Heelium Krista Hendrik 10.04.11 Asukoht perioodilisustabelis... 10.04.11 Nimetus ja avastamine... Avastamine Päikeselt: 1868 Jules Janssen ja Joseph Norman Lockyer Uue elemendi nimetus: Päikese kreekakeelse nimetuse järgi (helios päike). Esinemise Maal avastas 1881 itaalia teadlane L. Palmier Vesuuvi vulkaaniliste gaaside spektrist. 1895 eraldas W. Ramsay heeliumi kleveiidist. 10.04.11 Üldine... Heelium (He) on Maal vähelevinud keemiline element. Keemiliselt on He väärisgaas, ühendeid pole siiani veel ühtegi avastatud. He aatomite vahelised tõmbed on nõrgad- keemistemperatuur on kõigist elementidest madalaim. 10.04.11 Isotoobid
Kreeka-Pärsia sõjad Lähis-Idas kujunes 6. sajandil eKr enneolematult suur PÄRSIA riik. 6. sajandi II poolel eKr allutas Pärsia kuningas KYROS oma võimule Väike- Aasia rannikul asuvad Kreeka linnad. Kreekakeelse maailma liidrikoht läks Mandri-Kreekale. Pärsia hakkas kontrollima ka Hellespontost (väina Musta ja Egeuse mere vahel) ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase
MAALIKUNST Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükkidest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. BÜTSANTSI KUNST 4-15 SAJAND. Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne ja Ida Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. SISSEJUHATUS Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruumi varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. MAALIKUNST
PII Pii on diameetri ja raadiuse suhe. Ta on kreekakeelse sõna ,,periphereia" esimene täht ja see sõna tähendab ümbermõõtu. Pii on vajalik ringjoone pikkuse C arvutamiseks valemi järgi: C = x d või C = 2 x x r Pii ei ole kümnendarv (ta ei võimalda täpset üleskirjutamist koma abil) ning ega ratsionaalarv (ei ole olemas kahte täisarvu, mille suhe võrduks pii), ega isegi mitte algebraline arv (ta ei ole ühegi
väljapoole Kreekat. Nad asusid põhiliselt Idamaades vanades linnades. Või rajasid üldse uusi asulaid. Sellega said ka nad oma kultuuri ja keelt levitada. Kuulsamateks linnadeks said Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Kultuurikeskuseks sai hellenismiajastul Aleksandria. Kuningate korraldusel rajati Aleksandriasse Museioni raamatukogu. Seal tegutsesid ajajärgu silmapaistvamad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased kogusid, korrastasid või ümber kirjutasid. Teise suurusega kultuurikeskuseks tõusis Pergamon. Kuid ega ka Ateena oma tähtsust kaotanud, see püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena. Hellenismiajastul hakkas kodanike otsustusõigus vähenema. Suuremad riigid hakkasid valitsema linnriike. Seega linnriigi tähtsus hakkas ka vähenema. Riiki juhtis ja tähtsamaid asju otsustas monarh
lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karolingid, nime saanud Karl Suurest, tegid raamatutesse looduslähedasi kujutisi. Raamatute kaunistamisel kasutati peenelt töödeldud metalli, vääriskive, keerulisi mustreid ja figuure. Bütsantsi kunst Ida-Rooma pealinna Konstantinoopolit hakati kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi kunsti mõjutasid tugevalt lähedal asuvad idamaad. Kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Eriti armastati kupleid ning nende paigutamiseks leiti erinevaid võimalusi. Ehitised mis koondusid ühe tsentraalse kupli ümber nimetatakse tsentraalehitisteks. Kirikutes tehti ka palju mosaiike. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Bütsantsile
a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) 6. Rooma kunst 753 e.m.a 476 7. Etruskide kunst 8. saj e.m.a. 4. saj e.m.a 8. Varakristlik kunst (313 Rooma riigiusund; ) 9. Bütsantsi kunst (395 - 1453) Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. 10. Vanavene kunst (X saj lõpp XVIII saj alguseni) 11. Karolingid, merovingid ja viikingid (476(keskaja algus) 814(K.Suure surm)) 12. Romaani kunst (X saj XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel) 13. Gooti kunst (XII saj II pool 16. saj) 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14
Fifth level Millega nad tegelesid? Erinevalt keskaja õpetlastest pühendusid nad mitte Jumalale vaid hoopis inimesele ja tema loomingule. Nende üheks eesmärgiks oli ladina ja kreeka keele parandamine. Nad tahtsid küündida keskaja stiilimeistrite tasemele. Üritati paranda ümberkirjutamise käigus tehtud vead. Erasmus Rotterdamist, nn humanistide vürst, andis välja kreekakeelse Uue Testamendi ja parandatud ladinakeelse tõlke, mis sai aluseks teistele tõlgetele. Kirjandus Ise olid nad kõige uhkemad oma saavutuste üle ladina keeles. Tänapäeval hinnatakse aga hoopis nende ilmaliku kirjanduse edendamist. Humanistid ja poliitika Humanistid olid vägagi aktiivsed ka poliitikas. Paljud tuntud humanistid tegutsesid vürtslikkes õukondades kantsleritena, kus
Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse. · Niccolo Machiavelli (1469-1527) Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. · Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane. Ta avaldas koos komentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis ka selle ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata autoriteedi. · Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, kes oli hariduselt jurist. Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu. Tema tuntuim töö oli ,,Utoopia". See oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonast. · William Shakespear (1564-1616) oli inglise luuletaja ja näitlekirjanik. Inglisekeelse kirjanduse suurkuju
Koostaja: Kaia Kersti Kroh Klass: 11e Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2012 Sissejuhatus Aastal 395 jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keiserriigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus
polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale palvelaul Ka reekviemist kujunes (Reekviem surnute missa) terviklik mitmehäälne muusikaline suurteos.
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn
docstxt/.txt
o Machiavelli (1469-1527) · Uueaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. · ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on vaja tarka ja osavat diktaatorit valitsemiseks kõik vahendid lubatud. · Makjavellism - sõnamurdlikkus ja põhimõttelage poliitika. o Erasmus (1466-1536) · Avaldas kommentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ladina keelde. · ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas palusid ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe, kõikvõimalikke elukutseid ja ühiskonnas levinud pahesid. Kritiseeris kirikut ja vaimulikke. o More (1478-1535) · Henry VIII õukona kirjanik. · ,,UTOOPIA" utopist. Täiuslik riik, pere, ühiskond Utooplased ja mitteutooplased, rahumeelsus. Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub.
Joseph Norman Lockyeri kiri Londonist, mis oli teel olnud kõigest neli päeva. Järgmisel päeval loeti mõlemad kirjad akadeemia koosolekul ette. Kaks teadlast maailma eri paikadest teatasid peaaegu üheaegselt uue elemendi avastamisest Päikesel. Akadeemia laskis selleks puhuks vermida isegi medali, mille ühel küljel on teadlaste bareljeefid, teisel aga Kreeka päikesejumala Apolloni kujutis. Möödus veel kaks aastat, ja Lockyer ning Edward Frankland nimetasid uue elemendi Päikese kreekakeelse nimetuse järgi heeliumiks (helios päike). Esinemine Maal tuvastati 1881 itaalia teadlase L. Palmieri poolt Vesuuvi vulkaaniliste gaaside spektrist. Heeliumi eraldas 1895 W. Ramsay kleveiidist. Joseph Norman Lockyer Jules Janssen
rääkis juba vabalt saksa keelt. Aastapärast viidi ta aga uuesti üle, secunda'sse, kuhu ta jäi pooleteiseks aastaks. 1857. aasta jõuluks viidi Jakob üle prima'sse, kuhu ta jäi 1858 aastani. 1858 aastal tegi ta ära Gümnaasiumi lõpueksami Cum Laude. Erialase huviga oli Jakob õppinud Vanu keeli. Alates Teriast hakkas Jakob andma eratunde, mille tasu polnud küll suur, kuid selle eest sai ta küllalt vana klassikat ja saksa kirjandust. Gümnaasiumi lõpuaktusel pidas Jakob Hurt kreekakeelse lõpukõne Sophoklese ,,Antigonest" 1859 aasta Jaanuaris astus Jakob Tartu Ülikooli Usuteadust õppima. Ta õppis seal 5 aastat. 1865. aastal sai Jakob Hurt cand. theol. kraadi. Aastatel 1865-1866 oli Jakob Hurt Hellenurme mõisas A.T. von Middendorffi perekonna koduõpetajaks. A. T. Middendorff 1869. a. Pidas Hurt esimesel üldlaulupeol kõne. 1868-1872. aastal oli Hurt Gümnaasiumi õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. Tartus õpetas Hurt vanu keeli ja geograafiat.
inglise humanist, tuntuim töö ,,Utoopia" oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühismkonnast.Leonardo da Vinci-kuulus Itaalia renessansikuntsnik, kes lahkas keha täiusliku kujutamise nimel laipu. Maalikunstis võeti tõepärsuse püüeldes kasutusele perspektiiv.Erasmus Rotterdamis-,,Narruse kiitus" filosoofiline satiir, avaldas koos kommentaarideka Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle lad. keeldeGalileo Galilei- itaalia astronoom, enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, selle põhja järeldas ta , et Maa pöörleb ümber oma telje ja Päikese ka.William Shakespear-näitekirjanik(Hamlet, Romeo ja Julia ning Suveöö unenägu) 5. Maadeavastuste (eeldused) ja põhjused:oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse, saada vürtse, siidi, kalliskive, (hea meresõidukogemus, maadeavastusi toetav tugev ja
History and Evaluation“ (2007) ning lisasin mõned tekstid, mis toetavad praegusel ajal aktuaalseid vaatekohti sellele küsimusele, nimelt Edward A. Beckstrom artiklit „The Mystery of Jesus’ Teaching about „The Son of Man““ (2012) ja tekstianalüüsi seisukohalt tundus sisukas Geza Vermes’i „The „Son of Man“ Debate“ (1978). Vermes’i artikkel on küll oluliselt vanem, kuid on tähtis, sest taaskäivitas 20. sajandil suuna, mis uurib kreekakeelse tõlke põhjendatust ja aramea keelest tulenevaid võimalikke kasutusi Inimese Pojale. Mis puudutab Beckstromi artiklit, siis valisin selle kahel põhjusel. Esiteks on tegemist värske artikliga, teiseks kannab Berckstormi tekst teist kõige mõjukamat vaatekohta, nimelt arusaama, et Inimese Poeg on kasutusel tiitlina ja lisab sellele omapoolse interpretatsiooni, mida Burkett oma raamatus tegelikult ei mainigi. Seega on Berckstorm ühelt poolt hea näide
Logistika sai oma alguse juba varasemas ajaloos sõjanduse kaudu - toidud, relvad ja varustus. Kõigi sõjategevustega kaasnes logistiline mõtlemine ning tegutsemine. Logistika eesmärgiks on midagi ratsionaalselt, arukalt ja efektiivselt korraldada. Samal ajal ka ressursse säästval viisil, et kogu tegevus mööduks kasulikult tegutsedes. Sõna logistika päritolu kohta on olnud palju vaidlusi - kust ja kellelt see täpsemalt tuleneb. Näitena võib tuua selle, et kreekakeelse sõna all logisticos mõistsid vanad kreeklased mõtlemist, arvutamist ning otstarbekust. Rooma riigis tähendas see aga toodete jaotust. Termin logistika hakkas kajastuma 9. ning 10. sajandil sõjanduses - tagala, vägede varustamine, paigutamine ning majutamine. Sõna leiti kirjalikest tekstidest 1138. aastast. (1) Logistika valdkonna areng üleüldse on väga pikk ja arenenud protsess. Algul enne 50. aastaid
Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad Eeskätt toetas Lutherit Saksi kuurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis Seal tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522 Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele alus nüüdisssaksa kirjakeelele 1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad Paavsti ülimuslikkuse, kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus Emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine Tahtevabaduse eitamine Sakramendid on vaid ristimine ja armulaud
Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks Keisri võim polnud piiramatu, Lutherit asusid toetama mitmed Saksa vürstid ja linnad Eeskätt toetas Lutherit Saksi kuurvürst Friedrich Tark, kes pakkus talle varjupaika Wartburgi lossis Seal tõlkis Luther kreekakeelse algteksti järgi 1522 Uue Testamendi, millega lõi uuskõrgsaksa kirjakeele alus nüüdisssaksa kirjakeelele 1534 oli kogu Piibel tõlgitud Nii edendas usupuhastusliikumine ka kultuuri Lutheri põhiseisukohad Paavsti ülimuslikkuse, kiriku pärimuse ja kirikukogude eksimatuse eitamine. Vaieldamatu autoriteet on Piibel, sest selle kaudu kõneleb Kristus Emakeelse Piibli ja jutluse nõudmine Tahtevabaduse eitamine Sakramendid on vaid ristimine ja armulaud
kaheksa korda päevas kindlatel tundidel, enamasti kloostrites ja missa – igapäevane peamine jumalateenistus (enamasti kirikus), mille ülesehitus on keerulisem ja seotud mitmete rituaalidega. Igal päeval korduvaid missa tekste nim. ordinaariumiks, vastavalt kirikukalendrile muutuvaid tekste nim. Propriumiks. Missa kolmas osa on epistel või evangeelium Ordinaariumilaulud: Kyrie eleison (issand halasta) – vanim, kreekakeelse tekstiga– palve, Gloria in excelsis Deo (au olgu Jumalale kõrges) – kiidulaul, Credo in unum Deum (mina usun ainsasse Jumalasse) – usutunnistus, Sanctus/Benedictus (püha/õnnistatud olgu) – kiidulaul, Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis (Jumala Tall, kes sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale) – palve. Ite missa est (minge, on lõppenud) on lühike lõpulaul, mille tekstist tulenebki jumalateenistuse nimetus missa, ei ole kasutusel tingimata igal missal.
Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Usuti kindlalt, et maa on kerakujuline, arvutati välja ligikaudne ümbermõõt, arvati, et Maa on universumi keskpunktiks, koostati maailmakaart
Keila 2018 Nägemus logistika valdkonna arengust ja tulevast elukutsest. Tänapäeval muutuvad meie maailmas kõik asjad väga kiiresti. Nii areneb ka tohutu kiirusega logistika.Meid huvitab see, kuhu areneb logistika paarikümne aasta jooksul, aga millest see tegelikult kõik üldse alguse sai? Millal võeti kasutusele termin ,,logistika"?(1) See võeti kasutusele Prantsuse armees 1670.aastatel. Kreekakeelse sõna logistikos all mõtlesid vanad kreeklased hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika aga toodete jaotust. Esimest korda on sõna logistika kui sõjateaduse mõistet kirjalikes allikates leitud 1138. aastal. Logistikat hakati kõigepealt kasutama sõjaväes. Aja jooksul on seda edasi arendatud ja tsiviilotstarbeks kohandatud. Seetõttu on tsiviil- ja sõjaväelogistika vahel ka erinevusi. Sõjaväes kulub logistika alla ka ehitiste projekteerimine,
.11 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................13 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 4 Eessõna Referaadis on käsitletud kolme põhilist ,,asja": keelt, aega ja ruumi. Kuna Cassireri rõhuasetus on sümbolil ja sümboliseerimisel, oli algselt planeeritud ka peatükk ,,Sümbol". Aga selle kreekakeelse sõna etümoloogia uurimine oli raske ja ka töö maht oli piiratud, siis jäeti selle üksikasjaline käsitlus tööst välja. Selleks väljajätmiseks andis ka lisatõuke üsna kogemata internetist leitud André Trinity tekst: ,,Kui me malemängu reegleid ei tea, siis jääb see sümboolne maailm meile täiesti arusaamatuks. Kui me aga teame reegleid, siis muutub igasugune mäng omaette reaalsuseks ja hiljem on täiesti võimatu sellele teisiti vaadata. Tegelikkuse ja eksistentsiga
Aastapärast viidi ta aga uuesti üle, secunda'sse, kuhu ta jäi pooleteiseks aastaks. 1857. aasta jõuluks viidi Jakob üle prima'sse, kuhu ta jäi 1858 aastani. 1858 aastal tegi ta ära gümnaasiumi lõpueksami. Erialase huviga oli Jakob õppinud vanu keeli. Alates teriast hakkas Jakob andma eratunde, mille tasu polnud küll suur, kuid selle eest sai ta küllalt vana klassikat ja saksa kirjandust ning gümnaasiumi lõpuaktusel pidas Jakob Hurt kreekakeelse lõpukõne Sophoklese ,,Antigonest" 1 1859. aasta jaanuaris astus Jakob Tartu Ülikooli usuteadust õppima, mis kestis 5 aastat. 1865. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ning 1886. aastal jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. 4. J. Hurda ametid ja tegevused Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli
ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Usuti kindlalt, et maa on kerakujuline, arvutati välja ligikaudne ümbermõõt, arvati, et Maa on universumi keskpunktiks, koostati maailmakaart
looduslikku ilmet aias, toimis lammastele
piirdena, lõi ideaalse pastoraalse maastiku.
heroon algselt heerose, müüdikangelase, pooljumala või teatud paikkonna
või hõimu kaitsepühaku sümboolsele hauale ehitatud pühamu. Ajapikku said
heroon ja selle ümbrus avalikuks kogunemiskohaks, samuti pidu- ja
seltskondliku viibimise paigaks Kreekas.
hipodroom (kr. hippodrom) hobuste võidusõidu ja ratsavõistluste ringtee. Vana-
Roomas irdus see kreekakeelse hipodroomi algtähendusest ning tähendas
keskelt lahtist puudesalu.
historitsism (
Dante "Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Erasmus Rotterdamist- Desiderius Erasmus, Desiderius Erasmus Roterodamist või lihtsalt Erasmus Rotterdamist (sündis oletatavalt 1466 ning suri 1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. 1516. aastal avaldas tekstikriitilise kreekakeelse Uue Testamendi "Novum Instrumentum omne". See on vanim trükitud Uue Testamendi kreekakeelne väljaanne. Thomas More- 1478-1535 Oli teose ,,Utoopia" autor. Selle teosega tuli sõnavarra sõna utoopia. Õppis Oxfordi ülikoolis. Eksisteeris ka sõprusside Erasmusega Rotterdamist. Poliitiline karjäär möödus parlamendi liikmena ja juristina Henry VIII valitsuse ajal. Oli ka Inglise ülemkoja eesistuja. Suri kuna ei tunnistanud Henry VIII Inglise kiriku peana
11.1647 Eluloolist Reiner Brockmann sündis 28. aprillil 1609 Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile. Juba gümnaasiumipäevil surid Brockmanni vanemad: ema 1625. ja isa 1626. aastal. Viimase mälestuseks kirjutas ta oma esimese kreekakeelse juhuluuletuse, mida senini pole leitud. 1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Brockmann oli vanemate kaotuse järel kindla toeta, Saksamaa olud Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse. Juunis 1634 asus ta pidulikult uuele ametikohale. 20. aprillil 1635 abiellus R. Brockmann endise Niguliste kirikuõpetaja J
,,Muundumised" rohkem tuntud ,,Kuldse eesli" nime all · peategelane nõiakunstist huvitatud mees tahab olla lind kuid moondub eksikombel eesliks kelle röövlid endaga kaasa viivad.ta teab, et ta võib inimeseks tagasi saada kui ta sööb roose... Kreeka kultuur rooma keisririigi ajal · jätkus kreekakeelse hellenistliku kirjanduse, etaduse, filosoofia ja kõnekunsti viljelemine. · temaatika poolest kreeka ja rooma kirjandus üpriski sarnased · Kuulsaim kirjanik tollel ajal Lukianos o pilkas ja naeruvääristas oma arvukates kõnedes paljusid nähtusi kõnekunsti filosoofiat teadust relligiooni
Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karolingid, nime saanud Karl Suurest, tegid raamatutesse looduslähedasi kujutisi. Raamatute kaunistamisel kasutati peenelt töödeldud metalli, vääriskive, keerulisi mustreid ja figuure. Bütsantsi kunst Ida-Rooma pealinna Konstantinoopolit hakati kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi kunsti mõjutasid tugevalt lähedal asuvad idamaad. Kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Eriti armastati kupleid ning nende paigutamiseks leiti erinevaid võimalusi. Ehitised mis koondusid ühe tsentraalse kupli ümber nimetatakse tsentraalehitisteks. Kirikutes tehti ka palju mosaiike. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi
Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati. Bütsantsi kunst Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et
Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena. Rahvusliku kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimese tunnuseks on üsna uus nähtus. Keskajal määratleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaal oli ladina- ja kreekakeelse antiikkultuuri taassünd. Hiljem kujunes aadlikultuuri tunnuseks prantsuse keel. Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia kerkis Euroopas esile 18.-19. sajandil. Arvati, et parimad tingimused vaimseks ja ühiskondlikuks koostööks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad (Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia jne. on lagunenud). Riigi- ja rahvuspiirid ei saa ka tulevikus täiesti kattuda. Seetõttu jääb rahvuslike õiguste puhul edaspidigi päevakorda vähemusrahvuste probleem
.................................................................. 12 2 SISSEJUHATUS Logistika kui teadusharu hõlmab mitmeid tegevusvaldkondi, näiteks laotegevus ja varud, veondus, info (tellimisprotsess, administreerimine), pakkimine ja korje. Logistika mõistele on palju nii lihtsamaid kui keerulisi definitsioone. Termini logistika pikk ajalugu on põhjustanud vaidlusi sõna päritolu üle. Näiteks vanad kreeklased mõistsid kreekakeelse sõna logisticos all mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust, kuid samas Rooma riigist tähendas logistika hoopis toodete jaotust. Terminit logistika kohtab hiljem ka sõjanduses. 9. ja 10. saj ürikutes tähendas termin logistika tagalat, vägede varustamist, mis tulenes arvatavasti prantsuskeelsest sõnast loger, mis tähendas laagrisse jäämist, paigutamist, majutamist. Tänapäevase logistika alguseks loetakse 1950ndaid, mil sõjateaduses ja tööstuses alustati
.................................................................. 12 2 SISSEJUHATUS Logistika kui teadusharu hõlmab mitmeid tegevusvaldkondi, näiteks laotegevus ja varud, veondus, info (tellimisprotsess, administreerimine), pakkimine ja korje. Logistika mõistele on palju nii lihtsamaid kui keerulisi definitsioone. Termini logistika pikk ajalugu on põhjustanud vaidlusi sõna päritolu üle. Näiteks vanad kreeklased mõistsid kreekakeelse sõna logisticos all mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust, kuid samas Rooma riigist tähendas logistika hoopis toodete jaotust. Terminit logistika kohtab hiljem ka sõjanduses. 9. ja 10. saj ürikutes tähendas termin logistika tagalat, vägede varustamist, mis tulenes arvatavasti prantsuskeelsest sõnast loger, mis tähendas laagrisse jäämist, paigutamist, majutamist. Tänapäevase logistika alguseks loetakse 1950ndaid, mil sõjateaduses ja tööstuses alustati
ja "varjaag" vahel. Väidetakse, et sõna "russ" on kas soome või rootsi päritolu, kuid kaalukaid argumente selle seisukoha tõestamiseks pole suudetud välja pakkuda. Peamiselt lähtutakse sõna "russ" välisest sarnasusest sõnaga "ruotsi", mis omakorda on tuletatud rootsi sõnaga "rodd" sõudmine, "roddare" sõudja, millega tähistati viikingeid. Seda versiooni kinnitavad kaudsed Bütsantsi allikad, nimetades russe nende kasutuses olevate kergete laevadega - dromoonide järgi kreekakeelse nimega "dromiidid" ehk kahe aerureaga kahemastiline bütsantsi sõjalaev, seega samuti sõudjateks. Mõned lingvistid on aga seisukohal, et sõna "russ" võis tekkida Rootsi lõunapoolse ranniku Roslageni nimest. Rjurikud Mida aeg edasi, seda kindlamaks saavad ajaloolased, et Rjurik ja ta 2 venda ei ole õige väide. Arvatakse, et kroonik kasutas ilmselt rootsi keelest ebaõnnestunult tõlgitud tõlget. Õige variant oleks siis :
kelle isa oli saatnud maale ristisurma ja õpetusega jumalariigi saabumist ette valmistama. Kristluse levik Kristlus oli kõigile rahvastele avatud ja seda levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. Tähtsaimad apostlid olid Paulus ja Peetrus. Peetrus oli juba Jeesuse eluajal õpetaja ja lähikaaslane (+pani aluse esimesele kogudusele ja sai esimesks Rooma piiskopiks), Paulus seevastu pöördus ristiusku alles peale Jeesuse surma (+levitas usku kreekakeelse elanikkonna seas). Pühakirja kujunemine Pühakiri e. Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Uude Testamenti kuuluvad kristlike autorite lood Jeesuse elust ja õpetusest, neid nimetatakse evangeeliumiteks. Neid on neli. Matteuse, Luuka, Markuse ja Johannese evangeeliumid. Peale selle arvatakse pühakirja hulka ka Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist enne taevariigi saabumist, viimset kohtupäeva.
ja õpetusega jumalariigi saabumist ette valmistama. Kristluse levik Kristlus oli kõigile rahvastele avatud ja seda levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. Tähtsaimad apostlid olid Paulus ja Peetrus. Peetrus oli juba Jeesuse eluajal õpetaja ja lähikaaslane (+pani aluse esimesele kogudusele ja sai esimesks Rooma piiskopiks), Paulus seevastu pöördus ristiusku alles peale Jeesuse surma (+levitas usku kreekakeelse elanikkonna seas). Pühakirja kujunemine Pühakiri e. Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Uude Testamenti kuuluvad kristlike autorite lood Jeesuse elust ja õpetusest, neid nimetatakse evangeeliumiteks. Neid on neli. Matteuse, Luuka, Markuse ja Johannese evangeeliumid. Peale selle arvatakse pühakirja hulka ka Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist enne taevariigi saabumist, viimset kohtupäeva.
Hiinasse kulgev Siiditee. Seda, et veini oskasid vääriliselt hinnata araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks, kus tegeldi sihipäraselt nii veinide tootmise, viinamarjakasvatuse kui sordiaretusega
Siiditee. Seda, et veini oskasid vääriliselt hinnata araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased, tõendavad mitmelt poolt Mesopotaamiast Babülooniast ja Assüüriast, Vahemere rannikult ning Niiluse delta asualadelt ja matmispaikadest leitud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse surematutele vaaraodele pandi igaviku rännuteedele kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinum'i, kreekakeelse i kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. 8 Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Laias laastus peetakse muistset Rooma impeeriumi Euroopa praeguse veinikultuuri hälliks,
oma jumalad, kelle poole pöörduti. Veenmisjõu, ag aka võrgutamisjunsti jumalanna oli Peitho. Kõnekunsti seisukohalt oli oluline ka jumalate käskjalg Hermes, kes oskas igast olukorrast välja tulla. Paljude muude tähtsate ülesannete kõrval oli ta kõnekunsti ja mõtlemise jumal ning seetõttu ka koolide kaitsja. (Aava 2003: 9) Vana-Kreeka esimesed tasulised vaidlus- ja kõnekunsti õpetajad olid 5.-4. Sajandil eKr tegutsend sofistid (kr k Sophia- tarkus; sophistes tark). Kreekakeelse sõna sophistes tähendus mutus aja jooksul . Kõigepealt tähendas see tarka, mingite teadmiste või oskustega silma paistvat inimest, hiljem raha eest töötavat tarkuseõpetajat ning lõpuks petturit. (Aava 2003: 10) Sofistide tegevus langes Ateena demokraatia õitseaega, mil nii sise- kui ka välipoliitilisi küsimusi arutati kõnekoosolekutel. Millise otsuse rahvahult tegi,v sõltus suuresti sellset, kui veenvalt oraatorid üht või teistseisukohta esitasid
ning mille konstitustooni järgis nii Weimari vabariik kui ka Saksamaa Föderatiivne vabariik. Samas on ajaloost näiteid, kui kultuurilist erinevust on täielikult ületatud. Corpus Iuris Civilis on üks näidetest. See tehti ja avaldati Konstantinoopolis ja Kreekas, mitte Roomas. Mõistagi tekkisid probleemid tõlkimise ja tõlgendamisega kui ladinakeelne õigusraamat kuulutati kohustuslikuks ka Kreekas. 9. sajandil lasid Basil Makedooniast ja Leo VI teha usaldusväärse kreekakeelse tõlke. Tihti nimetatakse seda esimeseks Rooma õiguse retseptsiooniks. Me oleme õppinud, et õigussüsteemide ühendamisel peab kinni pidama seaduse väärtusest, mitte traditsioonist. Seadust ei tohi peale suruda, vaid tuleb leida konsensus. Tänapäeval me liigume föderatsiooni poole ,,kahel tasandil" (Caenegem 2004, lk 142). Euroopas on parlament, kohtud, valitsus ühine. Föderalismil, mis tunnistab regionaalseid
ning nendega seotud indormatsiooni liikumise ja ladustamise planeerimiseks, realiseerimiseks ja kontrollimiseks lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine kontrollimine ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. 10. Millises sõnast tuleb sõna logistika ja mis see tähendab? Vana kreeklased mõistsid kreekakeelse sõna LOGISTIKOS all mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika toodete jaotust. Saksa filosoof ja matemaatik G.W. Leibniz nimetas logistikaks matemaatilist loogikat. 11. Millised tegurid on aidanud kaasa logistika kiirele arengule? Euroopa Liit, piiride avanemine, arusaamine, et tooteid ei saa ainult suurte kogustena laos hoida, transpordivõimaluste areng(autod kiiremad, lennukid), tarbimise suurenemine ning selle tõttu ka kaubamahtude suurenemine
Kuigi siis ei kerkinud esile Vergiliusega võrreldavaid autoreid, ei tähendanud see kirjanduse allakäiku. Loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooliseid teoseid. Levinud oli lühikeste, sageli iroonilise sisuga luuletuste epigrammide ja satiiride kirjutamine. Augustuse-järgsel ajal hakkas kujunema ka romaanizanr. Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Paralleelselt ladinakeelse rooma kultuuriga jätkus keisririigi idapoolsetes osades kreekakeelse hellenistliku kirjanduse, teaduse, filosoofia ja kõnekunsti viljelemine. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. Usk Rooma riigis Rooma jumalused Varasel ajal austasid roomlased loodusvõime ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli
Ptolemaiose kaartide originaalid ning arvab, et kloostrist leitud koopia vastab originaalile või vähemalt on Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaardi originaalile kõige lähedasem. Langlois avaldas leitud koopia teoses Geographie de Ptolemee (Pariis, 1867). Victor Langlois' avaldatud järeltrükki pole eriti põhjalikult uuritud. Suuremat huvi selle vastu tundis Ameerikas elav leedulasest literaat ja ajakirjanik Algridas Gustaitis. Gustatis laskis kaardil oleva viierealise kreekakeelse kirja ära tõlkida ning kohanimed leedundada. 1988. aastal avaldas Gustitis K. Ptoleme jo Vidurio Europos zemelapis (,,K. Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaart"). See oli suures formaadis, heale paberile trükitud Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaart koos selgitavate märkustega (viide). Kaardil on välja toodud geograafiliste objektide numeratsioon, geograafiliste nimetuste loend, kaardi ülemises osas olnud kreeka keelse teksti leedukeelne tõlge ja lühikesed andmed Ptolemaiose kohta
Hilisemad tekstid muidugi sõltusid kopeerija täpsusest jne. 20. Iseloomustada antiigipärandisse suhtumist keskajal. Keskaeg. Religioonikeskne teism Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj. 1) vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne- Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: · kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). · kasutati katoliku kirikus. 21. Milliseid antiikaja autoreid hinnati keskajal ja miks? Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius)
põhjal. Neid raamatuid kasutati veel isegi keisririigi ajajärgul. Alles 408a lasi vandaal, keiserliku sõjaväe ülem Stilicho, need põletada. 14 olemasolevat ennustusraamatut on koostatud ajavahemikus 2saj eKr - 3saj pKr. Umbes samal ajal tekkisid tuntud "Sibüllioraaklid" ("Oracula Subyllina"), milles antiikne aines oli ühendatud juudikristlike elementidega ning mis asetasid sibüllid Vana Testamendi prohvetite hulka või lausa nende kõrvale. Selle kreekakeelse heksameetris kirja pandud ettekuulutustekstide kogumiku ongi koostanud sibüllide nime all tundmatud kreeka, rooma ja kristlikud juudi autorid. Nüüd proovigemgi enesele ette kujutada "sibüllilist naeru". ""Jajaa," naeratas toimetajanna sibüllilist naeratust." Jaan Kross, VÄLJAKAEVAMISED, lk. 83. APOLLOONLIK - Valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumala Apolloni järgi selge, harmooniline ja mõõdukas. DIONÜÜSILINE - Veini- ja peajumala Dionysose järgi ekstaatiline, joovastuslik,
pani aluse keiser Augustuse sõber ajaloolane Titus Livius, kelle arvates oli Rooma saavutanud oma võimsuse tänu vaprusele, patriotismile, lihtsusele ja distsipliinile. Kui Rooma sai maailmariigiks, hakkasid roomlased aga oma voorustest lahti ütlema ja see põhjustaski vabariigi allakäigu. Augustus toetas Titus Liviuse vaateid, keiser pidas end vabariigi taastajaks ja rooma kommete puhtuse kaitsjaks. Paralleelselt ladinakeelse rooma kultuuriga jätkus keisririigi idapoolsetes osades kreekakeelse hellenistliku teaduse, kirjanduse ja kõnekunsti areng. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. 2.sajandil tegutses Aleksandria astronoom Ptolemaios, kes paljude eelkäijate töid kokku võttes lõi detailselt läbitöötatud ja matemaatiliselt põhjendatud geotsentrilise (Maa-keskse) maailmapildi. Universumi keskpunktis seisis tema
annaabi.ee 
