· Eemaldada kroonlehed ülejäänud lillest. · Kuumutada ja keeta neid vees. · Filtreerida tõmmis ja jagada see kolme katseklaasi. · Ühte katseklaasi lisada hapet, teise alust ning kolmandasse vett. · Võrrelda ja analüüsida katse tulemusi. Tõmmis Filtraat Katseklaasidesse jagatult Ained juurde lisatud - neutraalne, aluseline, happeline Happeline Neutraalne Aluseline Pärast seismist - neutraalne, happeline, aluseline Tulemused Võime järeldada, et astri kroonlehti saab kasutada pH-indikaatoritena. Happelises keskkonnas muutub lahus roosaks, aluselises keskkonnas kollaseks ning neutraalses keskkonnas siniseks.
Kasutage ära nädala jooksul või säilitage külmkapis kuni üks kuu. Taimesampoon kuivadele juustele Kuivi juukseid pole vaja sampooniga iga päev pesta. Neil päevil, mil te pead ei pese, loputage juukseid sooja veega. Leedriõied, alteejuur ja roosi kroonlehed niisutavad kuivi juukseid ja muudavad need pehmeks. 125ml vett 1 teelusikas kuivatatud leedriõisi 1 teelusikas kuivatatud alteejuurt 1 teelusikas kuivatatud roosi kroonlehti 2 supilusikat lõhnatut looduslikku sampooni Valmistamine: Ajage leedriõied, alteejuur, roosi kroonlehed ja vesi väikeses kaanega kaetud kastrulis keema. Tõstke tulelt ja laske 30 minutit tõmmata. Kurnake ja valage puhtasse pudelisse. Lisage taimeveele lõhnatu ampoon ja loksutage hoolikalt. Kasutage ampoon ära kas ühe nädala jooksul või säilitage külmkapis kuni üks kuu. Taimesampoon kuivadele juustele Kuivi juukseid pole vaja sampooniga iga päev pesta
Näsiniin Paula Juurik 8b Elukoht · Hajusalt kõikjal Eestis · Segametsad · Puisniidud Välimus · Kõrgus keskmiselt 0,3 1,2 m · Väheharunev põõsas · Oksad ja koor on sitked · Kevadel sireli taoline taim · Roosad õied · Ei ole kroonlehti · Kinnituvad otse oksale · Sügisel oranzpunased marjad · Marjad on luuviljad nagu ploomil Mürgisus · Väga mürgine · Inimesele piisab 2 12 marjast, et surra · Hobusele suremiseks peotäiest marjadest Mürgituse tunnused · Põletab limaskesta · Süda kloppib väga kiiresti · Palavik · Iiveldus · Peavalu · Kõhuvalu · Võib kaduda teadvus
HarilikHarilik konnarohi konnarohi ja konnaosi Harilik konnaleht Nimetused: vesilill, havirohi, mets resid, ojalill, koerakeelerohi. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. OnRahvapärased väga mürgine. nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes, moodustab sageli suuri
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasjas Õiekate kaheli
Erinevust võib tähelepanelikumal vaatlemisel märgata lehtedes: kollasel ülasel on lehtede üksikud osad kitsamad kui võsaülasel. Samuti on võsaülase õie alusel olevad lehed pikema rootsuga. Ülasel on üks juurmine leht. Ka ülase õis on ebatavaline. Tupplehed moodustavad valge ümbrise mitmele tolmukale ja emakale, kroonlehti ülasel aga üldse ei ole.Võsaülane paljuneb kahel viisil. Risoomi külgedel asuvad harud moodustavad pungasid, millest kasvavadki uued taimed. Teatud aja möödudes kaob neil ühendus emataimega, uuel taimel moodustuvad õied aga alles kümne aasta pärast.Ülase viljaks on lühikese kõverdunud nokaga 45 mm pikkused
· Tavaliselt paar päeva enne pulmapidu Pr uutkleit · Kleit on pruudi jaoks väga tähtis · Enamasti heledates toonides · Pulmakleidiga koos loori võib kanda ainult naine, kes esimest korda abiellub Pr uutneitsid · Tüdrukud või noored naised · Kannavad pruudi eest hoolt abielutseremoonia ajal või järel · Traditsiooniliselt vallalised naised Lilleneiud · Kohustus kõndida pruudi ees · Puistada lille kroonlehti · Kanda lillebuketti · Tavaliselt noor laps umbes 48 aastane, sest traditsiooniliselt pidi olema lilleneiu süütu Pr uudikimp · Kimp näitab, kui hästi peigmees pruuti tunneb · Kimbu tellijaks on peigmees · Igat värvi lill kannab endas mingit sümboolset tähendust Pulmatort · Pulmatort on tseremoonia kulminatsioon · Pulmatordi lõikamine on tähtis osa traditsioonist
uuristanud, keskmise kiirusega 1-2m aastas. Suurus Kõrgus 53-57m Kokku voolab üle joa ligi 3000 m3 vett Voolu kiirus: 2400 m3/s Rahvuskultuuriselts Kirmas Tähtsus turismiobjektina Turistid külastavad juga aastaringselt, kuna erinevatel aastaaegadel on juga erinevat "nägu". Hooaeg hakkab Niagara joal kevadel, sest siis on maad katnud lumi ja jää taandunud ,ja lilled avavad oma kroonlehti. Turistid saavad juga vaadata ka nn "seespoolt", joa alla ehitatud käikude kaudu. Öösiti valgustavad juga mitmed prozektorid,mis annavad joale veel enam ilu ja suursugusust. Rainer Kungas Huvitavad faktid Niagara on üks veerohkemaid jugasid maailmas Nimi "Niagara" pärineb irokeesi keelest "Niagara" tähendab mürisevat või mühisevat vett
Lihtne õiekate - tupp- ja kroonlehed ühevärviline , eristumata Koosneb tupplehtedest, tavaliselt rohelised Värvuvad tupplehed täidavad või tugevdavad kroonlehtede ülesannet meelitada ligi tolmeldavaid Enamasti paiknevad tupplehed ühe ringina Lahklehine tupp - tupplehed vabad Liitlehine - tupplehed kokku kasvanud alustega Õiekroon Koosneb kroonlehtedest Õiekrooni kuju kellukjas huuljas keeljas Kroonlehtedel leidub väljakasveid ja näsasid Kui kroonlehti on tavaliselt rohkem nim. Õisi täidisõielisteks Täidisõied tekivad tolmukate või emakaosade muutumisel kroonlehtedeks. Lahklehine kroon kroonlehed vabad Liitlehine kroonlehed kokku kasvanud Õiekate Lahklehised Liitlehised Sümmeetria järgi võivad tupp ja kroon olla Aktinomorfsed e. Kiirja sümmeetriaga paljude sümmeetriatasapindadega Sügomorfsed e. Phe sümmeetriapinnaga Tolmukad Ühe õie tolmukad moodustavad tolmukkonna e. Androtseumi
Mõnel juhul roomab ta aga lihtsalt mööda maapinda. Luuderohul on nahkjad tume-sinakasrohelised sõrmroodsed 3...5 hõlmaga terveservalised lihtlehed. Õitsevatel vartel on sageli terved rombjad lehed. Lehed kinnituvad varrele vahelduvalt ja on noorena pisut karvased. Väikesed kollakasrohelised ja enamasti mõlemasugulised õied paiknevad peenikestel raagudel kerajates sarikõisikutes, mis on tavaliselt omakorda koondunud püramiidjaks pööriseks. Õiekate on kaheli; kroonlehti on viis. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega: ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. Kasvatamine. Luuderohi vajab kasvuks värsket viljakat niisket mulda. Kuigi luuderohi on külmahell, talub ta vähesel määral varju. Kasvatamisel tuleks arvestada, et looduses kasvab luuderohi niisketes soistes segametsades, salu- ja lodumetsades.
sellised alkoholi sisaldavad joogid, mis sisaldavad enam kui 1,2 mahuprotsenti alkoholi. Tuntumad lahjad alkohoolsed joogid on õlu , siider ja vein, aga ka mitmesugused gaseeritud segujoogid. Tuntumad kanged alkohoolsed joogid on viinad, viskid ja brändid. Erinevad alkohoolsed joogid · Õlu Õllepärm Tärklis Linnased · Vein Pärm Viinamarjad Mahl (Saab kasutada toorainena igasugu erinevaid marju ja ka võilille õisi, kroonlehti) · Viin Kartul Viinamarja pressjääkidest Riis · Brändi Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse üldiselt kolm korda ja pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Toorainena kasutatakse erinevaid teravilju : oder, rukis, nisu, mais.
Vürtsikas ja vitamiinirikas, organismi toniseeriv, vastupanuvõimet tugevdav ja seedetegevust reguleeriv. Seda teed tarnitakse peamiselt Hiinast ja Taiwanist. Teejoogi valmistamiseks võtta tassi kohta üks teelusikatäis teepuru, kallata peale keemiseni kuumutatud vesi ning lasta tõmmata kolm kuni viis minutit. Maitsestatud tee Puuviljateed on mõnusad janukustutajad ning nende koosluses leidub hulgaliselt erinevaid puuvilju, metsa- ja aiamarju ning lillede kroonlehti. Puuviljades ja marjades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda
kuumutatud vesi ning lasta tõmmata kolm kuni viis minutit. 6 Referaat TEE Maitsestatud tee Puuviljateed on mõnusad janukustutajad ning nende koosluses leidub hulgaliselt erinevaid puuvilju, metsa- ja aiamarju ning lillede kroonlehti. Puuviljades ja marjades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda
liivatee. Lavendel sobib hästi lambaliha maitsestamiseks. Lavendlit võib proovida koos tilli, salvei ja piparrohuga. Ka jooke ja marinaade võib lavendliga maitsestada. Õisi kasutatakse ka magustoitude ja jäätise kaunistamiseks. Näiteks saab teha healõhnalise ja vürtsika äädika, kui panna veiniäädika sisse paariks nädalaks tõmbama lavendliõied või 1 osa lavendliõisi ja 3 osa kibuvitsa kroonlehti. See sobib hästi näiteks puuviljasalati maitsestamiseks. Kosmeetikas Lavendel on väärtuslikuks tooraineks lõhnaõlide ja vete tootmisel ja seebitööstuses. Kuivatatud õied on suurepäraselt lõhnav vannilisand. Ravitoime Lavendel mõjub teena või vannilisandina rahustavalt, ta aitab ka närvilisuse ja maovaevuste puhul. Lõhnakotike padja all soodustab uinumist, kappi riputatult peletab koisid. Kui lavendliõli aurustada aroomilambis, siis leevendab see peavalu ja stressinähtusid
kobaras, ja peamiselt tolmeldavad suured valged, kollased, neid putukad. oranzid, roosad või Õied on tavaliselt punased õied asetsevad tsentraalsümmeetrilised, harva ka enamasti hõredas kobarjas, telgsümmeetrilised, ja üldiselt pöörisjas või sarikjas mõlemasoolised. õisikus, harvemini üksikult. Kroonlehti ja tupplehti on 4 või 5, harva 3, ja üldiselt pole nad kokku Sibul koosneb rohkeist kasvanud. üksteist katusekivitaoliselt katvaist soomustest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Lehed on tihtipeale pikad ja Tolmukaid on 8 või 10, skimmiatel 5, õhukesed. tsitrustel palju.
Ta vanimad pojad ohverdati tähtedele, noorim neeti igaveseks ekslema, õnnelik prints polnud enam eal nii õnnelik ega pimestatud rikkuse hiilgusest." Bard vaikis, ka lapsed ei lausunud enam midagi. Nad mõistsid, et see oli bard ise, kes igaveseks ekslema pagendati. Kuigi nad olid väga noored, said nad aru, millist valu oli prints tundnud oma kaugest kodumaast rääkides. Vahepeal oli ilm muutunud, niiskuse maik jahutas tuuli. Kirsiõite helepäiseid kroonlehti langetades kiikusid iidsed puud, justkui millegi eest hoiatades. Bard käskis lastel koju rutata, kuid nad ei liikunud paigast. ,,Meil pole, kuhu minna," vastasid nad, kuid kurbus polnud neile koormaks vastupidi, rohetavais silmis nägi bard südikust maailmale vastu astuda ja siiraimat armastust kõige kauni vastu. Ta imetles nende elujõudu ja õnne, mida nad hoidsid soojas ka kurvemateil hetkil, ning arvestades nende kentsakat riietust, mis põhines
Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Maalikunstis iseloomustab juugendit sujuvus ja väljavenitatud figuurid, piirjoonte rõhutamine ning selged ühtlases toonis värvipinnad. Kaunistuste loomisel lähtuti eelkõige taimedest. Kujutati taimede kooldunud varsi, longus kroonlehti- kõik on antud närtsimisseisundis. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugend tekkis ja jäi Eesti mõisaarhitektuuris 20. sajandi algul historitsismi kõrvale. Vahel
Maša vastas, et ta leinab oma elu ning ta on õnnetu. Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta arvas, et kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arvas vastupidist. Tulid Sorin ja Treplev. Sorin ütles, et tal on maal olles ebamugav tunne. Treplev saatis Maša ja Medvenlo lava juurest ära, sest etendus ei olnud veel alanud. Sorinit huvitas, miks Treplevi õde tujust ära on. Treplev arvas sellepärast, et tema seda rolli ei saanud, vaid rolli sai Zaretšnaja. Treplev noppis õielt kroonlehti ja arvas, et ta ema ei armasta teda. Treplevile ei meeldinud, et ta ema on kuulus näitleja. Ta arvas, et teda sallitakse ainult seetõttu, et ta tema poeg on. Treplev pidas ennast tühiseks. Saabus Niina, kes oli kiirustades kohale jõudnud. Niinal oli raske kodunt välja saada, kuid see õnnestus tal tänu sellele, et ta isa koos võõrasemaga ära sõitis. Niina isa ei lubanud tal sinna minna, sest ta ei tahtnud, et Niinast näitleja saab. Niinat aga tõmbas järv enda juurde nagu kajakat
Eeskujuks oli idamaine kalligraafia : jaapani ja hiina kirjutajatel oli suur vabadus kujundada ise tähekuju, kaotamata üldist tähendust. Juugendi disainerid kasutasid joone jõudu ja energiat ka dekooris. Joont kasutati delikaatsena või agressiivsena, voogavana, kurvilisena, lainetavana, virvendavana, dünaamilisena. Looduse vormid olid uue stiili lemmikkujundid. Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled - liilia, iris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord olid nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas polnud enam ära tuntav.
45. valged kandelehed soovõha õisikute alusel AKTINOMORFNE E. KIIRJAS E. KORRAPÄRANE ÕIS Kolmetine õis Kõiki õieosi kolm või kolmekordne arv 100. kõõlusleht Neljatine õis Kõiki õieosi neli või neljakordne arv 101. põldrõigas Viietine õis Kõiki õieosi viis või viiekordne arv 102. muulukas Täidisõis Õis, kus kroonlehti on tavalisest rohkem, enamasti on need muundunud tolmukad ja emakad, seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed 103. KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada sümmeetrilisteks osadeks 104. roomav tulikas SÜGOMORFNE ÕIS Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks 105
(penikeel) jne. Ka varre asend maapinna suhtes võib olla väga erinev. Eristatakse püstisi, tõusvaid, ronivaid, roomavaid, väänduvaid ning lamavaid varsi. Õis. Õite kasutamine: a) kasutatakse esteetilises mõttes b) meditsiinis c) vürtsidena d) parfümeerias. Õied koosnevad õie põhjast, millele kinnituvad tupp- ja kroonlehed, tolmukatest ja emakast. Tupplehed on tavaliselt rohelised ja nende ülesandeks on kaitsta kroonlehti ja aidata viljal levida. Kroonlehed on tavaliselt värvilised ja nende ülesandeks on kaitsta õie sisemust ja ligi meelitada putukaid. Tupp- ja kroonlehed moodustavad õie katte ja annavad õiele kuju. Tolmukad moodustavad tolmunakonna, mis kasvavad niitidest ja peast. Tolmuka peas asuvad tolmuka kotid ja seal on tolmuka terad, mis on meessugurakud. Emakas koosneb sigimikust, kus arenevad seemne algmed, emakakaelast ja -suudmest. Ühe- ehk lahksugulistes õites on tolmukad või
Sõna ,,parfüüm" tuleneb ladinakeelsest fraasist per fumare , mis otsetõlkes tähendab 'suitsuga läbi immutama '. Algselt hakatigi parfüümiks nimetama meeldivat õhus hõljuvat viirukilõhna. Antiikkultuuris põletati vaiku, eeterlahuseid ja puitu religioossetel tseremooniatel .Viiruk kandis palvetajad oma lõhnaga jumalate juurde. Neil ammustel aegadel valmistati pafüüme ja salve immutades aromaatseid taimi õliga ja pressides vedeliku läbi kangatüki või leotades õite kroonlehti rasvas, mis nende lõhna säilitas. Varasel keskajal toimus väga oluline areng. Araablased avastasid tehnoloogia , mille abil sai taimi destilleerida suurtemates kogustes kui varem . Samuti avastati uusi tugevaid lõhnaaineid nagu muskus. Kui jõudis kätte tööstusajastu ja keskklass oli kiirelt rikastunud , leidsid nad , et tööstuslikult toodetud parfüümid on ka neile taskukohased. See sai teoks tänu sünteetilistele ühenditele,
uurimisega. See stiil ignoreeris jäiga sümmeetrilise paigutusega Toskaana Püha õhtusöömaaegu 14. Sajandist, isegi kui teos põhines firenze kultuuri rangusel seada kujutatud kolmestesse gruppidesse. Milanos maalis Leonardo autogrammeeritud versiooni Madonna grotis maalist, kus kõigile kividele ja lilledele, inimkujudele ja põõsastele on antud sama elujõulisus: ,,animism", mis hõlma nii kehade nahku kui ka kivide kõvadust, lillede kroonlehti kui ka helkivat vett. Fragmendis Codex Leicesterist kinnitab Leonardo, et maal on ,,vegetatiivne hing". Ta leidis peeneid paralleele organismide ja maa koostise vahel: Mäed on tohutu suure organismi luud; tufid on kõhred; vee veenid on veri; mõõn ja tulv merel on hingamine; ,, Tõmmanud tuli maal: vulkaanid on vegetatiivse hinge elupaik maal," meri, eostatud ptolemaioslikul viisil, nagu ka tohutu jõgi, mis maailmas ringleb, on ,,veremeri , mis ümbritseb südant."
Eestis kasvab looduslikult 3 perekonda: kukehari, liivsibul ja vesikas. Aedades kasvatatakse paljusid kukeharja ja mägisibula liike ning kuldjuurt. Toataimena on tuntud nt. turdleht, soomuslehik ja kalanhoe. Harilik kukehari Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kivirikulaadsed SUGUKOND: vesiroosilised (Nymphaeaceae) Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal. Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga.Eestis leidub 4 liiki vesiroosilisi 2 perekonnast: vesiroos(valge vesiroos, väike vesiroos) ja vesikupp(väike vesikupp; kollane vesikupp) Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: kaheidulehelised Selts: Vesiroosilaadsed KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) suur sugukond! Maailmas umbes 800 perekonda ja 24 000 - 35 000 liiki
Kukekannuseid kasutatakse püsilillepeenras, vabakujulise rühmana murus. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda ja taluaeda. Väga hea ka lõikelillena. 15. Kurekell Mitmeaastaste rohttaimede perekond tulikaliste sugukonnast. Neid on ca 100 liiki, millest enamus on looduslikult levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Euroopas kasvab looduslikult 20 liiki. Kurekelladele on iseloomulikud dekoratriivsed kolmesõrmised lehed. Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad kergemat, huumusrikast mulda, paljud aedsordid ka soojemat kasvukohta. Taluvad hästi poolvarju. Kurekell on talvekindel, võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks, kuid nad on suhteliselt lühiealised taimed, mille eluiga on 5...7 aastat. Paljundatakse seemnetega, mis tuleb märtsis-aprillis külvata kasti ja esimesel võimalusel pikeerida peenrasse, sest taimedel on pikad, sügavale ulatuvad juured. Hea, kui juba külvikast on tavalisest pikeerkastist sügavam
Söövad noortesse lehtedesse augud. Nukkuvad mullas. Naerimardikas raps, peakapsas, naeris, kaalikas, rõigas. Talvitub valmikuna mullas või taimejäänuste all. Muneb lehe alumisele küljele näritud õnarusse. Nukkub mullas. Vastsed ja valmikud närivad lehtedesse mulke. Aastas 1 pk. Naeri-hiilamardikas liiguvad ristõielistele kultuurtaimedele kui need õitsema hakkavad. Talvitub noormardikana kõdus või mullas. Muneb pungadesse, nukkub mullas. Vastne ja valmik söövad tolmukaid, kroonlehti, sigimikku. Aastas 1 pk. Varre-peitkärsakas kaspas, redis, lillkapsas. Talvitub noormardikas taimejäänuste all, mullas. Muneb lehevarre sisse. Nukkub mullas, vageltõugud kaevandavad varres, valmikud söövad lehti ja varsi. Aastas 1 pk. Kõdra-peitkärsakas talvitub noormardikana kõdus või mullas. Muneb kõdra-algmetesse, nukkub mullas. Vastsed-vageltõugud elavad kõtrade sees ja söövad seal seemneid, valmikud söövad õiepungi. Aastas 1 pk. Liblikalised
rikkalikult õhuruume). Juhtkimbud asetsevad korrapäratult, puudub kambium. Idus areneb ainult üks iduleht. Need sarnasused üheidulehelistele taimedele lubab oletada vesiroosiliste ja üheiduleheliste taimede, eriti konnarohulaadsete seltsi ühist päritolu. * Õie ehitus: üksikult asetsevad, pikaraolised, ulatuvad veepinnale, Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline, kaheli õiekate, tupplehti 3-6, kroonlehti 5-palju, tolmukaid ja seemnealgmeid palju, sageli staminoodideks muundunud (vesiroosi perekonnas võib näha üleminekut tolmukatelt staminoodideks ja edasi kroonlehtedeks, tolmukapea redutseerunud). * Vili on koguvili või lihakas marjataoline vili. * Kõikidel liikidel on tugev risoom ja vee kohal kõrguvad suured, kuni 40 cm läbimõõduga õied. * Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID
näiteks petrooleetriga.Õli eraldumist kiirendatakse pöörleva trumli abil, mille liikumise tulemusel imendub õli paremini taimerakkudesse. Peale lahusti eemaldamist jääbki järele lõhnav õli. Leotamine (enfleurage) Seda meetodit kasutatakse näiteks roosiõli valmistamiseks. Lille kroonlehed levitatakse taimeõli sisaldava nõu pinnale. Eeterlik õli imendub taimeõlisse, kust see destilleerimise teel eraldatakse.Näide: nõusse tuleb panna 3 dl roosi kroonlehti ja seejärel sinna peale valada nii palju mandliõli, et kroonlehed oleksid õliga kaetud. Õlinõud võib soojendada veeanumas, sest õli soojenemine muudab eeterliku õli eraldumise tõhusamaks. Seejärel tuleb õli kurnata ja pudelisse kallata. Pressimine Pressimist kasutatakse tsitrusõlide valmistamiseks. Sidrun või muu tsitruseline purustatakse ja pressitakse ning saadud segu nõrutatakse. Vesi ja aromaatsed õlid eraldatakse üksteisest tsentrifuugi abil. 2.5.2 Loomsed lõhnaained
"Joon on jõud, mis on aktiivne nagu kõik elementaarsed jõud", kirjutas Henry van de Velde. August Endell (1871 1925) märkas uue stiili abstraktset tähendust : "Me seisame täiesti uue kunsti künnisel, kunsti, mille vormid ei tähenda ega esinda midagi, ei meenuta midagi, ometigi võib see stimuleerida meie hinge sama sügavalt kui muusikahelid on selleks võimelised". Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks sõna-sõnalt kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled. Liilia, iiris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord on nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas pole enam ära tuntav
kuivatatud lehed on hallikasrohelised. Aed-piparrohi Aed-piparrohu vars kasvab Taime lehed ja vars on Lisatakse toiduvalmistamise 30-40cm kõrguseks. Lehed onrohelised, õied valged. lõpus salatitesse, suppidesse sulgjad. ja hautistesse. Põld-võõrkapsas Põld-võõrkapsas kasvab Kahvatukollaseid kroonlehti Sobib riisi- ja ehk rukola looduses tavaliselt ilmestavad peened violetsed pastaroogadesse, mõnekümne sentimeetri jooned. Taim ise roheline. munatoitude kõrvale, pikkuseks, pottides suppidesse. eelistatakse lühivarrelisi sorte. Seemnete läbimõõt küünib paari millimeetrini ja
Noored võrsed hele- või hallikaspruunid, heledate pragudega. 4. Lehed ja pungad: Pungad kattesoomusteta, siidjate karvakestega. Vahelduvalt kinnitunud, terveservalised, äraspidi munajad või elliptilised rootsuga lihtlehed. Lehe pikkus 3-8 cm, laius 1,5-4 cm. Pealt on nad tumerohelised, läikivad. Lehed on sulgroodsed, rood tungivad väga selgelt esile. 5. Õied ja viljad: Rohekasvalkjad mõlemasugulised õied, 3-6-kaupa lehtede kaenlas, tupp- ja kroonlehti viis. Õitseb aastas kaks korda: mais või juunis ja augustis või septembris.Keraja kujuga lihakvili, marjataoline luuvili kahe (harva kolme) luuseemnega, algul rohekaspunane, valminult must. Mürgine. 6. Kasvunõuded: Sageli lehtpuumetsade alusmetsas ja soode servades, vahel ka okaspuumetsas, eelkõige laanemetsas, aga ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskeid muldi. Põuakindel. 7
hallikasroheliste elliptiliste kuni munajate (meenutavad nõgese lehti) vastakuti asetsevate lehtede ja lõvilõuaõisi meenutavate õitega, mis on koondunud tipmistesse tähkjatesse õisikutesse ja õitsevad kesksuvest sügiseni. Kasvab hästi toitainetevaesel ja hea drenaaþiga mullal. Eelistab valgusküllast ja sooja kasvukohta AQUILEGIA X CULTORUM - AED-KUREKELL • kolmesõrmised lehed. Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad kergemat, huumusrikast mulda, paljud aedsordid ka soojemat kasvukohta. Taluvad hästi poolvarju. Kurekell on talvekindel LIATRIS SPICATA - TÄHKJAS LIATRIS • varred kuni 50 cm kõrgused, tugevalt lehistunud. Korvõisikud väikesed, 8-13 õielised, koondunud teraviljapea sarnasesse õisikusse, mille pikkus on kuni 35 cm. Õied torujad, purpur-punased, harvem valged. Kasvab hästi päikeselises soojas kohas. Muld
KURGIROHI Borago officinalis Karelehelised (Boraginaceae) Botaaniline iseloomustus rohttaim VARS lihakas, püstine ning harunev, 20 60 cm kõrgune LEHT suur, üle 5 cm lai. Alumised lehed ahenevad rootsuks, ülemised on rootsuta ja varreümbrised ÕIS helesinine, kuni 2 cm suurune, longus. Õied on koondunud hõredateks õisikuteks. Kroonlehti 5 ja nad on teravatipulised ning õiekroon on ratasjas SEEMNED idanevus säilib 2-3 aastat. 1000 seemne mass on 16-20 g. Ajalugu Sellest ajast, kui araablased kurgirohtu Hispaanias kasvatama hakkasid, on ta levinud kõikjal Vahemeremaades. Sealt levis põhjapoolsesse Euroopasse, olles juba 12. Saj tuntud ravim- ja vürtsitaim Kasvatamine Hiliskevadel võib seemned kohe lõplikule kasvukohale külvata, soovitav on teha väikeste vaheaegade järel korduskülvid.
htm http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=199 3.4 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-12 m. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas või väike puu. Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied või õisikud: Kahesugulised, koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel, kas püstised või tagasikäändunud. Emakakaelu 15 (7). Lõhn on ebameeldiv. Putuktolmlejad Liigi eritunnusedEnamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad.
Tee legendid väidavad, et segu andis talle Hiina mandariin, kes soovis mõjutada kaubandussuhteid. Suitsune tee, magususe vihjega selles, serveeritakse lisanditeta ja on maailmas populaarsuselt teine maailmas. See on põhiliselt mustade teede ja bergamotiõli segu. 10. PUUVILJATEED Puuviljateed on mõnusad janukustutajad nii suvel kui talvel, nii kuumalt kui külmalt. Sõbralikus koosluses leidub hulgaliselt erinevaid puuvilju, metsa- ja aiamarju ning lillede kroonlehti. Pisut hapukamaid ja magusamaid tervislikud pealegi. Puuviljades ja marjades leidub erinevaid bioloogiliselt aktiivseid aineid, mis koosmõjus omavad kosutavat ja tervendavat mõju. Kindlasti leidub neis bioflavonoide ja C-vitamiini, mis on tuntud antioksüdandid ja etendavad tähtsat osa veresoonte elastsuses ja tugevuses. Orgaanilised ained (õun-, sidrun-, viin- ja merivaikhape) soodustavad toitainete imendumist, mõjutavad energeetilisi protsesse ja aitavad kudedel taastuda
t. viljalehed pigem kleepuvad kui kasvavad kokku. 35. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Sugukond vesiroosilised – Nympheaceae Levinud kogu maailmas, 50-100 liiki vee-rohttaimi, kasvavad seisvas magevees Eestis kaks vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt Sugukond tobiväädilised ( Aristolochiaceae) Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät (Aristolochia) Puitunud liaanid või rohttaimed Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed Õied enamasti suured ja veidra kujuga, harvem väikesed. Sageli talitlevad putukapüünistena
edu.ee/taimed/oistaim/vkontpuu2.htm. 20.09.2013. 3.4 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) (joon. 73, joon.74) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-1200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas või väike puu. Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied või õisikud: koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Lõhn on ebameeldiv. Liigi eritunnused: Enamasti taluvad külma. Viljad on dekoratiivsed ja ka söödavad. Vähesel määral esineb väikseid astlaid. Kasvukoha nõuded: valgusküllane kasvukoht. eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust. Kasutamine haljastuses: looduslikke liike kasvatatakse põhiliselt pügatavate või
Kreeta saar ,Agios Nikolaos Hauakamber, Surnuaed Madridis 15.augustil rukkimaarjapäeval (Neitsi Maarja taevaminemispüha) avaldatakse Huamantla linnas Neitsi Maarjale austust. Varahommikul toimub 2 miili (üle 3 km) pikkune pidulik rongkäik naispühaku kujuga läbi linnatänavate, mis on eelnevalt kaunistatud õiekroonlehtedega,mis katavad tänavaid mustririkka vaibana. Corpus Christi püha ajal kaunistavad Sitgesi tänavaid vaibana aednelkide kroonlehed. Linnaelanikud näevad suurt vaeva, et kroonlehti omanäolistesse kujunditesse sättida. Püha Õhtusöömaaja ülistamise tipphetk saabub õhtuse rongkäiguga. Rongkäigu lõppedes tantsivad pidulised lömastatud õitel. Pühal nädalal (8 päeva, alates palmipuudepühast ja lõpetades lihavõtetega) kolmapäeval lähevad läbi Madridi tänavate jalgade ümber kette lohistades patukahetsejad. Sedasi meenutatakse Jeesuse viimseid katsumusi (Kolgata teekond). Öösel valgustavad patukahetsejate teekonda küünlad. Vaikne rongkäik
Peamine levikuala ongi Kesk-Euroopas, Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Lääne-Aasias ja mujal juhuslikult. Teda hinnatakse kui kiiresti kasvavat vitamiinirikast varajast köögivilja. On aretatud mitmeid sorte. VARS - Vars paljas, kandiline, õõnes ja alusel lamav LEHT tumerohelised lehed on kõik sulgjalt jagused, paaritusulgjad. Varrelehtede alusel on vart ümbritsevad kõrvakesed. Alumistel lehtedel on 3-4 paari terveid sulglehekesi, ülemistel rohkem. ÕIS kroonlehti on neli, need on 3-5mm pikkused. Valgete kroonlehtede taustal hakkavad hästi silma lillad tolmukaniidid. Õied on koondunud õisikuteks. SEEMNED - Seemned on ümarad ja pruunid, valmivad kõtrades. Viljaks on kuni 2 cm pikkune kõder, mille tipul on lühile lihakas jätke. Ajalugu Allikkress algkodumaa on Euroopa, kuid praegu võib teda leida kõikjal maailmas mõõduka kliimaga aladel. Valdavalt kasvab ta voolava vee ääres. Juba vanad roomlased
Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on hajulisooneline, tugev, vastupidav mädanemisele ja hästi töödeldav, valkjas või veidi punakas, libe, kulumiskindel, paljud liigid on tähtsad puiduandjad, millest valmistatakse parketti, spooni, vineeri, mööblit, muusikariistu ja tarbeesemeid. Haljastuses kasutatakse meil umbes 10 liiki
3) Kolmekohaline e. triöötsiline taim emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (h. saar). Õis on muundunud lühivõrse, mis kannab mitut tüüpi muundunud lehti. Õie osad Muundunud vars, kuhu kinnituvad õit moodustavad lehed (muundunud lehed), on õiepõhi. Õiepõhi kinnitub õierao (=varre) abil tavalisele vegetatiivsele varrele. Õiepõhjale kinnituvad nelja tüüpi muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tupp- ja kroonlehti koos nimetatakse õiekatteks. Tupplehed on teiste õie osade kaitseks, tavaliselt rohelised või peaaegu värvitud (vanemana). Kroonlehed on tavaliselt eredavärvilised, putukate ligimeelitamiseks. Mõnede taimede kroonlehtedel (nt. ristõielistel) võib eristada varretaolist pinnukese ja lehetaolist naastuosa. Kui tupplehed ja kroonlehed pole eristatavad - on peaaegu ühesuguse ehituse ja talitlusega (tulp, liiliad, ka nartsiss) või on üks neist kadunud (esinevad anatoomilises
Austrobaileyales - austrobailealaadsed Chlorantales - roheõielaadsed --- Chlorantaceae 34. Sug. vesiroosilised, tobiväädilised ja magnoliidid Vesiroosilisedlevinud kogu maailmas, 50-100 liiki veerohttaimi, kasvavad seisvas vees. Eestis 2 vesiroosi (Nymphaea) ja kaks vesikupu (Nuphar) liiki. Risoomiga rohttaimed, juhtkimbud hajusalt.Lehed pikarootsulised lihtlehed Õied üksikud, suured, aktinomorfsed Õiekate 4-6 tupplehte ja palju spiraalselt paiknevaid kroonlehti Tolmukaid palju, lamedad, spiraalselt.Emakas mitmest viljalehest, sünkarpne Vili käsnjas, limane, seemned vabanevad ebakorrapäraselt.Tobiväädilised Põhiliselt pantroopiline sugukond, 600 liiki, neist 500 perekonnas tobiväät ( Aristolochia ) Puitunud liaanid või rohttaimed.Vahelduvad lihtlehed, enamasti südaja kujuga ja sõrmroodsed Õied enamasti suured ja veidra kujuga, harvem väikesed. Sageli talitlevad putukapüünistena
Lehtede ja ka viljade sügisvärvus väga pilkupüüdev, värvudes enne lehtede varisemist kollakates, roosades ja punastes toonides, vaid mõnedel liikidel jäävad lehed kuni varisemiseni rohelisteks. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on hajulisooneline, tugev, vastupidav mädanemisele ja hästi töödeldav, valkjas või veidi punakas, libe, kulumiskindel, tihedusega 0,60...0,80 gr/cm³. Mitmed liigid annavad magusat, 2...5 % suhkrusisaldusega mahla (A. saccharum, A. platanoides, A. rubrum, A. saccharinum jne
isendid (saar). Õis on muundunud lühivõrse, mis kannab mitut tüüpi muundunud lehti. ÕIE OSAD Muundunud vars, kuhu kinnituvad õit moodustavad lehed (muundunud lehed), on õiepõhi. Õiepõhi kinnitub õierao (=varre) abil tavalisele vegetatiivsele varrele. Õiepõhjale kinnituvad nelja tüüpi muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tupp- ja kroonlehti koos nimetatakse õiekatteks. Tupplehed on teiste õie osade kaitseks, tavaliselt rohelised või peaaegu värvitud. Kroonlehed on tavaliselt eredavärvilised, putukate ligimeelitamiseks. Mõnede taimede kroonlehtedel (nt ristõielistel) võib eristada varretaolist pinnukese ja lehetaolist naastuosa. Kui tupplehed ja kroonlehed pole eristatavad – on peaaegu ühesuguse ehituse ja talitlusega (tulp, liiliad, nartsiss) või on
kahesuguliste õitega isendid (h. saar). 37 Õis on muundunud lühivõrse, mis kannab mitut tüüpi muundunud lehti. Õie osad Muundunud vars, kuhu kinnituvad õit moodustavad lehed (muundunud lehed), on õiepõhi. Õiepõhi kinnitub õierao (=varre) abil tavalisele vegetatiivsele varrele. Õiepõhjale kinnituvad nelja tüüpi muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tupp- ja kroonlehti koos nimetatakse õiekatteks. - Tupplehed on teiste õie osade kaitseks, tavaliselt rohelised või peaaegu värvitud (vanemana). - -- - --- Kroonlehed on tavaliselt eredavärvilised, putukate ligimeelitamiseks. Mõnede taimede kroonlehtedel (nt. Ristõielistel) võib eristada varretaolist pinnukese ja lehetaolist naastuosa. Kui tupplehed ja kroonlehed pole eristatavad - on peaaegu ühesuguse ehituse ja talitlusega (tulp, liiliad, ka nartsiss) või
Hiina on tohutult suur maa. Seal on suuri erinevusi toitude osas. Põhjaosa: põhikultuur on nisu. Sellest valmistatakse mitmesuguseid küpsetustooteid ja hiina rahvuslikke nuudleid ja pastatooteid. Kesk- ja lõunaosa: rõhku pannakse taimsetele toiduainetele, puu- ja aedviljadele. Aedvili peab kuuluma iga toidu hulka. Aedviljadest süüakse peaaegu kõiki osasid: pungi, juuri, seemneid, võrseid, kroonlehti, koori. Põhilised aedviljad: mitut liiki oad, sojaoad, herned, porgand, kapsas, nui- ja lillkapsas, hiina kapsas, küüslauk, kõrvits, baklažaan. Kõiki köögivilju pestakse hoolikalt ja kooritakse vahetult enne toiduvalmistamise algust. Eriti hinnatud on kohalikud seened, mida kasutatakse kuivatatult. Lõunapoolsed soojad alad: seal kasvavad apelsinid, mandariinid, ploomid, kirsid, aprikoosid, virsikud, pirnid, kiivid, ananassid, mangod,
algt¨ ahendus sutatakse Jaapanis ka lillede on ujuv surnukeha . ~oitsemise kohta. / ¡ Kujutab ~ oisiku tupe- / ¡ Kujutab niidi £10 ¢lehtedest v¨ aljunud kroonlehti, £10 ¢v¨arvimisel niiditoki u¨laotsa, hiljem lisati m¨argi u ¨laossa mis ainsana j¨a¨ab oma loomu- rohi . on `lille noppimise' likku v¨arvi , vt. ka , mis () parempoolses osas sama algup¨araga. s¨ailitanud oma algkuju.
annaabi.ee 
