Loominguline, hea Ignoreerib pisiasju ja kujutlusvõimega, eripärane. väheolulist. Liigselt hõivatud, Lahendab keerukaid et efektiivselt suhelda. probleeme. KOORDINEERIJA (KO) Küps, enesekindel, hea juht. Võib tihti näida Selgitab eesmärke, toetab manipulaatorina. Lükkab oma otsustamist, delegeerib töö teiste kaela. edukalt. HINDAJA (HI) Kaine, strateegiliselt mõtlev ja terane
Eestvedamine on liidri ja järgijate suhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas. So dünaamiline juhtimistegevus- motiveerib töötajate tegevust ning põhineb mõjutamisel veenmisprotsessi kaudu. Neli peamist komponenti: 1) Liidri ja järgijate olemasolu ning nedne tegevuse aktiivsus. 2) Erinevate eesmärkide ja huvide ühildamine. 3) Mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. 4) Muudatuste kavandamine ja realiseerimine. 11. Juht ja liider. Juht- Ametliku organisatsiooni osa koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse suhtes. Liider- Vabatahtlikkuse printsiibil kujunenud- loob tööõhkkonna, kus töötajad on huvitatud ja suutelised saavutama häid tulemusi. Liider ei saa eksisteerida ilma järgijateta, kuid ta on ka ise samal ajal järgija. Liider ja järgija on oma olemuselt sarnased. Ka järgijad peavad olema energilised, entusiastlikud ja mõtlemisvõimelised
tulemusi ning selle tulemusena tehakse nii tegevustes kui strateegilistes eesmärkides korrektiive. Eriti kehtib see EV puhul, mis tegutsevad pidevalt muutuvas keskkonnas 2. Arutle, milline on planeerimise roll juhtimises. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1
2) juhid ei toeta alluvate ametialast ega isiksuse arengut; 3) juhid varjavad alluvate eest olulist informatsiooni; 4) juhid kamandavad; 5) juhtidel on kalduvus suhtuda alluvatesse nagu lastesse; 6) alluvate arvamusi ei arvestata, kui need on vastuolus juhi mõtetega; 7) eksimuste korral püütakse inimest karistada, selle asemel, et keskenduda vea parandamisele; 8) juhid ei talu altpoolt tulevat initsiatiivi; 9) juht ei lähe vastuollu oma ülemusega isegi siis kui tal on õigus; 10) juhid väldivad vastutust nii palju kui võimalik. Tõsi, et seda loetelu võib kritiseerida kui pea 20 aasta tagust seisu, kuid samas jõuavad ka märksa lähemas minevikus tehtud uuringud samalaadsete tulemusteni seega (tulevasi) juhte on ilmselgelt vaja harida. Samas on juhtimise õpetamine iseenesest paradoksaalne ülikoolis saab peamiselt anda vaid teadmisi, juhtimine kui selline on aga
D 7 Personalijuhtimine 2013 PROTSEDUUR Personalitöö juhtimises on olulisel kohal kordade protseduuride loomise koordineerimine: algatamine, koostamise juhtimine ja kinnitamise tehniline ettevalmistus. Protseduur on asutuse sisene töö- ja infokorraldust reguleeriv dokument, mis tugineb (kutsutakse ellu) seadusandlusest lähtuvalt või põhimäärusest tulenevalt ning mille kinnitab oma käskkirjaga asutuse juht. Protseduur sätestab: 1. Olemuse kirjelduse (millist ala, tegevusvaldkonda reguleerib), 2. Eesmärgid või vajalikkuse põhjenduse (tagab ... protsessi loogilise kulgemise, ladususe, osalejate informeerituse...) 3. Täitjad (ametikohad, kes osalevad, nende pädevuse (õigused ja kohustused) ja vastutuse 4. Etapid (+ sisuline täpsustus) ja lisaks plokkskeem. 5. Dokumendid, mis protseduuris osalevad (+näidised lisas) 6. Täitmiseks kulutatud aeg 7
Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organisatsiooni, mingit allüksust, pühendumist, kokkukuuluvust rohkem sotsiaalsusele orienteeritud. Kas inimeste vahel on koostöö või konkurents? Kas inimene on organisatsioonile pühendunud? Vaatab ka inimese poole pealt. Kas ma olen stressis? On mul liiga suur koormus? Jne jne - Inimfaktori psühholoogia
Eesmärk tulemus(ed) teatud ajaperioodi lõpuks 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseksmudeliks, mille abil selgitada, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollidegruppi, mida on kujutatud skeemil 3. Juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Mõned rolligaseotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele. Suhtlemisega seotud rollid on järgmised: Tseremoniaalne roll on seotud organisatsiooni esindamisega ja ametlike tähelepanuavaldustega oma töötajate suhtes.!Eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ja organisatsiooni ning alluvate vajadusteühitamises.
On tõdetud, et sealjuures on kõige olulisem selle arusaadav, veenev, kirglik ja järjekindel teadvustamine inimestele. Juhtidel tuleb edastada visioon personalile vahetus suhtlemises, silmast silma, mitte aga vahendatult, teiste töötajate suu läbi või kirjaliku teatena. Vahetult esitatult on visiooni motiveeriv mõju kõige suurem. Nende viimise personalini kindlustab organisatsiooni arendusjuht või töötaja(d), kelle ülesannete hulka arendustegevus kuulub. Igal juht, ka personali-, arendus- ja koolitusjuht panevad missiooni ja visiooni organisatsiooni arengut teenima, sest nende olemasolu ning pidev arendamine - ergutab juhtkonda tulevikule mõtlema, - arendab personali analüüsioskust, - juhitud mõtlemise ja arutelu käigus arenevad koostöö, meeskonnatöö oskused, - annab energiat ja arendab meie-tunnet, - töötajad saavutavad oma potentsiaalile vastavaid tulemusi;
Kõik kommentaarid