metagalaktikatega. See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib. Universum on isotroopne, st ta paistab vaatlejale ühesugusena sõltumata vaatlemise suunast ruumis (isotroopsuse printsiip). Homogeensuse ja isotroopsuse seos:
Lähtudes Giordano Bruno ammusest patusets ideeest ( mida nüüd nimetatakse kosmoloogiliseks printsiibiks), et Universumis pole eelispunkte ega eelissuundi, tuletas Aleksandr Fridman aastail 1922 ja 1924 Albert Einsteini üldrelatiivusteooriast kõverruumilise Universumi kohta võrrandid, millest järeldas, et maailmaruum ei saa olla stabiilne, vaid ta peab kas paisuma või kokkutõmbuma. Einstein ise oli slelest ebameeldivast asjaolust üle saanud sellega, et tõi oma võrrandisse sisse kosmoloogilise liikme, mis on tõlgendatav mingist ainest ja kiirgusest sõltumatu lisajõuna. Kosmoloogilise konstandi abil õnnestus Einsteinil konstrueerida stabiilne ning seega igavesti eksiteeinud ja eksisteerima jääv muutumatu Universum. Fridman, aga pidas selle konstandi sissetoomist õigustamatuks ja nii ta saigi Einsteini jaoks esialgu ebameeldivad tulemused. Siis aga läks käiku Mount Wilsoni (USA) observatooriumis võimas, 2,5 meetrse läbimõõduga teleskoop
Häädemeeste Keskkool Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng Füüsika referaat. Häädemeeste 2008 SISUKORD 1.Kosmoloogiline printsiip 2.Suur pauk 3.Suure paugu teooria kronoloogia 4.Antroopsusprintsiip 5.Heisenbergi määramatusprintsiip 6. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes 7.Läbipaistev universum 8.Kasutatud kirjandus Kosmoloogiline printsiip Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme
ahelaid. Ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab leiduma algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline Argumendi lähtekohaks on üldised tähelepanekud maailma kohta. Iga sündmus või muutus, mida maailmas kohtame, on millestki põhjustatud. Kui on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad Teatud kujul esineb juba Platonil ja Aristotelesel G. W. F. Leibniz (1646-1716) Samuel Clarke (1675-1729) Christian Wolff (1679-1754) 6 Kosmoloogilise argumendi kriitika 1. Jumala põhjus? 2. Üldine põhjuste ahel 1. Jumala põhjus? • Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. • Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a
kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Astrofüüsikalised konstandid ja kaugused · Valguse kiirus - · Gravitatsioonikonstant - · Planck`i konstant - · Boltzmann´i konstant - · Valgusaasta: · Parsec: · Päikese mass - · Elektronvolt: · ALBERT EINSTEIN esitas 1915.aastal avalikkusele üldrelatiivsusteooria (ÜRT) ja 1917.aastal esimese kosmoloogilise mudeli (nn Einsteini mudeli). · ALEKSANDER FRIEDMAN konstrueeris 1922.aastal teoreetiliselt tänapäeva kosmoloogia aluseks oleva mudeli (Friedman´i mudeli). · GEORGE GAMOW püstitas 1948.aastal paisuva Universumi "Kuuma" mudeli, selgitamaks elementaarosakeste vastastikmõju ja aatomite tekkimist varases Universumis. · EDWIN HUBBLE avastas vaatuslikul teel 1929.aastal kosmoloogilise punanihke (Hubble´i seaduse). · ARNO A
esialgu tantsud, esitasid naised ja pillimäng, 18 saj ainult mehed kes ei laula,teevad seda teised muusikud, käib mitu tundi. No-teater-samuraid(relvastatud kaaskonna liige ja pärast sõjaväeline) ja ülikud. Lava ilmadekoreerimata, puust maskid, kostüüm ei kata jalgu, sümbol- rõõm,kurbus,viha. Jumalate ja kangelaste elu sisu. Bunraku-nukuteater, inimese suurused nukud, juhib neid kimonos olev nukujuht, ja mustas 2 abilist, mängitakse vanu ballaade(shamisen). Pillid:koto-kosmoloogilise sümbolina (kõikust) 13 17 21 keelega, näppekeelpill, põrandal mängitakse, keele all liikuv sild (roop) häälestamine, elevandiluuga. Shamisen-lautotaoline 3 keelt, mängivad geisad(haritud tütarlaps, tunneb kirjandust,muusikat.kunsti, elatist teenib seltskonnadaamina. Shakuhachi-5 sõrmeavaga pikiflööt bambusest. Taiko trummid-hiiglasuured löök pillid, 14 saj, kõla puhas,jumalani aitev väljendus. INDIA-üle miljardi elanikku, räägivad dialektis. Usund hinduism budism
1848-1849. aastal ilmus jätkuväljaandena Fr. R. Kreutzwaldi Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. See sisaldaski kirjatükke maast ja ilmast, millest mõned olid autori omalooming, teistes aga kasutas ta tõlkeid ja illustratsioone, mille originaalid olid juba mujal avaldatud, tõenäoliselt valdavalt 16 aastat varem Inglismaal ilmuma hakanud ajakirjast The Penny Magazin. Maailm ja mõnda ... ilmus kokku viies annis, millest igaüks sisaldas ka kosmoloogilise osa: · Esimene and - Maa, Päike, Sodiaak, aastaaegade vaheldumine · Teine and - Kuu, selle faasid, tõus-mõõn, pilt Kuust, nagu see paistab läbi väiksema teleskoobi. · Kolmas and - rändavad tähed (planeedid), pisiplaneedid, Saturni rõngas · Neljas and - sabbaga tähed, väike Kuu kaart · Viies and - kinni-tähed: Vardad, Sõel, Vankrid, Pol-i täht, Linnutee "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on
maalikunstniku dekoratiivne fantaasia. Sellised vormid võivad mõnedel juhtudel esindada nähtusi esile toonud kunstnkiku mütoloogilist ja kosmilist maailmapilti. Näiteks isegi tänapäeval ristikujulised mustrid seotud nelja tähtsama suunaga. Üks põhjus arvata et paljud abtraktsed mustrid eelajaloolistel pottidel tähistavad kosmoloogilisi konseptsioone on silmatorkav sarnasus nende kujude ja iidse kosmoloogilise mõttesüsteemi vahel. Nagu ülalpool pildil toodud. Pilt vasakul olevast kaunistatud vaasist Nagada II perioodist muistses Egiptsuses dateeritud 3500 - 3200 eKr. Pilt paremal on 19. sajandi joonis kosmosest tajutuna põlisrahva Mangaiade poolt ( üks Cooki saar Lõuna Polüneesias ) Saart külastanud misjönär ja antropoloog William Wyatt Gill selgitas, et Mangaiad seostasid üheksat kontsentrilist kaart kümne kihilise taevaga ja segmenteeritud "õhupalli" allpool
Mis tekitas suure paugu? 4. Kosmoloogiline: Mis tekitas korrapärase maailma? Uued jumalatõestused: 1. Teleoloogiline: Hume kõik asjad on loodud eesmärgi pärased. Aineosakesed ei saanud kokku juhuslikult. Vastuargument: Darwin sarnasus kavanduga võib tekkida loomuliku valiku tagajärjel. 2. ,,Eelhäälestuslik" tõestus: Darwin jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel. Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. 3. Eksistentsiaaalne tõestus: Pascal paradiisi müüt on parim seletus inimese loomulikule nostalgiale. Loomupärane inimese tung ja iha millegi suurema, kõrgema, ülevama järgi. Mälestus paradiisist. Postmodernne religioonifilosoofia:
Kokkuvõte Eesti astronoom Ernst Öpik oli 20. sajandi tuntumaid ja mitmekülgsemaid teadlasi maailmas. Tema teadusuuringud ulatuvad meteooride vaatlemisest kuni kosmoloogiani. Õpiku pioneerlikud tööd lähtuvad sageli suurepärasest teaduslikust vaistust, kuid jõuavad avastuseni, toetudes alati järjekindlale loogikale ja selgetele ning lihtsatele arvutustele. Tema olulisemaid panuseid on esimene galaktika kauguse määramine, millega lahendati kosmoloogilise kauguse pikaaegne probleem. Veel 20. sajandi teisel aastakümnel vaidlesid astronoomid selle üle, kas udukogud on Linnuteesse kuuluvad objektid või kauged galaktikad. Ameerika astronoom Edwin Hubble määras 1924. aastal Andromeeda udukogu kauguse, kasutades selleks perioodiliselt muutuva heledusega tähtede − tsefeiidide − kaugust. Tol ajal omistati probleemi lahendamise au Hubble’ile. Kuid juba 1918. aastal (avaldatud 1922) oli
See pole väljamõeldis, vaid inimkonna kogemuse üldistus: uskus ju Bruno, et kosmoloogiline printsiip käib tähtede kohta, galaktikatest ei teatud tol ajal veel midagi. Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust (Universumi homogeensus ja isotroopsus suurtes mastaapides), mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus. Sõnastus: Universum on homogeenne, st ta paistab vaatlejale alati ühesugusena, olenemata ruumipunktist, kus ta viibib. Universum on isotroopne, st ta paistab vaatlejale ühesugusena sõltumata vaatlemise suunast ruumis (isotroopsuse printsiip). Homogeensuse ja isotroopsuse seos:
Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Umbes 4,5 miljardit aastat hiljem (täpsemalt umbes 0,004 miljardit aastat tagasi) tekkis inimene. Suure Paugu teooria kronoloogia · 1915 Albert Einstein avaldas üldrelatiivsusteooria, millest sai paisuva Universumi kontseptsiooni teoreetiline alus. Einstein oli aga algul veendunud, et Universum on staatiline, mistõttu ta lisas üldrelatiivsusteooria väljavõrranditesse kosmoloogilise konstandi, mis tagas vastava lahendi. Hiljem nimetas ta seda sammu oma elu suurimaks rumaluseks. · 1916 Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. · 1918 saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega.
Algselt neid tekste Veedade hulka ei loetud. Atharvaveda sisaldab loitse: haiguste vastu, pika eluea saavutamiseks ja surma peletamiseks, deemonite ja nõidade vastu, vandenõu ja needuse vastu, naistega seotud maagiat (neiu palub endale meest), kuningaga seotud palveid, maagiat viha ja raevu vastu ning üksmeele säilitamiseks, vara ja äri eduks ning õnnetuste vastu, moraalsete eksimuste ja kuritegude vastu, loitse preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümne. Yajurveda on proosas kirjutatud teos, millel on viis osa, mis jagunevad neljaks mustaks ja üheks valgeks Yajurvedaks, viimane neist on olulisim. Upanisadid Kirjandusliik, tekkis aastatel 800600 eKr. Upanisadid kirjeldasid Aatmani ja Braahmani vahelist suhet´ja olid sisuliselt Brahma raamatute kommentaarid usundifilosoofilised teosed. Brahma raamatud
aastal. Hubble'i seadus tõestas, et universum paisub. Hubble arvutas ka välja, et Suur Pauk toimus 2 miljardit aastat tagasi. Hilisemad arvutused on selle nihutanud aga ajale 13 miljardit aastat tagasi. Selleks ajaks oli Albert Einstein maailmale juba tutvustanud oma üldrelatiivsusteooriat ning avastanud, et selle järgi pidi universum kas paisuma kui kokku tõmbuma. Võimetu uskuma, mida tema enda võrrand talle rääkis, pani Einstein sinna sisse kosmoloogilise konstandi. Einsteini universum oli staatiline ja liikumatu. Peale Hubble'i avastusi olevat Einstein aga öelnud, et see oli tema elu kõige suurem eksimus, ning isegi külastas Hubble'it 1931. aastal, et teda tänada. 1934. aastal avaldas Hubble raamatu "Punanihked udukogu spektris". 1942. aastal lahkus Hubble Mount Wilsonist, et Teises maailmasõjas natsismi vastu võidelda. Ta tahtis ühineda armeega, kuid mõistis, et saab oma riigi heaks teadlasena rohkem ära teha. 1946
Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone"," Kuningas Oidipus", "Elektra"). Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. *Thales - kreeka filosoof. Pidas vett algaineks, millest on arenenud kogu maailm.Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast. Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine. *Anaximandros - kreeka filosoof, kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose "Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene tekkinud kalast. *Demokritos - kreeka filosoof ja looduseuurija. Atomistika rajajaid, seletas maailma puhtmehaanilise põhimõtte alusel. Ta eetika keskseks mõisteks on õndsus, mis saavutatakse lõbude õige valimise teel. Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid. Filosoofiline peateos "Väike diakosmos"
tölpsabahaugki. I. Paulson märgib: «Kalastusest elatuvad algsed loodusrahvad on aga mõnda suurt kala või kalaliiki kõigi selle üksikute esindajatega pidanud jõevaimu või kalajumaluse konkreetseks kehastuseks, näit havi mitmel pool PõhjaEuraasias. Ka Eestis on kalurid omistanud havile eriti tugeva väe». Seda, et soomlastel ja Volgaäärsete soomeugri rahvaste usundis on haug kalahaldja kehastus ehk koguni kosmoloogilise müüdi maailmakandja, märgib Matti Kuusi. Eesti usundis on haug ennem kaitsealune kui kaitsev vaimolend, vähemasti võib seda väita olemasoleva arhiivimaterjali põhjal. Ka on O. Loorits märganud niisugust erinevust ja pidanud seda germaanimõjuliseks. Meil on haugi või hiidkala patroneerivat vaimolendit nimetatud mitmeti: vetevaim, jõehaldjas, järvehoidja, kalaisa, kalakuningas jne
juhtu ilma,et oleks võimalik põhjendada,miks see juhtus nii, nagu juhtus,ega mingil muul viisil. Kõigel on olemas oma mõistuslik põhjus.Ta nimetas seda"küllaldase aluse printsiibiks". Jumala eksistentsi tõestusi on L.4 :1) ontoloogiline tõestus; 2) kosmoloogiline tõestus; 3)tõestus, mis lähtub igavestest tõdedest; 4) tõestus, mille aluseks on prestabileeritud harmoonia. Ontoloogiline tõestus põhineb olemuse ja eksistentsi eristamisel. Kosmoloogilise tõestuse alusel peab kõigel lõplikul olema põhjus, sellel omakorda põhjus jne. Põhjuste ahel ei saa olla lõpmatu ja seeria esimene liige peab olema põhjuseta, kuna muidu ei saaks ta olla esimene. See põhjuseta põhjus kogu maailmale on Jumal. L. teeb vahet igaveste ja juhuslike tõdede vahel. Esimene:näiteks on "2 x 2 = 4", mis on alati tõde, ja teise näitena näiteks" täna sajab vihma", mis võib olla tõde ja mitte. Ta väitis, et maailmas peab olema mingi põhjus
ihaldatakse ilusat ja head, mis järelikult on puudu. Seejärel toimub ümberlülitus inimlikult dialoogilt Agathoniga jumalikule dialoogile mantineialanna Diotimaga[3], kus Sokrates ise asub õpilase ja vastaja positsioonile ning Diotima on õpetaja ja küsija positsioonis. Esiteks leiavad nad, et Eros pole ei jumal ega inimene, vaid midagi vahepealset, „võimas daimon“ (213). Eros on jumalate ja inimeste vahendaja, kes omandab lausa kosmoloogilise tähtsuse: „et ta asub keskel, täidab ta nende vahel asuva ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side“ (213)[4]. Tänu sellistele daimonitele-vahendajatele ongi võimalik ennustamine (manteia)[5]. Diotima räägib uue müüdi Erose sünni kohta. Tema isa on jumal Poros[6] ja ema on Vaesus (Penia). Sellest ka Erose kahetine loomus. Ühest küljest on ta vaene, mühaklik ja kodutu, teisalt aga taotleb ta aina ilusat ja head, on mehine, uljas ja reibas, taibukas ja taidurlik
Keskseks ideeks on maailma algpõhjuse paratamatus. Jumal eksisteerib kui kõigi asjade ja nähtuste algpõhjus. Iga asi universumis on millegi (eelneva) poolt põhjustatud. On põhjus-tagajärgede ahelad ja ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab olema algpõhjus, tänu millele saavad olla järgnevad põhjused. Algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argumendi iseloomustus: jällegi empiiriline – lähtekohaks on tähelepanekud maailma kohta. Kosmoloogilise argumendi pooldajaid: Leibniz, Clarke, Wolff, teatud kujul ka Platon ja Aristoteles. Kosmoloogilise argumendi kriitika: Jumala põhjus? – Kui igal asjal on põhjus, siis peab ka Jumalal põhjus olema. Mis põhjustas Jumala? Miks peaks põhjuste ahel just Jumala juures katkema? Miks see ei võiks peatuda universumi tekke juures? Lõpmatu põhjuste ahel – Kosmoloogilise argumendi järgi pole võimalik, et põhjuste ahel on lõpmatu
kõrgema korruse. - Selles väljendub püüdlus täiusliku ühtsuse järele. Regulatiivsed printsiibid Otsustusvormide tahvlist järeldub: - Kategooriline, tingimatu suhte viis, annab tingimatu, kõigi meie kujutluste aluseks oleva mõtleva subjekti ühtsuse idee ehk idee hingest. - Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, lõputust tinglike suhete reast jõuda kõigi ilmingute ühtsuseni, kosmoloogilise ehk maailma ideeni. - Disjunktiivsele, välistavale suhete viisile vastab kõigi mõtlemisobjektide tingimatu ühtsuse idee, kõrgeima olendi idee, ehk Jumala idee. - Need ideed viitavad meis endis asuvale lõputule eesmärgile. Nad on "Sollvorschriften". - Hinge idee ütleb mulle: Sa pead kõik psüühilised ilmingud nii siduma nagu oleks nende aluseks üks tervik hing. - Maailma idee ütleb: Sa pead tinglike ilmingute read nii siduma, nagu oleks nende
Mandala kirjeldatud põhivariandil on hulk modifikatsioone, mille iseärasused määrab kas keskel asuv sümbol või kohaliku sümboolika muud eripärad (3.). Mandalat tõlgendatakse universumi mudelina, ilmaruumi kujutatakse nii, nagu see on iseloomulik universumi modelleerimisele ringi ja ruudu abil (3.). Eriti selgelt väljendub see budismis. Konkreetsema semantikaga antropomorfsed objektid asuvad tavaliselt ainult seespool keskmist ringi. Mandala kosmoloogilise tõlgenduse järgi tähistab välimine ring kogu universumi kõiksust, visandab universumi ruumilised piirid ning modelleerib ka tema ajalist struktuuri. Välimisel ringil kujustatakse sageli 12 sümboolset elementi nidaanat, mis väljendavad 12 üksteisega seotud "sõltuvusliku tekkimise" ahela "lüli", mis kutsuvad esile ning tagavad eluvoolu pidevuse. Need 12 nidaanat modelleerivad mandalal aja lõputust ja tsüklilisust, "aja ringi",
kasvatusfunktsioon. Koolis omandab õpilane teatud käitumismudelid, samuti teadmised, oskused ja valmisoleku neid tulevikus täiendada ja rakendada. Esimesed koolid Loodi Vana-Idamaade (Mesopotaamia, Egiptus) templite juurde kolmandal aastatuhandel enne Kristust. KOOL JA HARIDUS ANTIIGIS. KREEKA (ATEENA, SPARTA) HARIDUS ANTIIKAEGNE kultuuriparadigma. MAAILM kui makrokosmos, mis on loodud harmoonia ja ilu seaduspärasuste järgi INIMENE - kui mikrokosmos, kelle põhieesmärk on kosmoloogilise harmoonia tunnetamine HARIDUSE EESMÄRK täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine ATEENA 6-5 saj. eKr tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk: KALOKAGATHIA (kr.k. kalon ilu, agathon headus) Kooliharidus vaid vabadele kodanikele ja ainult poistele Koolid õpetaja eraalgatusel tegutsevad ja õppemaksuga Koolihariduse sisu: lugemine, kirjutamine, arvutamine, muusika ja võimlemine
lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Talurahva raske elu tekitas lootuse imepärasele abile kõrgemalt. Usuti mitte ainult viimsesse kohtusse, mis tuleb aegade lõpul ja tasub vastavalt igaühe tegudele, vaid ka Jumala kohesele karistusele või tasule siinpoolses maailmas. Keskaja inimese maailmas oli kõik korrastatud, kõigele kindel koht määratud; kõigile ja kõigele oli kätte näidatud isiklik osa ja isiklik au. Keskaja kristluse kosmoloogilise teooria järgi ei olnud inimesel iseseisvat tähendust: oma olemasoluga ülistas ta Issandat. Sel ajal ei nähtud maailma mitmetahulisust ega vaheldusrikkust, kalduti otsustama selle üle oma väikese piiratud maailma järgi. Kalduti ka kergeusklikkusele. Usuti lugusid rääkivatest loomadest ja sellest, et inimesi külastavad tumedad jõud, usuti nägemusi ja imetervistumisi, austati reliikviaid ja teisi pühasid esemeid. KOKKUVÕTE
Ärgem püüdkemgi seda lõpuni mõista. Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: vedel vesi, valkude eksisteerimiseks sobiv temperatuur ning *ioniseeriva kiirguse väga madal tase. Siit tuleneb omakorda terve hulk nõudeid planeedi massi, atmosfääri rõhu ja koostise, magnetvälja jne. kohta. Ning kõige lõpuks on vaja nende parameetrite väga täpset hoidmist miljardite aastate vältel. See, kaunis raske ülesanne, on "perfektselt teostatud" kosmoloogilise mudeli valikuga: kord käima pandud Universum viib ilma täiendava vahelesegamiseta lõppkokkuvõttes inimese ilmumiseni. Antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene. See, esmapilgul üsna ebafüüsikaline lause kannab antroopsusprintsiibi nime. "Inimkeskne Universum" Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline tolerants (füüsikaliste parameetrite lubatavate väärtuste vahemik) on
polise usundit ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja (,,Antigone","Kuningas Oidipus","Elektra"). Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. *Thales Kreeka fiosoof. Pidas vett algaineks, millest on arenenud kogu maailm. Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast. Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine. *Anaximandros Kreeka filosoof. Kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene arenend kalast. *Demokritos Kreeka filosoof ja looduseuurija. Atomistika rajajaid, seletas maailma puhtmehaanilise põhimõtte alusel. Tema eetika keskseks mõisteks on õndsus mida saavutatakse lõbude õige valimise teel. Ta tunnistas kahte põhialget: tühjust ja aatomeid. Filosoofiline peateos ,,Väike diakosmos".
põhjuste ja tagajärgede ahelaid. Ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab leiduma algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline Argumendi lähtekohaks on üldised tähelepanekud maailma kohta. Iga sündmus või muutus, mida maailmas kohtame, on millestki põhjustatud. Kui on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad Teatud kujul esineb juba Platonil ja Aristotelesel G. W. F. Leibniz (1646-1716) Samuel Clarke (1675-1729) Christian Wolff (1679-1754) Kosmoloogilise argumendi kriitika. Jumala põhjus? - Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a. Jumal on põhjustatud, siis miks see põhjuste ahel peaks just Jumala juures katkema
väärtustega võrreldes ääretult väike. Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: vedel vesi, valkude eksisteerimiseks sobiv temperatuur ning ioniseeriva kiirguse väga madal tase. Siit tuleneb omakorda terve hulk nõudeid planeedi massi, atmosfääri rõhu ja koostise, magnetvälja jne. kohta. Ning kõige lõpuks on vaja nende parameetrite väga täpset hoidmist miljardite aastate vältel. See, kaunis raske ülesanne, on "perfektselt teostatud" kosmoloogilise mudeli valikuga: kord käima pandud Universum viib ilma täiendava vahelesegamiseta lõppkokkuvõttes inimese ilmumiseni.
VI Loeng Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: Uued jumala tõestuse viisid: Teoloogiline tõestus: David Hume: vahendiste vastavus eesmärgile; vastuargument Charles Darwinilt; samasus kavandusega võib tekkida loomuliku valiku tagajärjel. ,,eelhäälestuslik tõestus" Darwin: jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel. Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: et orgaaniline elu oleks võimalik, pidid Suure Paugu hetkel pidi kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. Eksistentsiaalne tõestus: Kristlik religioon on õige kuna see vastab kõigile meie vajadustele.(vaimsed) Olematute asjade olematust ei sa tõestada. Kurjuse probleem: Looduslik ja moraalne kurjus Teodiike /teoditseia jumalaõiguse teooria
justkui kogumit üksteise sisse asetatud sfääre, mida ta nimetab “pärgadeks”. Kõige välimine sfäär hõlmab kõiki teisi “kindla müürina”. Sellele järgneb tulesõõr või “pärg” ning seejärel üha kitsamad sõõrid, mis on üha enam täidetud ööga, kuni kõige alumise Kuu sfäärini. Kuu kui kõige tumedam ja Maale kõige lähedasem taevakeha helendab üksnes võõrast, peegeldunud valgusest. Kosmoloogilise süsteemi keskmes on Maa, mis koosneb üksnes tumedast ja raskest printsiibist. Oma luuleteose teises osas arendas Parmenides seda õpetust edasi kuni konkreetsete üksiknähtuste seletamiseni, kuid neist seletustest on säilinud nii napid katkendid, et lähemat ettekujutust sellest physiologia`st pole võimalik rekonstrueerida. Küll võib selles ajaloolises asjaolus, et poeemi teine osa on meieni jõudnud tervikut vaid ähmaselt rekonstrueerida lubaval
Lohedes on sees juba taevas ja maa, hea ja kuri, algne dualism. Kosmoloogiline polariteet. Jõe ääres palju lohede jälgi. Kui M jõudis kose äärde nägi haigrut, silmitses teda. Haigru vaatas pingsalt jõge. "Mida sa seal näed?", küsis M. Haigru ütleb, et luurab maimusid. M ei usu seda. Kui too ütleb, mida ta näeb siis annab M talle mingi kaelaketi. Haigru on nõus. Seletusmuistend, müteem kus esitatakse lihtsalt mingi looduslik fakt, mida kõik teavad, mingisuguse kosmoloogilise markerina, tähisena, et eelajaloolisel ajal midagi sellist juhtus ja juhuslikult jäi selline jälg... Haigur ütles, et vaatab M op nahka, mis ripub lohede maja ees. Tapsid op ära. M küsib kuidas lohet tappa. Haigur on selline olend nagu peaingel kes õpetab inimest uputusest pääseda. Haigur räägib talle kuidas neid tappa. Hulk õpetusi mis on müütilise aja kontekstis mõistetavad. Oma kuju võidakse alati muuta. Prohvetlik ettenägevus, kõik õeldakse ette, mis juhtuma hakkab
puudumine. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. 45 12.1. SUURE PAUGU TEOORIA KRONOLOOGIA 1915 – Albert Einstein avaldas üldrelatiivsusteooria, millest sai paisuva Universumi kontseptsiooni teoreetiline alus. Einstein oli aga algul veendunud, et Universum on staatiline, mistõttu ta lisas üldrelatiivsusteooria väljavõrranditesse kosmoloogilise konstandi, mis tagas vastava lahendi. Hiljem nimetas ta seda sammu oma elu suurimaks rumaluseks. 1916 – Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. 1918 – saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. 1922 – Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini
Ükski põhjuslik ahel ei saa olla lõpmatu. Peab leiduma algpõhjus, tänu millele saavad olla ka järgnevad põhjused. Selle algpõhjuse võib samastada Jumalaga. Argument on jällegi empiiriline Argumendi lähtekohaks on üldised tähelepanekud maailma kohta. Iga sündmus või muutus, mida maailmas kohtame, on millestki põhjustatud. Kui on sündmus A, siis tema põhjuseks on mingi varasem sündmus B. Sündmusel B pidi omakorda olema mingi põhjus. Kosmoloogilise argumendi pooldajad Teatud kujul esineb juba Platonil ja Aristotelesel G. W. F. Leibniz (1646-1716) Samuel Clarke (1675-1729) Christian Wolff (1679-1754) Kosmoloogilise argumendi kriitika Jumala põhjus? - Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a
1947 Willard Libby tutvustab vanuse määrasmist süsiniku isotoobi C- 14 abil. 1947 Lennukiga saavuatakse esimest korda helikiirus. 1948 Maria Goeppert-Mayer näitab, et aatom koosneb kihiti paiknevatest prootonitest ja neutronidest. 1948 Bardeen, Brattain ja Shockley kontrueerivad esimese transistori. 1948 Hendrik Casimir ennustab nõrga Casimiri jõu esinemist plaatkondensaatorites. 1948 Bondi, Gold ja Hoyle pakuvad välja ajas püsiva kosmoloogilise mudeli. 1949 John von Neumann arvutab ENIACi abil pii 2 037 komakohta. 1950 Oort arvab, et päike on ümbritsetud tohutu komeetide pilvega. 1950 Alan Turing pakub välja testi, mis oleks masina intelligentsuse kriteeriumiks. 1952 Esimest korda katsetatakse termotuumarelva. 1952 Donald Glaser konstrueerib esimese mullikambri. 1952 Rosalind Elsie Franklin uurib röntgendifrakstsiooni abil DNA
Kausaalse jumala tõestuse kohaselt küsides, mis põhjusel mingi asi olemas on, jõuame me lõpuks tõestuseni, et jumal on olemas. Näiteks küsides, miks me olemas oleme jõuame me lõpuks põhjuseni, kuna jumal lõi meid järelikult on ta olemas. Kineetiline tõestuse kohaselt küsides küsimust, miks asjad liiguvad jõuame me lõpuks järeldusele, et jumal paneb kõik asjad liikuma. Näiteks planeetide liikumise põhjuseks on jumalik jõud. Kosmoloogilise tõestuse kohaselt vaadates universumit näeme, et selle sisse on kirjutatud palju konstante. Need konstandid aga on märk kõrgemast olendist ehk jumalast. 4.Mis on teodiike? Teodiike on religioonifilosoofia aru, mis tegeleb jumala näiva kurjuse õigustamisega. Näiteks põhjendatakse inimeste poolt üksteisele tekitatud kurjust vaba tahtega. Vaba tahte kohaselt on meil õigus üksteisele halba teha ja jumal ei saa seda takistada. Looduse poolt tekitatud näivat
Lugeda: Nietzsche! 1. Miks ta ütleb, et ma olen dünamiit? 2. Mida arvab kristlikust religioonist? Uued jumalatõestuse viisid: 1. teleoloogiline tõestus David Hume: *vahendite vastavus eesmärgile N: inimese silm keeruline organ ei toimiks muidu, kui silma tuhanded osad oma ülesannet ei täidaks *vastuargument Charles Darwinilt 2. ,,eelhäälestuslik" tõestus Darwin: jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure Paugu hetkel kehtima füüsikalised konstandid olema täpselt sellised nagu nad täna on. 3. Eksistentsiaalne tõestus ,,Lähtugem ilmselgest, sellest, et on olemas mingisugune tung, tunne, igatsus inimeses, mis on tekkinud kunagi ammu enne selle elu algust. Inimese tänane eksistentsiaalne seisund(surev, naine sünnitab) on kinni ajaloolises arengus: jumal pagendas aadama ja eeva paradiisist.
Kausaalse jumalatõestuse järgi on kõik olemasolev mingite põhjuste tagajärg ning kõige esimeseks põhjustajaks saab selle loogika alusel olla vaid midagi ülimat nagu jumal. Kineetiline jumalatõestus on sarnane kausaalsele selles osas, et peab igasuguse liikumise ja liikveloleku aluseks midagi, mis paneb selle liikuma ning miski pidi ka Suure Paugu liikvele panema. Kosmoloogilise jumalatõestuse järgi on nii universum kui selles asuv nii korrapärane ja toimiv, et miski jõud peab selle kõik toimima panema. Eksistentsialistlik jumalatõestus toetub inimese loomulikule nostalgiatundele, et kusagil on olemas täiuslik maailm, paradiis, ja see tunne on tekitatud näiteks meie hinge poolt, kes on paradiisis käinud ja „mäletab“ seda – see tõestabki jumala olemasolu.
Vaatlusprognoos: järgmise vaatlustulemuse tuletamine varasemate vaatlustulemuste põhjalt. Toimumata (tulevaste) sündmuste prognoos: tulevase sündmuse tuletamine toimunud sündmuste (varasema kogemuse) põhjalt. Laiendav induktsioon: tuletis terviku vaadeldavalt osalt selle mittevaadeldavale osale, või vaadeldavalt osalt tervikule, või vaadeldava(te) osa(de) omaduste klassilt või jaotuselt terviku (mittevaadeldavale) üldomadusele (nt Universumi kosmoloogilise ühetaolisuse printsiip). Retroduktsioon: tuletis vaadeldud tagajärjelt, lõppseisundilt, väljundilt või tulemuselt mittevaadeldavale põhjusele, algseisundile, sisendile või tööfunktsioonile; põhineb põhjuslikel seostel või füüsikalis-matemaatilistel või funktsionaalsetel korrelatsioonidel. Aprioorne ja empiiriline analoogia: tuletis vaadeldavalt üksikult nähtuselt sarnasele (mittevaadeldavale) üksikule nähtusele.
Nagu otsustusvormide tahvel näitab, on olemas kolm võimalikku suhestumise viisi, milles laused omavahel võivad seostuda. Neile vastavalt arendab mõistus kolm ideed. Kategooriline, tingimatu suhte viis, annab tingimatu, kõigi meie kujutlustel aluseks oleva mõtleva subjekti ühtsuse idee, psühholoogilise idee ehk hinge idee. Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, lõputust tinglike suhete reast jõuda kõigi ilmingute ühtsuseni, kosmoloogilise ehk maailma ideeni. Disjunktiivsele, välistavale suhte viisile vastab kõigi mötlemiseobjektide tingimatu ühtsuse idee, kõrgeima olendi idee, ehk Jumala idee. Otsustava tähtsusega on see, et need ideed on vaid "peabeeskirjad" (Sollvorschriften). Nad viitavad meis endis asuvale lõputule eesmärgile. Hinge idee ütleb mulle: Sa pead kõik psüühilised ilmingud nii siduma, nagu oleks nende aluseks üks tervik, hing.
tingimatu, kõigi meie kujutluste aluseks oleva lähtudes. See on praktilise mõistuse otsus, et me mõtleva subjekti ühtsuse idee ehk idee hingest. vajame usku vabadusse, surematusse ja · Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, Jumalasse. lõputust tinglike suhete reast jõuda kõigi ilmingute · Religioon palja mõistuse piirides ühtsuseni, kosmoloogilise ehk maailma ideeni. · Moraaliseadus nõuab meilt, et elaksime kõrgeima · Regulatiivsed printsiibid õnne vääriliselt. · Disjunktiivsele, välistavale suhete viisile vastab · See seisund on inimese poolt maapeal aga kõigi mõtlemisobjektide tingimatu ühtsuse idee, saavutamatu. kõrgeima olendi idee, ehk Jumala idee.
Eksisteeris kunagi 9 koolkonna versioone, kuid tänapäeval on säilinud vaid 2. Algselt teda vedade hulka ei loetud .Loitsud - haiguste vastu, pika ea saavutamiseks ja surma vastu, deemonite ja nõidade vastu, vandenõude ja needuste vastu, naistega seotud maagia ( neiu palub endale meest), kuningaga seotud palved, maagia viha ja raevu vastu ning üksmeele säilitamiseks, vara ja äri eduks nming õnnetuste vastu, moraalste eksinuste ja kuritegude vastu, loitsud preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümnid . Yajurveda ( ajur - ohver). Enamasti proosas kirjutatud teos, tal on 5 kogu, mis jaguenvad 4-ks mustaks ja 1-ks valgeks ajurvedaks, viimane neist on olulisim. Mõningased ohvrid:loomaohver, vajarpeya - kuninglik jõu-joomisriitus, rajasuya - kuninga kroonimistseremoonia. Tekkis ka selline kirjandusliik upanisadid atmani ja brahmani vaheline suhe Upanisad - jalge juures istuma (õpetajate). Ei ole pärit preestrite seast. Raamatud
usundi. Rühm zurvaniite püüdis põlistada õpetust, mille kohaselt Ohrmazdi ja Ahrimani nähti kui Zurvan-i-akanarak`i (Lõpmata Aeg; sellest oli juttu pisut eespool) kaksikpoegi. Taoline õpetus leidis mõningast toetust, kuid kutsus esile ortodokssete zoroastristide vastulöögi. 10. sajandiks peale Kristust oli hereesiale tehtud lõpp ning zoroastristlikud tekstid läbisid redaktsiooni, kaotamaks kõiki jälgi zurvanismist. (NIGOSJAN 1993:89) Päriselt see siiski ei õnnestunud. Kosmoloogilise legendi järgi soovinud Zurvan poega ning selle saamiseks toonud ohvreid. Siiski hakanud ta kahtlema oma võimes järglasi saada. Ohvrite toomise eest jäänud ta ootama head poega, kelle Zurvan nimetas Ohrmazd`iks. Kahtlemise tõttu aga eostunud ka teine poeg, kelle ta nimetanud Ahriman`iks. Need kaksikud pidanud valima kurja ning hea vahel. Ohrmazd valinud hea ning Ahriman kurja. Zurvan tõotanud oma valitsuse kinkida sellele, kes sünnib esimesena
Elu piirkonna põhiparameetrid on piiratud vedela veega, valkude eksisteerimiseks sobiva temperatuuriga ning ioniseeriva kiirguse väga madala tasemega. Kuid tingimusi on tegelikult palju rohkem kui ainult kolm. Näiteks planeedi mass, atmosfääri rõhk ja selle koostis, Maa magnetväli jne. Selliste parameetrite käigus või töökorras hoidmist on vaja aga miljardite aastate jooksul. Selline võimalikkus on saanud teostuda just kosmoloogilise ,,seadusandlusega". See tähendab seda, et kord juba käima lükatud Universum viib lõpuks ikkagi inimese tekkimiseni planeedil Maa. Kuid sõna abil lõi Universumi aga Jumal-Looja. Sellest ,,pajatavad" meile religioossed kosmoloogiad, mis on sisemiselt kooskõlalised ja lahendab olemise probleemid ,,sünni" abil. Mõiste on olemas juba enne objekti, mille kohta see käib. See on üsna idealistlik lähenemisviis. Kuid võib
Elu piirkonna põhiparameetrid on piiratud vedela veega, valkude eksisteerimiseks sobiva temperatuuriga ning ioniseeriva kiirguse väga madala tasemega. Kuid tingimusi on tegelikult palju rohkem kui ainult kolm. Näiteks planeedi mass, atmosfääri rõhk ja selle koostis, Maa magnetväli jne. Selliste parameetrite käigus või töökorras hoidmist on vaja aga miljardite aastate jooksul. Selline võimalikkus on saanud teostuda just kosmoloogilise ,,seadusandlusega". See tähendab seda, et kord juba käima lükatud Universum viib lõpuks ikkagi inimese tekkimiseni planeedil Maa. Kuid sõna abil lõi Universumi aga Jumal-Looja. Sellest ,,pajatavad" meile religioossed kosmoloogiad, mis on sisemiselt kooskõlalised ja lahendab olemise probleemid ,,sünni" abil. Mõiste on olemas juba enne objekti, mille kohta see käib. See on üsna idealistlik lähenemisviis. Kuid võib
Elu piirkonna põhiparameetrid on piiratud vedela veega, valkude eksisteerimiseks sobiva temperatuuriga ning ioniseeriva kiirguse väga madala tasemega. Kuid tingimusi on tegelikult palju rohkem kui ainult kolm. Näiteks planeedi mass, atmosfääri rõhk ja selle koostis, Maa magnetväli jne. Selliste parameetrite käigus või 32 töökorras hoidmist on vaja aga miljardite aastate jooksul. Selline võimalikkus on saanud teostuda just kosmoloogilise „seadusandlusega“. See tähendab seda, et kord juba käima lükatud Universum viib lõpuks ikkagi inimese tekkimiseni planeedil Maa. Kuid sõna abil lõi Universumi aga Jumal-Looja. Sellest „pajatavad“ meile religioossed kosmoloogiad, mis on sisemiselt kooskõlalised ja lahendab olemise probleemid „sünni“ abil. Mõiste on olemas juba enne objekti, mille kohta see käib. See on üsna idealistlik lähenemisviis. Kuid võib
annaabi.ee 
