Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kümme keskaegset tallinlast retsensioon (0)

1 Hindamata
Punktid

„Kümme keskaegset tallinlast“ Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd
Retsensioon
Antud teos räägib kümnest keskaegsest tallinlasest erinevatel ametikohtadel – bürgmeister, komtuur , kaupmees , kullasepp , linnakirjutaja, kogudusevaimulik, dominiiklane, seesieestseisja, sadamavaht ja palgasõdur. Kõik on päriselt elanud inimesed ning on allikates ühel või teisel viisil esile kerkinud. Raamatu eesmärk on anda edasi kindla ajastu, sotsiaalse kihi või tegevusala tüüpilisemat esindajat.
Tervikuna oli raamat väga põnev lugemine. Üks autoritest, Tiina Kala, ütleb sissejuhatuses, et antud tegelaste elu põhineb allikatel, mis on säilinud, küll aga on nad ebapiisavad, et anda täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge ülevaate keskaegsest tallinlasest.
Mis eriti meeldis selle raamatu puhul oli see, et iga keskaegse tallinlase elutegevusvaldkond oli ka lahti seletatud, tuues välja üldisema ülevaate. Tuues näiteks lk 90 „Hans Holtappel, kullassepp “ peatüki, siis seal oli alateemadena välja toodud, et kes kullassepad üldisemas tähenduses olid, milline oli antud ameti tähtsus keskajal, nende tunftid jne. Nii on raamat tehtud kergemini mõistetavamaks ning on hea lugemine igaleühele, kellel puuduvad laialdased ajalooteadmised.
Samuti oli välja toodud, et millisest allikast andmed on võetud. Näiteks lk 60 „Hans Bouwer, kaupmees“ peatükis oli öeldud, et kuna oli säilinud selle isiku testament , oli võimalik panna kokku nö ülevaade tema elust. Mulle kui lugejale, on huvitav teada, kust on võetud antud materjal ning see süvendab teadmist, et antud tegelane elas tõepoolest sellist elu keskaegses Tallinnas. Mis veel haaras tähelepanu, olid pildid. Tegemist ei ole ainult illustreerivate piltidega, vaid antud isikutega seoses või nende tehtud esemete piltidega. Kui võtta jälle vaatluspunkti alla kaupmehe peatükk, siis leheküljel 83 oli välja toodud eelmainitud testament. Samuti leheküljel 87 oli pilt seitsmeharulisest kandelaaberist, mis oli antud kaupmehe endi kätega tehtud.
Kui tuua välja ka midagi negatiivsest, siis seda on üsna raske teha, kuna on näha, et raamatuga on vaeva nähtud. Allikaid ei ole palju ja needki mis on, ei ole tervikud, mistõttu on autorid ise lünki täitnud. Seetõttu on keeruline kritiseerida aega ja vaeva nõudvat tööd. Vormistuse koha pealt norida väga ei saa, laused ei olnud lohisevalt pikad ja hoidsid tähelepanu üleval. Küll aga olid mõndade peatükide lõpupoole palju loetelusi, et palju kuhu annetati. Olgugi, et see oli oluline informatsioon, tundus seda korraga liiga palju, ehk oleks võinud paremini ülesehitada.
Kokkuvõttes oli raamat igati hea lugemine. Oli üllatavalt palju informatsiooni välja toodud isikute kohta, mis andsid hea ülevaate erinevate eluvaldkondade kohta. Võib öelda, et antud raamatu autorid täitsid täitsid oma eesmärgi ja tõid lugejatele põneva teose keskaegse Tallinna ametikohtade esindajatest.
Kettli Arand
Kümme keskaegset tallinlast retsensioon #1 Kümme keskaegset tallinlast retsensioon #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kettli Õppematerjali autor
Retsensioon antud teosest

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse lõpueksam 2011
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

Tõukeid ,,Dekameroni" loomiseks sai autor nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas oma novellid raamjutustusega, ühendades novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelasteks on 10 noort inimeseks, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele ühe loo ­ novelle on teoses kokku 100. Jutustatakse Firenze lähedal villas, avalehekülgedel kirjeldab Boccaccio sel ajal levinud katkust tingitud masendust (katk viis hauda ka Petrarca armsama). Teemades leidub rohkesti sarnasust keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja nõrkused. Siiski ei puuduta ükski novell otseselt ühiskondlik-poliitilist või filosoofilis-religioosset temaatikat. Boccaccio kirjeldab peamiselt eraelulistest seikadest ­ armuihast, kadedusest, abielurikkumistest, petmistest. Võrreldes Dantega on tema vaateväli kitsam. Ent ometi jäädvustab ,,Dekameron" kaasaegse Itaalia sügavamas läbilõikes kui mis tahes teine tollane teos

Kirjandus
Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
37
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

tõsiselt ei võetud. 1672. esitati tsaari õukonnas esimene etendus. See oli Peeter I sünniaastal tema sünni tähistamiseks. Mängiti äärmiselt tõsist piibliainelist lavastust ­ Estri raamatu ainetel. See oli religioosne draama. Selle lavastas Moskva luterliku kiriku pastor Gregory, kes oli kokku ajanud üsna suure rühma igasuguseid meistreid ja käsitöölisi, kes elasid Moskva välismaalaste rajoonis. Naiste osasid mängisid mehed. Etendus kestis kümme tundi järjest. Tsaari juuresolekul ei tohtinud keegi istuda. Vaimulikud olid sellega harjunud, aga ilmalikkudele oli see raske katsumus. Nende jaoks oli tegemist kultuurilise sokiga. See etendus toimus saksa keeles. Kõige olulisem takistus oli ikkagi see, et kuidas võis aru saada, et tavakodanikud muutusid piiblitegelasteks. See oli muidugi väga uudne. Kostüümid olid naturalistlikud. Etendus meeldis publikule ja tsaarile. Plaanitud oli veel mitu etendust. Pastorile tehti

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................

Humanitaarteadused
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun