Alkoholi ja sõprade mõju (2)

Alkoholi ja sõprade mõju
Kõik saab alguse sõpradest. Sõbrad on need , kes annavad nõu , on moraalseks toeks ja aitavad endaga toime tulla. Tihti satuvad puberteedi eas olevatele teismelistele halvad sõbrad, kes tirivad meid halvale teele. Eelkõige saab see liigsest vabadusest ja vanemate usaldusest. Enamjaolt on teismelistel tunne, et tahaks kusagile kuuluda, see omab väga suurt tähtsust meie elus. Hakates suhtlema inimestega, keda peame oma sõpradeks , kes suitsetavad ning kellel pole kindalt hobi, et oma vabaaega veeta, muutud ajapikku nende suguseks. Tundub nagu oleksid leidnud inimesed , kes sind mõistavad ja kes hoolivad. Tunned ennast nendega koos vabalt. Varsti nendega koos olles avastad ka ennast suits ees suitsetamas. See saab halvaks harjumiseks , mida hakkame vanemate eest varjama. See viib juba vanematele valetamiseni. Koolis hakkavad tekkima alatihti probleemid õpetajatega , kes tabavad meid koolinurgal endast vanematega suitsetamas. Klassijuhataja hakkab koju helistama tundes muret,miks laps koolist puudub. Vabanduseks toome , et oli paha olla, läksin sõbranna juurde või olin liiga väsinud. Järgmisena küsid ennast ööseks kodust ära sõbranna juurde, kus on ka teised , kes tarbivad alkoholi. Nähes , et kõikidel on pudelid käes ei taha olla teistest erinev ning haarad ka ise pudeli pihku. Sealt saab see kõik alguse. Lõpuks tunned ennast vabalt, naerad kõige üle, ka nende asjade , mis muidu nalja ei paku. Tekib tunne, et tahaks teha midagi, mida pole varem teinud. Üldjuhul minnakse välja ümbrust vaatama , et äkki leiad mõne tuttava , nähes siniseid vilkureid ja politseid hakkavad kõik jooksma . Nüüd seisavad kõik endaeest väljas , siis ei hooli keegi kellestki ega jää ootama ’’sõpra’’ järgi. Sellel hetkel tundub see loogilisena. Järgmine päev lähed koju, vanemad küsivad , kuidas õhtu möödas ja jälle valetad midagi kokku ning lähed jälle välja nende ’’sõpradega’’ , kellel enamustel ei tea sa perekonnanimesidki. Hakate planeerima järgmist pidu. Vastates kohe jah, kuna eelminekord tundus nii põnev ja uus. Nii , et arugi ei saa on muutunud alkohol ainsaks meelelahutus viisiks. Ainult selle mõju all tundub kõik nii hästi olevat. Kõik koos rääkisime oma vanematest , kes ainult karjuvad ja käsevad meil midagi teha, kõikidele tundus, et nad soovivad ainult halba. Selline mõtteviis tundus juba õige olevat. Igapäevaseks oli muutunud peale kooli kokkusaamine , istumine kuskil hoovis , suitsetamine ja karjumine. Alati räägiti sellest, kui halvad on õpetajad ja millega keegi jälle hakkama on saanud. Jällegi tundus see õige, kuna need ’’sõbrad’’ olid ju samasugused nagu mina ise. Enamjaolt olid nad kõik vanemad, mõned üksikud olid nooremad ja ka nemad tahtis kuuluda meie nn kampa hakates samamoodi suitsetama,alkoholi tarbima ja poest varastama( seda suuremad ei teinud ) . Purjus olles proovis mõni suurem isegi kanepi ära pakkudes teistele ka, aga alati öeldi ei, ma ei tea isegi miks, aga sellisesse staadiumisse enamik jõuda ei tahtnud. Nii palju oli veel mõistus peas. Sellises olukorras oli vanemate usaldus juba kadunud, jäädes suitsuhaisudega vahele, purjus peaga koju jõudmised jne. Saades mitmeid karistusi nendepoolt jätkasin ikka samamoodi. Tekkisid veel halvemad sõbrad, kellel oli alkohol juba igapäevane. Vahepeal olid tekkinud ka mõned tõelised sõbrannad, kes ei suitsetanud ja ei tarbinud alkoholi, kuid nendega koos oli igav, sest olin harjunud halbade kommetega. Need sõbrad kadusid samakiirest nagu tulid. Ainult siis olid nad olemas , kui oli vaja mind koju viia, sest nad kartsid minupärast.3 korda juba purjuspeaga koju tulles ei kannatanud vanemad enam välja ja sealt saigi alguse minu teekond politseisse. Seekord oli viimane, ma hakkasin mõtlema, miks ma seda tegin, miks ma suhtlen nendega ja mis see kõik mulle annab. Oli tunne,nagu oleksin vigadest arusaanud,kuid teadsin , et nii kiiresti ei saa see juhtuda. Ma pean ennast muutma ja see ei tule kohe, see võtab aega. Läksin meelega tülli nende isiksustega, olen hakanud suhtlema nende tõelistega ja tunnen ennast paremini. Elus on midagi palju tähtsamat, kui rikutud noored ja alkohol .. see on perekond. Aitäh Erika Kaskla, et panite mõtlema mind oma elu peale ja aitasite arusaada, millised on tõelised sõbrad.