Jakob Hurt (3)

Jakob Hurt (22.juuli 1839 ­
13.jaanuar 1907)
Mida teavad inimesed Jakob
Hurdast?
1. Ta on Eesti kümne kroonise peal
2. Eesti kirjanik ja luuletaja
3. Hurda monument asub
Vanemuise pargis Tartus
Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839
Himmaste külas Lepa talus
Põlvamaal, vaesesse külaperre,
tema isa oli vaene koolmeister, kes
aitas Hurta tema haridusteel.
Jakob oli eesti
rahvaluule- ja
keeleteadlane,
Vaimulik ning
ühiskonna-
tegelane
Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa
ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa
talus, kus tema isa õpetas talviti
külalapsi. Peale seda viis Jakobi
Hurda isa Jaan teda Põlva
kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta
õppis seal kolm talve.
Peale seda asus Hurt õppima Tartu
kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi
algselt olema isa soovi järgi ühe
aasta, ja siis kodu naasema, teda
külalaste õpetamisele aitama. Kui
üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud
kooliinspektor Hurda lahkumisest
midagi kuulda, ja käskis tal veel
aasta koolis olla.
Aastal 1855, kui Hurt pidi Tartu
kreisikoolist koju naasema, ei
tahtnud Kooliinspektor Oettali Carl
Hurda lahkumisest jälle midagi
kuulda, ning käskis Jakobit
gümnaasiumi. Kuna isal aga
selleks raha puudus, võttis Oettali
asja käsile ning võimaldas Hurdale
tasuta lõunasöögi, ning hiljem
stipendiumi, kui poisil on hinded
korras.
1885 aastal tegi Jakob Hurt ära
Gümnaasiumi sisseastumiskatsed
ja teda võeti quarta'sse. Hurt õppis
seal ühe semestri ja jaanipäevaks
viidi teda üle tertia'sse, kus ta
rääkis juba vabalt saksa keelt.
Aastapärast viidi ta aga uuesti üle,
secunda'sse, kuhu ta jäi
pooleteiseks aastaks.
1857. aasta jõuluks viidi Jakob üle
prima'sse, kuhu ta jäi 1858 aastani.
1858 aastal tegi ta ära
Gümnaasiumi lõpueksami Cum
Laude. Erialase huviga oli Jakob
õppinud Vanu keeli.
Alates Teriast hakkas Jakob andma
eratunde, mille tasu polnud küll
suur, kuid selle eest sai ta küllalt
vana klassikat ja saksa kirjandust.
Gümnaasiumi lõpuaktusel pidas
Jakob Hurt kreekakeelse lõpukõne
Sophoklese ,,Antigonest"
1859 aasta Jaanuaris astus Jakob
Tartu Ülikooli Usuteadust õppima.
Ta õppis seal 5 aastat.
1865. aastal sai Jakob Hurt cand.
theol. kraadi.
Aastatel 1865-1866 oli Jakob Hurt
Hellenurme mõisas A.T. von
Middendorffi perekonna
koduõpetajaks.
A. T. Middendorff
1869. a. Pidas Hurt esimesel
üldlaulupeol kõne.
1868-1872. aastal oli Hurt
Gümnaasiumi õpetaja nii Tartus kui
ka Kuressaares. Tartus õpetas Hurt
vanu keeli ja geograafiat.
1869-1881 aastatel kirjutas Jakob
Hurt Kalendritegija nime all
tähtraamatu jutte Tartu-Võru
kalenrdisse.
Aastal 1872 läks Hurt õpetajaks
Otepääle, ning ta õnnistati Tartu
Maarja kirikus ametisse.
1872 aastal 1. detsembril õnnistati
Hurt Otepää koguduse õpetajaks.
Hurt esindas 1870-1883 aastatel
Aleksandrikooli peakomitee seltsi.
Hurt esindas ka aastatel 1872-1881
Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS)
presidendina, rahvusliku liikumise
mõõdukat suunda, ning sattus
tugevasse vastuollu saksa
kirikuõpetajate ning radikaalse Carl
Robert Jakobsoni ja tema
pooldajatega.
Ajaloo alalt avaldas Hurt "Pildid
isamaa sündinud asjust" aastal
1879, milles on kasutanud rohkesti
rahvaluuleainest.
1870'ndatel aastatel oli Hurt juba
üle Eesti kuulus, ning teda tunti kui
raamatu "Lühikene õpetus õigest
kirjutamisest parandatud viisi"
raamatu autorina, kalendri tegijana
ja Aleksandrikooli peakomitee
seltsi esindajana.
1880.ndate aastate alguses
taandus Jakob Hurt ühiskondlikust
tegevusest ja pühendus teadusele.
1880 aasta oktoobris kolis Hurt
mitmete asjaolude sunnil
Peterburgi ja sai sealseks Eesti
Jaani koguduse õpetajaks.
Aastatel 1880-1896 oli Jakob Hurt
kaardiväe diviisi ja vangla õpetaja
ning andis kolmes gümnaasiumis
usuõpetuse tunde.
Jakob Hurt abistas F. J.
Wiedemanni Eesti-Saksa
sõnaraamatu koostamisel, ning
andis välja selle 2. täiendatud trüki
1893. aastal.
1901 aastal pani Jakob Hurt õpetaja
ameti maha ja hakkas oma vana
teoseid ja kirjutisi läbi töötama.
1902-1907 aastatel jõudis Hurt
trükkimisse ettevalmistada kolm
köidet ,,Setokõisi laol"
Avaldas 1903 aastal
uurimuse "Eesti
sõnadest -line
lõpuga", mida
saab hetkel lugeda
Üliõpilaste
Seltsi ,,Albumist"
Jakob Hurda ema oli Marie Hurt ja
isa Jaan Hurt. Jakobil oli kaks õde
Eva ja Ann, ning üks vend Otto
Hurt.
Hurdal oli naine Eugenie
neiupõlvenimega Oetteli. Jakob ja
Eugenie laulatati 22. juunil 1868,
ning neil sündis 6 last kellest ainult
4 suutsid elada vanemaks kui 10
aastat.
Hakob Hurt jäi 1906 aasta
detsembris haigeks ning 1907
aasta 13. jaanuaril surigi mees,
arvatavasti pimesoole tõppe. Hurt
maeti 17. jaanuaril Tartusse.
Tänapäeval on Jakob Hurdast kaks
mälestussammast, millest üks
asub Tartus Vanemuise pargis, ja
teine Põlvas, ning Jakobist on ka
tehtud üks bareljeef, mis asub
Otepää kirikus.
"Kui me ei saa suureks
rahvaarvult, peame saama
suureks vaimult!" - Jakob Hurt
Kasutatud Kirjandus:
http://www.adisain.ee/voro/index.php?
page=52&lang=1
http://haldjas.folklore.ee/rl/inste/era/ajal.htm
http://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Hurda_Jakob
http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt
Tänan kuulamast!
Koostas Alar Voomets 10B