Näsiniin (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Mürktaimed

Nii on ka inimestega, kes ei saa piisavalt kiirest arstiabi. Ka jugapuu peamised mürgitustunnused on oksendamine, väljakannatamatu kõhuvalu, kõhulahtisus, peapööritus, silmapupillide laienemine, teadvuse kaotus ning halvemal juhul ka surm. 7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum Näsiniin on suhteliselt väike väheharunev põõsas, mida peaks tema mürgisuse tõttu tundma igaüks. Harilik näsiniin on kuni 1,5 meetri kõrguseks kasvav looduskaitse alla võetud heitlehine põõsas, mille roosakas-punased õied puhkevad juba aprillis enne lehtimist. Küpsed marjad on korall- punased. Kogu taime ulatuses levib mõruaineid meseriini ja dafniini, mis ärritavad nahka. Tal on ka väga tugev meeldiv lõhn putukate ligimeelitamiseks. Hariliku näsiniine marjad kinnituvad otse oksale (Sõukand, 2002). Näsiniine viljade söömisel tekib põletus suus ja kurgus,

Bioloogia

7

rtf

Mürgised marjad

Kildu Põhikool Mürgised marjad Referaat Koostaja: Sirle Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009  Sissejuhatus Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail)  Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE ­ Convallaria majalis Rahvapä

Bioloogia

10

docx

Mürgised puittaimed

Mürgine või kasulik? Nii nagu puudub selge piir ravimi ja mürgi vahel, pole seda kerge tõmmata ka ravim- ja mürktaimede vahele. Küsimus on alati koguses ja selles, kuidas neid kasutada. Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu. Okaspuud eritavad fütonsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulgal, enamikel heitlehis

Bioloogia

24

doc

Mürgid

.....................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Taimsed mürgid........................................................................................................................4 1.1 Jugapuu.............................................................................................................................4 1.2 Näsiniin.............................................................................................................................5 1.3 Sookail..............................................................................................................................6 2 Loomsed mürgid......................................................................................................................7 2.1 Mürgised imetajad......................................................................

Keemia

40

doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

....................................................................28 6.3. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum)........................................................................28 6.4. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................28 6.5. Harilik lodjapuu (Virurnum opulus).............................................................................29 6.6. Harilik näsiniin (Daphne mezereum)...........................................................................29 6.7. Paakspuu (Frangula alnus)...........................................................................................30 6.8. Harilik porss (Myrica gale)..........................................................................................30 6.9. Toomingas (Prunus padus)...........................................................................................31 6.10

Geograafia

10

doc

Puude juurde Hendrik Relve - Kokkuvõte

Männivaigust toodetakse tõrva, tärpentini, kampolit, puupiiritust Männiokastest eritub aineid, mis hävitavad tuberkuloosipisikuid ja teisi haigusi tekitavaid mikroobe. Arstimina tasub korjata aprilli- maikuus männikasve, need kuivatada ja sulgeda õhukindlasse purki. Männikasvu aur aitab bronhiidi, gripi, angiini ja teiste hingamisteede haiguste vastu. Vannivette lisades saame leevendust reuma, nahahaiguste ja närvihaiguste ja unetuse korral. 16) Näsiniin (Daphne mezereum) Näsiniin põõsas eelsitab kasvada viljakamates kasvukohtades (kasvab kuni 1m kõrguseks) Lehed on sõrmepikkused ja kitsad. Võrsete alaosas paiknevad lehed hõredalt, ülaosas kimpudena. Õied puhkevad aprillis (teised puud, põõsad lehetud) Õied on lillad, ning sarnaneb sireliga. Viljad valmivad suve teisel poolel.(hernesuurused, pilikud) Viljad(marjad) on inimesele väga mürgised (tõsine mürgitus tekib juba 2 marja söömisega, surmav on

Dendroloogia

23

doc

Marjad - referaat

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas..................................................................................................

Bioloogia

49

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)