10000 8000 6308 5527 6000 4000 2413 2000 1340 208 0 Jänes Kobras Metskits Metssiga Põder Sum - 2008.a. Küttimiste arv 4 2008 aasta küttimiste arv looma kohta 18709 6308 5527 2413 2446 1340 Kobras Metskits Metssiga Põder Rebane Total Result Sum - 2008.a. Küttimiste arv 467 Sum - 2009.a. Küttimiste arv Maakond
Põder Põder Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole Põder võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Põder Eestis on umbes 10 000 põtra.[1] Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas.[2] Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju
Põder Põder on hirvlaste sugukonna ja ka meie mestade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega. Täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga. Labidakujulised sarved on ainult põdrapullidel. Mida vanem põder on seda suuremad on sarved. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30 kuni 40 kg ja talvel 15 kuni 20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekooret süües võib põder metsale palju kahju teha. Põtrade suurimad vaenlased on hundid ja karud, huntidega on asi lihtsam kui karuga. Karu jõud käi tavaliselt põdra jõust üle ja põder on võimetu vastu hakkata, hunt on pisem ja
Tallinn 2011 2 Sisukord LK.2 Sisukord LK.3 Sissejuhatus LK.4 Sisu LK.5 Pildid LK.6 Kokkuvõte LK.7 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin põdra, sest ta on eesti suurim loom ja ta meeldib mulle. 4 Sisu Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära
kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest.
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis
Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. toitumine Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi,
Põder Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder
Põder Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus
Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Palju metskitsetallesid hukub ka heinakoristustööde ajal vikatite ees. Metskits on ka väga vastuvõtlik mitmetele haigustele. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom. Eestis on umbes 30 000 metskitse. (Eesti imetajad) 3 Põder (põder eesti imetajad) Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190 cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead
Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on õppida tundma meie metsade suurimat imetajat, kes lummab oma majesteetlikkusega. Sisuks valisin Euroopa põdra eluviisidega seonduva. Lähemalt uurisin tema välimust, toitumist, paaritumist, elupaiku ja arvukust. Uurimuses kasutasin erinevaid eesti- ja inglise keelseid artikleid, samuti loodussaadet ,,Osoon", Rein Marani ,,Loodusfilmi" ja H. Ling raamatut ,,Põder". 3 Välimus Euroopa põder (Alces alces) on suurim hirvlane ja maismaaimetaja Euroopas. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks, nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks, nemad kaaluvad kuni 375 kg. Keskmine eluiga looduses on 5-12, maksimaalselt 22 aastat. Vangistuses kuni 27 aastat (emasloomad elavad kauem kui isasloomad). Põdral on pikad jalad, kõrge turi (õlakõrgus kuni 190 cm) ja madal tagakeha. Pea on kitsas ja pikk, iseloomulik pikk ülamokk (nina näib olevat kongus)
PÕDER Ellu-Marie Blond 8B Klass Tallinna 32.Keskool põder Alces alces Ladinakeelne nimetus Hirvlaste sugukond Suurim Sarvik ja metsauhkus Kehaehitus Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra
Põder Referaat KOOSTAJA: Margus Palmsaar 2007 Põder kuulub imetajate klassi, sõraliste seltsi ja hirvlaste sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved
Põder Martin 7c Üldinfo Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Toitumine Põder on taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. Toiduvajadus sõltub aastaajast ning suvel on see umbes kaks korda suurem talvisest. Elupaigad Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika
Jüri Rant Põdrapull seisis lumiste haabade vahel ja kuulatas, pea viltu, metsateelt kostvaid samme. Tulijaid oli kaks: üks suur, teine väike. Suurem kandis turjal haljast, lumest puhtaks rapsitud kuuske. Niisuguseid põdrale turjani ulatuvaid kuuski kasvas ka haabade vahel, kuid põdra jätsid need ükskõikseks. Kuuseoksi ta ei söönud. Sellest, kuidas põdra silmad minejaid saatsid, jäi mulje, nagu imestaks põder väga, mida inimesed kuusega peale hakkavad. Igal talvehakul tuli põdrapull nendesse põldude äärsetesse metsatukkadesse. Sügavas lumes kahlates liikus ta ühe põõsa juurest teiseni, napsas võrse siit, murdis teise sealt. Iial ei püganud põder pajusid või noori haabu päris nudiks. Ta justkui mõistis, et kui ta tahab järgmisel talvel siia tagasi tulla, peab pügamistöös mõõdukas olema. Metsale vajuv videvik leidis põdrapulli kändude vahel lumel lesimas. Läbi terve
Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga heakuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punarebasest on aretatud farmides kasvatatavhõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks. Põder Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks
tunnuseid, siis koma ei kasutata. Krussiline valge lammas sõi rohtu. · Kui korduvad määrused hõlmavad üksteist, siis nende vahele koma ei panda. Lammas elab Eesti Vabariigis Kolka linnas Karjamaa tänaval. · Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga. Lammas on valge, krussis. Rindlauses: · Rindlauses eraldatakse osalaused komaga, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, nii.. kui ka. Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui kaees ei kasutata rindlauses koma. Lammas sõi ja kits jooksis ning põder kakles. · Sidesõnade kui, vaid, ent, aga ees kasutatakse koma. Lammas sõi rohtu, kits jooksis, aga põder ei tahtnud enam kakelda. · Koolon pannakse rindlauses seletava osalause ette. Kõigil kiire: lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Mõttekriipsu kasutatakse järeldavate osalausete ees.
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur
kaitse all I 1. vanade metsade kadumine (hävitamine) kategoorias? 2.euroopa naarits 2. elupaikade killustumine ... on putuk- Harilik siil, kaelussiil, mutt, vesimutt, toidulised? kääbus-karihiir, laane-karihiir, mets- karihiir, väike-karihiir ... on kütitavad põder, punahirv, metskits, pruunkaru, Mida inimene neilt saab? ulukid? ilves, hunt, hallhüljes, punahirv Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale panna ... on koduhiir, rändrott, prussakad Mida tähendab inimkaasleja? inimkaaslejad
kaitse all I 1. vanade metsade kadumine (hävitamine) kategoorias? 2.euroopa naarits 2. elupaikade killustumine … on putuk- Harilik siil, kaelussiil, mutt, vesimutt, toidulised? kääbus-karihiir, laane-karihiir, mets- karihiir, väike-karihiir … on kütitavad põder, punahirv, metskits, pruunkaru, Mida inimene neilt saab? ulukid? ilves, hunt, hallhüljes, punahirv Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale panna … on koduhiir, rändrott, prussakad Mida tähendab inimkaasleja? inimkaaslejad
nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid ehteid. Neil oli abiks ka palju sponsoreid, et iga laps saaks soovitud kingitused. Kohe on käes jõuluaeg ja Päkal ja Pikal on käed tööd täis. Juba seavad nad valmis jõuluvanale põhjapõtra. Hea, et lumi maha sadas, ei pea helikopteriga tiirutama ja kütust raiskama. Sel aastal on põder veel veidi sinine, kuna eelmisel aastal ajas ta ümber Päka tindipoti ja määris end koledasti ära. See ei seganud põder Nublut jõuluvana transportimast. Lapsed vaatasid veidi imelikult, et sinine põder, aga arvasid, et ju nii on moes. Kui Jõulud läbi, algab päkapikkudel puhkus, siis nad söövad kõik ülejäänud maiustused ära. Uisutavad, kelgutavad, teevad lumesõda ja magavad kaks nädalat jutti, kuni algab uus tööaasta.
MÄGER KES MIDA SÖÖB? LEIA JA ÜHENDA PAARI КТО, ЧТО ЕСТ? НАЙДИ И СОЕДИНИ ПАРЫ KES MIDA SÖÖB? LEIA JA ÜHENDA PAARI КТО, ЧТО ЕСТ? НАЙДИ И СОЕДИНИ ПАРЫ JOONISTA LÕPPUNI JA KIRJELDA ДОРИСУЙ ДО КОНЦА И ОПИШИ JOONISTA LÕPPUNI JA KIRJELDA ДОРИСУЙ ДО КОНЦА И ОПИШИ Põder on suurim metsloom, tema karv on pruun ja tugev keha. Põdral on lühike saba ja haralised sarved. Põder sööb puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort. Öökull on metsalind. Temal on suured tiivad ja tugevad jalad. Öökull on paigalind. LEIA PAIGALINNUD JA RÄNDLINNUD. KRIIPSUTA PIIRJOONEGA NIMETA LEIA PAIGALINNUD JA RÄNDLINNUD. KRIIPSUTA PIIRJOONEGA NIMETA VARBLANE KAJAKAS KULDNOKK ÖÖBIK VARES SUITSUPÄÄSUKE
Eestis kusagil 600-700 karu. Rootsis 2000 karu. Norras 8 karu. Rumeenias 10 000 karu. Karu sööb väga palju sipelgaid. Karu sööb ka põdravasikaid. Karu jooksuaeg on mai lõpus/juunis. Karu kodupiirkond 60 ruutkilomeetrit. Karu ei pea inimestest lugu ja selleks on vaja teda küttida, et ta inimestest eemale hoiaks. Karu rünnakuid Eestis kuus. Sügisel tugev instinkt poegi hoida. Koerlased. Hunt. Kõige suurem hundi arvukus Eestis mis loetud on 1000 ja kõige väiksem 4. Hundi saak: põder, metssiga, metskits. Eelistatud toit on metssiga. Suvel on hundi toidust kuni 20% pisinärilised. 4-7 loodet. Kährik. Kaalub 6 kilo. Sööb väga palju taimset toitu. Pisinäriliste peal. Kährik on tuntud sellepoolest, et tal on üks suuremaid peaskondi imetajatest. Tal võib olla kuni 18 poega pesas. Haigustest esineb kärntõbi ja trihhinelloos. Rebane. Poegi pesas 6. Rebasel palju parasiite. Sitaga ei maksa kokku puutuda. Kaslased. Ilves
TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUM Eesti imetajad Referaat Nimi: Anabell Sarv Klass:5.c Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................1 2. Põder .........................................................................................................................2 3. Valgejänes..................................................................................................................3 4. Karu ..........................................................................................................................4 5. Rebane ......................................................................................................
P002 03/01/15 Haab Pärnu kask 1 Karu P002 03/01/15 Haab Pärnu vaher 1 Karu P003 03/01/15 Seen Võru lepp 2 Karu P004 04/01/15 Karu Lääne küte 1 Siil P004 04/01/15 Karu Lääne vaher 1 Siil P005 06/01/15 Seen Võru küte 1 Põder P006 06/01/15 Juur Pärnu mänd 2 Rebane P007 07/01/15 Lind Valga kuusk 2 Jänes P008 07/01/15 Vaher Rapla saar 3 Hunt P009 08/01/15 Mänd Harju küte 1 Jänes P010 09/01/15 Karu Lääne küte 2 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 1 Hunt
...............4 Ristsõna.......................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 1 Võrdlustabel Tunnus Põder Arusisalik Loomarühm Imetaja Roomaja Elupaik Põder on suure liikuvusega Märjemad alad - niisked loom, kes vahetab sesoonselt heinamaad, võsastunud oja- elupaika. Suvel eelistab ja kraavikaldad, tihti ka sood soostunud ja lodumetsi, ja rabad. Sageli võib kohata lehtpuunoorendikke, talvel kiviaedadel, puuriitades,
Samblikud (seened) sümbioosis vetikatega. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Porss on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Parsitism- põder ja parm. Parm imeb põdralt verd. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks. Kisklus soos- konn ja sookurg, jänes ja hunt, hiir ja rästik, kärnkonn ja nastik. Esimesena nimetatud loom langeb teisena nimetatud looma saagiks. Konkurents võib olla liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressursside pärast. Näiteks metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi.
Soomaa taimed Soomaalt on leitud 200 liiki sammaltaimi, nendest looduskaitse aluseid on 5 liiki, Eesti punase raamatu liike on 7 ning 27 muud liiki taimi (siberi võhumõõk, kaunis kuldking, karulauk, hall käpp jne) Soomaa loomad Soomaa rahvuspargis on registreeritud kokku 44 liiki imetajaid. Looduskaitsealuseid liike on kokku 8 (lendorav, saarmas, kobras jne) Sõralistest on Soomaa rahvuspargile iseloomulikud liigid: põder, metssiga ja metskits Huvitav teada Inimtegevusest pea puutumata rahvuspark Kevadine suurvesi tõuseb Soomaa rahvuspargis vahel nii kõrgele, et viib puuriidad ja kergemad hooned minema Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt Viis aastaaega Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta siinsete külade elanikud tavatsevad seniajal öelda, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi.
Liina Põder Sepatee 20 Tallinn 45 678 Tel. 55555565 21.märts 2011 Lugupeetud Peep Peterson, Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil OÜ Scottland Yard Pub kokka leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin CV-Online`i kodulehelt.
Läksin seda vaatama viimasel päeval, pühapäeval ning rahvast oli palju. Pidin vaeva nägema, et pildile ligi pääseda. Näitusel oli umbes kümme pilti. Näitusest jäi mul hea mulje, kuna algul arvasin, et pildid on äärmiselt igavad, kuid see polnud nii. Igal pildil oli oma lugu jutustada ja see oli hästi jäädvustatud. Väga huvitav oli näha, kui häid asju on pildile saadud ja kui palju võib üks pilt sündmusest rääkida. Oli palju häid pilte, kuid mu kindel lemmik oli ,, Põder käis Kadriorus suplemas". Fotode autor on Karli Saul. Pildil on põder, kes on justkui eksind ja siis merre suplema läind. Päästjad toovad teda sealt välja. Pilt jätab mulle positiivse mulje, kuidas inimesed loomadest hoolivad. Loomad on mulle alati meeldinud, seega jäi mulle see pilt näitusel kohe silma. Teine pilt, mis oli mulle väga meeldejääv oli ,,Tragöödia esimesed minutid". Fotode autor on Aivar Pärtel. 21.märtsil sai Politsei Tallinnas väljakutse Kuldnoka
Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask Männimetsad moodustavad 38% Eesti metsadest Vahe-Eestis on rohkem levinud kuusemetsad Kaasikud on levinud üle kogu Eesti Põder on Eesti metsade suurim loom ( 9000+ isendit) Rebased ja kährikkoeri on meie metsades üle lubatud piiri
Kas mõistad, Aadu ? AADU : Mõistan, mõistan, onu ! (Annab onule rõõmu pärast suud) AABRAM : Mis sa nüüd möllad, ega ma Elsa ole ! Mine nüüd otseteed Metsale ja tee, nagu ma seletasin ! AADU : Lähen ! Ma lendan, ma jooksen, kulla onu ! (Ära) TEINE NÄITUS- MÄNGIMISE KOHT : Metsa Priidu talu tuba. 1. Etendus PRIIDU : Ma ju ütlesin , et ega minu Elsal ei ole vaja palju ringi vaadata. Kosilasi on tal iga sõrme otsas vähemalt kaks. Oh taevake ! See Madis Põder ! Küll külarahvas läheb kadedusest roheliseks, kui nad näevad, missugune väimees mulle on sattunud ! Pikk sirge mees nagu kuusk, kaks villat Pärnumaal, rahapung nagu teiste jahukott, ja tutt-uus Mersu tagumiku all, mis sa veel tahad ! Küll mu Elsa süda tunneb siis rõõmu VIIU : Tere Metsa-Onu PRIIDU : Tere, tere armas Viiu ! Kas sa mu tulevast väimeest Madis Põtra Pärnumaalt juba nägid ? VIIU : Nägin, nägin. Ma juhatasin talle teed! Sinu Elsa õnn on minule väga tähtis.
Alaska taimestik rabamänd,sookas tarnad,puhmad,turba sinihelmikas,must k sammal,kask,lepp,hu sepsikas,pohl,kääbus marjad,puhmas ulheinalised,mustika kask,mustikas,turbasa kanarbik,sookail, s,pohl mmal,huulheinalised porss,tupp-villpea loomastik põder,valgejänes, sookiur,kiisk,mudatil tikutaja,tilder,kaljukotk karu,hunt,rabane, der,tikutaja,lehesalul as,rohusilmik(liblikas), arusisalik,kiisk,vi ind,põhjavint,põder harilik niiduritsikas nt,ahven,rabakana ,rabapistrik inimtegevus metsanduseks3/5, Kaiste all Nutune põllumajandus seis-metsamajandus ja
Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes Pisinärilistest: uruhiir TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg Ussilille õis-> päriskärbalne-> krabiämblik-> vaskuss-> kurvitsaline turbasammal->põder
Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid. TOIDUAHELATE NÄITED · Pohlad valgejänes rebane bakterid
oma elu. Konkurendid Selgitus: Konkurendid võivad võtta põdrapullilt ära põdralehma. Kui põdrapull piisavalt hirmutavat ning samas põdralehma jaoks atraktiivset häält ei tee, on suur tõenäosus, et mõni teine põdrapull tuleb asja uurima ja nad võivad omavahel ka sarvepidi kokku minna,mille tulemusel on suur tõenäosus,et nad surevad. Toit Selgitus: Toit mõjutab seda, kui aktiivne on põder. Kui ta saab piisavalt toitu, on tal ka energiat liikumiseks rohkem. Vastassugupool Selgitus: Põdrapullid peavad võitlema vastassugupoole tähelepanu eest ja see võib nende elule ohtu kujutada. Kuid kui vastassugupoole tähelepanu on äratatud, on järeltulijad kindlad tulema. Parasiidid Selgitus: Parasiidid võivad kujutada põtrade elule ohtu lausa. Suurimad parasiidid on põdrakärbsed, kes võivad põtradelt ära süüa karvkatte
Leia oma jalanõud! Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kiirust Vahendid: jalanõud Mängu käik: Kõik mängijad võtavad oma jalanõud jalast ära. Seejärel antakse neile ülesanne joosta näiteks ümber maja. Samal ajal kui mängijad jooksevad, aetakse jalanõud segamini. Et mäng oleks põnevam, võib lisada üllatusi mõne kinga sisse võib peita kivikese või käbi, toppida heina jne. Mängu võidab see, kes kõige rutem saab õiged jalanõud jalga. Põder sööb Eesmärgid: arendada reageerimisvõimet ja-kiirust Mängu käik: Juhendaja või üks rühma liikmetest on põder, kes näksib maast mustikavarsi. Teised osalejad on jahtipidavad kiskjad, näiteks hundid. Hundid on ringis ümber põdra (umbes 10 m kaugusel) ja üritavad talle märkamatult lähedale pääseda. Reeglid: See jahtija, keda põder märkab liikuvat, langeb mängust välja (või läheb tagasi alguspunkti). Mäng lõpeb, kui mõni kiskja pääseb põtra puudutama.
TAIMED TAIMED II ROHURINNE alpi jänesevill pikalehine huulhein ahtalehine põdrakanep luhtkastevars tuppvillpea pikalehine huulhein rabamurakas SAMBLARINNE harilik karusammal rabakarusammal turbasammal harilik palusammal turbasammal LOOMAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad:
Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid
8 aastaseks, harva 10 aastaseks. • Rekordisend oli 20 aasta vanune Levik • Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub vaid Iirimaal, Portugalis ja Põhja-Venemaal Fakte • Ilusaim loom Eestis • Rahvapäraseid nimetusi: kaber kabris • Maksimum kaal 60 kg, pikkus 150 cm • Kuulub seltsi sõralised • Sugukonda hirvlased • Alamsugukonda metskitslased Teisi hirvlasi Põder • Muntjak • Tukkhirv • Vesihirvel • Kabehirv • Aksishirv • Lakksambar • Tähnikhirv • Barasinga • Lüürahirv • Punahirv • Millu • Valgekoon-hirv • Pampahirv • Masama • Põder • Põhjapõder Kasutatud kirjandus • “Eesti elusloodus” • “Euroopa imetajad” • “Loomade elu” 7. osa “Imetajad”
MÄGER : Väheldane kiskja, kes elab kogu aasta urus. Mägrad elavad perekonniti koos. Nad kraabivad keerulise, isegi mitmekorruselise uru, mida kasutab palju põlvkondi. Mägra karvastik on kohev ja kare, üle lauba läheb kolm valget vööti. Käppadel on pikad küünised, mis hõlbustavad käikude kraapimist. Ta tegutseb pimedas ja sööb segatoitu, mida otsib mööda kindlaid radu liikudes. Mäger magab talveund. PÕDER: Eesti suurim sõraline; võib kaaluda üle viiesaja kg. Põder elutseb Euraasia ja PõhjaAmeerika okasmetsades. Tal on tihe karvastu ja lõua all habe. Isasloomad pullid kannavad suure osa aastast pulga või kühvlikujulisi sarvi. Sarved hakkavad kasvama aprillis, hilissügisel või talvel heidavad pullid need ära. Põdra jooksuaeg algab augustis ja lõpeb oktoobris, sel ajal peavad pullid ägedaid taplusi. Põdralehm sünnitab 12 vasikat. Suvel söövad põdrad rohttaimi
Pilt 7: karu Näited biootilistest teguritest · Sümbioos: mänd, männiriisikas. · Parasitism: inimene, võsapuuk. · Kisklus: rabakonn, sookurg. · Konkurents: rabakana, sookurg. · Herbivooria: jänes, jõhvikas. Toiduahela astmed · Produtsendid: sookail, kanarbik, jõhvikas, sookask, soopihl. · Tipptarbijad: hunt, karu, inimene, kotkas, rebane · Karnivoorid: rebane, karu, mäger, rabakonn, kurg, sääsk. · Herbivoorid: hall-jänes, lehetäi, põder, mardikas, metskits. Pilt 8: põder Pilt 9: rabakonn Ökoloogiline püramiid Joonis 4: siirdesoo ökoloogiline püramiid Populatsiooni näide · Sookure arvukus on kasvav, suuresti tänu uute elupaikade tekkimisele. · Eestis pesitseb aasta 200. seisuga ca 6000 paari sookurgi. Läbirändajate hulk küündib kümnetesse tuhandesse. · Euroopas pesitseb umbes 74000-110 000 paari ning talvitub umbes samapalju paare. Pilt 10: sookurg
Meil on vaja üks üles leida." Mäger: ,, Ma kuulsin mingeid hirmsaid hääli ida poolt. Vist mingi võitlus. Võite vaadata, äkki sealt leiate enda hundi." Jaan: ,,Aitäh! Me lähme kohe vaatama!" Mäger: ,, Head aega! Oeh, mu selg valutab." Õpetaja: ,,Nad läksid vaatame ida poole. Nad nägid hunti ja põtra võitlemas." Põder: ,, Noh hunt, oled näljane jah? Kohe saad enda kõhu täis suure valuga ." Hunt: ,, Ma olen jah näljane, pole 5 päeva midagi söönud ja üks põder kuluks küll ära!" Õpetaja: ,, Nad hakkasid võitlema, löögid käpade ja muu jäsemetega ajasid nad lõpuks mõlemad uimaseks. Metskits jõudis just kohale. Metskits: ,,Peeter, näita sellele hundile koht kätte." Õpetaja: ,, Hundil ja põdral hakkas kõdi, miski oli neile karva nihelenud." Kaera-jaani tantsivad rotid: ,,Meie, rotid, oleme kuulsad, toome kirpe, muud halba ja ka täiasid!" Plõks- plõks. Jaan: ,, Saime pildi kätte!" Hanna-Liisa: ,, Jess!"
mustikas, harilik jõhvikas. Linnud Sookurg, tikutaja, soo-loorkull, Harilik karusammal, raba-karusammal, kurvitsalised, roolinnud, teder, turbasamblad, harilik palusammal. rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg- tilder, mustsaba-vigle. Loomad Metskits, põder, metssiga, Levinuim loom, keda rabas ja rabasaartel valgejänes, uruhiir kohata võib on põder. MADALSOO 57% Algaste Orgudesse, nõgudesse Toitaineid ja taimi palju Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud Kasvavad sookased ja rohttaimed Sammalde osakaal hakkab suurenema Samblad hoiavad vett kinni
Õpingukorralduse test Hinne 20,00 Maksimaalne: 20,00 (100%) Mis põhjustel üliõpilane eksmatrikuleeritakse? Õigeid vastuseid võib olla mitu! Edasijõudmatuse tõttu – üliõpilane ei ole täitnud osakoormuse nõuet. Seoses õppekava täitmise ja diplomi väljaandmisega. Õpingutest mitteosavõtu tõttu – õpingukava on tähtajaks esitamata. Kes on Tallinna Tehnikaülikooli rektor? Andres Keevallik Tasuta kohal õppiv üliõpilane deklareerib 1. semestril 30 EAP, kuid semestri lõpuks sooritab 29 EAP. Mis juhtub? Üliõpilane peab maksma tarhvi 30-29=1 EAP eest. Tasuta õppekoht säilib. Kui üliõpilane sooritab õppeaasta lõpuks 44 EAP, mis juhtub? Õigeid vastuseid võib olla mitu. Üliõpilane langeb osakoormusele. Üliõpilane kaotab tasuta koha. Millised väited on tõesed omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes? Õigeid vastuseid võib ol...
Rebane Kassikakk Rähn Lõoke Sipelgas Mänd Põder Metskits Hunt
Vene keel I kursus 10. klass 11 : ( ." ,,, ..." I 1704 . . , . . : , , ... . XVIII 60 . , . . : ,, , - (õpetlik)". : ,, , ?" : " . , ..." . . , . . , : 1777 . , . . , . . . PTG Zoja Põder
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused.
osatähtsus, jalaka roll vähenes. Soolane litoriinameri muutus vähemsoolasemaks limneomereks. Primaarproduktsioon endiselt suur. Siia levisid randalhüljes, lendorav, kaljukass, ulukhobune. Lindudest siberi faunistilise kompleksi liikide sissetung. Neoliitikumis tulid lõuna poolt venekirveskultuuri hõimud. Koduloomad: lehmad, lambad, kitsed, sead, hobused. Metsloomade kodustamine inimeste huvides. 4. oma väljaheidete söömine. Esineb jänestel. 5. imetajad. eestis põder, metskits ja punahirv. Esineb selgesti märgatav dimorfism. Tulevad sageli poegima tsivilisatsiooni lähedale et kaitsta kiskjate eest. Sõralised on kabjulkõndijad. Enamus on taimtoidulised kuid osad loomad söövad ka loomset toitu. Hästi arenenud kuulmine ja haistmine. 6. radiosüsiniku meetod mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus
Dimorfism Aleksandra- Juzeffa Belaišis 9B Paabulind ● Isane ● Emane Lõvi ● Isane ● Emane Faasan ● Isane ● Emane Sinikael part ● Isane ● ● Emane Hirv ● Isane ● Emane Põder ● Isane ● Emane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
