Mina peres noorema lapsena Mina olen peres noorim laps. Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks poolvenda. Meil on üsna suured vanuse vahed. Vanim on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina. Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist. Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on väiksemad vanusevahed. Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli ...
Firma ,, Sdelai sam" Teenindusstandardid September 2014 TELEFONIGA SUHTLEMINE Kõnele vastamine: Vastan telefonile kiiresti ja sõbraliku häälega. Vastan hiljemalt 3 telefonihelina järel. Tervitan meie klienti alati esimesena. Alati tervitan esimesena eesti keeles ja kliendi vastuse järel valin edaspidiseks kliendile sobiva keele oma keeleoskuse piires. Lõpetan kõne viisakalt tänan klienti helistamise eest ning soovin peatset nägemist. Lasen helistajal toru esimesena ära panna. Kui pole kohal kedagi keda helistaja küsib, siis palun helistajal jätta teade ning kontaktandmed ( helistaja, tema tel. nr, kuup, kellaaeg, kellele helistas, teate sisu). Teate vastuvõtmisel kordan teadet, veendumaks et kirja said õiged andmed ja sisu. Iga kõne lõpetan tänuga helistamise eest: ,,Tänan et helistasite", ,,Thank You for calling" ,, Spasibo shto posvonili" Töötelefoni kasutan vaid töökõnedeks. V...
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Mina suhtlejana Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken. Minu avatud ala: siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. Minu ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline ...
Eneseanalüüs Inimesed on erinevad ja kõik nad suhtlevad omavahel. Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Kõige rohkem suhtlen oma pereliikmetega, kuna nad on kõige rohkem minu ümber. Sõpradega ja lähedaste inimestega suhtlen nii silmast- silma kui ka arvuti abil. Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest rääkida. Sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja milliseid nalju/väljendeid kasutada. Ma olen humorimeelne inimene, kuid minu huumor on tihti mitte lihtne vaid väikese tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda selliste inimestega kes saavad sellest aru, ei lähe vihaseks ja oskavad vastata samaga. Elu ei ole alati roosiline ja ette on tulnud sellised momente kus olin teadlikult olnud sarkastiline, teades, et see aitab mu...
Kehakeel Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem, isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Mina kasutan praktiliselt iga päev kehakeelt. Kuna töötan klienditeenindajana, siis kasutan kehakeelt tööl olles kogu aeg. Mitteverbaalse suhtlemise all võiksin ära mainida pilke, näogrimasse, keha üldist hoiakut, kulmukergitust, silmapilgutust, naeratust,õlgu, käte ja jalgade asendit ja liigutusi. Kassas töötades on just kõik ne...
2. Minu kuulamisoskused Võõraste inimestega kasutan kõige sagedamini kuulamistõkkeid. Inimesed, kes ei ole otseselt minu jaoks tähtsad ja kellest ma ei ole huvitatud. Aga kuna ma usun, et mul on hea kodunekasvatus siis teesklen kuulamist ja suhtlemist. Aga tuleb ette ka juhuseid, et lähedastega suhtlen sama moodi. Kõik oleneb tujust, emotsioonidest ja paljudest muudest faktoritest. Näiteks vanaema suheldes mulle meeldib teda takka kiita ja mõttelugemine. Tänaval mõne purjus elumehega juttu puhudes kasutan mõttelugemist ja samastumist. Parima sõbraga suheldes kasutan väitlemist, nõuandmist ja võrdlemist. Kui ma tunnen, et minu suhtes ei käituta asualt siis ma seisan enda eest. Ma ei ole väga unistaja tüüpi, ainult kui totaalselt igav on ja aju tahab puhata kõigest muust. Ja vastuseks valmistumine samuti ei töötaks minu puhul kuna ma eriti ei ela tulevikus. Kui ma noorem olin siis mul oli kombeks inimesi sildistada aga mida aeg edasi sed...
Kui mina oleksin juht Lugedes pealkirja ,, Kui mina oleksin juht ,, tekib kindlasti küsimus, kas ma sobiksin üldse juhiks ja kas ma oleksin hea juht. Me teame, et juhtimine seisneb organiseerimises ja motiveerimises, üheskoos teatud eesmärkide saavutamise nimel tööd tehes. Et kujuneda tõhusateks liidriteks, kes suudavad meeskonnaliikmeid inspireerida ja arendada, peab juht inimese vajadusi ja käitumisi tundma. Ei ole olemas juhtimises õigeid ja valeid meetodeid, kuid on olemas üldised tehnikad, mida kasutades, saab üles ehitada sobiva juhtimissüsteemi. Ennem kui ma saaksin edukaks juhiks, peaksin ma ennast põhjalikult tundma. Pean tundma oma käitumist ja seda, kuidas ma teistega suhtlen. Kindlati peaksin ka arendama endas välja oskuse tundlikult kaasinimestega suhelda ja õppima selle toel inimeste isiklikke raskusi ja konfliktiolukordi lahendama. Me teame, et ükski juht ei ole täiuslik.Kuid edu saavutam...
MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et s...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse õppekava MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei rakenda neid võtteid teadlikult, rohkem alateadlikult või siis üldse mitte. Kuid nagu iga planeerimisega, saab ka suhtlemise planeerimine aidata kaasa enda valitud märksõnade rõhutamisele“ (Reinsalu, 2013). Meie elu koosneb väga palju suhtlemisest, me suhtleme nii tööl, kodus kui ka vabal ajal sõpradega. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, mille abil me loome kontakte ja suhteid teiste inimestega, rahuldame ar...
Milleks on sul arvutit vaja praegu ja 10 aasta pärast? Arvuti ja justnimelt internet on meie igapäevaelus väga tähtsad osad. Tundub, et ilma arvutita on kõik asjad väga väga keerulised ja info palju mittekättesaadavam.Tundub lausa, et internet on lahutamatu osa meie igast päevast. Internet muudab põhimõtteliselt igasuguse info kättesaadavaks, selle kaudu saab tellida endale mida iganes soovid - toitu, riideid, erinevaid esemeid. Mina ei suudaks küll ette kujutada, kui arvutid kaoksid järsku ära. Ilmselt oleks maailmas katastroof kuna inimesed ei oska ilma selleta enam toime tulla. Mina kasutan oma igapäevategevustes internetti kõige rohkem sõpradega suhtlemiseks. Vaatan ka tihti uudistelehekülgi, et teada mis maailmas toimub. Tänu internetile saan ma suhelda ka erinevate maade inimestega, kus iganes nad ka ei elaks, maksmata selle pärast suuri summasid. Tänu internetile suhtlen ma palju rohkemate inimestega, kui ma muidu suhtleks. ...
Elulugu Siim Saaresalu Elu on täis seiklusi, õppimist, vaimukust ning igasugu muid asju. Minu eas paljusi asju pole veel toimunuudki, aga mõned saan ma ikka nimetada. Siin ma nendest räägingi. Esimene asi mis ma mäletan, oli aeg, kui käisin väikeste laste mängutoas või teise nimetusega Väikese Päikese rühmas. Olid jõulud ja pidin minema sinna oma emaga, sest külla pidi tulema jõuluvana. Erilist mis ta seal tegi ma ei mäleta, aga seda mäletan küll, kuidas a pidin jõuluvana habet paitama. Rühmast sain ma endale esimesed sõbrad samuti, kellega siiani suhtlen. Rühmas käisin ma ajal, kui olin lasteaia esimeses rühmas. Esimesest rümast ma suurt midagi ei mäleta, ainult seda et me olime teinud ämbriga ühe liiva torni. Samal ajal kodus juhtus igasugu põnevaid asju! Ma olen mäletama jäänud üht erilist kiike, mille peal ma alati magama jäin. Tavaliselt kui ma selle peal kiikusin, lükkasid mull...
Kultuur minu elus Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Seda mõistet saab mitut moodu defineerida ja erinevalt käsitleda. Mina käsitlen kultuuri kui inimühiskonda iseloomustavat tegevust, mis hõlmab erinevaid valdkondi keel, traditsioonid, kombed ja uskumused. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend. Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutatakse zeste, hääli, sõnu. Ma ise valdan kolme keelt, kuigi vabalt võiksin ka 5. Kõige paremini oskan eesti keelt, mida olen kasutanud suhtlemiseks ema, venna, sõprade ja koolikaaslastega juba kaheksateist aastat. Vene keeles suhtlen vanaemaga, isaga ning temapoolsete sugulaste ja lähedastega. Tean, et oskan seda hästi, seega kui midagi vaja, saan seda zestide asemel kasutada. Aga kui aus olla, siis hoidun venekeelsetest vestlustest tunnen, et võin vigu teha ja sellepärast hoiangi parem suu kinni. Inglise keelt olen õppinud 10 aastat ko...
Minu tõekspidamised õpetajana Õpetaja töö kogemuse olen omandanud ühes pisikeses lasteaias maakohas. Lasteaias tegutseb kokku kolm rühma: sõimerühm ja kaks liitrühma. Õpetaja ametit olen nüüdseks kokku pidanud kolm aastat. Alustasin sõimerühmast, kus lapsed olid alles 1,5 aastased. Sõimerühmas töötades panin õpetajana rõhku sotsiaalsele arenemisele, et laps õpiks isendaga paremini hakkama saada, seda kõike läbi mängu. Siia hulka kuuluvad sellised tegevused nagu potil käimine, iseseisvalt riidesse panemine ja teiste rühmakaaslastega arvestamine. Sõimerühmas õppetööd on minu enda arvamuse põhjal suhteliselt keeruline teha ja piirduda suuretsi vaid nende endi fantaasiatest. Kuna väikeste laste käed alles arenevad tuleb neid kõvasti suunata, samas peaks tehtav töö olema siiski isikupärane. Praeguseks töötan pool aastat liitrühmas, kus on ka kaks erivajadusega last. See kogemus on ka mulle uus ja seega koha...
Vabadus Vabaduse all mõteldakse kõige enam takistuste, sunni ja piirangute puudumist. Tihti tuleb vabaduse mõistet kuuldes, peamiselt meelde vaid kodumaa vabadus, mille nimel on palju võideldud ja vaeva nähtud. Seoses vabadusega on ka palju muud, millele tuleks tähelepanu pöörata. Eesti Vabariigis elades peaks iga kodanik tunnustama oma vabadust valida, öelda, mõtelda, tunda, reisida, töötada ja eksisteerida. Aastal 2011 elame vabas riigis, kuid seda vaid kakskümmend aastat. Täieliku taasiseseisvuse saavutas Eestimaa alles 1991. aastal, mil viimaks pääses Eesti rahvas NSVL'i koosseisust. Olles sündinud samal aastal, ei ole minu mälestustes küll toimunut, kuid kõik tolle aja sündmused on ka minu jaoks südamelähedased. Mäletan, kuidas ajaloo tunnis tekkisid külmavärinad, kui õpetaja meile jutustas 1989. aasta Balti ketist ning kui kolm aastat tagasi toimunud Öölaulupeol pisar silma tuli, ...
Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisi...
Tartu Kutsehardiuskeskus ….. …… MINA SUHTLEJANA Eneseanalüüs Tartu 2014 Suhtlemine on elutähtis osa iga inimese elust. Nii ka minul, sest ilma suhtlemiseta poleks ma oma eluga nii kaugele jõudnud. Silmast silma suhtlen igapäevaselt oma vanemate, koolikaaslaste ning lähedaste sõprade ja sõbrannadega. Kuna aga inimesi mu umber on rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku. Siinkohal tulevad appi internetiajastul loodud sotsiaalmeedia veebilehed nagu Facebook ja Google+, aga ka internetipõhine helistamine Skype’i kaudu. Nendest kolmest kõige rohkem kasutan ma Facebook’i, tõsi viimasel ajal üha harvemini, aga mitte pigem suhtlusvahendina, vaid see lihtsalt annab hea ülevaate, mida keegi sõprades parasjagu oma eluga korraldamas on. Küll aga on nutitelefon see, mis aitab mind ühenduses hoida nii kaugemate kui ka lähedaste sõpradega. O...
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: “tund:minutid”, näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites ) Magamine 8:10 Magan nii palju kui jõuan, ...
Miks peaksid noored suvel tööle minema? Lugupeetud õpetaja, klassikaaslased. Täna kõnelen teemal miks noored peaksid suvel tööl käima. Suvevaheaeg on tulekul ja noored hakkavad mõtlema, kuidas seda sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve s...
Inimsuhted Inimsuhted on selline valdkond, mis puudutab eranditult meid kõiki.Suhted on ka kõige suurem kannatuste ja vaevade allikas inimestele.Kõik taandub tegelikult suhetele, absoluutselt kõik. Ei ole olemasvaldkonda elus, kus suhtumised, sümpaatiad-antipaatiad pearolli ei mängiks. Suhetest, nende nüanssidest ja aspektidest võiks kirjutadalehekülgede viisi, kui anda ainult niidiots kätte, et kust teemale peale minna ! Kuna Skorpion on tegija minu kaardis, siis on ta varustanud mind väga terva pilgu ja tugeva intuitsiooniga. Kas õnneks või kahjuks, ma näen üsna hästi inimeste sisse, taban ära nende motiivid ja liikumapanevad jõud ja ka nõrgad kohad. See toimub kõik tahtmatult ja alateadlikult, muide. Ma kunagi suheldes ei keskendu teise inimese uurimisele, ma lihtsalt suhtlen avatult ja otsekoheselt. Alateadvus aga tegutseb omasoodu ja loob mulje. Mõnikord alateadvus hoiatab mingi iseäraliku sisetunde tekkimisega, mida mõistusega ol...
Maailmas elab umbes 6,9 miljardit inimesi ning tore on see, et kõik nad on täiesti erinevad. Üks tahab tõestada oma tööandjale kui püüdlik ta on, teine soovib töötada vaid suures meeskonnnas, kolmandale meeldib aga tegutseda iseseisvalt, olla iseendale peremees. Kumb rolli valida kas palgatöötaja või ettevõtte juhataja? Vastata sellele küsimusele pole nii kerge asi. Mis minusse puutub, ei saaks ma öelda, et olen ettevõtliku inimese tüüp. Lapsepõlves polnud ma kunagi ,,äriga" tegelnud ning isegi niisugust mõtet ei olund mu peas. Mitte keegi minu perekonnaliikmetest ega sugulastest ettevõtlusega ei tegele ja seepärast ei oska mulle selles valdkonnas eeskujuks olla. Analüüsides oma iseloomu testide abil, sain ma aru ka sellest, et olen pigem introvert. See aga omakorda tähendab seda, et minu jaoks pole sugugi lihtne uute inimestega tutvuda ning uusi kontakte luua. Kui mul tuleb minna kusagile, kus mina kedagi ei tea, siis tunnen m...
1. Kas Sa oma isiksuseomadustelt sobid ettevõtjaks? Mis osas jah ja mis osas ei? Ettevõtjale omaseid tunnuseid on väga mitmeid ning paljudel ettevõtjatel on erinevad iseloomulikud ja kasulikud iseloomuomadused, mis neid eduni on viinud. Peamiselt on ettevõtjatel soov saavutada oma eesmärke, suur töötahe ja enesekindlus. Arvan, et mina isiklikult ei sobi oma isikuomadustelt ettevõtjaks. Olen kehv suhtleja ning selline omadus ei tule ettevõtjaks olemisele kasuks. Samuti puudub mul oskus ennast täielikult kehtestada, kohati käitun oma emotsioonidest lähtuvalt, kuna olen väga emotsionaalne ja selle tõttu ei suuda kohati ka lihtsamaid probleeme lahendada. Kuid lähtudes enda välja toodud punktidest, mis ettevõtjatele iseloomulikud on, võin öelda, et mul on olemas suur töötahe ja soov oma eesmärke täita, kuid mis puutub viimasesse, siis alati ei suuda ma neid saja protsendiliselt ellu viia. Ettevõtjale omane enesekindlus puudub ...
Alkoholi ja sõprade mõju Kõik saab alguse sõpradest. Sõbrad on need , kes annavad nõu , on moraalseks toeks ja aitavad endaga toime tulla. Tihti satuvad puberteedi eas olevatele teismelistele halvad sõbrad, kes tirivad meid halvale teele. Eelkõige saab see liigsest vabadusest ja vanemate usaldusest. Enamjaolt on teismelistel tunne, et tahaks kusagile kuuluda, see omab väga suurt tähtsust meie elus. Hakates suhtlema inimestega, keda peame oma sõpradeks , kes suitsetavad ning kellel pole kindalt hobi, et oma vabaaega veeta, muutud ajapikku nende suguseks. Tundub nagu oleksid leidnud inimesed , kes sind mõistavad ja kes hoolivad. Tunned ennast nendega koos vabalt. Varsti nendega koos olles avastad ka ennast suits ees suitsetamas. See saab halvaks harjumiseks , mida hakkame vanemate eest varjama. See viib juba vanematele valetamiseni. Koolis hakkavad tekkima alatihti probleemid õpetajatega , kes tabavad meid koolin...
Eneseanalüüs 1.Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti sõbralikkus ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada. 2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub ko...
Hea kodanik Hea kodanikuna olemine on kõikide inimeste(kes elavad ühiskonnas) palavaltihaldatud kohus. Neid inimesi tihti arutletakse ühiskonnas,neid eeskujundatakse teistele ning neid ergutatakse erinevatega autasudega. Neid lihtsalt armastavad just selle eest, sest need inimesed on initsiatiivsed ning nad võivad tihendada inimesi, kes ümbritsevad meid iga päev koguks meeskonnaks. Kõik see tehakse, et jõuda üht tähtsamat eesmärgu – teha meie ühiskonna paremaks kohaks, kus iga üks võiks siin tunda iseenda kaitstud ja mitte üksikut ning kõikidel oleks võimalus leida oma koha. Aga kes on need head kodanikud laiemas mõttes ning mida on vaja teha, et saada nagu neid? Hea kodanik on kõigepealt inimene, kes paneb teiste inimeste ja ühuskonna huvid esimesele kohale ning omakorral ignoreerib oma huvid. See inimene ei hakka eitavalt vastama teisele: kas on see tuttav inimene või mitte. Ta on nagu „super...
MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga. Kuskil peab ju enda emotsioonid välja laskma. Ise olen tähelepannud, et mul on tihti raske võõrasse seltskonda sisse sulanduda, kui ma ei tunne sealt kedagi. Siit tekibki...
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatu...
Mitte just tavaline internetisuhtlus. Näidendi ,,Hea põhjatuule vastu" autor on Daniel Glattuer. Etenduse lavastas Rein Pakk, ka näidendi dramatiseering on tema käte töö. Internetiromansi peategelasteks on Elina Pähklimägi ning Andres Mähar. Lisaks neile lisab etendusse vürtsi Jüri Lumiste. Lavaliste kaunistuste ning kostüümide eest vastutas Annika Pakk, muusikalist kujundust planeeris Ardo Ran Varres. Valguskunstnik oli Imbi Mälk. Etendus esietendus 28. Septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Tänapäeva maailmas pole imeks, et süütu või juhuslik internetisuhtlus võtab ootamatu pöörde. Sageli juhtub, et üks osapooltest võib olla ahistaja või keegi muu ohtlik inimene. Ahistaja otsa sattumisest parem variant on see, kui suhtlus muutub vägagi isiklikuks ning paneb kõhus lendama liblikad. See võib juhtuda kõigiga, täiesti juhuslikult ja pöörata pea peale kogu senise elu. ,,Hea põhjatuule vastu" räägibki ...
Estonian Business School Professionaalne müük Kodutöö Romek Luks Õppejõud: Guido Paomees Tallinn 2017 Müük Mida tähendab müük? Inimesed sammuvad peale tööpäeva kaubanduskeskustesse,et toidupoest midagi õhtuks kaasa haarata. Kassas antakse raha soovitud kauba eest ning sellega ongi müügitegevus selleks korraks läbi. Tegevus, millega kassapidaja elatist teenib ongi müük. Ja mis on müümine? Müümine on sama, mis müük, aga tegusõnana. Ma arvan, et enamus inimestest ei kuluta oma aega sellele, et süveneda sõna ,,müük" tähendusse ja kui küsida, mida müük nende jaoks tähendab, saab vastuseks just selle sama toidupoe näite. Kuid mida tähendavad sõnad ,,müük" ja ,,müümine"? Sõnu ,,müük" ja ,,müümine" käsitletakse kui sünonüüme. Tõde on aga see, et müük on osa müümisest. Müük on äritegevuse ahela kõige-kõige viimane osa ostja annab müüjale raha soovitud kauba või teenuse eest. Kogu protsessi ala...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.11 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin 2 artikli "Nõuanded suhete loomiseks ja hoidmiseks" ja "Lähisuhete alustamine" nad on mõlemad internetis ja linkid on all. Ma lugesin tekstist välja , et suhted erinevate inimestega lisavad meie elule värvi, annavad energiat, turvatunnet ning jõudu elada, töötada, õppida ja hobidega tegeleda. Seetõttu on oluline ümbritseda ennast jõudu andvate suhetega ning hoolitseda oma suhete eest. Head suhted tööl või koolis oma kaaslaste ja kolleegidega muudavad ka õpingud edukamaks ning töötulemused paremaks seda ma teadsin varem küll. Aga seda, et mõiste sotsiaalsete suhete praktikas on tugev ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesur...
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust. Mõned aastad tagasi sai maha pee...
SUHTLEMINE Mõned inimesed on introverdid teised ekstraverdid. Kui ollakse seltskonnas, siis on enamasti inimesed, kes veavad vestlust edasi ja teised, kes lähevad lihtsalt kaasa või vaikselt kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest n...
MIKS ME SUHTLEME? Me kõik vajame teisi inimesi. Me kõik vajame suhtlemist. 1. Füüsiliste vajaduste rahuldamiseks Seda tõendavad inimsuhete purunemisel tekkivad tervisehäired (vererõhu tõus, infarkt, vähk, insult, eluea lühenemine); enesekahjustused (maksatsirroos, tuberkuloos, enesetapud) ning psüühilised häired (depressioon, hirmud jms.). Oma füüsiliseks ning psüühiliseks heaoluks ja elu säilitamiseks vajame inimsuhetelt nii kvantiteeti kui kvaliteeti. 2. Ego (mina) vajaduste rahuldamiseks Kas ma olen tark või loll, ilus või inetu, osav või kobakäpp? Peeglisse vaadates neile küsimustele vastuseid ei saa. Ainult suheldes saame iseennast tundma õppida, leida oma identiteeditunde. 3. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks Suhtlemine lubab meil rahuldada vähemalt järgmisi olulisi sotsiaalseid vajadusi: · lõbu järele · (kellessegi) kiindumuse järele · (millessegi) kaasatuse järele · (kohustuste eest) põgenemise jä...
Haigla on organisatsioon, mis ei ole ole väga paindlik, pigem hoidnud konservatiivset joont ja on alati kuulunud kõige raskemini juhitavate üksuste hulka. (Drucker 2003, Dubois jt 2006.) Oma töös analüüsin ennast juhi rollis haiglas(vanemõe või õendusjuhi rollis),kasutades oma teadmisi ,mida olen omandanud loengutes ,kirjandusega töötades ja oma kogemusel. Haigla juhtimisstruktuur vajab erinevatel tasemetel juhte,kuna kuulub kuusekujulise struktuuri alla. Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. Võtmeküsimuseks on juhtide juhtimisoskused. Vältimatud on oskused anda positiivset tagasisidet, luua usalduslikkust, sõnastada eesmärke, luua soodne töökeskkond, soodustada innovatsiooni ja rõhutada isiklikku arengut. Mintzberg (1998) tõdes, et juhi töö on tihedalt erinevatest rollidest läbi põimunud. Vanemõe või õenudsjuhina ta mõjutab, motiveerib, arendab ja administreerib. Eestvedaja rolli kaudu on van...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suhe...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks, et saada edukaks suhtlejaks, tuleks jälgida, et kaaslasega suheldes, et sa kuulaksid ted...
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks Allikas: Hayes, N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED. Kirjastus Külim 1) Rolli mõiste ja tähtsus. Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega ja loomulikult mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle. 2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid. Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame teistega suheldes. Sotsiaalsed rollid on: 1. Pikaajalised rollid: hõlmavad perekonnasuhteid tütar, poeg, lapsevanem, elukaaslane. 2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused nad esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. (NT: Meditsiiniõe ro...
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid ...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismikorraldus Annika Vesselov PRAKTIKAARUANNE Aruanne Juhendaja Reeli Engelbrecht Muhu 2009 SISUKORD Annika Vesselov...........................................................................................1 PRAKTIKAARUANNE................................................................ 1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................4 2. ETTEVÕTE......................................................................................................................5 2.1 Ettevõtte ajalugu.........................................................................................................5 2.2 Ettevõtte asukoht ja kontaktandmed............................................................................
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elu...
Saame Journal lähemalt tuttavaks de Paris proua Vaqueri pansioniga. 25.03.1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervju...
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit. ...
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.11.2007, jõustunud 3.12.2007 RT I 2008, 11, 77...RT I 2010, 52, 335 · Korruptsioonivastane seadus 06.06.2012, leitav ...
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja...
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülev...
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esime...
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taj...
Timestamp Olen: Vanus Elukoht 3/31/2010 14:37:21 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 14:42:09 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:25:30 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:31:07 Naine 21-23 Tallinn 3/31/2010 17:46:36 Naine 18-20 Tartu maakond 3/31/2010 18:14:09 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 18:45:40 Naine 18-20 Rapla maakond 3/31/2010 21:14:07 Naine 21-23 Lääne maakond 3/31/2010 21:15:29 Mees 21-23 Tallinn 3/31/2010 22:36:48 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 22:41:04 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 0:28:03 Mees 18-20 Põlva maakond 4/1/2010 1:24:10 Mees 18-20 Tallinn 4/1/2010 13:16:45 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 14:45:10 Mees 18-20 Jõgeva maakond 4/2/2010 20:46:34 Naine 18-20 Harju maakond 4/3/2010 16:12:36 Naine 18-20 Lääne-Viru maakond 4/4/2010 19:33:40 ...
annaabi.ee 
