50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Joel Kaspar Soots
Õppematerjali autor
viljalehe kokkukasvamisel. Emakas koosneb sigimikust, emakakaelast ja suudmest. • Üheosaline (monokarpne) - ühest viljalehest. • Mitmaosaline - mitmest viljalehest. o Apokarpne – viljalehed ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka. o Tsönokarpne - viljalehed on kokkukasvanud üheks emakaks. SIGIMIK: Ülemine asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest. Alumine – moodustamisest võtavad osa kõik õie osad, mille alustega kasvab kokku. Keskmine - vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud. Sigimikus tekivad seemnealged ning võib olla ühe kahe või mitmepesaline. MEGASPOROGENEES EHK EMASSUGURAKKUDE TEKE Arhespoor jaguneb meiootiliselt neljaks haploidseks megaspooriks, millest 3 hävinevad, üks jääb ellu ja tema tuum suureneb, seejärel jaguneb 3 korda mitootiliselt: 1. Esimese jagunemisega tekkib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja
Põllumajandus taimed. Kordamine eksamiks 4.osa .Generatiivsed taimeorganid ÕIS Õit võib käsitleda kui piiratud kasvuga lühivõrset, mille lehed on muundunud (lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks) vastavalt seemnelise paljunemise ülesandele. Õie arenemine: Kõigepealt tulevad kasvukuhikus nähtavale väliste õiekattelehtede ja nende vastas asetsevate tolmukate algmed, seejärel ilmuvad sisemist kattelehtede ja sisemise ringi tolmukate algmed. Edasi kattelehed suurenevad ning koolduvad üle tolmukate. Samal ajal on näha kasvukuhiku keskel ka viljalehtede algmeid. Arenev õis on väikese nupu kujuline, mistõttu avanemata õisi nimetataksegi õienuppudeks
kasvanud Välistupp - tupplehti kaks ringi, välimised on väiksemad, asuvad suuremate vahekohtades 80. kevadmaran ÕIE NEEL koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. Serviseks 81. MÜHKSOOMUSED õõnsad puhetised õiekrooni neelus, sageli sellest erinevalt värvunud 82. kollased mühksoomused meelespea õieneelus EMAKA EHITUS sigimikus on seemnealgmed, millest peale viljastamist arenevad seemned vili tekib sigimikust 83. TOLMUKA EHITUS tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud 84. POLLIINIUM kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel 85. polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide 86. SIGIMIKU ASEND I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool
Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised) valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia) asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Tuultolmlejatel tamm sarapuu õiekate väike, et mitte takistada tolmu juurdepääsu Putuktolmleja peab olema märgatav Raipekaktus Rafflesia Putuktolmleja õie ehitus peab sobima putuka "tööriistadega" Õisikud Suured õied üksikult, pisikesed koonduvad õisikutesse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näeb välja nagu õis Piimalillel on igast isasõiest alles Rukkilille korvõisik üks tolmukas, need koonduvad pikaraolise emasõie ümber ja on ümbritsetud värviliste
) Mooniseemned ei ole mürgiseid, neid kasutatakse pagaritööstuses Selts Proteales prootealaadsed (õied kolmetised, tolmukad ja emakad asetsevad spiraalselt) Sug Proteaceae prootealised o p. Platanus plaatan o p. Protea o p. Banksia o p. Macadamia Macadamia integrifolia tervelehine makadaamia Sug Nelumbonaceae lootoselased o P. Nelumbo lootos Tolmutera ehitus (kolmekaviline lootosel ja ühe kaviga vesiroosilistel) India ja Vietnami rahvuslill Õied, lehed, risomid, seemned on söödavad, tolmukatest tee PÄRISKAHEIDULEHELISTE TUUMRÜHM Tuumrühmale on iseloomulik 5-tine õieehitus, mis on ülejäänud õistaimede seas harvaesinev. Tuumrühm sisaldab fülogeneetiliselt basaalset seltsi Gunnerales gunneralaadsed sõsarrühm teiste suhtes. Selts Caryophyllales nelgilaadsed
kategooriaid (selts, klass jne) Vahel ei anta mõnele klaadile taksonoomilist taset ja käsitletaksegi seda lihtsalt klaadina Aga vahel on omistatud ka ülem- taksoni nimetust: ülemselts, ülemklass jne. Õistaimi (nagu ka teisi taimerühmi) on aegade jooksul käsitletud erinevate tasemetena ja erinevate nimede all. Sõltuvalt uurijate seisukohtadest võib ka praegu taksonoomiline rang (tase) erineda 32. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas, 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate Kaheliviljastamine 33
kaasas kanda. Loom vajab kvaliteetset toitu, mille kättesaamiseks on vaja palju vaeva näha. Loomad: liikumiseks on vaja liikumise organeid (nt sisemised: lihased, ja välised: mis kannavad edasi, uim, vibur vms). Lihastele on vaja tugipunkti – toest. See võib olla sisetoes või välistoes. Liikumiseks on vaja piisavalt arenenud meeleelundeid, et saada kätte toitu. Meeleelunditest saadud signaalist aru saamiseks on vaja närvisüsteemi. 5. Taimeraku ehitus Rakk: cellula – raku kest tekitab kambrikesi – mungakonge (Hooke) Raku ehitus: Rakku ümbritseb kest, mis muudab raku tugevaks ehituskiviks. Kestast saab läbi pääseda vaid kanalite kaudu.Kesta all on õhuke kiletaoline membraan. See laseb aineid valikuliselt sisse ja ja välja.Raku keskel on tuum, milles hoitakse pärilikkusainet. Tuuma ülesanne on juhtida raku elutegevust.Rakud ei saa kasvada lõpmata suureks. Tuum sisaldab pärilikkusainet, mille abil toimub
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid