte ainult kivitöölised. Valdav enamik keskaegseid hauakive on loodud eesti rahvusest meistrite poolt (näiteks Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli idaseinal). Kenotaaf Hauamärk isikule, kes on maetud mujale või kelle matusepaik teadmata.
seotud kolme motiiviga: · tehingumotiiv soov omada raha, et teha igapäevaseid tehinguid; · ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; · spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus peaks tõusma. 9.4 PANGANDUS Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, millega tähistati letti või riiulit, kuhu 15.sajandi Itaalia kullassepad asetasid lahterdatuna nende juurde hoiule toodud kulla. Et aga kullassepp andis hoidmist tõendava veksli, avastasid inimesed, et palju mugavam on maksta nendesamade vekslitega, mitte kullaga. Kullassepp märkas, et mitte kogu kulda ei võta vekslite omanikud iga päev välja. Siit avastus olemasoleva kulla võib ju kellelegi välja laenata ja teenida seejuures protsenditulu. Kullassepp muutus lihtsast ,,pakihoidjast" pankuri eelkäijaks kulla hoidmise
õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2. passivatehinguteks kogutakse vaba raha, mis moodustub panga omakapitalist ja hoiustamisest. Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus,
Oma volituste konkreetseks elluviimiseks määras ta ametisse preetrid. · Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud. · Kõige rohkem oli keskmise ja alama astme ametnikke kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust: märkisid üksikasjalikult üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. · Enamik egiptlasi olid talupojad. · Käsitöölised müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad, kullassepad jt töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu karmile kontrollile. · Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. · Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud endised talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Neid kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamistes, templite valdustes, suurtel
leivast pruulitud lahja õlu, ehkki lisatoidust pakkus ka kalapüük Niilusel. Töö seevastu oli kurnav ja kohustused sageli ülejõikäivad, nende täitmatajätmisel aga ähvardas piitsutamine või orjastamine. Seetõttu tuli nii mõnigi kord ette talupoegade põgenemist vähemasustatud äärealadele. Teatavat vaheldust raskes ja rutiinses elus pakkusid igaastased religioossed pidustused. Käsitöölised müürsepad, puusepad, nahaparkalid, pottsepad, kullassepad jt. töötasid enamasti vaarao ja ülikute lossid ning templite juures ning allusid samuti riigivõimu rangele kontrollile. Neiltki nõuti karmilt kindlate kohustuste täitmist, kuid nende sotsiaalne positsioon ja elatustase oli talupoegade omast nähtavasti mõneti kõrgem. Edukal käsitöölisel oli ka võimalus tõusta töödejuhatajaks ja sulanduda ülikkonna hulka. Kuna raha Egiptuses ei tuntud, siis maksti töötegijaile tasu toiduainete ja tarbeesemetena
alusel kasvasid välja miraaklid. Algselt olid näited abiks, hiljem omandasid iseseisva staatuse. Näited olid episoodid kaasaegsest elust, lood pühakutest aga minevikust. Näited ülimalt sarnased renessansi novellidega. Boccaccio ,,Dekameroni" ilmumisega kaasneb miraakli plahvatus. ,,Imemäng nunnast, kes ..." miraakel 14. sajandist, pärineb tuntuimast miraaklitsüklist, mis koosneb 40st miraaklist Jumalaema miraaklid. Neid miraakleid esitasid Pariisi kullassepad käsitöölistetsunft. 40 aasta peale igaks aastaks üks miraakel. Miraakel algab kloostrikirikus, pärast seda veenab rüütel nunna põgenema 3 põgenemiskatset. Teine vaatus 30 aastat pärast seda põgenemist rüütel abiellus temaga, auväärne elu, lapsed jne. Nunna südametunnistust aga hakanud vaevama, et murdis kunagi oma nunnatõotust, unes ilmub Neitsi-Maarja ja käseb teda kloostrisse tagasi minna patukahetsuse märgiks. Lõpuks mõlemad otsustavad tagasi usuteele pöörduda
Rõivaid kaunistas tikand, mis sai eriti armastatuks hilisel ajastul. Lemmikmotiivideks olis lihtne joonmuster, lilled, krookusevanikud, linnud ja kalad. Ehted: Minose naisi on kujutatud kandmas pikki peenikesi kaelakeesid, mis olid mõnikord kuni kolm korda ümber kaela keeratud. Kanti ka sõrmuseid, rippuvaid kuldkõrvarõngaid ja mitmesuguseid ripatseid. Hilisema ajajärgu kullassepad valmistasid juba inimese ja loomakujutistega ehteid. Ehetesse olid kiindunud ka Minose mehed, kelle puusapõlle esiosas võis näha helmestest võrku. Meeste käevõrud olid tihti kaunistatud graveeritud ornamentidega ning neid lükiti käsivarrele ühekorraga mitu. Tavalise minoslase kaelakee oli valmistatud kivikestest, rikkad aga uhkustasid
Rõivaid kaunistas tikand, mis sai eriti armastatuks hilisel ajastul. Lemmikmotiivideks olis lihtne joonmuster, lilled, krookusevanikud, linnud ja kalad. Ehted: Minose naisi on kujutatud kandmas pikki peenikesi kaelakeesid, mis olid mõnikord kuni kolm korda ümber kaela keeratud. Kanti ka sõrmuseid, rippuvaid kuldkõrvarõngaid ja mitmesuguseid ripatseid. Hilisema ajajärgu kullassepad valmistasid juba inimese ja loomakujutistega ehteid. Ehetesse olid kiindunud ka Minose mehed, kelle puusapõlle esiosas võis näha helmestest võrku. Meeste käevõrud olid tihti kaunistatud graveeritud ornamentidega ning neid lükiti käsivarrele ühekorraga mitu. Tavalise minoslase kaelakee oli valmistatud kivikestest, rikkad aga uhkustasid
Paraku on sele- s¨ u mboliseerib viith¨ uvet tus m¨argi hilisema t¨ahenduse : . Kal- j¨argi v¨alja m~oeldud. algne liskive peeti Hiina aladel ju- t¨ahendus on hoopis edasi mi- ba Yin aegadest suureks nema . Nii nagu on v¨a¨artuseks ning kullassepad muutunud valitsemise meeto- seisid valitsejatele v¨ aga did, on muutunud ka m¨argi l¨ahedal. t¨ahendused. / ¡ Kujutab silma. / ¡ Koosneb k¨ aest 194 £ 196 ¢Vanas kujus paiknes pikali. £ ¢ ja lihast . Jumalale ohv- Silmamuna kuju- riliha pakkumine . Pronks-
Kujutab kolmeharulist 三玉 v¨oo¨ ripatsit 佩玉. 〔説文〕seletab viie ごとく にん ぎ ち elemendi 五行 loogikast l¨ahtudes, et 玉 s¨umboliseerib viit h¨uvet 五徳: 仁・義・智・ ゆう けつ 勇・ . Kalliskive peeti Hiina aladel juba Yin 殷代 aegadest suureks v¨aa¨ rtuseks ぎょくじん ning kullassepad 玉人 seisid valitsejatele v¨aga l¨ahedal. 90 議類 ⇒珠 OSA POLE MITTE 日, VAID 玉 参考 白川字統 ⇒岳 ⇒顯 白川字統 ¨ ⇒ 顕 顕 M ARGI ¨ VASAK ULEMINE
annaabi.ee 
