Mina
peres noorema lapsena
Mina
olen peres noorim laps. Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks
poolvenda. Meil
on üsna suured vanuse vahed . Vanim
on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina.
Arvatakse,
et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva , ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised.
Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja
hoolitsust. Meie
pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime
üksteist.
Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miku764
Õppematerjali autor
Elva Gümnaasium ENESEANALÜÜS Autor: Mikk Pavlov Juhendaja: Kai Karu 2012 SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 510. Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad
kõige tähtsam liige - kõik tahtsid mind vaatama tulla, mind süles hoida ja väntsutada. Iga minu sünnipäeva (mis tegelikult ju ei olnudki sünnipäev, vaid lihtsalt sain 1 kuu vanemaks), kuni 1 aastaseks saamiseni, tähistati alati perekeskel ning vahel ka sõprade ringis. Mind võeti pea alati kaasa erinevatele üritustele - nt vanavanemate 40 ndal juubelil käisin kui olin 5 päevane. Käisime vanematega palju jalutamas, kas kodu lähedal looduses või parkides ja tegime väiksemaid väljasõite. Loomaaias käisin esimest korda 5 kuuselt ning sellest sai iga aastane traditsioon. Tihti käisime ka muuseumides või jalutasime lihtsalt vanalinnas. Mäletan, et kui juba veidi suurem olin, siis käisime isaga vanalinnas ning kujutasime ette, et oleme turistid Tallinnas. See kukkus meil päris tõetruult välja, sest nt ükskord ei lubatud meid kirikusse sisse, kuna öeldi inglise keeles, et turistidele sissepääs ei ole lubatud.
Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud.
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju
Eriti meeldis mulle poistega mängida ja just autodega. 1.1 Toetavaid tegureid: Lasteaed- Mind koolitati välja kooliks. Suhtlemine ja tarkused olid paranenud ajapikku. Ainult vanu sõpru ma koolis enam ei kohanud. Turvatunne ja osaline vanemate(sugulased) hoolitsuse olemasolu Logopeediline abi lasteaias, ja emaga tehtud harjutused, mida logopeed käskis kodus palju harjutada. Raske oli, aga hakkama sai. Noorema õe sünd- Kui ma sain 3 aastaseks sündis meie perre minu keskmine õde, keda ma alguses väga armastasin ja hoidsin. 1.2 Ohu tegureid: Tervis- Allergia peaaegu iga toiduaine ja riiete vastu. Kasutan siiani eranditult vaid puuvillaseid riideid. Suhtlemise areng- kuna olin sündides saati autistliku olemisega, siis mind suunati nagu suhtlema teistega. Ei sallinud nooremaid, kuna nende mõttemaailm oli lapsik
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad
1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vastavalt enda soole). 3.Kuidas võib lapse sünd mõjutada suhteid mehe ja naise vahel? Selgitage. Ma arvan, et lapse sünd mõjutab mehe ja naise
sõjaväelendur Silitski, venestund poolakas, kelle n aine oli tatarlane ja mängis plaatidelt tatari muusikat. Nendega oli meie läbisaamine hea, vahel isegi parem kui eestlastega. Kui juba oskasin natuke vene keelt, suunasid ema ja tädi mind seda jutuajamises naabritega kasutama. Mingit vastumeelsust vene kee le nagu kõigi muude keelte vastu meie perekonnas ei olnd. Vanaisa, ema ja tädi Mara olid saand venekeelse või osaliselt venekeelse hariduse ja nad kasutasid vene keelt tihti, tsiteerides luuletusi või öeldes mõned laused. Teine perekonnas tuntud keel oli s aksa keel, mida oskasid kõik peale minu: vene keelt vanaema ja tädi Eva ei osand. Lendur üllatas meid sellega, et kutsus kord vanaisa, kes ei olnd temaga söandand eriti avameelselt rääkida, kuulama Ameerika Hääle venekeelset saadet, öeldes, et kuulame nüüd vaba raadiot
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid